2-24-134468/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-134468

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134468

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi W.S S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

112 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490;

lepinguline esindaja: Ahto Järvela, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post ahto.jarvela@julianus.ee).

Kostja: W.S (isikukood: XXX, e-post XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi W.S S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista W.S S. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks võlgnevus kokku 107,56 eurot.

3. Välja mõista W.S S. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt 56 eurolt alates

18.06.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 96% ulatuses W.S S. kanda ja 4% ulatuses AS ÜHISTEENUSED

kanda.

5. Välja mõista W.S S. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks 432 eurot.

6. Välja mõista W.S S. AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 96-102, 149-152, 169-171, 189)

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas kohtule 31.10.2024 ja 06.11.2024 täpsustatud hagi

W.S S. (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 56 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 17,54 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja edaspidi viivis tasumata

põhivõlalt alates 01.11.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja xxxxxxxx ja xxxxxxxx sõiduautot numbrimärgiga

xxxxx hageja poolt opereeritavas xxxxxxxxxxxxxxxxx, parklas parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mistõttu nõuab hageja mõlemal päeval toimunud rikkumise eest leppetrahvi 28

eurot s.o kokku 56 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxx parkla oli tähistatud ja parklas tohtis parkida

vaid MTÜ Tartu Üliõpilasküla kirjalikul loal. Kostjal sõidukis nähtaval kohal vastav luba

puudus. Lisaks parkis sõiduk parklas järgimata parkimiskorralduse märke seistes kollase

joone kõrval, mis tähendab parkimiskeeldu. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki

omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal. Kostja on vastuväites ka sõiduki valdust

tunnistanud. Leppetrahvid oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on

leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.

3. Hageja arvestab seadusjärgses määras viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni kokku 17,54 eurot. Sissenõudmiskulud

koosnevad kostjale saadetud tasulistest võlateatistest kokku 40 eurot ning muudest

makseviivitusetega tekkinud kuludest 10 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist

Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude

avaldamisega tehtud kulusid.

4. Hagis esitatud asjaolude täpsustusena märkis hageja, et sõiduk parkis kollase joone kõrval,

mis tähendab parkimiskeeldu. Eeltoodud rikkumise eest on hageja kostjale määranud

mõlemad leppetrahvid. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et parkimistingimused kehtisid

kogu tee ulatuses, sh xxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistul. Liiklusmärgi mõjupiirkond lõpeb

piirangut lõpetava märgiga. Analoogselt peaksid kehtima ka parkimistingimused.

Mingisugust parkimistingimuste lõppu kehtestavat teavitust xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu

piiril ei ole, mistõttu saab eeldada, et need kehtivad kogu tee ulatuses, mille sissesõidule

need on paigaldatud. Analoogselt viivistasule on parkimisjärelevalve teostajal õigus

vähemalt 24 tunni möödudes esitada uus leppetrahvinõue.

5. Parkimisinfo mittemärkamine või parkimistingimuste mittetäitmine ei ole üldjuhul

vabandatav. Juht on kohustatud järgima liikluskorralduse reegleid ja ei tohi parkida

liikluskorraldusvahendite vastaselt.

6. Parkimistingimusi tutvustav teavitustahvel oli paigaldatud parklasse sissesõidul, kusjuures

tingimused kehtisid kogu xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu territooriumil, sõltumata sellest, et

parkla erinevates osades võisid loa väljastajad erineda. Kostja väide, et kollane parkimist

keelav joon joonistati parkimise ja leppetrahvi määramise vahelisel ajal, on tõendamata ja ei

vasta tegelikkusele.

KOSTJA VASTUS (dtl 140-145, 158-161, 177-179, 191)

7. Kostja hagiga ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostjal oli parkimiseks kehtiv

kokkulepe MTÜ Tartu Üliõpilaskülaga, mis andis õiguse parkida xxxxxxxxxxxx parklas.

Parkimisluba oli digitaalne ega pidanud olema füüsiliselt esiklaasil või muul viisil nähtaval

kohal. Hageja parkimistingimuste tahvel ja viited kehtivad xxxxxxxxxxxx-le, mitte

xxxxxxxxxxxx-le, kus kostja auto tegelikult parkis.

8. Kostja on nõustub, et auto oli pargitud kollase äärekivi kõrvale. Äärekivi oli värvitud

kollaseks mõned päevad enne parkimistrahve, et prügiauto läbi mahuks. Üliõpilasküla

haldaja ei teavitanud elanikke parkimiskorralduse muudatusest ega hoiatanud rikkumise

eest. Kahel järjestikusel päeval tehtud trahvid põhinevad samal rikkumisel ja kostja arvates

ei ole see õiglane.

9. Alguses oli kostja nõus tasuma ühe trahvi ja palus teine trahv kohtul tühistada, kuid hiljem

muutis seisukohta ja leiab, et hagejal puudus õigus kostjat trahvida ka juhul, kui kostja oleks

parkimistingimusi rikkunud, sest hageja volitusalal (LukuCentrum) tähistatud liiklusmärgi

mõju oli Üliõpilasküla parklas lõppenud ja kostja ei ole sõlminud hagejaga parkimislepingut

ega rikkunud kokkulepitud tingimusi. Hageja väide, et parkimistingimuste lõppu kehtestavat

teavitust xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu piiril ei ole, ei vasta tõele. Tegelikkuses on märgid

kinnistute piiril olemas ning neid on näha ka hageja esitatud fotodel. Üliõpilasküla parkla

territooriumil puuduvad hageja parkimistingimusi reguleerivad märgid. Urva tn kaudu pole

parklasse sissesõitu ega ka hageja parkimistingimusi reguleerivaid märke. Hageja

parkimistahvlil olevad parkimistingimused ei kehtinud Üliõpilasküla parklas. Ebaselge

parkimiskorraldus ei saa olla aluseks trahvi määramiseks. Kostjale ei olnud teada hageja

parkimise korraldusõigus Üliõpilasküla parklas, sellele ei viidanud ka ükski liiklusmärk.

Kostja ja parklaomaniku vaheline parkimisõigus kehtis nendevahelisel kokkuleppel.

Lepingut, kus oleks tingimused ja parkimiskorraldaja andmed, olemas ei olnud. Hageja ja

parklaomaniku vahelisest lepingust ei ole kostja teadlik.

10. Kollane värvimärge äärekivil ilmus sinna tõenäoliselt pärast sõiduki parkimist, kuna

parkimise hetkel ei märganud kostja seda ja varasemalt on seal tohtinud parkida. Kostja nägi

värvitud äärekivi esmakordselt kui ta peale haigust väljudes avastas trahvid auto esiaknal.

Autot kostja ei liigutanud pikemat aega, kuna oli tulles Tallinnast õhtul haigestunud

COVID-19-sse ja viibis ühiselamus pikalt kogu põdemise aja.

11. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et sõiduki parkimise asjaolud ei ole olulised, kuna hagejal puudus

õiguslik alus trahvi määramiseks antud alal. Parkimiskorraldus erineb kahes kõrvuti seisvas

parklas ning esimese sildi mõjuala ei saa ulatuda teise parklasse, kus kehtivad erinevad

tingimused.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Hageja on esitanud kostja vastu parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude.

Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271

mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017.

a, nr 3-2-1-82-16, p 22).

14. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et

-

kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxxx oli pargitud xxxxxxxx ja xxxxxxxx

MTÜ Tartu Üliõpilasküla parklas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 105-115);

-

sõiduki suhtes on koostatud kaks leppetrahvi xxxxxxxx ja xxxxxxxx (dtl 104, 110);

-

kostja on saanud leppetrahvid kätte.

15. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 111-115, 105-106) on näha, et kostja sõiduk parkis mõlemal

päeval s.o xxxxxxxx ja xxxxxxxx sama koha peal kollase joone ääres ning leppetrahvi

nõuded on jäetud sõiduki esiklaasi juhipoolse kojamehe vahele. Kostja ei vaidlusta

leppetrahvide kättesaamist. Kohus leiab, et leppetrahvid on edastatud kostjale

tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõistes mõistlikult viisil ja mõistliku aja

jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi nõudes on märgitud, et nõuet puudutavad

pretensioonid tuleb esitada 14 päeva jooksul parkimise korraldajale. Kostja ei ole

leppetrahvi nõudele pretensiooni esitanud.

16. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga parkimislepingut sõlminud.

17. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus

(ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

18. Vaidlust ei ole selles ja ka fotolt (dtl 109) on näha, et sissesõidutee paremal poolel oli nähtav

eraparkla infotahvel parkimistingimustega. Parkla sissesõidule paigaldatud liiklusmärk koos

eraparkla sildiga on pakkumus VÕS § 16 lg 1 mõttes, sest see on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Parklasse sissesõitmine ja parkima asumine

väljendab teoga nõustumust esitatud pakkumusele (VÕS § 20 lg 1).

19. Kuigi hageja on esialgses hagis toonud ühe rikkumise alusena välja, et kostjal puudus

parkimisluba ja hiljem tuginenud sellele, et kostja parkis mõlemal korral parkimise

keelualas, ei oma need asjaolud antud juhul tähendust, sest vaidlust selles osas, et kostjal

virtuaalne parkimisluba xxxxxxxxxxxx Tartu kinnistul parkimiseks oli, ei ole. Ka kostja

esitatud e-kirjavahetusest (dtl 135-136, 163) nähtuvalt oli tal septembris 2021 olemas

parkimisluba. Samas on ekslik kostja arusaam, et parkimistingimused saab kehtestada ainult

parkla omanik ning hagejal ei olnud õigust seal parkimist korraldada. Parkla omanik võib

anda parkimise korraldamise üle kolmandale isikule, antud juhul hagejale. Sellisel juhul

kehtestab parkimistingimused parkimise korraldaja.

20. Hageja eraparkla infotahvlil olevad parkimistingimused näevad ette, et sõiduki sisenemisel

parklasse kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes

ettenähtud korras. Olukorras, kus kostja sisenes eraparkla territooriumile, väljendas ta oma

nõusolekut lepingu sõlmimiseks ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud. Sealjuures ei

ei oma tähendust, et parkimisloa väljastas Üliõpilasküla. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja

parkimistahvlil olevad parkimistingimused ei kehtinud Üliõpilasküla parklas. Kuna ka

Üliõpilasküla parkla oli tähistatud eraparkla sildiga ning teist sissesõidu teed parklasse ei vii,

pidi kostja autojuhina saama aru, et sissesõidu teel olevad parkimistingimused kehtivad ka

Üliõpilasküla eraparklas. Kostja fotol (dtl 164) viidatud liikluskorraldusmärk, mis asetses

enne sinist konteinerit, ei tähista mitte parkimistingimuste lõppu vaid parkimistingimuste all

asetseva peatumise keelu mõjupiirkonna lõppu. Ka hageja esitatud fotolt (dtl 114) on näha,

et Üliõpilasküla eraparkla lõpeb enne sinist konteinerit (dtl 114). Seega ei nõustu kohus

kostjaga, et eraparklale viitavad parkimistingimused Üliõpilasküla eraparklas ei kohaldu

ning parkimistingimused on ebaselged.

21. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et pooled on sõlminud eraparkla kasutamise

lepingu ning infotahvlil olevad parkimistingimused on saanud lepingu osaks.

Parkimistingimuste p 13 näeb ette, et sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta

kasutama järgides sõidukijuhi hoolsus kohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest,

märkidest ja operaatori juhistest. Lepingu rikkumise korral on leppetrahv 57 eurot.

22. Kostja sõidukile on väljastatud kaks leppetrahvi, xxxxxxxx ja xxxxxxxx (dtl 104, 110), mis

on tehtud kollase joone ääres parkimise tõttu (dtl 105-106, 111, 113-115). Parkimise ajal

kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. määrus nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 16 nägi ette, et „Peatumiskeelu

joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja

see on kantud sõidutee äärele või äärekivile. Kuna kostja parkis sõiduki kohta, kus oli

sõiduki parkimine keelatud, rikkus kostja parkimislepingu p 13, mis nägi ette kohustuse

lähtuda parkimisel paigaldatud viitadest.

23. Kohus ei nõustu kostjaga, et leppetrahv on ebaõiglane seetõttu, et elanikke ei teavitatud

parkimistingimuste muudatustest ning need on tehtud sama rikkumise eest kahel

järjestikusel päeval. Kohus on eespool leidnud, et parkimistingimused olid sissesõidul

nähtavad ja loetavad. Kui parklas muutub liikluskorraldus tuleb lähtuda tähistusest ning

eraparkla kasutajate mitteteavitamine ei vabasta parkijat lepingu rikkumisest kui parklas on

selged ja arusaadavad tähistused olemas. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et kollane

värvimärge äärekivil ilmus sinna tõenäoliselt pärast sõiduki parkimist. Samas kui see oleks

nii olnud, siis ilmselt oleks kostja ka leppetrahvid sellel põhjusel vaidlustanud.

24. Kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi ning ei ole leppetrahvi tasunud võib hageja nõuda

kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla

tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine,

kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-

16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud

leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta oleks ebamõistlikult suur. Hageja on määranud

kostjale ühe rikkumise kohta 28 euro suuruse leppetrahvi, mis on peaaegu poole võrra

väiksem, kui on tingimustes kokku lepitud. Asjaolu, et kostjale määrati sama rikkumise eest

kahel järjestikusel päeval leppetrahv ei anna alust teist leppetrahvi tühistada. Kostja ei ole

esile toonud ega tõendanud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et

teisel päeval tehtud leppetrahv on tema suhtes ebaõiglane.

25. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei

tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

26. Hageja on esitanud kostjale kaks leppetrahvi nõuet, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul nõude

esitamise kuupäevast alates. Kostja ei ole leppetrahve tasunud. Seega on hagejal õigus

nõuda kostjalt leppetrahvide tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 159 lg 1 alusel ning kostja

võlgneb hagejale kahe leppetrahvi eest 56 eurot.

27. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni.

28. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras ning hagiavalduse esitamise seisuga, s.o

31.10.2024 on viivis 17,54 eurot. Otsuse tegemise seisuga on täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis 4,02 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 17.06.2025

summas 21,56 eurot. Hageja viivisenõue ja edasiulatuva viivisenõue on põhjendatud.

29. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

30. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist juhul, kui

hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud

muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi.

31. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale saadetud kahe trahvi kohta kokku neli võlateatist

(dtl 121-124). Kohus leiab, et hageja nõue võla sissenõudekulude hüvitamiseks on VÕS §

1131 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud summas 30 eurot.

32. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlana leppetrahv

56 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,56 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 30 eurot ning edaspidi viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 56 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2025 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

MENETLUSKULUD

33. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

96% ulatuses kostja kanda ning 4% ulatuses hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

35. Hageja menetluskulud (dtl 173) on kokku 796 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 676 eurot (ilma

käibemaksuta).

36. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 112 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Arvestades hagi osalist

rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt

hüvitamisele.

37. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

38. Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta).

39. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on

180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi)

tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades

põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110

eurot ilma käibemaksuta.

40. Nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingute vajalikkust arvestades, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja

ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks

ja sellele seisukoha esitamiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks on põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses summas 330 eurot (3 x 110).

41. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 450 eurot (100+20+330). Hageja taotleb

kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma

käibemaksuta.

42. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 432 eurot (450 eurost 96%).

43. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik