2-24-12481/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-24-12481

Tsiviilasi

VT Electric OÜ (pankrotis) pankrotihaldur V. K. hagi P.U

vastu kahju väljamõistmiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

166 365,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VT Electric OÜ (pankrotis, registrikood 12190218)

pankrotihaldur V. K. (e-postxxx)

Kostja P.U (isikukood XXX, elukoht XXX, xxxx XXX;

e-postxxx)

Kostja lepinguline esindaja Janno Perv (Consigliori OÜ;

e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt P.U-lt (P.U) hageja VT Electric OÜ (pankrotis) kasuks välja juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 148 210,20 eurot.

3. Mõista kostjalt P.U-lt hageja VT Electric OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 148 210,20 eurot alates

hagiavalduse esitamisest ehk 16. augustist 2024 iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude

148 210,20 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja P.U kanda.

5. Määrata VT Electric OÜ (pankrotis) hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

4493 eurot.

6. Mõista kostjalt P.U-lt hageja VT Electric OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud

4493 eurot.

7. Välja mõista kostjalt P.U-lt hageja VT Electric OÜ (pankrotis) kasuks viivis

menetluskuludelt (4493 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Hageja BAKCOS OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 23. jaanuaril 2024 hagi

kostja A. U. juhatuse liikme kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju hüvitamiseks.

1.1 Hageja tugineb tsiviilasjas järgmistele peamistele asjaoludele:

(i)

6. juulil 2021 kuulutas Tartu Maakohus välja VT Electric OÜ pankrot, mille kohta on

tehtud pankrotimäärus tsiviilasjas nr 2-21-8382;

(ii)

Alates 5. jaanuarist 2012 ja käesoleva ajani on VT Electric OÜ (pankrotis)

ainuosanikuks P.U (järgnevalt ka kostja). Kostja oli 5. jaanuarist 2012 kuni 11. maini

2020 ka osaühingu ainus juhatuse liige;

(iii)

11. mail 2020 võttis kostja VT Electric OÜ ainuosanikuna vastu otsuse lõpetada VT

Electric OÜ tegevus ja alustada ettevõtte likvideerimismenetlust. Samuti kinnitas kostja,

et 11. mai 2020 seisuga puudub ettevõttel likviidne vara;

(iv)

Hagejale ei ole esitatud kassaraamatut ega kassa algdokumente perioodi kohta alates 30.

septembrist 2019;

(v)

VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust ja kassaraamatust nähtuvalt 30.

september 2019 seisuga oli VT Electric OÜ kassas 148 210,20 eurot;

(vi)

Andmeid selle kohta, et kassas olevat raha oleks perioodil 30. september 2019 kuni 11.

mai 2020 kasutatud VT Electric OÜ majandustegevuses, ei ole haldurile esitatud. Seega

pidi kõnealune summa olema kassas ka 11. mai 2020 seisuga;

(vii)

Ainuosaniku 11. mai 2020 otsusest nähtuvalt kinnitas kostja VT Electric OÜ

likvideerijaks määratud Janno Saarele (isikukood XXX), et ettevõttel puudub

likvideerimisotsuse vastuvõtmise seisuga likviidne vara. Seega ei olnud kassat

likvideerijale üle antud.

1.2 Eeltoodud asjaoludel leiab hageja, et juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevalt

lasus kostjal kohustus tagada, et VT Electric OÜ kassas olnud raha säiliks või et seda kasutataks VT

Electric OÜ huvides. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna ei taganud

seisuga 30.09.2019 kassas olnud raha säilimist. Kostja poolse rikkumise tulemusel kadus kassas

olnud summa 148 210,20 eurot. Kostja, juhatuse liikmena, oli vastutav selle eest, et raha, sealhulgas

kassas olnud raha, kasutamine oleks kajastatud VT Electric OÜ raamatupidamises ning vajadusel

tõendatav raamatupidamise algdokumentidega. Selliseid tõendeid ei ole kostja aga esitanud. VT

Electric OÜ jäi ilma summast 148 210,20 eurot, millega on osaühingule tekkinud kahju. Kahju

tekkimise ja kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise vahel esineb selge põhjuslik seos.

2(7)

Hageja palub mõista P.U-lt VT Electric OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja kahjuhüvitis summas

148 210,20 eurot. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud A. U. .

