3-25-1916/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1916

Haldusasi

Ühispakkujate Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus OÜ

kaebus Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ 13.05.2025 otsuse ost

„Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ rekonstrueerimine tehases

eeltoodetud paneelidega, projekteerimis-ehitustöövõtt

(EIS)“, riigihangete registri viitenumber on 290635“

tühistamiseks; Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ kohustamiseks

tegema uus otsus, milles tunnistatakse ühispakkujate

pakkumus ostumenetluses kehtestatud tingimustele

vastavaks ja edukaks kui hindamiskriteeriumi alusel

majanduslikult soodsaim pakkumus, ning kvalifitseerida ja

mitte kõrvaldada ühispakkuja või alternatiivselt kohustada

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust tegema Tartu linn,

Sõpruse pst 1 korteriühistule ettekirjutus asja uueks

otsustamiseks vastavalt kaebuse nõude punktidele 1 ja 2

või alternatiivselt teha kindlaks Tartu linn, Sõpruse pst 1

korteriühistu 13.05.2025 ost „Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ

rekonstrueerimine tehases eeltoodetud paneelidega,

projekteerimis-ehitustöövõtt (EIS)“ riigihangete registri

viitenumber 290635 otsuse tühisus ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse 16.05.2025 ja 29.05.2025

toimingute õigusvastasus ning mõista ühispakkujale

Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus välja avalik

õiguslikus suhtes tekkinud kahju eest hüvitis summas 400

000 eurot.

Menetlusosalised

Kaebajad – Ühispakkujad Terasteenus OÜ ja OÜ Energia

Ehitus – esindaja vandeadvokaat Erkki Leetsaar

Vastustajad – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus,

esindaja Sven Pääsukene

Tartu linn, Sõpruse pst korteriühistu, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus kaebus.

2. Jätta Terasteenus OÜ ja Energia Ehitus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv summas 1050 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu (toetuse saaja/korteriühistu) ostumenetluses

riigihangete registri viitenumbriga 290635 otsustati 13.05.2025 tunnistada ühispakkuja

Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus (kaebaja) pakkumus mittevastavaks, kuna pakkumuses

esitatud elementide tootja OÜ Energia ja Ehitus ei ole ise elementide tootja ning seega lükkas

toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi.

2. Vaidlustatud otsus on tehtud majandus- ja taristuministri 03.03.20233 määrusega nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (meetme määrus) ning selle lisa „Toetuse

saaja ostumenetluse tingimused“ menetluse raames. Nimetatud määrus on kehtestatud perioodi

2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(ÜSS2021-2027) § 10 lõike 2 alusel. Kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise aluseks oli määruse

lisa 1 punkt 5.3.

3. Kaebaja teavitas 14.05.2025 toetuse saajat asjaolust, et pakkumuse mittevastavaks

tunnistamine on õigusvastane ning avaldas soovi otsust vaidlustada (dtl 12-13). Pöördumisele

vastas 16.05.2025 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (vastustaja/EIS) ning teatas, et

korteriühistu ost korterelamu rekonstrueerimistööde teostaja leidmiseks ei ole riigihange ning

seda ei saa eraldi vaidlustada. Lisaks avaldas vastustaja 1 seisukohta, et pakkumuses

elementmajade tootjana näidatud Energia Ehitus OÜ ei ole elementide tootja (dtl 12).

4. 20.05.2025 esitas kaebaja EIS-le vaide Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu 13.05.2025

otsuse kehtetuks tunnistamiseks või korteriühistule ettekirjutuse tegemiseks 13.05.2025 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse nimetatud otsuse täitmise peatamiseks.

5. Vastustaja tagastas vaide 30.05.2025 otsusega. EIS selgituste kohaselt on HMS § 71 ja 72

kohaselt võimalik vaidlustada vaid haldusakti või haldustoimingut ning ostumenetluses tehtav

otsus ei ole vaidlustatav vaidega.

6. Kaebaja esitas 12.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ

13.05.2025 otsuse ost „Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ rekonstrueerimine tehases eeltoodetud

paneelidega, projekteerimis-ehitustöövõtt (EIS)“, riigihangete registri viitenumber on 290635“

tühistamiseks; Tartu linn, Sõpruse pst 1 KÜ kohustamiseks tegema uus otsus, milles

tunnistatakse ühispakkujate pakkumus ostumenetluses kehtestatud tingimustele vastavaks ja

edukaks kui hindamiskriteeriumi alusel majanduslikult soodsaim pakkumus, ning

kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada ühispakkuja või alternatiivselt kohustada Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutust tegema Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistule ettekirjutus asja

uueks otsustamiseks vastavalt kaebuse nõude punktidele 1 ja 2 või alternatiivselt teha kindlaks

Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu 13.05.2025 toetuse saaja ost „Tartu linn, sõpruse pst 1

KÜ rekonstrueerimine tehases eeltoodetud paneelidega, projekteerimis-ehitustöövõtt (EIS)“

riigihangete registri viitenumber 290635 otsuse tühisus ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse 16.05.2025 ja 29.05.2025 toimingute õigusvastasus ning mõista ühispakkujale

Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus välja avalik õiguslikus suhtes tekkinud kahju eest hüvitis

summas 400 000 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning palus

esialgse õiguskaitse korras peatada 13.05.2025 otsuse toitmise.

7. Toetuse saaja ja vastustaja leidsid, et kaebus tuleb kaebajale tagastada kuna tegemist ei ole

avalik õigusliku vaidlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2(4)

9. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb kohtul

kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel esmalt kontrollida, kas tegemist on avalik-õigusliku

vaidlusega või vaidlusega, mille puhul eriseadus teeb nimetatud liiki avalik-õiguslike vaidluste

puhul erandi.

10. Käesoleval juhul on toetuse saaja ostu viinud läbi Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu,

mis nähtub üheselt ka riigihangete registris kajastatud andmetest. Ka vaidlusalune 13.05.2025

otsus on tehtud korteriühistu poolt. Korteriühistu ei ole aga avalik-õiguslik isik, vaid eraõiguslik

juriidiline isik (KrtS § 1 lg 4). Vaidlusalust ostu ei ole otsustanud EIS, kes on küll aidanud

korteriühistul ostu ja sellega seotud menetluse läbi viimisel, kuid nimetatu ei muuda EIS-i veel

hankijaks ega ostu sooritavaks organiks. EIS poolt läbiviidud ostumenetluses ettevalmistatud

otsus, mille toetuse saajast korteriühistu kinnitab, ei muuda korteriühistu kui eraõigusliku isiku

otsust haldusaktiks.

11. Meetme määruse § 28 lg 2 kohaselt viib riigihangete registris ostumenetluse läbi toetuse

saaja või teine tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus. Tehniline konsultant on meetme määruse § 8 sätestatud nõuetele vastav füüsiline

isik, kes tavapäraselt tegutseb läbi äriühingu. EIS on meetme määruse § 3 lg 1 kohaselt projekti

rakendusüksus. Rakendusüksusel on pädevus teha otsus toetuse rahuldamise ja

mitterahuldamise (§ 22, § 25, § 26) kohta või ka jätta toetuse välja maksmata (§ 32). Nimetatu

ei muuda teda aga hankijaks toetuse saaja poolt toetuse rakendamiseks korraldatavas tööde ostu

menetluses. Samuti puudub EIS-l pädevus sekkida KÜ poolt läbi viidavasse menetlusse

järelevalveorganina viisil, mis võimaldaks EIS-l kohustada KÜ-d tunnistama kehtetuks

ostumenetluses tehtud otsust. EIS-l on üksnes õigus otsustada toetuse välja maksmisega seotud

küsimusi, kuid mitte sekkuda KÜ tegevusse kaebaja poolt soovitud viisil KÜ organite otsuste

kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemise kaudu. Otsuseid ostumenetluses teeb korteriühistu

ja seda sõltumata sellest, kui EIS teda ostumenetluse läbi viimisel volituse alusel abistab

(sisestab ostu registrisse, viib läbi hindamise). Ehituslepingu edukaks tunnistatud pakkujaga

sõlmib toetuse saaja ise, mitte EIS.

12. Eeltoodust järelduvalt ei ole EIS poolt toetuse saaja volituse alusel ostumenetluse

läbiviimine ülesanne, mida EIS täidaks avalik-õiguslikus suhtes ning EIS ei täida seejuures

avalikku ülesannet.

13. Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-17-2718 (p 17) selgitanud, et pelk

struktuuritoetuse saamine ei muuda eraõiguslikku juriidilist isikut hankijaks, sest ainuüksi

toetuse maksmine ei muuda valdkonna tegevust avaliku ülesande täitmiseks. Avalikest

vahenditest rahastamine on üksnes üks kumulatiivne kriteerium hankija määratlemisel (RHS v.r

§ 10 lg 2 p 2 esimene alternatiiv). Korteriühistu tegevusel puudub avalik õiguslik iseloom ning

tegutsetakse vaid enda liikmete huvides.

14. Riigihangete register võimaldab töödelda ka toetuse saaja ostude andmeid (RHS § 181),

kuid riigihangete registri kasutamine ei muuda hankijat hanke korraldajaks RHS § 5 mõttes ja

tema ostu riigihankeks. Toetuse saamine ei muuda seega korteriühistut hankekohustuslaseks

RHS mõistes. Ka meetme määruse seletuskirjas on öeldud: „Korteriühistud ei ole hankijad RHS

tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks

ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS tähenduses, seejuures ei

kohaldu neile RHS muul viisil, kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates

õigusaktides sätestatud. Korteriühistul tuleb rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida ostu

korraldamise põhimõtteid nagu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia

elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register) vastavas keskkonnas.“. Seega ei ole

toetuse saaja ostumenetlus vaidlustatav RHS 8. peatükis sätestatud korras riigihangete

vaidlustuskomisjonis ega halduskohtus. Kuna korteriühistul puudub kohustus asja ostmisel või

ehitustöö tellimisel RHS-i järgida, ei saa ka kohus tuvastada RHS-i rikkumisi ega sellekohast

kaebust läbi vaadata. Seega puudub kohtul pädevus lahendada kaebaja poolt esitatud kaebust

3(4)

korteriühistu 13.05.2025 otsuse tühistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks ega korteriühistu

kohustamiseks kaebaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks ning kaebaja

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse tegemiseks. Samuti ei saa kohus kohustada

EIS-i tegema korteriühistule ettekirjutust asja uueks otsustamiseks. EIS-l puudub ka vastava

otsuse tegemiseks seadusest tulenev pädevus. Kuivõrd otsused ei ole võetud vastu avalik-

õiguslikus suhtes, siis ei ole nendega tekkinud ka kaebajale kahju, mille hüvitamist saaks nõuda

avalik- õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise reeglite järgi.

15. Mis puudutab kaebaja poolt esitatud nõuet tunnistada õigusvastaseks EIS 16.05.2025

toiming, mis seisnes kaebaja teavitamises, et korteriühistu ost korterelamu

rekonstrueerimistööde teostaja leidmiseks ei ole riigihange ning seda ei saa vaidlustada, siis ei

ole nimetatud vastuse puhul tegemist toiminguga, mis tekitaks, muudaks või lõpetaks kaebaja

õigusi HMS § 109 tähenduses. Seega puudub kaebajal kabeõigus nimetatud toimingu

vaidlustamiseks ning kaebus nimetatud nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

16. Vastustaja on oma 30.05.2025 otsusega tagastanud kaebajale tema poolt esitatud vaide.

Vaide tagastamise otsust on kohtumenetluses käsitletud toiminguna. Vaide tagastamine saab

kaebaja õigusi üldjuhul iseseisvalt rikkuda juhul, kui vaide tagastamine takistab kohtusse

pöördumist. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, mis tähendab, et vaide tagastamine ei riku

praegusel juhul iseseisvalt kaebaja õigusi. Seega tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

17. Eeltoodut kokku võttes tuleb kaebus kaebaja poolt esitatud nõuetes 1, 2 ja 3 ja punktis 4

sisalduva 13.05.2025 otsuse tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes tagastada HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ja punktis 4 sisalduva 16.05.2025

ja 29.05.2025 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse puudumise tõttu.

18. Kaebaja on esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamiseks. HKMS § 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus peab

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse

õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab

taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud kui

kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust,

mis kuulub tagastamisele.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale kui kohus tagastab

kaebuse, välja arvatud, kui see toimib käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kohus

tagastas kaebuse 13.05.2025 otsuse tühisuse ja 16.05.2025 ja 29.05.2025 toimingute

õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lõike 2 punktis 1 toodud alusel ja ülejäänud

nõuetes HKMS § 121 lõike 1 p 1 alusel. Samuti vaatas kohus läbi esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 1090 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasutud

riigilõivust kaebajale tagastamisele summas 1050 eurot. Ülejäänus osas jääb tasutud riigilõiv

kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

4(4)