Legislator Case Law & Legislation
2-25-5990/8 AI generated

2-25-5990/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-5990/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. D.-U. (enne abiellumist D.) ja A. U. abiellusid 17.04.2024. a. 19.04.2025. a esitas A. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2025. a märtsis. 29.12.2024. a toimus

Legislator headnote

AI generated

2-25-5990/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: A. D.-U. (enne abiellumist D.) ja A. U. abiellusid 17.04.2024. a. 19.04.2025. a esitas A. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2025. a märtsis. 29.12.2024. a toimus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-5990

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

A. D.-U. hagi A. U. vastu abielu lahutamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

17. juuni 2025. a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. D.-U. (isikukood XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX )

A. U. (isikukood XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A. D.-U. (nimetavas U.) ja A. U. (nimetavas U.) abielu, mis on sõlmitud 17.

aprillil 2024. a Jõhvi Vallavalitsuses (abielu tõend nr 181-2024/559).

2. Taastada A. D.-U.e abielueelne perekonnanimi „D.“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS

1. A. D.-U. (enne abiellumist D.) ja A. U. abiellusid 17.04.2024. a. 19.04.2025. a esitas A.

D.-U. kohtusse hagi A. U. vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2025. a märtsis. 29.12.2024. a toimus

lähisuhtevägivald ning hageja üüris korteri ning läks lastega elama üürikorterisse.

3. Kostja 02.05.2025. a kirjalikus vastuses abielu lahutamisega ei nõustunud. Kui kohus

abielu lahutab, siis taotleb kostja, et ta ei maksaks elatist ning hageja peab kostjale hüvitama

võla, mis on koos tekitatud, kuid mis on vormistatud kostja nimele.

4. Kohtuistungil 17.06.2025. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Hageja ei

soovinud menetluse peatamist poolte leppimiseks ning ei soovinud abielusuhteid taastada.

5. Kostja taotles leppimisaega ning selgitas, et ta soovib hagejaga ära leppida. Ta käitus

valesti (vägivald 29.12.2024. a), kuid ta on valmis ennast muutma. Praegu ta käib xxx juures.

Vägivald oli tingitud sellest, et hageja pettis teda teise mehega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

7. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 17.04.2024. a Jõhvi Vallavalitsuses, kuid enne

seda olid pooled pikalt kooselus.. Hageja ei soovi abielulisi suhteid säilitada. Hageja selgitas,

et ta kaalus ka pooleliolevas kriminaalasjas (lähisuhtevägivald) lähenemiskeelu kohaldamist,

kuid ei teinud siiski seda. Kostja oli arvamusel, et “staatus abikaasana” annab talle rohkem

kindlustust vara ja kohustuste jagamisel ning tütrega suhtlemisel.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et

abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane on

nii hagiavalduses kui ka kohtus kinnitanud. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille

toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal

selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.

9. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu

ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 sätestab, et taastatav

perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

10. Poolte kantud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik