2-23-6477/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Ahti

Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6477

Kohtuasi

P.U hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus

vastu isikuandmete töötlemise lõpetamise ja

isikuandmete kustutamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus ühine

apellatsioonkaebus

P.U apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Delfi Meedia AS-i apellatsioonkaebus 3500 eurot

AS-i Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus 3500 eurot

P.U apellatsioonkaebus Delfi Meedia AS-i vastu esitatud

hagis 4241,27 eurot

P.U apellatsioonkaebus AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu

esitatud hagis 741,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja Delfi Meedia AS (registrikood 10586863)

Kostja AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Mari

Männiko ja vandeadvokaadi abi Annegret Reisi

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 20. märtsil 2025

2-23-6477

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu P.U loobumine apellatsioonkaebusest osas, millega P.U vaidlustas

maakohtus kantud menetluskulude jaotust osas, milles tema menetluskulusid ei

jäetud Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus kanda, ja lõpetada selles osas

apellatsioonkaebuse menetlus.

2. Võtta vastu Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus loobumine

apellatsioonkaebusest osas, millega Delfi Meedia AS ja AS Õhtuleht Kirjastus

vaidlustasid maakohtus kantud menetluskulude jaotust osas, milles nende

menetluskulusid ei jäetud P.U kanda, ja lõpetada selles osas apellatsioonkaebuse

menetlus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus osas, millega maakohus:

3.1. rahuldas P.U alternatiivse nõude Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustas Delfi

Meedia AS-i muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi

praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.8 nimetatud artiklites;

3.2. jättis P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu seoses praeguse otsuse

tervikresolutsiooni p-des 10.2.9–10.2.15 nimetatud artiklitega täielikult

rahuldamata;

3.3. rahuldas P.U alternatiivse nõude AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja kohustas AS-

i Õhtuleht Kirjastus muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama

P.U pildi praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.4.1–10.4.4 nimetatud

artiklites, ning

3.4. jaotas menetluskulud.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

4.1. rahuldada P.U teine alternatiivne nõue Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustada

Delfi Meedia AS-i seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel

paiknevad praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.15 nimetatud

artiklid;

4.2. rahuldada P.U teine alternatiivne nõue AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja

kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud

otsingumootorid

ei

indekseeriks

veebiaadresse

(deindekseerima), millel paiknevad praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des

10.4.1–10.4.4 nimetatud artiklid, ning

4.3. jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata,

osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

6. Rahuldada P.U apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Rahuldada Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus

osaliselt.

8. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis

rahuldamata hageja nõuded Delfi Meedia AS-i vastu praeguse otsuse

tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.15 nimetatud artiklite kustutamiseks

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu praeguse otsuse

tervikresolutsiooni p-des 10.4.1–10.4.4 nimetatud artiklite kustutamiseks (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 5) ning mõistis P.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt

tasumata jäetud riigilõivu 280 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 11 ja 12).

9. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

10. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

2-23-6477

10.1.Rahuldada P.U hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu

osaliselt.

10.2.Jätta rahuldamata P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu nõuetes kustutada

järgmised artiklid, alternatiivselt kohustada Delfi Meedia AS-i muutma P.U

isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi järgmistes artiklites:

10.2.1.

21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;

10.2.2.

27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;

10.2.3.

28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;

10.2.4.

25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;

10.2.5.

27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“;

10.2.6.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“;

10.2.7.

02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“;

10.2.8.

28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“;

10.2.9.

07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

10.2.10. 07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;

10.2.11. 08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

10.2.12. 11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga

vangi minna ei taha“;

10.2.13. 19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;

10.2.14. 01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“

ja

10.2.15. 17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P.U taotleb vanglast

vabastamist“.

10.3.Kohustada Delfi Meedia AS-i seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud

otsingumootorid

ei

indekseeriks

veebiaadresse

(deindekseerima), millel paiknevad kohtuotsuse resolutsiooni p-des 10.2.1–

10.2.15 nimetatud artiklid.

10.4.Jätta rahuldamata P.U hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu nõuetes kustutada

järgmised artiklid, alternatiivselt kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus muutma

P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi järgmistes artiklites:

10.4.1.

23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“;

10.4.2.

29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;

10.4.3.

29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“

ja

10.4.4.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“.

10.5.Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud

otsingumootorid

ei

indekseeriks

veebiaadresse

(deindekseerima), millel paiknevad kohtuotsuse resolutsiooni p-des 10.4.1–

10.4.4 nimetatud artiklid.

2-23-6477

10.6.Jätta rahuldamata P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu kahjuhüvitise 670,83 euro

ja viivise väljamõistmiseks.

10.7.Jätta rahuldamata P.U hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kahjuhüvitise 670,83

euro ja viivise väljamõistmiseks.

10.8.Jätta nii Delfi Meedia AS-i vastu esitatud hagi kui ka AS-i Õhtuleht Kirjastus

vastu esitatud hagi menetlemisega seoses maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

10.9.Teha P.U-le ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõista

P.U-lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 280 eurot.

10.10. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 10.9 nimetatud riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229,

Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792.

Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-23-6477“.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.U (hageja) esitas 2. mail 2023 Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i (kostja I) ja AS-

i Õhtuleht Kirjastus (kostja II) (koos kostjad) vastu isikuandmete töötlemise lõpetamiseks,

isikuandmete kustutamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate

kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I ajavahemikul 21. märts 1998 kuni 4. juuli 2015

kokku 39 artiklit ja kostja II ajavahemikul 23. märts 1998 kuni 10. juuli 2002 kokku 8 artiklit,

mis sisaldavad hageja isikuandmeid. Artiklites käsitatakse nii hageja toime pandud

kuritegusid, mille eest hageja on karistused ära kandnud, kui ka andmeid hagejale esitatud

süüdistuste ja kohtuprotsesside kohta seoses kuriteoga, milles hageja mõisteti õigeks.

1.2. Kostja I avaldas järgmised vaidlusalused artiklid:

1) 21. märtsi 1998. a artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (artikkel 1);

2) 27. aprilli 1998. a artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (artikkel 2);

3) 28. mai 1998. a artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (artikkel 3);

2-23-6477

4) 25. juuni 1998. a artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (artikkel

4);

5) 27. juuni 1998. a artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (artikkel 5);

6) 1. juuli 1998. a artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (artikkel 6);

7) 2. juuli 1998. a artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (artikkel 7);

8) 28. septembri 2000. a artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (artikkel

8);

9) 7. mai 2009. a artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (artikkel 9);

10) 7. mai 2009. a artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(artikkel 10);

11) 8. mai 2009. a artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (artikkel 11);

12) 11. mai 2009. a artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna

ei taha“ (artikkel 12);

13) 19. mai 2009. a artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (artikkel 13);

14) 1. jaanuari 2010. a artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“

(artikkel 14);

15) 17. mai 2011. a artikkel „Tuntud kriminaal P.U taotleb vanglast vabastamist“ (artikkel

15).

1.3. Kostja II avaldas järgmised vaidlusalused artiklid:

16) 23. märtsi 1998. a artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (artikkel 16);

17) 29. märtsi 1998. a artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (artikkel 17);

18) 29. mai 1998. a artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (artikkel

18);

19) 1. juuli 1998. a artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (artikkel 19).

1.4. Kõnealustes artiklites käsitatakse kahte erinevat hageja toime pandud kuritegu. Artiklites

1–8 ja 16–19 kajastatakse narkokuritegu, mis pandi toime 1998. aastal. Soome kohus karistas

hagejat vangistusega, mille hageja on ära kandnud. Artiklites 9–15 kajastatakse hageja 2007.

aastal alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu, tema lohistamist auto järel ja

seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Ka

teise kuriteo eest mõisteti hageja süüdi, hageja on karistuse kandnud ja see on ka

karistusregistrist kustunud. Kõnealused artiklid on aga leitavad nii erinevate kolmandatest

isikutest otsingumootorite (Google jt) kaudu kui ka kostjate endi veebilehtedel olevate

otsingumootorite kaudu.

1.5. Vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on aegunud ning nende

andmete jätkuv kajastamine ei ole enam ajakohane. Hageja on toime pandud kuritegude eest

kandnud ettenähtud karistuse. Kuna kuriteod ja karistused on aegunud, puudub alus vastavate

kuritegude ning nendega seonduvate asjaolude jätkuvaks kajastamiseks meedias. Artiklite

avaldamise ajal võisid hageja karistusandmed ja kuriteo kohtuprotsessiga seotud asjaolud olla

päevakajalised, kuid enam mitte, sest artiklite avaldamisest on möödunud 12–14 aastat ja

kuritegude toimepanemisest 16–30 aastat. Hageja karistusandmete töötlemine pärast karistuse

kandmist ja karistusandmete kustutamist registrist on vastuolus põhimõttega, et isik kannab

karistust vaid talle karistusega määratud aja jooksul ning andmeid kajastatakse kuni nende

aegumiseni. Ka puudub hageja karistusandmete jätkuvaks kajastamiseks ajakirjanduslik

eesmärk ja avalik huvi.

1.6. Hageja karistusandmete kajastamine piirab oluliselt tema põhiseaduslikku õigust eraelu

2-23-6477

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Artiklite jätkuv avaldamine piirab ebamõistlikult

hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, sest jätab temast põhjendamatult mulje

kui kahtlaste tausta ja teguviisidega isikust. Artiklite sisu mõjutab kolmandate isikute

suhtumist nii hagejasse kui seeläbi ka tema alaealistesse lastesse, mistõttu kannatavad hageja

alaealised lapsed koolikiusamise all. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu tema

isikuandmete töötlemine peaks olema kaalutletud ja vajaduspõhine ning hageja eraelu

puutumatus peaks olema kõrgema väärtusega kui avalik huvi.

1.7. Hageja palus kohustada kostjaid lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

kustutades hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid. Alternatiivselt artiklite kustutamisele

palus hageja kohustada kostjaid muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama

hageja pildi. Lisaks palus hageja mõista kummaltki kostjalt välja kahjuhüvitise (kohtueelsete

õigusabikulude eest) 670,83 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates hagi

esitamisest. Seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja Eesti Rahvusringhäälingule

kandis hageja õigusabikulusid kokku 2012,48 eurot.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostjad ei vaidle vastu, et nad on vaidlusalused artiklid (sh selliste pealkirjadega)

avaldanud. Artiklite abil on võimalik tuvastada hageja isik ja siduda hageja isik mõne tema

poolt varem toime pandud kuriteoga.

2.2. Artiklite kustutamise nõue ei ole põhjendatud, sest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 17 alusel saab nõuda üksnes isikuandmete

kustutamist. Hageja eesmärgi isikuandmete töötlemise lõpetamiseks täidab isikuandmete

eemaldamine artiklitest. Põhjendatud ei ole ka artiklites sisalduvate isikuandmete

anonüümseks muutmise nõue, sest IKÜM art 17 lg-t 1 ei kohaldata, kui isikuandmete

töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Õigus olla unustatud ei ole

absoluutne õigus.

2.3. Artiklite kustutamine või anonüümimine meediaarhiivis ei ole proportsionaalne, sest

hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest. Kostjate õiguste

piiramine otsingumootori haldaja tegevuse tõttu ei ole õigustatud. Proportsionaalsuse

hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et artiklite anonüümimine võib teatud juhtudel olla

sisuliselt samaväärne nende kustutamisega. Artiklite ajakirjanduslik väärtus seisnebki suuresti

selles, et kirjutatakse mingist sündmusest, mis omakorda seotakse päevasündmusega seotud

isikuga. Kui seos isikuga eemaldada, puudub artiklil sisuline uudisväärtus (nii päevakajaline

kui ka ajalooline).

