Legislator Case Law & Legislation
2-25-109477/6 AI generated

2-25-109477/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-109477/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks põhivõlgnevus 381,78 eurot ning viivis Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 140 eurot, s.o tasutud

Legislator headnote

AI generated

2-25-109477/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks põhivõlgnevus 381,78 eurot ning viivis Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 140 eurot, s.o tasutud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109477

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi N U vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

424,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja L V

Kostja N U (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks põhivõlgnevus 381,78 eurot ning viivis

protsendina põhinõudelt (381,78 eurot) alates 13.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Menetluskulud jätta N U kanda.

4. Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 140 eurot, s.o tasutud

riigilõiv.

5. Välja mõista N Uilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (140 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

6. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

(AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302

(Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank). Riigilõivuna tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu 30.05.2025, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 14.01.2016 sõlmitud vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust (xxx) tulenevat võlgnevust. Hageja andis kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 1200 eurot, intressimääraga 17,000% aastas. Ühtlasi sõlmis

kostja hagejaga samal kuupäeval ka krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe nr xxx. Krediidi

kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 27,680% aastas. Kuna kostja ei täitnud

kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 26.06.2024 kostjale postiga ning e-

postiga võlgnevuse teatise ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse, milles märkis võlgnevuse

suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks 23.07.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue

sissenõutavaks.

4. Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 731,62 eurot, millest põhiosa moodustab

626,23 eurot, intress 36,18 eurot, põhiosa viivis 58,89 eurot ja kaardikasko 10,32 eurot.

Lepingu lõppedes oli kasutuses krediidilimiit summas 626,23 eurot, mis ongi hageja

põhinõude suurus. Lisaks oli lepingu lõppedes tasumata intressimaksed kogusummas 36,18

eurot ja kaardikasko 10,32 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude

ümberarvestuse ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest

tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal tasumisele intress kokku summas 16,43 eurot. Hageja

on arvestanud

2 (3)

kostja tasumistest intressi katteks kokku 260,88 eurot. Nimetatud summade vahe on 244,45

eurot (260,88-16,43), mille hageja arvestab põhivõla katteks. Eeltoodust tulenevalt nõuab

hageja hagiavalduses kostjalt põhivõla tasumist summas 381,78 eurot (626,23-244,45). VÕS §

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 5.

Kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldunud krediidikulukuse määr 27,680% aastas ei

ületanud selle sõlmimisel võlaõigusseaduse (VÕS) 4062 lg-st 1 tulenevat ülempiiri. Kuivõrd

hageja intressi ei nõua kostjal välja, vaid põhinõue ja seadusjärgne viivis alates hagi

esitamisest, siis maksevõime hindamise asjaolude välja toomine ei ole hagiavalduse esitamisel

vajalik ehk kohtul ei ole vajadust kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). 6. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja

menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasutud riigilõiv kokku 140

eurot. Hageja menetluskulu on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. Menetluskulult tuleb

hageja taotlusel välja mõista viivis (TsMS § 177 lg 4).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.

− Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see

arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh

avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 3¹).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere kohtunik

3 (3)