2-24-6606/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-6606

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo

bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali kaudu) avaldus R.U vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. aprilli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.U määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): R.U

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tambet Laasik

Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė

draudimo bendrovė

(Leedu Vabariigi äriregistri

registrikood 304080146) Compensa Vienna Insurance

Group, ADB Eesti filiaali (registrikood 12970620) kaudu,

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Korteriühistu:

XXX,

XXXXX

korteriühistu

(registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse

liige Irina Andrejeva

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. aprilli 2025 määrus.

2. Teha uus määrus, millega jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo

bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus R.U

vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud maakohtus

jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kanda. Mõista Compensa Vienna

Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna Insurance Group,

ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja menetluskulud 488 eurot. Mõista

Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (488 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

1.1. Jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus R.U vastu

rahuldamata aegumise tõttu.

1.2. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt

(Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja

menetluskulud 488 eurot.

1.3. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt

(Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja

viivis väljamõistetud menetluskuludelt (488 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Rahuldada R.U määruskaebus osaliselt.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja §

696).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB oma Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 25. aprillil

2024 Tartu Maakohtule avalduse R.U (puudutatud isik, korteriomanik) vastu, milles palus mõista

korteriomanikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1489,79 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise ajavahemiku 26. august 2021 kuni 25. aprill 2024 eest 387,69 eurot ning seadusjärgse viivise

põhinõudelt alates 26. aprillist 2024 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda ja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni välja seadusjärgne viivis.

Avalduse kohaselt toimus 24. juunil 2020 kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veelekke tõttu sai

kahjustada korter asukohaga XXXXX-X, XXX. Korteriomandi suhtes kehtis kindlustusleping

avaldaja õiguseellase Seesam Insurance AS-ga (kindlustusandja), mille alusel oli avaldajal kahju

hüvitamise kohustus. Vaatlusakti, video ja fotode kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks korteris nr

77 pesumasina ühendusvooliku lekkimine, mille tagajärjel sai kahjustada kannatanu korteris

vannituba ja koridor. Korteri nr 77 elanik kõrvaldas veelekke. Seoses veekahjustusega esitati

kindlustusandjale 29. juunil 2020 hinnapakkumine hinnaga 1584,79 eurot. Kindlustusandja tasus

remonttööde eest 1489,79 eurot (remondi maksumusest on maha arvestatud omavastutus 95 eurot)

ning saatis 11. augustil 2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks.

Tasumise tähtajaks oli 14 päeva. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud.

Kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi on täidetud. Tõendatud on puudutatud isiku poolt

kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos ning tekitatud kahju eest vastutab

puudutatud isik. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei

ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast

torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Avaldaja on kindlustusvõtjale

tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning VÕS § 492 lg 1 järgi on avaldajal hüvitatud

ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju põhjustaja vastu.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Korteri ülevaatuse aktist

ei tulene, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Fotod ei kajasta lekke tekkimise põhjust.

Avaldusest ei selgu, millised ruumid olid korteris lekke tulemusel kahjustatud ja arusaamatuks jäi

kahjustuste maht. Aktis puuduvad andmed tekitatud kahju suuruse kohta. Enne kohtumenetlust pole

avaldaja puudutatud isiku poole pöördunud, et asjaolusid välja selgitada. Puudutatud isik oleks

kahju väljaselgitamisel osutanud igakülgset abi.

3. Maakohtu 17. septembri 2024 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikuna XXX, XXXXX

korteriühistu (korteriühistu). Korteriühistu kinnitas, et korterelamus ei ole 2020. aastal toimunud

sanitaartehnilisi avariisid. Samuti ei ole olnud suuremahulisi remonttöid ega sanitaartehnika

vahetusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise

1489,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 387,69 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja avaldaja menetluskuludena 726 eurot, samuti seadusjärgse viivise.

4.1. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja on

kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu (poliis nr 14/270435/03.02.2020) alusel

hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda

isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel üle

kindlustusandjale. Äriregistri kehtivate andmete kohaselt on Seesam Insurance AS ühinenud

avaldajaga 1. juulil 2020. Seega on avaldajal nõudeõigus puudutatud isiku vastu.

4.2. Avaldaja on tuginenud kahjuhüvitise nõuet esitades sellele, et kahjujuhtum leidis aset 24.

juunil 2020 ja veekahju sai alguse puudutatud isiku korteris nr 77 pesumasina ühendusvooliku

lekkimisest. Kahjustusi sai korter asukohaga XXXXX-X, XXX. Maakohus tuvastas, et kahjujuhtum

sai alguse 24. juunil 2020 ja kahju põhjuseks oli XXXXX-X korteris pesumasina lekkiv

ühendusvoolik.

4.3. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud

kohustus hoida korteriomandi eset korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastutusest vabanemiseks tuleb

puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult

vajaliku selleks, et eriomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis

pesumasina ühendusvooliku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Seda puudutatud isik ei

ole teinud. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et kahju võis tekkida kuskilt mujalt või mingil muul

põhjusel, mis ei kuulu eriomandi eseme tavapärase korrashoiu alla. Seega ei olnud puudutatud isik

oma kohustuse täitmisel hoolas ja korteris nr 74 tekkinud veekahjustused on tingitud puudutatud

isiku poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu.

4.4. Maakohtu hinnangul on kahju suurus tõendatud. Puudutatud isiku väide, et kahjuna nõutud

summa on oluliselt suurem korteri nr 74 omanikule tekitatud kahjust, ei ole tõendatud. Puudutatud

isik ei ole väitnud ega tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt.

4.5. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et avaldaja ei pea kahjunõude esitamisel tõendama

korteri seisundit enne kahjusündmust ja pärast remonttööde tegemist. Kahju hüvitamise kohustuse

tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema kahju menetlemisse kaasatud. Veelekke toimumisest ja selle

tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud.

4.6. Avaldaja esitas puudutatud isikule 11. augustil 2021 nõudekirja tekitatud kahju hüvitamiseks,

tasumise tähtajaks oli 14 päeva. Puudutatud isikul tuli kahjuhüvitis tasuda 25. augustiks 2021.

Puudutatud isik kahju ei tasunud. Seega on avaldaja kahjuhüvitis muutunud sissenõutavaks ning

avaldajal on õigus puudutatud isikult nõuda kahjuhüvitist summas 1489,79 eurot, VÕS § 113 lg 1

alusel alates 26. augustist 2021 kuni 25. aprill 2024 sissenõutavaks muutunud viivist 387,69 eurot ja

alates 26. aprillist 2024 põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni.

4.7. Maakohus jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, määras avaldaja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 726 eurot ja mõistis selle summa puudutatud isikult koos seadusjärgse

viivisega välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Puudutatud isik esitas 16. aprillil 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus

rahuldamata.

5.1. Avaldaja nõue on aegunud. Avaldaja sai kahjust teada hiljemalt 17. august 2020, mil avaldaja

juba hüvitas kahju. Avaldus kohtusse esitati aga 25. aprillil 2024. a, ehk rohkem kui kolm aastat

hiljem, seega oli nõue hagi esitamise hetkeks aegunud. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus

nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole

nõudnud. Selline õigus on nii hagi- kui hagita menetluses.

Korteriomanike VÕS § 115 lg 1 alusel esitatavad kahjunõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 alusel

kolme aastaga. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg samuti kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama.

Seda, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane

aegumistähtaeg, on leidnud ka Riigikohus (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17).

5.2. Maakohtu määrus on tehtud pelgalt avaldaja ja korteriühistu paljasõnalistele väidetele

tuginedes ega rajane tõenditel. Maakohus on ekslikult leidnud, et veeleke sai alguse puudutatud

isiku korterist ning on teinud sellest vale järelduse, et puudutatud isik kui korteriomanik rikkus

sellega korrashoiukohustust, mistõttu vastutab tekkinud kahju eest. Menetluse käigus ei ole esitatud

ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et veeleke sai alguse just puudutatud isiku korterist.

6. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud.

6.1. Avaldaja nõue ei ole aegunud.

Avaldaja nõude aluseks on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, mille aegumistähtaeg on TsÜS

§ 149 kohaselt 10 aastat. Riigikohtu praktikast tuleneb, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise

nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19).

Seega ei ole poolte vahel tegemist tehingulise suhtega ehk kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 146 lg 1.

Samuti ei ole tegemist deliktilise nõudega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS § 150.

Avaldaja nõude puhul ei ole tegemist ka kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei

kohaldu VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud

isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu

seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei

tulene kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel kindlustusandjale (avaldajale) nõue

üle läks, ei ole sõlmitud avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Samuti ei tulene hagiavaldusest, et

avaldaja oleks esitanud puudutatud isiku vastu nendevahelisest võimalikust kindlustuslepingust

tulenevat nõuet.

Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest arvates ehk alates väljamaksete

tegemisest, mil avaldaja kahju kannatanule välja maksis, kuna antud hetkest läks VÕS § 492 lg 1

alusel nõue üle avaldajale ja muutus avaldaja poolt sissenõutavaks puudutatud isiku suhtes.

6.2. Veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Kahju tekkimise ajal, 24. juunil 2020, käis

korterit nr 77 vaatamas kahjustatud korteri nr 74 üürnik A.A., kes nägi, et ülemise korteri vannitoa

põrand oli märg.

Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja

kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei

pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte

järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab

see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav

(vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21).

Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et kahju tulenes kaasomandist või kellegi teise

korteriomandi eriomandi piirest.

7. Maakohus jättis määruskaebuse 8. mai 2025 määrusega rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu 3. aprilli 2025

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega jätab avaldaja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka

menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Menetlusosaliste

menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

9. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud aegumise vastuväite avaldaja nõudele. TsMS § 651

lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda

esimese astme kohtus ei ole nõudnud, TsMS § 659 järgi kohaldub see ka määruskaebuse esitamisel.

10. Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kas avaldaja nõue on tehingust tulenev

nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt üldjuhul kolm aastat või seadusest tulenev

nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause kohaselt üldjuhul kümme aastat.

11. Avaldaja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt korteriomanike vaheline kahju

hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p

19). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on seda seisukohta korranud ka hiljem (vt RKTKo

14.11.2018, 2-12-24747/180, p 21), sh otseselt TsÜS § 149 kohaldamise osas (vt RKTKo

20.12.2017, 2-14-25115/48, p 13).

12. Samas on Riigikohus ka leidnud, et korteriühistu nõuded korteriühistu liikmete ehk

korteriomanike vastu tuleb lugeda tehingulisteks nõueteks, mille puhul tuleb küll juhul, kui tegemist

on perioodiliste nõuetega, kohaldada TsÜS § 154 (RKTKm 14.02.2012, 3-2-1-174-11, p 11;

RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-6-17, p 11).

13. Tehingulaadseks nõudeks, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 146, on Riigikohus lugenud ka

korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Riigikohus leidis, et tehingulaadseks

muudab selle õigussuhte korteriühistu asutamise otsus, mille on teinud korteriomanikud (RKTKo

22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17).

14. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kõigis viidatud lahendites on kohaldatud kuni 31.

detsembrini 2017 kehtinud õigust, st korteriomandiseadust (KOS) ja korteriühistuseadust (KÜS).

Praegusel juhul kuulub kohaldamisele alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS, seega ei saa varasemat

kohtupraktikat praeguses asjas automaatselt arvestada. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa

korteriomanikud teha eraldi korteriühistu asutamise ega lõpetamise otsust, vaid korteriühistu tekib

ja lõpeb koos korteriomanditega (KrtS § 2 ja § 57 lg 1).

15. Samas on Riigikohus siiski ka hilisemas praktikas viidanud varasemale praktikale (RKTKo

22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17) ja korranud seisukohta, et korteriühistu nõue tema liikme vastu

aegub TsÜS § 146 alusel tehingust tuleneva nõude aegumise sätete järgi (RKTKo 11.06.2025, 2-22-

6487/73, p 16).

16. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb alates KrtSi jõustumisest tehinguks, mis on aluseks nii

korteriomanike õigussuhtele korteriühistuga kui ka korteriomanike omavahelisele õigussuhtele,

lugeda eriomandi kokkulepe (KrtS §-d 2 ja 3 ning § 8). See järeldus kehtib ka juhul, kui

korteriomandid on kinnistatud ja korteriühistu asutatud enne KrtSi jõustumist (KrtS § 65).

17. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku vastuväide on põhjendatud. VÕS

§ 492 lg 1 kohaselt läks avaldajale üle kindlustusvõtja nõue sellistel tingimustel, nagu see

kindlustusvõtjale kuulus, sh ka sissenõutavaks muutumise ja aegumistähtaja alguse osas.

Kindlustusvõtja sai nõudest teada 24. juunil 2020 (dtl 8), sel hetkel muutus sissenõutavaks ka tema

kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku kui teise korteriomaniku vastu (TsÜS § 147 lg 2) ja hakkas

kulgema selle nõude aegumistähtaeg (TsÜS § 147 lg 1). Kuivõrd avaldaja esitas nõude kohtule 25.

aprillil 2024, oli nõude esitamise ajaks möödunud selle esitamise kolmeaastane aegumistähtaeg ja

avaldaja nõue selleks ajaks aegunud ja tema avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna

ringkonnakohus kohaldab aegumist, ei hinda ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud väiteid.

18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab avaldaja nõude täielikult

rahuldamata, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust (TsMS § 174 lg 5). Ringkonnakohus

jätab avalduse rahuldamata, mistõttu tuleb puudutatud isiku menetluskulud maakohtus jätta avaldaja

kanda (TsMS § 172 lg 1). Puudutatud isiku menetluskulud maakohtus olid 26. augustil 2024

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 488 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi ajakulu oli 3

tundi 20 minutit tunnihinnaga 120 eurot. Õigusabi ajakulu ja hind on põhjendatud suurusega,

puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku menetluskulud tuleb avaldajalt

koos käibemaksuga välja mõista.

19. TsMS § 171 lg 3 sätestab, et kui kostja, kelle kahjuks maakohus on otsuse teinud, taotleb

ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda maakohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus

aegumist kohaldab, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 477 lg 1

alusel kohaldub TsMS § 171 lg 3 ka hagita menetluses.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid arvestades (avaldaja on kindlustusandja, kes peaks valdkonna

kohtupraktikat keskmisest paremini tundma) on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)