2-24-551/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-551

Kohtuasi

E.L kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2025 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

E.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja E.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta

E.L

kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-551

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.L (avaldaja) esitas 11.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati

Kadaku tegevuse peale. Avaldaja esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Avaldaja palub:

1) tühistada Tallinn kohtutäitur Mati Kadaku avalduse alusel 28.09.2023 sisse kantud

keelumärge kinnisasja (kinnistu registriosa number XXXXXXX, asukohaga XXX)

käsutamise keelamiseks Advokaadibüroo HETA OÜ kasuks ning arest avaldaja

pangakontodele;

2) alternatiivselt peatada täitemenetlus kuni avaldaja tervenemiseni;

3) mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis.

1.1. Avalduse kohaselt on kohtutäitur 04.12.2023 arestinud avaldaja pangakontod.

Kohtutäituri 28.09.2023 avalduse alusel on avaldajale kuuluvale kinnisasjale kantud

05.10.2023 keelumärge Advokaadibüroo HETA OÜ kasuks. Avaldajat teavitati keelumärke

seadmisest 05.10.2023. Kuna avaldajale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud, siis on

arestimine tühine (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 p 2). Avaldaja ei saa esitada

kohtutäiturile kaebust, kuna temale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning ka füüsilise

teovõime puudumise tõttu (avaldajale on väljastatud haigusleht 29.07.2023–31.08.2023

ajuinfarkti tõttu, millest avaldaja ei ole taastunud). Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega

täitemenetluse alustamisel ja sellest tulenevalt on avaldajal õigus esitada kaebus kohtutäituri

tegevuse peale. Kohtutäituri tegevus korteriomandi ja pangakontode arestimisel on

ebaseaduslik.

1.2. Alternatiivselt tuleb täitemenetlus TMS § 45 alusel peatada kuni avaldaja tervenemiseni.

1.3. Kohtutäitur on avaldajale tekitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju.

1.3.1. Varalise kahjuga seoses viitab avaldaja, et ta on enne korteriomandile käsutamise

keelumärke seadmist planeerinud korteriomandi müüki ning sõlminud selleks ka

maaklerilepingu. Korteriomandile on seatud hüpoteek, mille makseid peab avaldaja igakuiselt

tasuma. Pangakontode arestimise tõttu ei saa avaldaja enam opereerida talle kuuluvate

krediitkaartidega. Avaldaja ei saa krediidisummat tagastada ning tagastamisega viivitamine

tekitab avaldajale intressimakseid. Lisaks peab avaldaja tasuma krediitkaartide kuutasu.

Lisaks on avaldaja kohustatud tagastama Partnerkaardi makseid 500 euro eest alates

11.01.2024 intressiga 36 % aastas. AS LHV Pank nõuab avaldajalt konto haldustasu 1 eurot.

Avaldaja soovib pangakonto arestimise tõttu tekkinud kahju kohtutäiturilt sisse nõuda alates

04.12.2023.

1.3.2. Avaldaja palub mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 3000 eurot. Avaldaja pidi

kaebuse koostamisel abi küsima ning avaldaja peab tegelema raskete terviseprobleemidega,

mida täitemenetlus ja kohtumenetlus raskendab ja intensiivistab.

2-24-551

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 06.02.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis avaldaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb osas, milles avaldaja vaidlustab

kohtutäituri tegevust, avalduse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), kuna avaldaja ei

ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuigi TMS § 218 võimaldab vaidlustada ka

täitemenetluse algatamist, on selle eelduseks esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimine. Nimelt saab menetlusosaline pöörduda kaebusega kohtu poole alles pärast seda, kui

ta on esmalt esitanud kaebuse kohtutäiturile. See on kohustuslik kohtueelne menetlus ning

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile

kaebust esitamata (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 14). Otsitud on avaldaja väide, mille

järgi ei saa ta esitada kohtutäiturile kaebust, kuna temale ei ole täitmisteadet saadetud.

Hiljemalt siis, kui avaldajale saadeti 05.10.2023 kinnistusosakonna teade, pidi avaldaja saama

teadlikuks toimuvast täitemenetlusest ning seda läbiviivast kohtutäiturist. Avaldajal oli

võimalik kohtutäituriga asjaolude väljaselgitamiseks ühendust võtta. Avaldaja seda võimalust

ei kasutanud. Avaldaja ei ole teinud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ühtegi

pingutust. Praegusel juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga ehk juhtumiga, mil on

tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel

läbi vaadanud (RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-102-09, p 9; 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 13).

2.2. Avaldaja tugineb arestimise tühisusele (TMS § 55 p 2). Kuna avaldaja ei ole esmalt

pöördunud kaebusega kohtutäituri poole, ei ole kohtul alust neid argumente sisuliselt hinnata.

Avaldaja välja toodud asjaolude alusel ei ole alust järeldada, et kohtutäitur oleks tekitanud

temale süüliselt kahju.

2.3. Avaldaja alternatiivse nõude (täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel) menetlusse

võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1).

Maakohus märkis, et TMS §-i 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga

võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest täitemenetluses

arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust

vaid erandlikud asjaolud. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõendatuse korral

oleks TMS § 45 järgse avalduse rahuldamine võimalik. Avaldaja esitatud asjaolud ei ole

erandlikud TMS § 45 mõttes, mistõttu on eesmärgi saavutamine objektiivselt võimatu. Kohus

ei saa pikendada ega ajatada täitemenetlust seetõttu, et avaldaja tervis halvenes 29.07.2023,

s.o enne täitemenetluse algatamist. Tegemist ei ole olukorraga, mis oleks täitemenetluse

käigus tekkinud või oluliselt muutunud. Lisaks saaks võlgniku terviseseisund õigustada

täitemenetluse peatamist vaid lühiajaliselt (reeglina kuudes mõõdetav tähtaeg). Avaldaja

taotletud viisil, sisuliselt tähtajatult, seadus täitemenetluse peatamise võimalust ette ei näe.

2.4. Avaldaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel.

Kuna avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kaebust kohtutäiturile, ei ole tal

võimalik oma õigusi kohtumenetluses maksma panna.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

2-24-551

3.1. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja, et ta peab kohtusse pöördumiseks läbima

kohtueelse menetluse. Lisaks ei saa avaldaja esitada kohtutäiturile kaebust, kuna avaldajale ei

ole täitmisteadet saadetud. Kuna kohtutäitur ei ole avaldajale täitmisteadet kätte toimetanud,

siis ei ole täitemenetlust alustatud ja TMS § 218 lg 1 ei kohaldu. Avalduse menetlusse

võtmisel ei saa kohus hinnata tõendeid, avaldaja hinnangul on kohus seda teinud. Avaldaja ei

ole ka tulenevalt oma terviseseisundist olnud võimeline kirjavahetust pidama. Avaldaja eest

on menetlusdokumendid esitanud avaldaja sugulased ja tuttavad.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

6. Avaldaja on esitatud avalduses palunud tühistada avaldajale kuuluvale kinniasjale seatud

käsutamise keelumärge ja arest avaldaja pangakontodele. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks tuleb avaldajal esmalt pöörduda

kohtutäituri poole (TMS § 217 lg 1, § 218 lg 1). TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei

saa. Kuna avaldaja on selgitanud, et enne kohtusse pöördumist ta kohtutäiturile kaebust ei

esitanud, siis on maakohus õigesti jätnud vastavas osas avalduse menetlusse võtmata TsMS §

371 lg 1 p 3 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1).

7. Maakohus on samuti õigesti keeldunud avaldaja alternatiivse nõude menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Maakohus on õigesti välja

toonud, et TMS § 45 rakendamise eelduseks on üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise

iseloomuga (vt ka RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Iseenesest võivad võlgniku

terviseprobleemid olla aluseks täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel, kuid seda siiski

ainult juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga terviserikkega või võlgnikku ootamatult

tabanud raske haigusega, mistõttu võlgnik vajab aega, et teha vajalikke ümberkorraldusi oma

elukorralduses. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema pikaajalise

haiguse korral (vt ka TlnRnKm 07.01.2014, 2-13-30557, p 8). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et avaldaja esile toodud tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada TMS § 45

mõttes erandlikeks. Avaldaja tervis halvenes juba 2023. aastal. Seega ei ole avaldaja

terviseprobleemid ootamatult tekkinud ega ajutist laadi. Lisaks ei saa täitemenetluse

peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises

kuudeks, mitte aastateks.

8. Maakohus on õigesti keeldunud ka avaldaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõude menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus täiendab aga vastavas osas maakohtu määruse

põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud nõuete menetlusse võtmisest

keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1).

8.1. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma

ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku

võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse

2-24-551

kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-

õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju,

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. RVastS § 7 lg 4 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis,

kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud

kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 14).

8.2. Praegusel juhul tugineb avaldaja sellele, et kuna avaldajale ei ole täitmisteadet kätte

toimetatud, siis on arestimine (pangakontode arestimine, kinnisasjale käsutamise keelumärke

seadmine) tühine TMS § 55 p-i 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue on seotud täituri tegevuse vaidlustamisega, kuna kahju

tuvastamise eelduseks on täituri rikkumine. Kohtutäituri kohustuste rikkumine on võimalik

tuvastada kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel (TMS § 217 lg 1, § 218 lg 1).

8.3. Lisaks on kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7

lg 1 kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma

õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise

võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1

alusel. Kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses (RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 16). Praegusel juhul oleks avaldaja

saanud temale väidetavalt tekkinud kahju vältimiseks esitada täiturile avalduse kinnisasja

müümiseks täituri kontrolli all (TMS § 102 lg-d 1 ja 2).

8.4. Avaldaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva

mittevaralise kahju nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle

alus ehk kohtutäituri tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab

kahjuna (vt RKHKo 11.12.2014, 3-3-1-64-14, p 15). Avaldaja on mittevaralise kahju

hüvitamise nõude alusena tuginenud sellele, et avaldaja peab tegelema raskete

terviseprobleemidega, mida täitemenetlus ja kohtumenetlus raskendab ja intensiivistab.

Kohtupraktika järgi ei ole täitemenetluse ja kohtumenetluse tõttu tekkivad ebameeldivused

käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille

inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus

selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed

olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (RKHKo 26.09.2022, 3-20-1449, p 30.4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul selliseid asjaolusid esile toonud.

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole avalduse

menetlusse võtmisel hinnanud tõendeid, vaid on lahendit tehes tuginenud avaldaja avalduses

esitatule (st avalduses on välja toodud, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust ning

et avaldajat on kinnisasja käsutamise keelumärkest teavitatud 05.10.2023).

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.

2-24-551

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 372 lg 5 esimene lause koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada

määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)