2. Kostja hagiga ei nõustu ning palub jätta selle rahuldamata.

2.1 Kostja vastuväited tuginevad tsiviilasjas järgmistele peamistele asjaoludele:

(i)

hagejat esindavale pankrotihaldurile on esitatud rahaliste vahendite kohta selgitused.

Kostja on need selgitused esitanud ka tsiviilprotsessi nr 2-21-8382 raames 16.11.2021 ja

06.12.2021 toimunud kohtuistungitel, kus kostja on selgitanud „Kassa dokumente minul

edastada ei ole, kuid selgitan, et kassas olev raha on võetud sularahas välja alates

02.05.2018 eesmärgiga osta metallimaterjali Ukrainast, ettevõttest MGK Universal

Maritime Logistics https://mgkuniversalmaritimelogistic.com/index.php. Mina teostasin

sularaha väljavõtted ettevõtte kontolt ning saatsin raha läbi Western Union keskkonna

tarnijale. Kõik kanded on nähtavad Pearaamatus 2018 „Proforma invoice, Western

Union“ all. Kokku on teostatud 26 kannet. Samuti teostasin mina sularaha väljavõtmist

ja selle edasi kandmist EKO LYUTINA LLC (12 kannet). Mina ei ole kassas olevat raha

omastanud vaid see on läinud ettevõtte tegevuse rahastamiseks, kuid kahjuks need

projektid ei õnnestunud!“;

(ii)

kostja on seisukohal, et on omaltpoolt teinud kõik tehingud vastavuses lojaalsus- ja

hoolsuskohustusega.

2.2 Eeltoodud asjaoludel leiab kostja, et hageja nõue on alusetu ning tõendamata ning palus hagi

jätta rahuldamata.

3. Kohus vaatas tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse esitada

täiendavad kirjalikud seisukohad ja tõendid ning lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Hageja on pöördunud kohtusse juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega äriühingule

VT Electric OÜ (pankrotis) tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja väidab, et kostja on rikkunud

seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kasutades äriühingu rahalisi vahendeid enda või

kolmandate isikute kasuks.

5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

(i)

6. juulil 2021 kuulutas Tartu Maakohus välja VT Electric OÜ pankroti (tsiviilasjas nr

2-21-8382);

(ii)

kostja oli 5. jaanuarist 2012 kuni 11. maini 2020 VT Electric OÜ ainus juhatuse liige.

Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Muud poolte esitatud asjaolud on vaidlusalused ning

kohus hindab nende tõendatust nõude põhjendatuse kontrollimisel.

Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole sõnaselgelt vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid,

mistõttu järeldab kohus, et pooltel puudub sisuline vaidlus ka järgmistes asjaoludes:

(i)

VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust (hagiavalduse lisa 4) ja kassaraamatust

(hagiavalduse lisa 5) nähtub, et seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas 148

210,20 eurot;

(ii)

11. mail 2020 võttis kostja VT Electric OÜ ainuosanikuna vastu otsuse lõpetada VT

Electric OÜ tegevus ja alustada ettevõtte likvideerimismenetlust. Samuti kinnitas kostja,

et 11. mai 2020 seisuga puudub ettevõttel likviidne vara;

(iii)

Kostja ei ole esitanud hagejale kassaraamatut ega kassa algdokumente perioodi kohta

alates 30. septembrist 2019.

3(7)

Kohus loeb ka need asjaolud tuvastatuks, kuid märgib, et alapunktides (i) ja (ii) nimetatud asjaolud

on tuvastatavad ka hageja esitatud tõendite alusel (vt dtl 23 ja 121-123). Punkti (iii) osas märgib

kohus, et kostja ei ole kunagi väitnud, et ta oleks sellised dokumendid hageja pankrotihaldurile

esitanud. Kostja tugines üksnes väitele, et ta on teises kohtumenetluses andnud selgitusi. Selgituste

sisuks oli aga, et tal ei ole neid dokumente.

Pooled vaidlevad sisuliselt vaid selle üle, kas juhatuse liige tegutses korraliku ettevõtja hooldusega

või mitte ning kas käesolevas tsiviilasjas tuleks arvestada enne 30. septembrit 2019 tehtud

ülekandeid läbi Western Unioni.

