2-20-17595/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-17595

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17595

Tsiviilasi

X´i hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

3 500 eurot

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tiiu-Ann

Kaldma;

Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Meelis

Tomson.

Asja läbivaatamine

11.08.2021, 10.11.2021 kohtuistungid

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X´i hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes.

2. Lõpetada X´i ja Y ühisomand korteriomandile asukohaga xxx, registriosa number

xxxxx, korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.

3. Jagada korteriomandi müügist saadav tulu selliselt, et X saab 3/8 müügitulust ja Y 5/8

müügitulust.

4. Jätta kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul apelleeritava otsuse

kättesaamisest arvates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

2-20-17595

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. X esitas 30.11.2020 kohtule hagiavalduse Y vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagi kohaselt

hageja ja kostja on 19.03.2003 surnud APi, 06.11.2003 surnud VPi, 19.08.2004 surnud APi (II),

kelle pärijaks on 22.11.2009 surnud TP, pärijad, mille kohta on Tallinna notar Kristel Jänese

25.05.2020 välja andnud pärimistunnistused. Hageja ja kostja on TP pärijad ½ mõttelises osas.

Pärandvara on käesoleva hetke seisuga jagamata. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand,

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx. Korteriomand on kostja

valduses ja kasutuses. Kostja ei ole hagejale juurdepääsu võimaldanud ning kasutab eluruumi

vastavalt oma äranägemisele. Hageja ja kostja ei ole eluruumi kasutamise osas kokkulepet

saavutanud.

2. Kostjale kuulus ¼ korteriomandist ja TP osa korteriomandist oli ¾, mis jagunes kahe pärija,

hageja ja kostja vahel võrdsetes osades, sellest tulenevalt on hageja osa pärandvaraks olevast

korteriomandist 3/8 ja kostja osa 5/8, st hagejale kuulub 37,5 % ja kostjale 62,5 %. Hageja on

teinud kostjale ettepaneku pärandvara jagamiseks nii, et korteriomand jääks kostjale ning kostja

hüvitaks hagejale tema osa väärtuse rahas. Kostja on ettepanekust keeldunud, kuid samal ajal ei

ole võimaldanud ka hagejal oma omandiõigust teostada. Kujunenud olukorras ei ole hagejal teist

võimalust kui nõuda pärandvara jagamist hagimenetluses.

3. Hageja esitab nõude jagada pärandvara – ühisomandis olev kinnisasi hageja ja kostja vahel

selliselt, et anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma

kostjale kinnistu osa omandiõiguse kaotamise eest rahalist hüvitist. Pärandvaraks oleva

korteriomandi jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Juhul, kui kostjal puudub rahaline

võimekus hagejale pärandvara osa ,kaotamise eest tasuda palub hageja müüa korter avalikul

enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt kummagi osale

ühisomandis.

Kostja vastus ja menetluse käik

4. Kostja esitas 15.03.2021 vastuse hagile. Kostja ei oma vastuväiteid selles osas, et ühisomand

tuleks lõpetada. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamisega selliselt, et

kaasomand tuleks müüa avalikul enampakkumisel, kuivõrd kostja perekonnaliige kasutab korterit

ja seetõttu on kostjal õigustatud huvi saada korteriomandi omanikuks. Iseenesest võiks

kaasomandi lõpetada selliselt, et kostja maksab hagejale õiglase hüvitise omandiosa kaotuse eest.

Samas on hageja jätnud tõendamata vaidlusaluse eseme turuhinna, mistõttu ka sellist nõuet ei saa

tunnistada.

5. Kostja 24.09.2021 vastuse kohaselt tuleks jätta hagi rahuldamata. Hageja on teinud kostjale

ettepaneku ainult kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kostja häviks majanduslikus mõttes ja

hageja saaks võimalikult palju kasu.

6. Kostja esitas 10.12.2021 kohtule vastuhagi, milles palus ühisomandi lõpetamist selle müügi

teel avalikul enampakkumisel. Kumbki pooltest ei soovi vara omandada. Kostjal ei ole soovi

saada ühisomandis oleva korteriomandi ainuomanikuks hageja poolt pakutud hinnaga ega maksta

hagejale hüvitist. Kostja sooviks on võtta ühisomandist enda osa rahas välja. Menetluslikult ja

rahaliselt on kostja eesmärgid kõige paremini saavutatavad selliselt, et kostja palub kohtul

lõpetada poolte ühisomand ja müüa ühisomandis olev kinnisasi avalikul enampakkumisel, mille

tulem jagataks poolte vahel võrdeliselt nende osade suurustega ühisomandis, pakkumata muid

alternatiivseid viise. Avalikul enampakkumisel müümise nõue vastab kõige enam kostja

2-20-17595

tegelikule huvile ja on talle ka menetluslikult kõige ökonoomsem, sest kostjal puudub vajadus

teha kulutusi kinnisvara väärtuse teadasaamisele, tõendamisele jne. Kostja esitas taotluse

reguleerida otsuse täitmise korda selliselt, et kohtutäituri valib välja kostja ning täitemenetluse

raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda kooskõlas TMS § 38

lg 1.

7. Kohus keeldus 19.05.2025 määrusega menetlusse võtmast Y vastuhagi X vastu pärandvara

jagamise nõudes TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Kohus selgitas, et kohtu menetluses on samade

poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. X´i 30.11.2020 esitatud hagi p 3.1 järgi juhul,

kui kostjal puudub rahaline võimekus hagejale pärandvara osa kaotamise eest tasuda, palub

hageja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada hageja ja

kostja vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis. Seega on hageja juba esitanud kohtule

(alternatiivse) nõude vaidlusaluse korteriomandi müügiks avalikul enampakkumisel.

Kohtuotsuse põhjendus

8. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara

ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1

kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse

kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused

jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate

vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust

väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata

pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise

sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

9. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulus vaidlusalune korter enne selle pärandamist

kinnistusraamatu kande järgi TPle alates 30.08.2001 (dtl 18-19). TP oli alates 05.04.1961 abielus

APga (dtl 17). Abikaasade varasuhtele kohaldus ühisvararežiim (dtl 17). Seega kuulus

vaidlusalune korter TP ja APi ühisvarasse. AP suri 19.01.2003 (dtl 16). APi pärijateks on ¼

mõttelises osas poeg VP, ¼ mõttelises osas poeg AP (II); ¼ mõttelises osas tütar Y (kostja) ja ¼

mõttelises osas abikaasa TP (dtl 16-17). Seega hakkas korter kuuluma 5/8 mõttelises osas TPle,

1/8 mõttelises osas VPle, 1/8 mõttelises osas AP (II)le ja 1/8 mõttelises osas Yle (kostja). VP suri

06.11.2003 ning tema pärijateks on ema TP 1/3 mõttelises osas, vend

AP (II) 1/3 mõttelises osas ja õde TL (kostja) 1/3 mõttelises osas (dtl 14). Seega hakkas korter

kuuluma TPle 4/6 mõttelises osas, APle (II) 1/6 mõttelises osas ja kostjale 1/6 mõttelises osas.

AP (II) suri 19.08.2004 ning tema pärijateks on ema TP ½ mõttelises osas ja õde Y (kostja) ½

mõttelises osas (dtl 13). Seega hakkas korter kuuluma TPle ¾ mõttelises osas ja Yle (kostja) ¼

mõttelises osas. TP suri 22.11.2009 ning tema pärijateks on hageja ½ mõttelises osas ja kostja ½

mõttelises osas (dtl 11). Seega hageja osa pärandvaras on 3/8 ja kostja osa 5/8. Pooltel ei ole

eelnimetatud asjaolu osas vaidlust.

10. Pärandvara on käesoleva hetke seisuga jagamata. Hageja ja kostja ühisomandis on

korteriomand, registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx (dtl 18-19). Seega on hagejal õigus esitada

pärandvara jagamise hagi kostja vastu.

11. Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva

asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

2-20-17595

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lõikes 4.

12. Hageja nõudis kaasomandi lõpetamist selliselt, et anda korteriomandi omandiõigus täies

ulatuses üle kostjale kohustusega tasuda hagejale temale kuuluva pärandvara osa omandiõiguse

kaotamise eest hüvitist summas 17 250 eurot. Alternatiivselt taotles hageja juhuks, kui kostjal

puudub rahaline võimekus hagejale pärandvara osa kaotamise eest tasuda, müüa kõnealune

korteriomand avalikul enampakkumisel. Müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel

vastavalt kummagi osale ühisomandis.

13. Kohus leiab, et põhjendatud ja mõlema poole parimates huvides on lõpetada poolte

ühisomand korterile selle müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel

vastavalt kummagi osale ühisomandis (hageja 3/8 ja kostja 5/8). Kuigi kostja väljendas menetluse

alguses huvi korteriomandi kui terviku omandamisele, siis menetluse kestel muutis kostja oma

seisukohta ja oli nõus korteri müügiga avalikul enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hagi ja lõpetab poolte ühisomandi vaidlusalusele korterile selle müümisega avalikul

enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis.

14. Kostja taotles määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kohtutäituri valib välja kostja ning

täitemenetluse raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Kohus

selgitab, et TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra. Eelkõige määrab kohus täitmise korra kindlaks siis, kui see lihtsustab

otsuse täitmist või on vajalik muul kaalukal põhjusel (RKTKo 23.10.2023, 2-22-2159/98, p 23).

Kostja ei ole põhjendanud, millisel kaalukal põhjusel peaks kohtutäituri valima kostja. Kohus

saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh vara

müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei

ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda pärandvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi

täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

kohtutäituri vahendusel. Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS

§ 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb pool saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi

täitmiseks alustada täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku

enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades. Seega on nii hagejal kui kostjal õigus

pöörduda kohtutäituri poole. Samas ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel

müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine

ühisomanik esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki

ühisomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt RKTKo 3-2-1-14-17, p 36.3). Kuivõrd

kostja pole mingilgi viisil põhjendanud, miks peaks kohtutäituri valikuõigus kuuluma just talle,

jätab kohus sellekohase otsuse täitmise korra taotluse rahuldamata.

15. Põhjendatud ei ole ka kostja taotlus määrata otsuse täitmise kord selliselt, et täitemenetluse

raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on selgitanud, et kaasomandi lõpetamise ja selleks kinnisasja avalikul

enampakkumisel müümise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi täitmiseks alustatud

täitemenetluses on kõik kaasomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (vt

Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Seetõttu näeb kohtutäituri

seaduse § 36 lg 31 lause ette, et sellise täitemenetluse täitekulud arvestatakse maha müügitulemist

ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva

tulemi osaga. Seega ei ole kostja väide, et täitekulud peaks korteriomandi avalikul

enampakkumisel müümise korral kandma hageja TMS § 38 lg 1 järgi, õige. Kohus jätab kostja

taotluse otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks täitekulude tasumise osas rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust ega põhjust, miks peaks kalduma kõrvale seaduses

ettenähtud regulatsioonist täitekulude tasumisel.

2-20-17595

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ning jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohtupraktikas on leitud, et ühisomand ja

kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane

jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p

14). Ka praegusel juhul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Nii hageja kui kostja soovisid pärandvara jagamist, sh jõudsid pooled ühisele

arusaamale, et mõistlik on korteriomandi müük avalikul enampakkumisel. Seega jätab kohus

poolte menetluskulud nende endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

17. Kohus keeldus 19.05.2025 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Kohtule

nähtub, et kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 300 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule taotlus

riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik