2-24-9986/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9986

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. N. (N.) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

15 600,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M. N. (isikukood xxxx)

kohtuistung 04.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 5198,05 eurot, intressid 346,42 eurot,

viivis perioodi 01.01.2023-18.06.2025 eest 783,48 eurot ja viivis põhivõlalt (5198,05 eurolt)

alates 19.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel 06.02.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

järgmiselt:

15.07.2025

217,40 eurot

14.08.2025

223,72 eurot

13.09.2025

230,23 eurot

10.10.2025

236,93 eurot

12.11.2025

243,82 eurot

12.12.2025

134,12 eurot

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse punktis 3 toodud tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 968,15 euro ulatuses, intressinõue 299,58 euro

ulatuses. sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise nõue 6668,94 euro ulatuses.

6. Jätta hageja menetluskulud 40,56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

59,44% ulatuses hageja kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 539,45 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 28.06.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja

kasuks välja P OÜ ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevalt

põhivõlgnevus 7452,42 eurot, intress 646 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 7452,42 eurot.

2. Hageja esitas 21.01.2025 alternatiivse nõude, mis kohus menetlusse võttis:

mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel 06.02.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (50-

61) vastavalt 21.01.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

15.02.2025 188,36 eurot

17.03.2025 193,84 eurot

16.04.2025 199,48 eurot

16.05.2025 205,28 eurot

15.06.2025 211,25 eurot

15.07.2025 217,40 eurot

14.08.2025 223,72 eurot

13.09.2025 230,23 eurot

13.10.2025 236,93 eurot

12.11.2025 243,82 eurot

12.12.2025 250,91 eurot

11.01.2026 258,21 eurot

Ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr xxxx tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt 0,10% päevas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. 22.05.2025 esitas hageja muudetud alternatiivse nõude:

3.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja 22.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue

summas 4986,80 eurot, intress summas 342,49 eurot ja viivis summas 742,16 eurot;

3.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 23.05.2025 kuni põhinõude summas

4986,80 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

3.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi

osamaksed alates osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

põhiosa osamakse tasumiseni:

4. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.

4.1. P OÜ (edaspidi krediidiandja) ja kostja sõlmisid 6.02.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 7500 eurot.

Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Taotlus on

esitatud elektrooniliselt P OÜ kodulehe vahendusel (xxxx). P OÜ on kostjale, enne lepingu

sõlmimist (s.o 6.02.2021), saatnud süsteemi kaudu e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja

lepingueelse teabe 6.02.2021 kell 12:03 ning 6.02.2021 kell 12:06 üldtingimused, lepingu ja

hinnakirja. Dokumendid olid edastatud kostja poolt P OÜ-le antud e-posti aadressil xxxx. Kuna

P OÜ andmebaas on süstematiseeritud, siis kogu vajalik informatsioon edastatakse kostjale

automaatselt andmebaasi kaudu.

Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida P OÜ

koduleheküljel ning taotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega,

tutvuma lepingu tingimustega, neid kinnitama. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,83%. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus

kokkulepitud intressimäärale 34,9% aastas ja 0,10% päevas. Lepingu üldtingimuste punktis 3.4.

on märgitud: Intressi arvestamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja

360-päevasest aastast. Laenusaaja tasub intressi laenuandjale tagasi maksmata laenusummalt

lepingujärgse intressimäära alusel. Laenuandja alustab intressi arvestamist laenusumma või selle

osa laenusaaja kasutusse andmise päevast alates.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud

maksegraafikule perioodil 06.02.2021 – 11.01.2026.

4.2. Hageja on krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud

järgmised väited.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi

pangakonto väljavõtte alusel. Kostja on enne tarbimislaenu taotluse xxxx rahuldamist esitanud

krediidiandjale Xxxx pangakonto xxxx väljavõtte perioodil 22.07.2020-16.01.2021, mille

analüüsimisel oli tuvastatud isiku sissetulek:

August 2020 – 1 228,79 (03.08.2020 töötasu ettevõttelt K OÜ);

September 2020 – 1 471,09 eurot (01.09.2020 töötasu ettevõttelt K OÜ);

Oktoober 2020 – 1 016,22 eurot (01.10.2020 töötasu ettevõttelt K OÜ);

November 2020 – 1 246,21 eurot (02.11.2020 töötasu ettevõttelt K OÜ);

Detsember 2020 – 1 246,41 eurot (01.12.2020 töötasu ettevõttelt K OÜ);

Jaanuar 2020 – 1 205,92 eurot (04.01.2021 töötasu ettevõttelt K OÜ).

Kokku laekus isiku Xxxx pangakontole xxxx novembrist jaanuarini (kaasa arvatud) 3 698,54

eurot ehk keskmiselt 3 kuu vältel 1 232,85 eurot.

Kostja märkis taotluses finantskohustuseks Xxxx laenu 99 eurot (järelmaksuleping, mis kehtib

veel 3 kuud). Arvelduskonto analüüsi tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku

finantskohustus Xxxx ees on 126,36 eurot. Samuti arvestas krediidiandja 14.12.2020 tehtud

makse selgitusega „Kogunenud intress: xxxx“ isiku finantskohustuseks summas 16,50 eurot.

Sellest tulenevalt arvestas krediidiandja isiku igakuise finantskohustustena kokku 142,86 eurot.

Muid finantskohustusi Xxxx xxxx väljavõtte (perioodil 22.07.2020-16.01.2021) krediidiandja ei

ole tuvastanud.

Teostati päringud 16.01.2021 Creditinfo.ee ja 06.02.2021 Taust.ee andmebaasides, et

kontrollida isiku varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas

krediidiandja, et isikul puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 16.01.2021 teostati päring

ka Maksuametile,

mille tulemuseks tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad

maksuvõlgnevused. Lisaks teostati 06.02.2021 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Päringu tulemused kajastuvad laenutaotluse analüüsi väljavõttes (lisa 7). Tarbimislaenu

taotluses märkis isik enda igakuiseks sissetulekuks 1246 eurot (töötasu), finantskohustuseks 99

eurot (järelmaks) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena

arvestas krediidiandja isiku sissetulekuna 1232,85 eurot, finantskohustustena 142,86 eurot,

taotleva tarbimislaenu xxxx osamaksena 265,72 eurot, igakuiste majapidamiskuludena summas

150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude

üldkohaldatav määr vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele. Hageja peab oluliseks viidata, et

lepingu sõlmimise ajal (s.o 2021) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik

katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 292 eurot.

Isiku krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1232,85 € (sissetulek) –

142,86 € (finantskohustused) – 150 € (majapidamiskulud) – 265,72 € (taotleva tarbimislaenu

xxxx osamakse) = 674,27 eurot. See tähendab isiku krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema

krediidivõimelisust igakuise reserviga 674,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud ning arvestades isiku krediidivõimelisuse igakuise reservi,

laenutaotlus nr xxxx on saanud positiivse otsuse.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas

osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4.3. Kostjalt on perioodil 6.02.2021 kuni 8.03.2021 toimunud tagasimakseid kokku summas

640,73 eurot (47,58 eurot põhiosa katteks + 218,15 eurot intressi katteks + 375 lepingutasu

katteks).

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis

kostjale 07.06.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

(21.06.2021) võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei

likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu ülesöelduks 22.06.2021. Kostjal on

põhivõlgnevus alates 3. osamaksest so 07.04.2021 kuni 6. osamakseni so 06.06.2021.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 07.04.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud

6. osamakseni s.o 06.06.2021 kokku 646 eurot.

Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 22.06.2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni 27.06.2024, aastase intressi määraga võrdses määras so s.o 34,9%

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. Lähtuvalt hea usu põhimõttest ei nõua

hageja viivist põhiosa ületavas osas. Seega hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 7452,42 eurot.

4.4. P OÜ loovutas 29.06.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest.

4.5. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist lepingu üldtingimuste punkti

7.4. alusel ja selgitab nende kujunemist: 05.11.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.03.2022

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.09.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud, kostjale oli määratud tähtaeg

hagile vastamiseks, kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kostja kinnitas kohtuistungi aja

sobivust. Kohtuistungist 04.06.2025 võtsid osa hageja ja kostja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

6. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

6.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

6.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu nr xxxx pdf

formaadis dokumendina, milles on märgitud kostja nimi, kontaktandmed ja kuupäev

06.02.2021, kuid millel ei ole kummagi poole allkirju.

Hageja viitab, et kostja poolt laenu saamise tahteavalduse tegemist tõendab tõend „Taotlus ja

krediidiandjalüüs“. Selles tõendis on alapealkiri „taotluse andmed“, mille alla on märgitud:

projekt xxxx, laenu ID xxxx, taotluse kuupäev 06.02.2021 12:03, taotluse IP, summa 7500,

periood 5 aastat, kuumakse 254,72, aastane intress 40,93%, KKM 0,15%, väljastamise viis

arveldusarvele. Mingite tingimustega kostja poolt nõustumist sellest tõendist ei nähtu.

Hageja on esitanud tõendina kostjale 06.02.2021 12:03 saadetud e-kirja (dtl 95), milles

märgitakse, et kostja laenutaotlus on vastuvõetud ja suunatud läbivaatamisele ning kostjale on

saadetud e-kirjaga Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja lepingueelne teave (manused avanevad

digitoimikus vaid faili alla laadides). Teabeleht on saadetud 7500 eurosele laenusummale,

krediidi kulukuse määraga 45,83% aastas (intress 34,90% aastas, lepingutasu 375 eurot, 60

tagasimakset).

Hageja on esitanud tõendina ka kostjale 06.02.2021 12:06 saadetud e-kirja, milles märgitakse, et

laenutaotluse otsus on positiivne ja laen on väljastatud. E-kirjaga on saadetud failid

pealkirjadega P OÜ üldtingimused, Laenulepingu lisa (mis on hagile lisatud leping koos

maksegraafikuga, dtl 11), hinnakiri ja arve. Kostja ei mäletanud lepingu sõlmimise protsessi, sh

seda, kas selles kusagil esitati tingimused ning kas ta nendega nõustus. Hageja leidis istungil, et

laenu tagasimakse tegemine kujutab endast kostja tegu, millega ta nõustus talle saadetud

lepingutingimustega.

6.3. Laenu kostjale väljamaksmise kohta on hageja esitanud maksekorralduse dtl 99, millel ei

ole aga ühelegi pangale viitavaid tunnuseid, et oleks võimalik aru saada, millise panga poolt see

väljastatud on. Kohtule teadaolevalt on selle dokumendi koostanud Xxxx ise ning tegemist ei

ole ühestki pangast võetud väljavõttega. Kohus on tuvastanud muudes menetlustes, et taolised P

OÜ koostatud „maksekorraldused“ ei haaku tegelikult välja makstud summadega. Seetõttu ei

ole selline tõend usaldusväärne ning kohus sellega ei arvesta. Kuid istungil võttis kostja omaks,

et raha talle laekus.

6.4. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (06.02.2021 oli 60,27%).

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks, ei ole esile

toodud ega tõendatud, et see tahteavaldus oleks sisaldanud seadusega nõutud andmeid,

vastuseks kostja laenutaotlusele saadeti lepingutingimused (kostja on saanud

lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingudokumendid sisaldasid seadusega nõutud

andmeid, ei ole tõendatud, et kostja oleks lepingu sõlmimise protsessis tingimustega nõustumist

väljendanud otsese tahteavaldusega ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. VÕS

§ 408 lg kohaselt kui lepingust puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmed (mh nt

seetõttu, et neid ei saa lugeda lepingu osaks), muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Seega leping kehtis.

VÕS § 20 järgi võib aktsept (lepingutingimustega nõustumine) olla väljendatud ka teoga.

Hageja väitel on kostja lepingu alusel teinud mõned tagasimaksed. Kui kostjale ei sobinud

saadetud lepingutingimused, oleks tal olnud võimalus lepingust taganeda 14 päeva jooksul, see

õigus oli välja toodud ka Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes. Kui kostja jättis saadud

laenusumma endale ning asus seda osade kaupa tagastama, saab asuda seisukohale, et ta teoga

(tagasimakse tegemisega) nõustus ka lepingutingimustega.

7. Vastutustundliku laenamise kohustus

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 4.2. toodud väited.

Tõenditena on hageja esitanud eelviidatud faili „Taotlus ja krediidianalüüs“, milles taotluse

andmete all on märgitud sissetulekud 1246, finantskohustused Liising/järelmaks 99 Xxxx

järelmaks, mida on maksta jäänud veel 3 kuud, majapidamiskulud 0, kuumakse 265,72.

Pealkirja „otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ all on kirjed 6 kuu lõikes kliendi tulud ja

kulud:

Tõendist nähtub, et krediidiandja teostas hageja väidetud registripäringud. Rahvastikuregistri

päringu alla on märgitud, et päringut ei ole teostatud. Edasi pealkirja „laenuotsus“ juurest võib

aru saada, et krediidiandja tuvastas kaks finantskohustust (kokku 142,86 eurot kuus), arvestas

majapidamiskuludeks 150 eurot ning uueks laenumakseks 265,72 eurot.

Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud teavet ülalpeetavate olemasolu

kohta; rahvastikuregistri päringut, nagu eespool märgitud, samuti ei tehtud.

Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto lõpuga 3169 väljavõtte (dtl alates 36), milles on

kirjed perioodist 22.07.2020 kuni 16.01.2021. Konto väljavõttelt nähtub palgalaekumine hageja

väidetud tööandjalt ja summades. Konto väljavõttelt nähtuvad 2 finantskohustust AS Xxxx ees

(99,51 + 26,85 eurot kuus) ja Xxxx ASi krediitkaart (xxxx, konto lõpuga 1968. Krediitkaardi

tagasimaksed, intressid ja kuutasud kokku 6 kuu kohta on väljavõttelt nähtuvalt 1406,54 eurot,

mis ühe kuu keskmiseks kuluks teeb 234,42 eurot.

Konto väljavõttelt nähtuvad veel püsikuludena Elisa Teleteenustele 6,98 eurot, Telia Eesti AS

arve ca 25 eurot, Eesti Energia arve (detsembris 10,11), ühistu arve (detsembris 78,30).

Konto väljavõttelt nähtuvad kanded enda kontode vahel (ei nähtu, millisele ja mitmele kontole

on tehtud). Hageja sõnul kogus krediidiandja laenutaotlejalt selle panga väljavõtte, kuhu laekus

laenutaotleja sissetulek.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ülekande üür 400 eurot ja järgmisel kuul samas

summas samale isikule selgitusega „kommunaalid“, need summad on aga kostjale tagasi kantud.

Kostja selgitas istungil, et see isik oli tema elukaaslane, ta ei mäleta, miks elukaaslane üüri talle

need korrad tagasi kandis, aga et elukaaslasega oli kokkulepe, et kostja maksab korteri eest üüri

400 eurot ning elukaaslane maksab kommunaalid. Konto väljavõttelt nähtuvad Xxxx tn korteri

kommunaalid on kostjale kuulunud, tol hetkel tühjalt seisnud korteri kommunaalid.

Konto väljavõttelt nähtub, et pea igakuiselt (v.a 1 kuu) kandis kostja oma teisele kontole 360

eurot.

Kohtuistungil selgitas kostja, et noorena tekkisid tal rahalised probleemid seoses

spordiennustustele panustamisega, tekkisid laenud. Nende tagasimaksmiseks võttis kostja ema

laenu ja kostja maksis neid emale igakuiselt tagasi. 360 eurot kontol igakuine ülekanne oligi

emale laenu tagasimaksmine. Mõned aastad hiljem sai kostja teada, et elukaaslane oli ka

vahepeal endale jamad kaela tõmmanud, nt kulutas igakuiselt 2000 eurot taksole ja olid ka laene

võtnud, 10 000-15 000. Kostja sõnul tol hetkel sai laenu kergelt, näiteks Xxxx pakkus 70 000

korteri ostmiseks ilma sügavama analüüsita. Kostja hakkas kuu või kahe jooksul palju laene

võtma. Kui võlad olid 10 000 euro juures, siis sai aru, et raha on kuskilt vaja saada, et hakata

elukaaslase probleeme lahendama ja kostja sattus jälle spordiennustuste juurde. Kostja päris

isalt Spordi tänava korteri, mille müüs maha ja maksis emale võla tagasi. Korteri müügist

allesjäänu läks spordiennustustele. Kostja märkis, et selle aja jooksul andsid kõik

väikelaenuandjad ja pangad talle laenu. Kahe kuu jooksul võis summa koos tollaegsete

intressidega olla kokku 100 000 eurot. Kostja märkis, et tal on laene nii palju, et ta ei oska

midagi peale hakata. Ka vaimselt on väga raske. Täitur iga kuu peab palgast kinni, aga

ülevaadet sellest, kui palju täitemenetlusi ja võlgu on, tal ei ole.

Kohus saab aru, et krediidiandja kogus konto väljavõtte eesmärgiga kontrollida sissetulekut (sel

põhjusel küsiti selle konto väljavõtet, kuhu palk laekub). Riigikohus on aga selgitanud, et Eestis

ei saa finantskohustusi kontrollida muul viisil, kui pangakonto väljavõtte kaudu. Kohus on

seisukohal, et kogudes vaid ühe konto väljavõtte olukorras, kus kogutud konto väljavõttelt

nähtusid maksed teisele kontole, st teise konto olemasolu ning ka igakuised arvestatavad

maksed, ei saanud krediidiandja olla kindel selles, et teiselt kontolt ei nähtu täiendavaid

finantskohustusi. Krediidiandja ei saanud ka tugineda sellele, et kogutud väljavõttelt nähtuvad

andmed haakusid laenutaotluses esitatuga, sest laenutaotluses oli kostja märkinud kohustustena

ühe järelmaksu, kuid konto väljavõtte alusel krediidiandja hageja sõnul tuvastas rohkem

finantskohustusi.

Raha maksti väidetavalt välja kontole xxxx, kuid konto väljavõte koguti konto lõpuga 3169

kohta. Kohtu hinnangul pidi krediidiandjale selline asjaolu olema ilmselge viide selle kohta, et

kogutud konto väljavõte ei pruugi sisaldada kõiki finantskohustusi.

Kohus on ka seisukohal, et krediidiandja lähtus põhjendamatult madalast majandamiskulude

summast. Hageja on ka ise välja toonud, et krediidiandja võttis majandamiskulude määrana

arvesse 150 eurot, mis oli ca poole vähem, kui oli statistikaameti poolt avaldatud

elatusmiinimum ühe inimese kohta. Lisaks pidi krediidiandjas küsimusi tekitama konto

väljavõttelt nähtuv 400-eurosed üüri/kommunaalide maksed; hageja ei ole esile toonud, et

krediidiandja oleks selle kohta täiendavaid selgitusi nõudnud.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et krediidiandja ei arvestanud ei kontolt nähtuva

krediitkaardi tegeliku kuluga, ei kontrollinud teiste finantskohustuste olemasolu olukorras, kus

tarbija esitatud andmed ei haakunud konto väljavõttelt nähtuvaga ning kontolt toimusid

regulaarsed ülekanded arvestatavas summas teisele kontole, lähtus põhjendamatult väikesest

majandamiskulude summast ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus

märgib, et krediitkaardi konto väljavõttelt nähtunuks ka kostja kulutamisharjumused, mh üle

võimete elamine. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on professionaalne turuosaline, kes pidi

olema kursis tarbijate laenuvõtmispraktikate ja -tarbimisharjumustega, mh sellega, kuidas

krediitkaardiga igakuiseid kulusid tasutakse ning seeläbi kokkuvõttes laenukoormust

suurendatakse.

8. Hageja nõuded

8.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Hageja väitel on kostjalt on perioodil 6.02.2021 kuni 8.03.2021 toimunud tagasimakseid kokku

640,73 eurot (47,58 eurot põhiosa katteks + 218,15 eurot intressi katteks + 375 lepingutasu

katteks).

Hageja on ümberarvestusega koos esitanud tagasimaksete graafiku (dtl 120), mis kujutab endast

lepingu põhiosa maksete tulpa, ning hageja on kostja poolt tasutu arvestanud selle katteks.

Hageja märgib, et tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 7.06.2021.

Hageja esitas puhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud,

alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja toob esile, et kostja on viimase makse P OÜ-le

teinud märtsis 2021. Kostja ei ole 5 aastat ühtegi makset teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka

alates 16.06.2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Kostja ei ole otsinud lahendusi ega

hageja pöördumistele ka enne kohtusse pöördumist, kuidagi reageerinud. Samuti ei ole kostja

kohtumenetluses osalenud. Viimasest tulenevalt palub hageja välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Kohus võttis menetlusse hageja nõude mõista välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad

lepingu põhiosamaksed.

22.05.2025 esitas hageja uue maksegraafiku (dtl 183), erinevus varasemalt esitatud

ümberarvestusega on vaid selles, et hageja soovib ka intressi seadusjärgses määras.

Ümberarvestuses ja tagasimaksete uuesti määramisel on hageja arvestanud tegelikult välja

makstud laenusummaga (st 7125 euroga), hageja on jätnud samaks algse lepingu maksegraafiku

põhiosamaksete tulba, kuid lühendanud seda lõpust 1 makse võrra (tulenevalt sellest, et algne

maksegraafik oli laenusummale koos lepingutasuga, st 7500 eurole). Algses maksegraafikus oli

61 tagasimakset 06.02.2021 - 11.01.2026, uuesti määratud tagasimaksete graafikus on 60

põhiosamakset, kokku 7125 eurole.

Hageja on kostja poolt tasutud 640,73 eurot arvestanud uuesti määratud põhiosamaksete katteks,

millest tulenevalt on täielikult tasutud maksed kuni 02.01.2022 ning osaliselt, 34,35 euro

ulatuses ka 01.02.2022 makse.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osaliselt tasumata 01.02.2022

põhiosamakse (30,85 euro ulatuses) ning täielikult 03.03.2022-15.06.2025 põhiosamaksed,

kokku 5198,05 eurot.

Uuesti määratud tagasimaksete tabelis on hageja arvestanud ka intressi seadusjärgses määras,

alates 01.01.2023 (s.o alates sellest ajast, kui seadusjärgse intressi määr ei olnud enam 0%) kuni

15.06.2025, kokku 346,42 eurot.

Kohus mõistab eeltoodud põhivõla ja seadusjärgsed intressid kostjalt välja kostjalt VÕS § 396

lg 1, § 367, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel.

Kohus nõustub, sh arvestades kostja enda poolt istungil antud selgitusi enda võlgade hulga osas,

et hagejal on põhjendatud karta, et kostja ei tasu makseid ka edaspidi. Seetõttu mõistab kohus

kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed (kokku 1286,22 eurot) vastavalt

22.05.2025 uuesti määratud tagasimaksete tabelile järgmiselt:

2025-07-15

217,40

2025-08-14

223,72

2025-09-13

230,23

2025-10-13

236,93

2025-11-12

243,82

2025-12-12

134,12

8.2. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks

muutunud, tasumata põhiosamaksetelt, edasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ja

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt. Viivisearvestuse on samuti esitanud 22.05.2025

esitatud tabelis. Viivis sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt 22.05.2025 seisuga on kokku

742,16 eurot.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivised 4986,80

eurolt perioodi 23.05.2025-18.06.2025 eest 41,13 eurot ja viivis 211,25 eurolt 16.06-18.06.2025

eest 0,19 eurot.

Kokku mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivistena kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

kostjalt välja 783,48 eurot.

Edasiulatuvalt mõistab kohus välja viivise otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 5198,05 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus välja alates

16.07.2025 sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8.5. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, sest hageja on nõude

ümbervestuse juures toonud ka ise välja, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda. Isegi

kui öelda, et teise ja kolmanda kirja saatmise ajal oli ka ümberarvestuse kohaselt kostjal võlg

ning käsitleda neid kui lepingu kehtivuse ajal saadetud võla meeldetuletuskirju, on täitmata

VÕS § 1132 lg 1 eeldused – tasuta kirja saatmine.

9. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja täiendavalt 04.06.2025.

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega, täiendav nimekiri

on kostjale nähtav e-toimikus alates 05.06.2025 ja on kostjale kätte toimetatud saatmisega

05.06.2025 kostja e-posti aadressile. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 980

eurot ja lepingulise esindaja kulud 1704,04 eurot ilma käibemaksuta. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 980 eurot.

Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 980 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel

tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad

praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,

on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et

hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122 eurot koos

käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 10 tundi 5 minutit tunnihinnaga 169

eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule 3 tundi;

-21.01.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, kohtule esitamine 3 tundi 10 minutit;

-22.05.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, kohtule esitamine 1 tund 55 minutit;

-04.06.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit;

-04.06.2025 kohtuistungil osalemine 1 tund 10 minutit;

-04.06.2025 dokumendi koostamine, kohtule esitamine 20 minutit.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega.

Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele vastukäivad väited,

samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud hageja enda

tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid). Kohus märgib, et

hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat

üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega on hagejal (ja tema

esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning hagejal oli algusest

peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada puudusteta ja täpsustamist

mitte vajavad menetlusdokumendid. Korduvate menetlusdokumentide esitamist oleks hageja

saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Hageja ise valis, et esitab hagi

eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust on korrektselt täidetud. Hageja on võlgade

sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on samalaadseid nõudeid menetluses

tuhandeid. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juunis juba ise hinnata

oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on

täielikult jäetud täitmata. See asjaolu ei saanud hagejale üllatusena tulla. Kohus leiab, et

arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabitoiminguteks hagiavalduse koostamine ja kohtuistungil osalemine ning

nimetatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350

eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1330 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja

350 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 28.06.2024 esitatud hagi hind oli 15 600,84 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 5198,05 eurot, intressinõude 346,42 eurot

ja viivisenõude perioodi 01.01.2023-18.06.2025 eest 783,48 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 6327,95 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(15600,84 eurot) 40,56%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 40,56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 59,44%

ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40,56% hageja põhjendatud

menetluskuludest (1330 eurot), millele vastab summa 539,45 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kostjal menetluses

lepingulist esindajat ja ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, samuti ei ole kostja

esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks

menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik