4-25-1075/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025. a, Tallinn

Väärteoasja nr

4-25-1075

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

Roman Tsõmbaljuki kaebus PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsusele väärteoasjas nr

2317,25,000990

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Roman Tsõmbaljuk (ik 36910160257;

elukoht: XXX);

Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaat Tanel Mällas

(Advokaadibüroo Lexit, Tartu mnt 83, Tallinn);

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp (asukoht:

XXX,)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas:

Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000990 – Roman Tsõmbaljukile

LS § 261 lg 1 järgi määratud karistuse suuruse osas.

Teha väärteoasjas uus otsus ja mõista 07.02.2025 toimepandud väärteo eest karistuseks

Roman Tsõmbaljukile LS § 261 lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 160 eurot.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000990 muutmata.

Rahatrahv summas 160 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades

samas otsuses märgitud viitenumbrit xxx.

Edasikaebamise kord

VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule

Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

04.03.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,000990 karistati Roman Tsõmbaljuki

liiklusseaduse (LS) § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

2. Vastavalt 07.02.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1640332 ei säilitanud ega

esitanud Roman Tsõmbaljuk 07.02.2025 kell 10:10 Tallinnas, Rahumäe tee 6/1,

mootorsõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanikuna liiklusjärelevalve teostaja

nõudmisel juhi andmeid. Ei osanud ütelda, kes oli sõiduki BMW reg. märk XXX roolis

04.12.2024 kella 00.50 paiku. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 72 lg 2 nõudeid ning

pani toime LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

3. Eelnimetatud otsusele esitas Roman Tsõmbaljuk kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles

palub tühistada otsus mõistetud karistuse osas. Teha asjas uus otsus, millega lõpetada

väärteoasi VTMS § 30 lg 1 alusel või alternatiivselt vähendada isikule mõistetud karistust.

Mõista Eesti Vabariigilt välja kaebaja menetluskulud.

Kaebaja ei vaidlusta väärteoprotokollis tuvastatud asjaolusid. Küll aga ei nõustu kaebaja

temale mõistetud karistusega. Kaebajale mõistetud karistuse osas puuduvad mistahes

põhjendused. Kohtuväline menetleja on ainult sedastanud, et tuginedes KarS § 56 lõikele 1,

määran karistuseks LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00

eurot. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse

kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt teo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo

toimepanija isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 14–15.1 ja 19. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

79-03, p 14). Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. Lisaks isiku süüle

tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p

19). Kaevatavas Otsuses puudub mistahes analüüs eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste osas,

mistõttu on Otsus põhjendamata. Seega jääb mõistmatuks kaebajale mõistetud karistuse

motiivid ehk, miks mõisteti kaebajale just selline karistus. LS § 261 lg 1 kohaselt on

karistusmääraks kuni 100 trahviühikut. Seega antud juhul on kaebajat karistust üle keskmise

määra, kuid millistel põhjendustel seda tehti ei ole võimalik Otsuse pinnalt mõista.

Kaebaja hinnangul antud väärteoasjaolusid arvestades on võimalk kohaldada kaebaja suhtes

ka mittekaristuslikke võimalusi. VtMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib

väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus

otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Kaitsja hinnangul kuivõrd menetlusaluse isiku puhul on tegemist esmase

sellelaadse rikkumisega, mida ta ei ole toime pannud tahtlikult, siis esineb alus

väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja on nõus kandma asjas välja

mõistetud menetluskulud seonduvalt ekspertiisiga. Iga väärteo eesmärk ei saa olla isiku

stigmatiseerimine ja süüdi mõistmine, vaid tuleb kaaluda ka mittekaristuslikke võimalusi.

Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

4. Kohtuväline menetleja esitas 02.06.2025 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid palub jätta kaebus rahuldamata.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et Roman Tsõmbaljuk on sõiduki BMW 330ci (xxx) omanik.

Samuti on tuvastatud, et nimetatud sõiduk põhjustas 04.12.2024 kell 00.50 ajal

liiklusõnnetuse. Liiklusseadus (edaspidi LS) § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik

annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise

isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:

1)mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;

3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;

4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

07.02.2025 kuulas kohtuväline menetleja Roman Tsõmbaljuki üle ja küsis, kellele ta andis

eelpool nimetatud sõiduki kasutada ja kes kasutas sõidukit 04.12.2024 kell 00.50.

Menetlusalune isik keeldus neile küsimustele vastamast ja andmeid esitamast. Kuivõrd

menetlusalune isik ei esitanud LS § 72 lg 2 kirjeldatud andmeid, siis tuleb asuda seisukohale,

et ta pani sellega toime LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise. LS § 261 lg 1 järgi

kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (so. 800 eurot). Kohtuväline menetleja on hinnanud

menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumise raskust ning ohtlikust. Rahatrahv on

määratud sanktsiooni keskmises määras. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikust ning

ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga,

et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et

menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras suudab teda

mõjutada uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Mis puutub taotlusesse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis kohtuvälise

menetleja hinnangul on käesolevas asjas tegemist olukorraga kus menetluse lõpetamine

otstarbekuse kaalutlusel riivaks väga tugevalt tavainimeste õiglustunnet. Menetlusalune isik

on toime pannud rikkumise, millega ta sisuliselt aitab varjata teist toimepandud

õigusrikkumist. Isik ei ole toonud välja ühtegi põhjendust miks ta ei avalda seaduses

ettenähtud andmeid ja ei ole ka üles näidanud ei kahetsust ega ka mõistnud, et tema taoline

tegevus on väär. Isik on teadlik, et tema taoline tegevus on ebaseaduslik kuid sellest

hoolimata pani ta rikkumise toime. Mistõttu tegemist on tahtliku ja teadliku käitumisega.

Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et puuduvad alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel ja isiku suhtes tuleb kindlasti kohaldada rahatrahvi.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

VTMS § 133 loetletud küsimused.

6. Roman Tsõmbaljukile on ette heidetud LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist, s.o mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt sama seaduse § 72

lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmist.

7. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Roman Tsõmbaljuk LS § 72 lg 2 nõudeid.

8. LS § 72 lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele

isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise

lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu

nõudmisel esitama järgmised andmed:

1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;

3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;

4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

9. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanik on Roman

Tsõmbaljuk ning et nimetatud sõiduk osales liiklusõnnetuses 04.12.2024 kell 00.50 ajal.

Nimetatu leiab kajastamist ka liiklusõnnetuse aktis, kus liiklusõnnetuse osapooltena on

märgitud BMW reg. märgiga XXX (omanik Roman Tsõmbaljuk) ja teise osapoolena on

märgitud, et Õismäe tee 94, Tallinn piirdeaed on kahjustatud.

10. Vaidlus puudub selleski, et 07.02.2025 kell 10:10 Tallinnas, Rahumäe tee 6/1, ei esitanud

Roman Tsõmbaljuk mootorsõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanikuna

liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel juhi andmeid, ei öelnud, kes oli sõiduki roolis

04.12.2024 kella 00.50 paiku. Nimetatut kinnitab ka väärteoasja materjalide juures olev

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ei vastanud Roman Tsõmbaljuk

kohtuvälise menetleja küsimusele, et kes juhtis 04.12.2024 kell 00:50 sõidukit BMW reg.

märgiga xxx.

11. Järelikult on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal

ja kohas rikkus Roman Tsõmbaljuk LS § 72 lg 2 nõudeid, täites sellega LS § 261 lg 1

objektiivse koosseisu.

12. Kohtu hinnangul pani Roman Tsõmabljuk rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Olukorras, kus Roman Tsõmbaljuk ei avaldanud kohtuvälisele menetlejale seaduses sätestatud

alustel kohustuslikke andmeid, pidas Roman Tsõmblajuk järelikult ka võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda.

13. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Roman Tsõmbaljuki käitumine sisaldab

LS § 261 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja

selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada,

menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati,

menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse

olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

14. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

15. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKL 3-1-1-6-17 p 9).

16. LS § 261 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

17. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 261 lg 1 järgi

rahatrahviga 65 trahviühikut, seega keskmisest kõrgemas määras.

18. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et kaebajale mõistetud karistuse osas

puuduvad väärteootsuses mistahes põhjendused ning kohtuväline menetleja on ainult

sedastanud, et juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määran karistuseks LS § 261 lg 1 alusel

rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot. Seega on kaebuses õigustatult märgitud

seegi, et kaebajale on jäänud mõistmatuks mõistetud karistuse motiivid ehk miks mõisteti

kaebajale just selline karistus, mis on üle keskmise määra.

19. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja küll karistuse suurust

põhjendanud (hinnanud väidetavalt süü suurust, rikkumise raskust ja ohtlikkust, karistuse eri-

ja üldpreventiivseid eesmärke, kehtivate karistuste puudumist), kuid sellekohased andmed

väärteootsuses puuduvad. Samas isegi kirjalikus vastuses toodud selgitused karistuse suuruse

kujunemisel on kohtu hinnangul liialt üldsõnalised. Seda enam, et karistus on mõistetud üle

keskmise määra, kuid kirjaliku vastuse kohaselt on tegemist keskmääras mõistetud

karistusega.

20. Kuna Roman Tsõmbaljukil kehtivad karistused puuduvad ning tegemist ei olnud

kavatsetult toime pandud süüteoga, leiab kohus, et käesoleval juhul võib karistuse

eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka rahatrahviga väiksemas

määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate

asjaolude puudumist. Kohus leiab, et põhjendatud on Roman Tsõmbaljukile määrata

karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 eurot. Selline karistuse määr vastab isiku süü

suurusele ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas aga on proportsionaalne

toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast käesolevat karistust on kaebuse esitaja

väga hästi teadlik, et oht tema karistamisega suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste

jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi

seaduskuulekalt.

21. Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o

otstarbekuse kaalutlusel.

Kuigi R. Tsõmbaljuk ei pannud tegu toime kavatsetult, oli tegemist siiski tahtliku süüteoga,

mida isik ei ole kordagi kahetsenud. Sellised andmed osundavad isiku karistamata jätmisel

analoogse süüteo korduvuse võimalusele. Isikute elu ja vara kaitseks on sõidukit juhtinud

isiku tuvastamine alati vajalik, kuid antud juhul on Roman Tsõmbaljuk talle seadusega

pandud kohustust eiranud. Roman Tsõmbaljuki karistamata jätmine ei oleks kohtu hinnangul

kooskõlas ei ühiskonna arusaamaga õiguskaitseorganite tegevuses isikute turvatunde

tagamisel ega karistuse mõistmise eesmärkidega. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja

selgitustega, et menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel riivaks väga tugevalt

tavainimeste õiglustunnet, menetlusalune isik on toime pannud rikkumise, millega ta sisuliselt

aitab varjata teist toimepandud õigusrikkumist ning isik ei ole toonud välja ühtegi põhjendust,

miks ta ei avalda seaduses ettenähtud andmeid.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsus väärteoasjas nr

2317,25,000990 Roman Tsõmbaljukile LS § 261 lg 1 järgi määratud karistuse suuruse osas

tuleb tühistada osaliselt, mõistes Roman Tsõmbaljukile LS § 261 lg 1 järgi rahatrahvi 20

trahviühiku ulatuses, so 160 eurot.

23. VTMS § 111 p 10 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas teave sellest, et rahatrahv

tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto

valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda.

24. Kuna Roman Tsõmbaljuk ei ole kohtule esitatud kaebuses osundanud, et rahatrahvi

korraga tasumine käiks talle üle jõu ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, tuleb

Roman Tsõmbaljukil tasuda rahatrahv 160 eurot 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades

samas otsuses märgitud viitenumbrit. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et väärteootsuse

kohaselt isik töötab, seega on tal ka sissetulekud rahatrahvi õigeaegseks tasumiseks.

25. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 alusel, jäävad menetluskulud, s.o

võimalik kaitsja tasu, Roman Tsõmbaljuki kanda.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)