Legislator Case Law & Legislation
4-11-3854/8 AI generated

4-11-3854/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 4-11-3854/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada U.M (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töötu, käib Töötukassa poolt korraldatavatel kursustel, varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, rahatrahvid tasumata) süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 7 (seitse) päeva. U.M-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Legislator headnote

AI generated

4-11-3854/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: U.M-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Keywords

AI generated
parking violation extreme speeding offence excessive speed use of motor vehicle parking fee offences against public transport
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-11-3854

Otsuse kuupäev 24.11.2011

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi

U.M väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise

kuupäev ja koht 24.11.2011, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik U.M ja kohtuväline menetleja Ida

Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Resolutsioon

Tunnistada U.M (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töötu, käib Töötukassa poolt korraldatavatel kursustel, varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, rahatrahvid tasumata) süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 7 (seitse) päeva. U.M-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Asjaolud ja menetluse käik. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Ahti Tiivas koostas 13.09.2011 menetlusalusele isikule U.M-ile väärteoprotokolli AB 1180399 selle kohta, et U.M 13.09.2011 kell 08.00 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Posti tn 13 maja taga parklas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus U.Miiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi U.M kohta on V™S § 84 alusel saadetud arutamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Menetlusalune isik U.M tunnistas kohtuistungil ennast nimetatud väärteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades, et abikaasa õpib ja pidi võtma koolist tõendi selle kohta, et ta õpib, parkides auto raamatukogu taha. Tema hakkas autot ringi keerama ja politseiauto tuli. U.M sõnul on politsei teadlik sellest, et tal ei ole juhtimise õigust. U.M väitel ei olnud ta uue liiklusseadusega tutvunud, arvates, et õuealal ei ole juhtimise õigus vajalik.

U.M ütlustest nähtub, et eelmine arest on tal kandmata. Tunnistaja Dmitri Dalke kinnitas kohtuistungil, et ta oli tööl koos Ahti Tiivasega ja nad tulid Jakobsoni tänavalt ja liikusid mööda Posti tänavat Laada tänava suunas. Möödudes Rakvere raamatukogu juurest, märkasid nad, et seal parklas oli U.M ja musta värvi sõiduauto xxxx, mis on politseile teada auto ja millega U.M on varem vahele jäänud. Neil tekkis kahtlus, et see auto võib olla U.M kasutuses. Nad möödusid parkla sissesõidust, keerasid ringi ja jäid ootama kortermaja teisel pool otsas tänaval, kui nägid, et auto üritas sõita raamatukogu taga olevast parklast välja Posti tänavale, peatus ja neid nähes tagurdas koheselt tagasi parklasse.

Kui nad auto juurde jõudsid, siis U.M istus roolis ja tegi turvavöö lahti. Algul U.M ütles, et tema autot ei juhtinud, vestluse käigus aga tunnistas, et liigutas autot, sest abikaasa soovis, et ta viiks auto parklast tänavale. Dmitri Dalke sõnul puudus U.M endiselt juhtimise õigus ning viimane väitis, et see on õueala ja seal juhtimise õigust ei ole vaja. Dmitri Dalke arvates võis see sündmus aset leida 13.09.2011 kell 08.00. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku U.M karistamist arestiga maksimaalmääras, kuna varasemad rahatrahvid ja arestid ei ole suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.

Kohtuotsuse põhjendused. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

LS § 91 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku U.M süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks:

- menetlusaluse isiku U.M enda kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses antud süüdomaksvõtvate ütlustega (tl 4). Kohtuvälises menetluses on U.M avaldanud juhtunu üle kahetsust.

- tunnistaja Dmitri Dalke kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses antud ütlustega (tl 5-6).

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 26.12.2010 (tl 7), mille kohaselt on U.M sõiduki juhtimisel kõrvaldatud 26.12.2010 kell 10.53 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Kogutud tõendite pinnalt ei ole vaidlust selles, et U.M juhtis 13.09.2011 kell 08.00 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Posti tn 13 maja taga parklas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. U.M poolt toimepandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule ja seega on see kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud. U.M suhtes koostati ka 13.09.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8), mille kohaselt on ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 13.09.2011 kell

08.02 kuni vastava sõiduki kategooria juhtimisõiguse saamiseni. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik U.M oleks lähtuvalt LS § 91 lg 6 vaidlustanud enda sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustikust tulenevaid nõudeid. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.M. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku U.M karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistusregistri õiendist (tl 9-12) nähtuvalt on U.M varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, kusjuures korduvalt ka analoogse väärteo eest (viimane tegu on toime pandud 26.12.2010), määratud rahatrahvid on tal tasumata, samuti on tal ärakandmata Viru Maakohtu otsusega 09.03.2011 mõistetud arest, mistõttu peab kohus põhjendatuks U.M karistamist arestiga, sest eelnevad karistused ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et U.M poolt toimepandud tegu seisnes parklast tänavale väljasõitmises ja tänavalt uuesti parklasse tagurdamises, võib talle mõistetav arest olla lühemaajalisem. Juhindudes eeltoodust ja V™S § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik U.M LS § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 7 päeva.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 4, 151 lg 1 p 4 tühistada Viru Maakohtu 24. novembri 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-3854 osaliselt, s.o U.M-ile mõistetud karistuse kandmise osas. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud karistus kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. U.M apellatsioon rahuldada.

Kohtuotsus jõustus

25. jaanuaril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

№oremreferent

Lea Herne