2-24-136441/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-136441

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi O M vastu

võla nõudes

Hagihind

1 522,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: K O (e-post: xxx)

Kostja: O M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt O M hageja AB “Lietuvos draudimas AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja 1374,51 eurot, millest 1325,07 eurot on põhinõue ja

49,44 eurot on seisuga 29.01.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt O M hageja AB “Lietuvos draudimas AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis alates 30.01.2025 kuni põhinõude (1325,07

eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud O M kanda.

6. Mõista kostjalt O M hageja AB “Lietuvos draudimas AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 315

eurot, õigusabikulu summas 180 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 09.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 29.01.2025 Harju Maakohtule hagi O M vastu võla nõudes.

Kohus võttis hagi menetlusse 11.02.2025. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali esitatud

hagiavalduse kohaselt sõitis O M (kostja) 16.06.2024 Tallinnas Paekaare 16 juures

sõidukiga xxx (xxx) otsa pargitud sõidukile xxx (xxx) (xxx) ning põhjustas oma

tegevusega varalise kahju. Kostja ja varalise kahju saanud isiku vahel puudus leping.

Liiklusõnnetuse toimumiskohale kutsuti politsei. Liiklusõnnetuse põhjustanud kostja oli

joobeseisundis – lõplik lugem 1,23 mg/l. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki xxx (xxx)

liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr xxx.

Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk xxx (xxx) (xxx) kahjustada. Kahju kannatanu

pöördus kahju hüvitamiseks enda sõiduki liikluskindlustusandja ehk xxx poole. Sõiduki

xxx (xxx) (xxx) remondi eest tasus xxx ja esitas hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja

liikluskindlustusandjale tagasinõude kokku summas 1325,07 eurot, mis koosnes

remondiarve käibemaksuta summast 1175,07 eurot ja käsitluskulust summas 150,00

eurot. Hageja hüvitas summa 1325,07 eurot. Põhjusel, et kostja oli joobeseisundis, saatis

hageja nimel hageja koostööpartner xxx OÜ 20.09.2024 kostjale kui kahju põhjustanud

sõiduki juhile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kohtuvälisele kahju hüvitamise

nõudele ei vastanud ning kahju ei hüvitanud.

3. Harju Maakohtu 11.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut

võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused.

6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 18.05.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 02.06.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 315 eurot, lepingulise esindaja kulusid 180 eurot. Kohus leiab,

et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse

esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2000 euro

suuruse hagihinna korral tasumisele 315 eurot. Tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud

ja vajalik menetluskulu.

12. Kohus peab põhjendatuks lepingulise esindaja kulusid summas 180,00 eurot (1,5 h x 120

eur/h). Juristi tunnitasu suurus 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul keskmine

juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu

ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks hageja poolt

menetluskulude nimekirjas märgitud 1,5 h ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist

keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust.

Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 495 eurot (180+315).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik