2-22-4372/57 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

M.D Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025, xxx kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4372

Tsiviilasi

F.M-i ja M.V hagi I.O vastu kaasomandi lõpetamiseks

I.O vastuhagi F.M-i ja M.V vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi osas 3500 eurot

Vastuhagi osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (vastuhagis kostjad):

I F.M (isikukood XXX)

II M.V (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan

Kers

Kostja (vastuhagis hageja): I.O (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat M.D Antsov

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2024; 18. märts 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt (xxxxxx kinnistu osas) õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada F.M-i, M.V ja I.O kaasomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvale

xxxxxx kinnisasjale (registriosa nr xxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel

järgmisel tingimustel:

2.1 Enampakkumise viib läbi ükskõik milline Tartu kohtutäitur, kelle poole hagejad või

kostja esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub;

2.2 Enampakkumine viia läbi kohtutäituri määratud alghinnaga ja pakkumise sammuga

500 eurot;

2.3 xxxxxx kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise

kulud;

2.4 Ülejäänud tulem jagada F.M-i ja M.V vahel järgmiselt: 1/6 F.M-ile, 1/6 M.V-le ja 4/6

(I.O osa) jagada F.M-i ja M.V vahel võrdselt.

3. Rahuldada vastuhagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

4. Lõpetada F.M-i, M.V ja I.O kaasomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx külas

asuvale xxxxxxxx kinnisasjale (registriosa nr xxxxx) selliselt, et F.M annab 1/6 ja M.V

annab 1/6 kinnisasja mõttelise osa omandi I.O omandisse.

5. Kohustada F.M-i ja M.V-d andma tahteavaldused xxxxxxxx kinnisasja (registriosa nr

xxxxx) kinnisturegistris nende suhtes omaniku kande kustutamiseks ning I.O

ainuomanikuna sissekandmiseks.

6. Kohustada I.O tasuma F.M-ile hüvitise 24 166 eurot 66 senti ja M.V-le hüvitise 24 166

eurot 66 senti omandikaotuse eest järgmiselt:

6.1 xxxxxx kinnisasja müügist saadud I.O osa (4/6) jagada võrdselt F.M-i ja M.V vahel;

6.2 Puudujääva summa tasub I.O hiljemalt ühe nädala jooksul pärast xxxxxx kinnisasja

müügist saadud hüvitise laekumist F.M-ile ja M.V-le.

7. Punktis 6 nimetatud hüvitis muutub sissenõutavaks igal juhul (s.t sõltumata xxxxxx

kinnisasja müügi hetkest) hiljemalt ühe aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.

8. Kohustada p-s 5 nimetatud kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekud

xxxxxxxx kinnisasja osas andma üksnes juhul, kui I.O on täies ulatuses täitnud p-s 6

nimetatud kohustuse.

9. Jätta ekspertiisikulud (1336 eurot) võrdsetes osades hagejate ja kostja kanda. Mõista

hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja ekspertiisikulud 668 eurot. Jätta muud kulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. F.M ja M.V (hagejad) esitasid 24. märtsil 2022 Tartu Maakohtule I.O (kostja) vastu hagi,

milles palusid lõpetada poolte kaasomand xxxxxx (registriosa nr xxxx) ja xxxxxxxx (registriosa

nr xxxxx) kinnisasjade osas selliselt, et kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel

kohtutäituri määratud alghinnaga ja pakkumise sammuga 500 eurot ning jagada saadud raha

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (kostja puhul 4/6 ja kummagi hageja puhul 1/6).

Hagejad palusid märkida otsuses, et enampakkumine viiakse läbi ükskõik millise Tartu

kohtutäituri juures ning et enampakkumise viib läbi täitur, kelle poole hageja või kostja

esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub. Menetluskulud paluvad hagejad

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis 4/6 mõttelist osa ja kummalgi hagejal 1/6 mõttelist osa

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas (praegusel ajal xxx vallas) xxxxx-xxxxx asuvast xxxxxxxx

kinnisasjast (registriosa nr xxxxx; edaspidi xxxxxxxx kinnisasi) ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vallas (praegusel ajal xxx vallas) xxx külas asuvast xxxxxx kinnisasjast (registriosa nr xxxxx;

edaspidi xxxxxx kinnisasi). Pooled ei ole kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele saanud.

9. aprilli 2025 menetlusdokumendis võtsid hagejad õigeks vastuhagi resolutsiooni p-d 2 ja 3,

mille kohaselt lõpetada kaasomand xxxxxxxx kinnisasja osas selliselt, et see jääb kostja

ainumandisse ning kostja hüvitab kummalegi hagejale 24 166 eurot 66 senti. Hagejad paluvad

määrata kohtuotsuse täitmise korra kindlaks järgmiselt: 1) xxxxxx kinnisasja enampakkumine

viia läbi kohtutäituri määratud alghinnaga ja pakkumise sammuga 500 eurot; 2) xxxxxx

kinnisasja avaliku enampakkumise tulemusena laekuvast müügisummast välja makstavad

rahalised vahendid jagada võrdselt hagejate vahel; 3) puudujääva osa kohustub kostja maksma

hagejatele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast xxxxxx kinnisasja müügist hüvitise laekumist

hagejatele; 4) mõlema hageja hüvitisnõue summas 24 166 eurot 66 senti muutub sissenõutavaks

igal juhul (st sõltumata xxxxxx kinnisasja müügist) ühe aasta möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest; 5) kohustada hagejaid andma kinnistusraamatu omanikukande muutmise

nõusolekud xxxxxxxx kinnisasja osas üksnes juhul, kui kostja on oma hüvitise maksmise

kohustuse mõlema hageja suhtes täies ulatuses täitnud.

2. Kostja esitas 11. detsembril 2024 hagejate vastu vastuhagi, milles palub lõpetada poolte

kaasomand xxxxxxxx kinnisasja osas selliselt, et see jääb kostja ainuomandisse ning kostja

hüvitab kummalegi hagejale 24 166 eurot 66 senti. Kostja palub kohustada hagejaid tegema

tahteavalduse xxxxxxxx kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et see jääb kostja

ainuomandisse. Samuti palub kostja kohustada kummagi hagejat tegema tahteavalduse

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille kohaselt kumbki hageja annab üle kostjale 1/6 mõttelise osa

olevast xxxxxxxx kinnisasjast ning tegema tahteavalduse kinnistusraamatus kummagi hageja

kohta oleva kande kustutamiseks, ühisomandi lõpetamiseks ja kostja kohta kande tegemiseks,

millega kostja kantakse kinnisasja ainuomanikuks. Kostja palub asendada hagejate tahteavaldused

kohtulahendiga. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Kostja palub määrata, et kostja kohustub tasuma hüvitised järgmiselt: 1) xxxxxx kinnisasja

avaliku enampakkumise tulemusena laekuvast müügisummast kostjale välja makstavad rahalised

vahendid jagada võrdselt hagejate vahel; 2) puuduoleva osa maksta hagejatele hiljemalt ühe

nädala jooksul pärast Ussioo kinnisasja müügist hüvitise laekumist hagejatele.

Vastuhagi kohaselt ei nõustu kostja xxxxxxxx kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.

Tegemist on kostja elukohaga ning kostja jaoks on oluline säilitada elukoht. Ekspertiisiakti

kohaselt on xxxxxxxx kinnisasja turuväärtus 145 000 eurot. Kostja peab hüvitama kummalegi

hagejale 24 166 eurot 66 senti (1/6 145 000 eurost). Kostja saab tasuda hüvitist xxxxxx kinnisasja

müügist saadud vahenditest ning ülejäänud osast enda vahenditest. Kostja on nõus xxxxxx

kinnisasja müümisega avalikult enampakkumisel.

KOHTU SEISUKOHT

3. Praeguses asjas on hagejad esitanud kostja vastu hagi, milles paluvad lõpetada kaasomand

xxxxxx ja xxxxxxxx kinnisasjadele selliselt, et kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ja

saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (kostja puhul 4/6 ja

kummagi hageja puhul 1/6). Kostja on esitanud hagejate vastu vastuhagi, milles palub lõpetada

kaasomand xxxxxxxx kinnisasja osas selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja

hüvitab kummalegi hagejale 24 166 eurot 66 senti.

Kostja on vastuhagis nõustunud sellega, et xxxxxx kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel.

Kostja on 18. märtsi 2025 kohtuistungil selgitanud, et xxxxxx kinnisasja osas vaidlust ei ole ja

kostja on xxxxxx kinnisasja osas hagi õigeks võtnud (vt kohtuistungi protokoll, lk 1).

Vastusena kohtunõudele on hagejad 9. aprilli 2025 menetlusdokumendis täpsustanud, et hagejad

võtavad õigeks vastuhagi xxxxxxxx kinnisasja osas.

4. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 teeb kohus õigeksvõtul

põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks xxxxxx kinnisasja osas, siis rahuldab kohus vastavas osas

hagi. Kohus lõpetab poolte kaasomandi xxxxxx kinnisasjale selliselt, et xxxxxx kinnisasi tuleb

müüa avalikul enampakkumisel.

Hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja ei ole hagejate

taotluse osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse

täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi ükskõik milline Tartu kohtutäitur, kelle poole

hagejad või kostja esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub.

Enampakkumine toimub kohtutäituri määratud alghinnaga ja pakkumise sammuga 500 eurot.

Esmalt tasutakse xxxxxx kinnisasja müügist saadud raha arvelt enampakkumise läbiviimise

kulud. Arvestades seda, et kostja peab tasuma hagejatele hüvitise xxxxxxxx kinnisasja

omandikaotuse eest, on nii hagejad kui kostja nõustunud sellega, et xxxxxx kinnisasja müügist

saadav ülejäänud tulem (millest on tasutud enampakkumise läbiviimise kulud) jagatakse hagejate

vahel võrdselt. Selguse huvides peab kohus vajalikuks märkida, et ülejäänud tulem tuleb jagada

hagejate vahel järgmiselt: 1/6 hagejale I, 1/6 hagejale II ja 4/6 (kostja) osa tuleb jagada hagejate

vahel võrdselt. Kohtu hinnangul on sellise sõnastuse korral selgem, milline osa xxxxxx kinnisasja

müügist saadud tulemist kuulub igal juhul hagejatele (tulenevalt nende kaasomandi osast) ning

milline kostja kaasomandi osa jagatakse nende vahel võrdselt seoses xxxxxxxx kinnisasja

omandikaotuse eest hüvitise saamisega.

5. Kuivõrd hagejad on võtnud vastuhagi õigeks xxxxxxxx kinnisasja osas, siis rahuldab kohus

vastuhagi. Kohus lõpetab poolte kaasomandi xxxxxxxx kinnisasjale selliselt, et kumbki hageja

annab 1/6 kinnisaja mõttelise osa omandist kostjale. Kohus kohustab hagejaid andma

tahteavalduse xxxxxxxx kinnisasja kinnisturegistris nende suhtes omaniku kande kustutamiseks

ning kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus kostjat tasuma kummalegi

hagejale hüvitise 24 166 eurot 66 senti omandikaotuse eest.

Kostja ja hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg

1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et eespool nimetatud hüvitise

tasumine toimub järgmiselt: xxxxxx kinnisasja müügist saadud kostja osa (4/6) tuleb jagada

võrdselt hagejate vahel ning puudujääva summa tasub kostja hiljemalt ühe nädala jooksul pärast

xxxxxx kinnisasja müügist hüvitise laekumist hagejatele. Kohus peab ka põhjendatuks määrata,

et hüvitis muutub sissenõutavaks igal juhul (s.t sõltumata xxxxxx kinnisasja müügi hetkest)

hiljemalt ühe aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Kohus märgib, et on antud küsimust

menetlusosalistega arutanud ka 18. märtsi 2025 kohtuistungil ning kostja oli nõus sellega, et

hüvitise sissenõutavaks muutumine oleks seotud konkreetse ajaga. Vastasel juhul võib kohtu

hinnangul tekkida olukord, kus xxxxxxxx kinnisasja omandikaotuse eest hüvitise saamine võib

võtta määramata aja.

6. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist.

Kaasomanikul, kes hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, on õigus keelduda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste

andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite

esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse,

millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused

üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise

kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui

kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi

osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning

kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal

hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi

otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18320, p 15.1).

Hagejad on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kohus

kohustab neid andma kinnistusraamatu omanikukande muutumise nõusolekud xxxxxxxx

kinnisasja osas üksnes juhul, kui kostja on täies ulatuses täitnud hüvitise maksmise kohustuse.

Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat ning seda, et kostja ei ole taotlusele vastu vaielnud,

peab kohus põhjendatuks taotlus TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada.

7. Menetluskulude jaotuse kohta märgib kohus järgmist.

Üldjuhul jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus

tehti. Praeguses asjas on kohus rahuldanud hagi xxxxxx kinnisasja osas ning vastuhagi xxxxxxxx

kinnisasja osas, kuivõrd vastavates osades on hageja vastuhagi ja kostja hagi õigeks võtnud.

TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi

kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õiguskirjanduses on

TsMS § 168 lg 6 kohaldamise näitena toodud välja ühis- või kaasomandi lõpetamise või ka

tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuste täitmiseks esitatud hagid (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. § 169 komm 3.7. Tallinn 2017).

Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud olukorraga,

kuivõrd kumbki pool ei ole hagi ja vastuhagi kohe õigeks võtnud, samuti ei saa asuda

seisukohale, et hagejad või kostja ei oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 162 lg 4 võimaldab aga jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Selliselt ongi kaasomandi lõpetamise vaidlustes leitud, et ühe

kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta

menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole

huvides (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Eelnevat on

kohus selgitanud ka 18. märtsi 2025 kohtuistungil.

8. Praeguses asjas on nii hagejad kui ka kostja soovinud kaasomandi lõpetamist (hagejad esitasid

hagi ja kostja vastuhagi) ning seega on kaasomandi lõpetamine nii hagejate kui kostja huvides.

Nii hagejad kui ka kostja kandsid seoses hagi ja vastuhagi esitamisega kulusid (riigilõiv ja

lepingulise esindaja kulud). Samas on kohus määranud xxxxxxxx kinnisasja turuväärtuse

kindlakstegemiseks ekspertiisi ning kostja on tasunud ekspertiisikulud 1336 eurot (vt 27.

novembri 2024 määrus). Tegemist on kaasomandi lõpetamise vaidlusega ning ekspertiis

xxxxxxxx kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemiseks on tehtud mõlema poole huvides. Seetõttu

tuleb ekspertiisikulude jaotusele kohaldada TsMS § 164 lg-t 2 ning jätta see kulu poolte vahel

võrdsetes osades (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-22-2990, p 12).

Kohus mõistab hagejatelt solidaarselt (TsMS § 165 lg 1) kostja kasuks välja pool kostja tasutud

ekspertiisikuludest, s.o 668 eurot.

9. Muude menetluskulude jaotamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada ka järgmist. Eelnevalt on

kohus leidnud, et kaasomandi lõpetamine on nii hagejate kui ka kostja huvides. Kohus rahuldab

hagi xxxxxx kinnisasja osas ning vastuhagi xxxxxxxx kinnisasja osas, kuivõrd vastavates osades

on hageja vastuhagi ja kostja hagi õigeks võtnud. Pooltel oli menetluses võimalik sõlmida

kompromiss ning seda enam, et kokkuvõttes ei olnud neil vaidlust kaasomandi lõpetamise viisi

üle (hagejad nõustusid xxxxxxxx kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse ja hüvitise saamisega

ning kostja nõustus xxxxxx kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel). Kui 26. märtsi 2024

kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks piisab

eriteadmistega isiku arvamusest, siis järgmisel päeval teatasid hagejad, et neile ei piisa

eriteadmistega isiku arvamusest ning kohus peab määrama ekspertiisi. Samuti on kohus

korduvalt määranud kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks, kuid kostja esitas vastuhagi alles

detsembris 2025 (ning pärast vastuhagi esitamist tuli kohtul selgitada, kuidas peaks kostja oma

nõudeid sõnastama).

Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul jätta kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

M.D Kukkes

kohtunik