6. ÄS § 187 lg 4 teine lause koosmõjus esimese lausega näeb ette, et osaühingu pankroti

väljakuulutamise korral võib juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude osaühingu nimel esitada

üksnes pankrotihaldur. Tsiviilasjas on hagi esitanud VT Electric OÜ (pankrotis) pankrotihaldur V.

K. , seega on hagi esitanud õige isik.

7. Hageja on oma nõude õigesti kvalifitseerinud ÄS § 187 lg 2 järgi, mis sätestab, et juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud

kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja on toonud õigesti välja selle nõude

eeldused viidates ka asjakohasele kohtupraktikale. Kokkuvõtteks on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud

nõude eeldused järgmised:

(i)

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

(ii)

osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

(iii)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

(iv)

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb seejuures selliselt, et äriühing peab nõude maksmapanekul tõendama,

et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise

tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 14).

Kohus on menetlusosalistele tõendamiskoormist selgitanud ka 31.03.2025 kohtunõudes.

8. Hageja tugineb hagis juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ning sellega

äriühingule kahju tekitamisele.

8.1 ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed.

Kohtupraktika kokkuvõtteks tähendab hoolsuskohustus eelkõige, et juhatuse liige peab:

(i)

tegutsema heas usus ja ühingu huvides (vt RKTKO 3-2-1-54-17, p 13.1);

(ii)

olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud (vt samas);

(iii)

mitte võtma ühingule põhjendamatuid riske (vt samas);

(iv)

näitama üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks

(vt RKTKO 3-2-1-41-05, p 31; RKTKO 3-2-1-54-17, p 13.1).

Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse

liikme kohustus ning teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187

lg 2 teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige

siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi

lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on

4(7)

informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras

tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu

parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda

osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt RKTKO

3-2-1-129-15, p 17; ka 3-2-1-54-17 p 13.3).

8.2 Hageja leiab kokkuvõtteks, et kostja on rikkunud oma kohustusi äriühingu juhatuse liikmena

sellega, et ei taganud äriühingu kassaraamatu kohast pidamist ning kassas olevate rahaliste

vahendite kasutamist äriühingu huvides. Nimelt seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas pea-

ja kassaraamatu järgi 148 210,20 eurot. Pankrotihaldurile ei ole üle antud kassa dokumente, mille

kohaselt oleks seda raha kasutatud äriühingu huvides peale viidatud kuupäeva ning kuni likvideerija

määramiseni (11.05.2020). Likvideerijale kinnitas juhatuse liige äriühingul likviidsete varade

puudumist. Hageja järeldab sellest, et ka 11.05.2020 seisuga pidanuks äriühingu kassas olema

vähemalt 148 210,20 eurot, mida juhatuse liige likvideerijale üle ei andnud.

8.3 Kostja leiab, et on oma kohustusi juhatuse liikmena täitnud ning teinud kõik tehingud

vastavuses lojaalsus- ja hoolsuskohustusega (viidates 2018. a toimunud ülekannetele Western

Unioni kaudu), kuid äriühingu äriplaanid lihtsalt ei realiseerunud.

8.4 Kohus nõustub, et äriühingu kassaraamatu kohast pidamata jätmine ning kassas olevate rahaliste

vahendite äriühingu huvides kasutamise tagamata jätmine saab olla käsitletav juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Hageja poolt välja toodud asjaoludel saab sisuliselt

tegemist olla kassa puudujäägi tekitamisega (s.o sisuliselt kassast dokumenteerimata sularaha

väljavõtmine ning selle äriühingule tagastamata jätmine).

Seega, kui hageja väited leiavad tõendamist, tuleb kostja lugeda oma juhatuse liikme kohustusi

rikkunuks. Kui see leiab tõendamist, saab ühtlasi lugeda tõendatuks ka kostjale kahju tekkimise

otsese varalise kahju näol (vara puudujääk). Sellisel juhul on võimatu eitada ka sellise kahju

põhjuslikku seost kostja rikkumisega (raamatupidamiskohustuse täitmata jätmine ning kassa

puudujäägi põhjustamine).

Kohus leiab, et selline tegutsemine ei saa kuidagi olla ühingu huvides ning saab põhjustada

äriühingule vara puudujäägi (s.o otsese varalise kahju). Kohus leiab, et ükski sarnases olukorras

olev isik ei saaks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides, kui ta

äriühingu vara vähendab, sisuliselt võttes teadmata põhjustel välja äriühingu kassast sularaha ning

jättes selle tagastamata.

Kõik äriühingu sularahatehingud peavad olema dokumenteeritud ning nende dokumenteerimata

jätmisel ei ole võimalik teha kindlaks, missugustel põhjustel sularaha välja võeti (äriühingu

arvelduskontolt kassasse) ning missugusel viisil seda raha on kasutatud (kassast väljamakseid

tehtud). Nende asjaolude kindlaks tegemiseks tuleb pidada kassaraamatut ning olemas peaksid

olema kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kui seda tehtud ei ole, on kindlasti tegemist

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

8.5 Kohus tuvastas eelnevalt, et VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust (dtl 23) ja

kassaraamatust (dtl 121-123) nähtub, et seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas 148 210,20

eurot. Dtl 121-123 olevast kassaraamatust nähtub selgelt, et perioodil 01.01.2017 kuni 30.09.2019

on äriühingu kassa algsaldo olnud 58 018,87 eurot ning lõppsaldo 148 210,20 eurot. Näha on ka

see, et P.U on võtnud äriühingu pangakontolt välja sularaha (kanded sularaha kassasse) ning

kandnud ka sularaha kassast panka. Kajastatud on ka tehingud osapoolega MGK Universal, kellele

on kassast läinud raha välja nn proforma arvetega Western Unioni kaudu (tehingud mille äriühingu

huvides tegemisele ning investeeringu luhtumisele toetub kostja). Kogu kassa deebetkäive (sularaha

väljavõtmine kontolt kassasse, üksikute arvete laekumine kassasse) oli viidatud perioodil 246

920,77 eurot ning kreeditkäive (s.o kassast raha panka kandmine või väljamaksed kassast) 156

726,44 eurot. Arvestades eeltoodut on õige, et kassa jääk seisuga 30.09.2019 oli 148 210,20 eurot,

nagu on hagis märkinud hageja.

5(7)

8.6 Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale ei ole esitatud kassaraamatut ega kassa algdokumente

perioodi kohta alates 30.09.2019. See tähendab aga, et dokumenteerimata on see, millisel viisil on

kassas olnud raha peale seda kasutatud. Kostja ei ole isegi väitnud, et on peale nimetatud kuupäeva

kasutanud kassas olnud raha äriühingu huvides.

8.7 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu

pangakontolt välja võtnud sularaha, ei saa ühingult mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid

selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist ühingu huvides peab tõendama

juhatuse liige (p 17).

Sellise juhtumiga on tegemist ka praegu. Kostja on võtnud äriühingu (hageja) arvelduskontolt

juhatuse liikmena sularaha välja ning kandnud selle kassasse (vähemasti raamatupidamislikult),

kuid see raha ei ole jõudnud tagasi äriühingu kassasse ega kassast arvelduskontole. Arvestades, et

11.05.2020 kinnitas juhatuse liige likvideerimisotsuses, et äriühingul puuduvad likviidsed varad,

võib järeldada, et 11.05.2020. a seisuga seda raha kassas ei olnud ning seda kassat ilmselt

likvideerijale üle ei antud. Kohus loeb sellise hagi aluseks oleva asjaolu eeltooduga tuvastatuks.

8.8 Kostja ei ole tõendanud ega püüdnudki menetluses väita või tõendada, et ta on peale

30.09.2019. a teinud äriühingu huvides tehinguid kassas olnud rahaga. Seega ei ole kostja

vastutusest vabanemiseks oma tõendamiskoormist täitnud.

8.9 Kostja tugines üksnes asjaolule, et tegi kassast ülekandeid 2018. aastal (s.o enne 30.09.2019. a)

äriühingutele MGK Universal Maritime Logistics (26 kannet) ning EKO LYUTINA LLC (12

kannet). Kohus näeb kassaraamatust, et saajale MGK Universal on 2018. a tehtud kassast viis

kannet (dtl 122) ning vastavas ulatuses on kassat ka krediteeritud ning hageja nõudes need summad

ei sisaldu. Muid kostja väidetavaid tehinguid ei ole kassaraamatu kohaselt kassast tehtud.

Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks, et tehinguid MGK Universal Maritime Logistics

nimelise äriühinguga oleks sularaha arvelt tehtud rohkem ning et üldse mingeid tehinguid oleks

tehtud äriühinguga EKO LYUTINA LLC. Seega selliseid väidetavaid tehinguid ükski kohtu ette

toodud tõend ei kinnita. Rääkimata sellest, et kostja ei ole esitanud ka ühtki algdokumenti, mis

võimaldaks kohtul kontrollida, kas tehinguid on tehtud äriühingu huvides.

Kostja ei ole seejuures ka tõendanud ega isegi väitnud, et kassa jääk 30.09.2019 seisuga olnuks

ebaõige.

8.10 Järelikult saab lugeda tõendatuks, et kostja on sisuliselt põhjustanud äriühingule kassa

puudujäägi 148 210,20 eurot. Kohus leiab, et see on käsitletav äriühingu otsese varalise kahjuna

ning loeb tõendatuks, et äriühingule on tekkinud varaline kahju (kahju tekkimine).

Kostja rikkumine juhatuse liikmena seisnes selles, et tema isiklikult võttis selle sularaha äriühingu

kontolt välja (kandis kassasse) ning ei tagastanud kassas oleva raha käitlemise dokumenteerimist

ning kasutamist äriühingu huvides perioodil 01.10.2019 kuni 11.05.2020 (s.o likvideerimiseni). Ka

ei taganud ta kassajäägi säilimist ega andnud kassajääki likvideerijale üle. Kohus leiab, et kostja ei

ole selliselt toimides äriühingu juhatuse liikmena käitunud heas usus ja äriühingu huve silmas

pidades ega näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel

ilmutaks (kohustuste rikkumine).

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega (hoolsusstandard

järgimata).

Kohus leiab, et äriühingule ei oleks eeltoodud ulatuses saanud kahju tekkida, kui kostja oleks oma

juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning taganud äriühingu rahaliste vahendite

kasutamise äriühingu huvides(põhjuslik seos).

8.11 Kokkuvõtteks on seega tõendatud, et kostja on juhatuse liikmena rikkunud oma hoolsus- ja

lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega äriühingule kahju ja selline kahju on põhjuslikus seoses

kostja rikkumistega.

6(7)

9. Kohtu eelnevat järeldust ei muuda kostja paljasõnalised, umbmäärased ja tõendamata vastuväited

hagile. Kostja ei ole tõendanud ei seda, et kassa jääk 30.09.2019. a seisuga oleks dokumenteeritud

valesti ning tegelikult tegi kostja äriühingu huvides sularahatehinguid enne 30.09.2019. a rohkem.

Ka ei tõendanud kostja, et ta oleks peale 30.09.2019 teinud kassas oleva sularahaga tehinguid

äriühingu huvides ehkki kohus selgitas, et see on kostja tõendamiskoormise peamine kese. Samuti

ei tuginenud kostja ühelegi muule sellisele väitele, mis saaks tõendamise korral tuua kaasa kostja

vabanemise vastutusest.

10. Kokkuvõtteks kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb VT Electric OÜ

(pankrotis) kasuks välja mõista 148 210,20 eurot,

11. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva

asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid

jättis kohus asja lahendamisel kõrvale. See tähendab, et mistahes väited, mida kohus ei ole lahendis

eraldi välja toonud, ei omanud kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas hagi, mistõttu menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

14. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude

suuruseks 4493 eurot (ilma käibemaksuta), millest riigilõiv 2590 eurot, hagi tagamise määruse

täitmisega seotud kulud 278 eurot ning õigusabikulud 1625 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on

hagejale õigusteenust osutatud 10 tundi ja 50 minutit, tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta).

VT Electric OÜ (pankrotis) on käibemaksukohustuslane.

Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja riigilõivukulu 2590 eurot.

Samuti on põhjendatud tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutatud õigusteenuse

tunnitasu ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus leiab, et osutatud õigusteenuse maht (10 tundi ja 50 minutit) on tsiviilasja sisu ja keerukust

ning esitatud menetlusdokumentide ulatust arvestades põhjendatud.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 4493 eurot (riigilõiv 2590 + 278 täitmisega

seotud kulud + 1625 õigusabikulud). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

7(7)