2-24-13110/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-13110

Tsiviilasi

Iryna Oliinyki avaldus XXXXXX korteriühistu vastu

korteriühistu dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) XXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Avaldaja

Iryna

Oliinyk

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek

Pahka

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23.

detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-13110 muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega,

XXXXXX korteriühistu

kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta

poolte endi kanda ning neid ei hüvitata.

3. Määrata Iryna Oliinyki määruskaebemenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks

90 eurot ja mõista need XXXXXX korteriühistult Iryna Oliinyki kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Iryna Oliinyki (avaldaja) avaldus XXXXXX korteriühistu

(puudutatud isik) vastu korteriühistu dokumentidega tutvumiseks.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja märkis, et avaldaja ei ole kohtueelselt esitanud

puudutatud isikule täpset dokumentide nimekirja, milliste dokumentidega avaldaja tutvuda

soovis. Puudutatud isik esitas koos vastusega avaldusele erinevaid dokumente. Pärast 12.

novembri 2024 istungit esitas puudutatud isik täiendavaid dokumente.

3. Avaldaja esitas avaldusest loobumise taotluse. Avaldaja palus jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda, arvestades kõiki avalduse esitamisega seotud asjaolusid, eelkõige

puudutatud isiku soovimatust asi kohtuväliselt lahendada.

4. Puudutatud isikul puudusid vastuväited menetluse lõpetamisele avaldusest loobumise tõttu.

Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei esitanud puudutatud

isikule selget ja täpset avaldust enne kohtu poole pöördumist. Avaldaja ei kasutanud

heauskselt oma võimalust tutvuda puudutatud isiku dokumentidega kohtuväliselt ja pöördus

alusetult kohtu poole. Kohtumenetlusega tekkisid pooltel mittevajalikud menetluskulud.

Puudutatud isik viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimesele lausele ja

TsMS § 168 lg-le 2. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele

vastu. Need sisaldavad kohtueelseid õigusabikulusid ning põhjendamatult suur on lepingulise

esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumisele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus võttis 23. detsembri 2024. a määrusega avaldaja avaldusest loobumise vastu ja

lõpetas tsiviilasjas menetluse (määruse resolutsiooni p 1). Maakohus jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda (määruse resolutsiooni p 2) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks menetluskulude katteks välja 445 eurot (määruse resolutsiooni p 3).

Maakohus leidis, et avaldaja avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja

menetlus lõpetada.

Kuna avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik on menetluse ajal avaldaja

soovitud dokumendid esitanud, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel

puudutatud isiku kanda.

Maakohus leidis, et kohtule esitatud avalduses oli dokumentide nimekiri mõnevõrra

kitsendatud, kuid üldkoosoleku protokollide, pangakonto väljavõtete, vee, sooja,

elektrienergia arvete ja majanduskavade osas jäävad kohtule esitatud avalduses toodud

(ajalised ja kuupäevalised) täpsustused kohtuvälise teabenõude sisse. Samas korteriühistuga

sõlmitud lepinguid puudutavas osas väljus avaldaja kohtule esitatud taotlus kohtuvälise

taotluse piiridest. Maakohus leidis, et muus osas (kui korteriühistuga sõlmitud lepingud) ei

olnud avaldaja kohtueelne avaldus võrreldes kohtule esitatud avaldusega erinev määral, mis

oleks välistanud puudutatud isiku juhatuse poolt taotluse mõistmise ja selle kohtuvälise

täitmise. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik kohtuväliselt avaldajale teavet ei andnud. Seega

oli avaldajal alus kohtusse pöördumiseks sõltumata sellest, et ühe taotluse osas oli taotlust

täpsustatud, väljudes kohtuvälise teabenõude piiridest.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, justkui kohalduks menetluskulude jaotamisele

praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 või § 168 lg 2. Kohus ei ole teinud hagita menetluses sisulist

lõpplahendit, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada TsMS § 172 lg-t 1. Samuti ei ole

kohus jätnud avaldust läbi vaatamata, mis annaks alust TsMS § 168 lg 2 kohaldamiseks.

Kuigi menetlus kuulub määrusega lõpetamisele, siis kohaldub TsMS § 168 lg 2 vaid juhul,

kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul sätestab TsMS § 168 lg 4

avaldusest loobumise korral eriregulatsiooni, mistõttu lg 2 ei kohaldu.

Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtus maakohus sellest, et lepinguline esindaja osutas

menetluskulude nimekirja kohaselt menetluses õigusabi kokku 5,5 tundi summas 660 eurot

(taotluses ekslikult arvutatud 540 eurot). Maakohtu hinnangul ei ole menetlusväliselt kantud

õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatavad. Kuna tegemist ei olnud keeruka

õigusvaidlusega või mahuka menetlusega ning arvestades puudutatud isiku ja avaldaja

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, istungi toimumist, on avaldaja esindaja märgitud

toimingute osas põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit. Eelkõige ei ole täies ulatuses

põhjendatud menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg kokku 2 tundi ning kohus

vähendas seda 30 minuti võrra. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv osas, milles

avaldajal ei ole õigust taotleda riigilõivu tagastamist, s.o 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt

määras maakohus avaldaja menetluskulude suuruseks 445 eurot, millest esindajakulu 420

eurot (3 h 30 min × 120 eur/h) ja riigilõiv 25 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 23. detsembri 2024.

a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3, s.o menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas, ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ja

mõista puudutatud isiku menetluskulud avaldajalt välja. Alternatiivselt palub puudutatud isik

(1) jätta menetluskulud poolte endi kanda, (2) vähendada puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja mõistatud menetluskulud põhjendatud ulatuseni, s.o ca 240 euroni.

Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule selget ja täpset avaldust enne kohtu poole

pöördumist. Avaldaja taotlus oli ebamäärane ja ei olnud aru saada, milliste dokumentidega

tutvuda soovitakse. Puudutatud isik palus avaldajal oma nõuet põhjendada. Ka maakohtule

esitatud avaldus oli ebaselge ja maakohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

(sh täpsustada dokumentide nimekirja). Alles täiendatud avalduses esitas avaldaja täpse

dokumentide nimekirja, millega ta soovib tutvuda.

TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Maakohus nõustus, et avaldaja kohtuvälise avalduse alusel oli raske esitada avaldajale neid

dokumente, mis puudutatud isik avaldajale pärast dokumentide nimekirja esitamist

menetluses esitas. Sellepärast ei ole õige ega õiglane jätta avaldaja kõiki põhjendatud

menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu

väitega, et TsMS § 172 lg 1 ei ole kohaldatav. TsMS § 172 lg 1 alusel on võimalik jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Alternatiivselt leiab puudutatud isik, et temalt välja mõistetud menetluskulude suurus ei ole

põhjendatud ega vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirja punktides 4 ja 7 märgitud

tegevustele kulutatud aeg (s.o kokku 2 tundi) on ebamõistlikult suur. Puudutatud isik on

seisukohal, et puudutatud isiku vastuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks mõistlik aeg

on ca 0,5 tundi. Sellepärast on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 240 eurot (s.o 2

h, sh avalduse koostamine kohtule (1 tund), istungiks ettevalmistumine (30 minutit), istungil

osalemine (30 minutit)).

7. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on puudutatud isiku

seisukohaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud, seega on arusaamatu

puudutatud isiku alternatiivne nõue vähendada menetluskulusid 240 euroni olukorras, kus

enda menetluskulude suuruseks on puudutatud isik märkinud 467 eurot 26 senti. Avaldaja ei

ole nõus, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Kohtusse pöördumine oli otseselt

tingitud puudutatud isiku soovimatusest asi kohtuväliselt lahendada.

Kohtuväliselt esitatud nõue oli piisavalt selgelt sõnastatud ja kui puudutatud isikul oleks

olnud soovi vaidlus kohtuväliselt lahendada, oleks korteriühistu juhatusel olnud võimalus üle

küsida ja täpsustada, kas avaldaja soovib kõiki viimase viie aasta koosoleku protokolle või

mingeid konkreetseid. Sama kehtib ka kõigi teiste nõutud dokumentide osas. Selle asemel, et

koostööd teha ja vaidlus rahumeelselt lahendada vastas puudutatud isik oma 31. juuli 2024. a

e-kirjas avaldaja esindajale, et tuleb põhjendada miks puudutatud isik peab edastama viimase

viie aasta infot, kui avaldaja elab selles majas ainult üks aasta. Puudutatud isiku vastusest ei

nähtu, et talle oleks arusaamatuks jäänud, milliseid dokumente avaldaja nõuab. Pigem näitab

vastus, et otsiti põhjust nõutud dokumentide esitamata jätmiseks. Kui puudutatud isik oleks

oma vastuses kohtuvälisele nõudele sõnaselgelt vastanud, et talle jääb arusaamatuks, milliseid

dokumente soovitakse ja avaldaja ei oleks täpsustanud oma nõuet ja kohe kohtusse

pöördunud, siis oleksid puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja on pahauskselt

käitunud, põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole oluline ka see, et kohus palus avaldajal oma

nõuet täpsustada. Täpsustatud avaldus on oma olemuselt samasisuline ja ka nõutud

dokumentide loetelu ei ole muutunud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et TsMS § 659

ja § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab

maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.

Avaldaja avaldusest loobumise vastuvõtmist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist pole

vaidlustatud.

11. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid on maakohus põhjendatult

kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 4 ja jätnud TsMS § 172 lg 1 või

TsMS § 168 lg 2 kohaldamata.

TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad TsMS § 168 lg 4 kohaldada ka hagita menetluses

tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul. Sisuliselt rahuldas puudutatud isik avaldaja

taotluse pärast kohtule avalduse esitamist ja selle alusel menetluse algatamist.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik jättis soovitud dokumendid kohtuväliselt

väljastamata muul põhjusel, kui see, et kohtuväline taotlus oli ebaselge. Asjaolu, et maakohus

palus avaldajal taotlust täpsustada, ei muuda avaldaja kohtuvälist pöördumist puudutatud isiku

poole olematuks. Taotluse täpsustamist puudutatud isik kohtuväliselt ei soovinud. Puudutatud

isiku tegevusetus tingis avaldaja pöördumise kohtu poole ja avaldaja saavutas oma eesmärgi

avalduse esitamisega maakohtule. Asjakohaseid põhjuseid, mis õigustaksid puudutatud isiku

kohtueelset tegevusetust, ei ole esitatud. Menetlusosaliste menetluskulude avaldaja kanda

jätmine ei oleks asjaolusid arvestades õiglane.

13. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus

(kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise

osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt

RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.

14. Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja määruskaebemenetluse

kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, TsMS § 171 lg 1 järgi

puudutatud isiku kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt

ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.

15. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses.

Avaldaja 5. juunil 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja

menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 180 eurot (käibemaksuta). Avaldaja esindajal kulus

määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind on

120 eurot (käibemaksuta).

Puudutatud isik leiab, et avaldaja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ja peaks olema

vähemalt kolm korda väiksem.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, sh et

avaldaja vastus kordab suures osas varasemalt väljendatud seisukohti, ja et puudutatud isiku

kanda saab jätta kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, on vajalik ja

põhjendatud ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele kokku 0,75

tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hüvitatavateks

avaldaja menetluskuludeks 90 eurot (0,75 h x 120 eurot; käibemaksuta) ja mõistab need

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)