2.4. Artiklite kustutamisel või anonüümimisel tuleb arvestada ka kõnealuse süüteo raskust ja

laadi. Hageja on pannud toime tegusid, mis ründavad üldisemaid õigushüvesid. Isikuvastaste

kuritegude puhul on olemas avalik huvi ja esineb vajadus hoida isikuandmed avalikkusele

kättesaadavana. Pärast naisele autoga otsa sõitmist lohistas hageja naist 22,5 meetrit autoga

kaasas, keerates rooli vasakule ja paremale, et auto külge jäänud naisest vabaneda. Lõpuks

jättis hageja naise teele lebama ning põgenes. Selline teguviis näitab, et hageja pani kuriteo

toime julmal ja küünilisel viisil, näitas üles hoolimatust tagajärgede suhtes ega kahetsenud

2-23-6477

oma tegu. Hageja käitumisest ei tulene selliseid kaalutlusi, mis õigustaksid artiklite

kustutamist ja kaaluksid üles kostjate ja üldsuse õiguse sõna- ja teabevabadusele.

2.5. Kostjate avaldatud info hageja kohta on faktiliselt õige. Hageja õigus eraelu

puutumatusele ei saa kaaluda üles õigust sõna- ja teabevabadusele osas, milles see õigus

väljendub uudistes sisalduva faktiliselt õige informatsiooni arhiveerimises. Hageja saavutaks

taotletava eesmärgi ka kostjaid ja üldist teabevabadust vähem koormaval viisil, nõudes

otsingumootori haldajalt artiklite kustutamist otsingutulemustest.

2.6. Hageja ei ole tõendanud, kuidas artiklid on tema töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi

negatiivselt mõjutanud. Kuigi asjaolu, et hageja lapsed võivad kannatada koolikiusamise all,

on kurb ja kahetsusväärne, ei ole hageja seda väidet tõendanud ega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 235 tähenduses põhistanud. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas artiklite

tagantjärele kustutamine või anonüümimine hoiaks koolikiusamise ära, kui see juba aset leiab.

2.7. Kuivõrd kostjad on seisukohal, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud, tuleb jätta

rahuldamata ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2024. a otsusega hageja hagid kostjate vastu osaliselt.

Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I vastu artiklite 1–15 kustutamise ja artiklites

9–15 hageja isikuandmete anonüümseks muutmise nõuetes ning kostja II vastu artiklite 16–19

kustutamise nõudes. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu artiklites 1–8 hageja

isikuandmete ananüümseks muutmise nõudes, kohustades kostjat I muutma artiklites hageja

isikuandmed anonüümseks (sh eemaldama hageja pildi), ja kostja II vastu artiklites 9–15

hageja isikuandmete ananüümseks muutmise nõudes, kohustades kostjat II muutma artiklites

hageja isikuandmed anonüümseks (sh eemaldama hageja pildi). Maakohus jättis rahuldamata

hageja kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu. Maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagiga

seotud menetluskulud 49% ulatuses kostja I kanda ja 51% ulatuses hageja kanda ning kostja II

vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud 98% ulatuses kostja II kanda ja 2% ulatuses

hageja kanda. Maakohus tegi hagejale ettekirjutuse hagilt tasumata jäetud riigilõivu

maksmiseks ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 280 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-

kostja I avaldas artiklid 1–15 ja kostja II avaldas artiklid 16–19;

-

artiklite abil saab tuvastada hageja isiku ja siduda selle ühel või teisel moel mõne tema

poolt varem toime pandud kuriteoga;

-

hageja on artiklites kajastatud kurteod toime pannud, saanud nende eest karistada ja

karistused ära kandnud;

-

uusi kuritegusid ei ole hageja toime pannud, hageja karistusandmed on

karistusregistrist kustunud.

3.2. Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §

1055 lg 1. Viidatud sättes nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus

avaldamises VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel. Isikuandmeid

ja nende töötlemise õiguslikke aluseid reguleerib nii IKÜM kui ka täiendavalt siseriiklikult

IKS ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab IKÜMi sätteid.

2-23-6477

3.3. Vaidlust pole selle üle, et vaidlusalused artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid (sh tema

ees- ja perekonnanime; pilti (isikukujutis); samuti infot ja teavet tema varasema karistatuse ja

vanglas kinnipidamise kohta). Maakohus viitas IKÜM art 4 p-le 2 ja Euroopa Kohtu

praktikale ning asus seisukohale, et kuivõrd vaidlusalused artiklid sisaldavad hageja

isikuandmeid ja need on jätkuvalt internetis kättesaadavad, on tegemist hageja isikundmete

töötlemisega.

3.4. Maakohus viitas IKÜM art-le 17 ja art 14 p-le 1 ning Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr

3-2-1-147-16 ja asus seisukohale, et hageja ei ole välja toonud, millisel viisil iga artiklis

sisalduv väide tema õigusi rikub. Kuna artiklite kustutamise nõue on ebaproportsionaalne

meede hageja IKÜM art-st 17 tulenevate õiguste teostamiseks, jättis maakohus selle nõude

rahuldamata.

3.5. Järgmisena hindas maakohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjate avaldatud artiklites

sisalduvate hageja isikuandmete anonüümseks muutmist. Maakohus viitas IKÜM art 17 lg 1

p-dele a ja c ning nõustus hagejaga, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete

töötlemisega rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele. On eluliselt usutav, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine olemuslikult

negatiivsetes kuritegusid puudutavates artiklites võib mõjutada hageja võimalusi ka

ettevõtluses, sest jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust. Välistada ei saa,

et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine võib mõjutada ka hageja alaealisi lapsi. Samas

nõustus kohus kostjatega, et artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piirab kostjate

põhiõigust sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.

3.6. Maakohus kaalus hageja ja kostjate õiguste vahel ning pidas põhjendatuks rahuldada

hageja alternatiivne nõue narkokuritegu kajastavates artiklites hageja isikuandmete

anonüümseks muutmiseks, kohustades kostjat I muutma hageja isikuandmed anonüümseks

artiklites 1–8 ja kostjat II artiklites 16–19. Viidatud artiklid kajastavad narkokuritegu, mis

pandi toime 1998. aastal Soomes. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 25 aasta. Uusi

narkokuritegusid ei ole hageja pärast 1998. aastat toime pannud. Artiklites kajastatu valguses

liikus hageja narkootikumidega Eestisse, kuid ta tabati Soomes, mistõttu narkokuritegu ei

pandud toime Eestis. Kriminaalmenetlus toimus Soomes, hageja kandis karistust Soomes ning

ainus Eestiga seotud uudisväärtus näib olevat see, et hageja kuriteo toimepanijana on eestlane.

Kuigi narkokuriteod on rasked kuriteod ja nende avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja

oluline, ei oma veerand sajandit tagasi välisriigis eestlase poolt toime pandud narkokuriteo

kohta avaldatud artiklid koos hageja isikuandmetega sellist üldpreventiivset tähtsust, et

õigustada hageja isikuandmete jätkuvat avalikkusele kättesaadavana hoidmist.

3.7. Artiklid 9–15 kajastavad hageja poolt 2007. a detsembris alkoholijoobes autoroolis olles

noorele naisele otsa sõitmist, tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske

tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Maakohus leidis, et juba üksnes

alkoholijoobes autojuhtimine on väga tõsine kuritegu, kuid alkoholijoobes liiklusõnnetuse ja

seeläbi teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine on sedavõrd raske kuritegu, et

selliste kuritegude ärahoidmiseks tuleb hageja isikuandmed endiselt avalikkusele

kättesaadavana hoida. Joobes juhtimine on Eestis kahetsusväärselt jätkuvalt probleem ning on

üldteada, et igal aastal juhtub joobes autojuhtide süül raskeid liiklusõnnetusi, millega

kaasnevad nii kannatanute surmad kui ka rasked tervisekahjustused. Kohus arvestas ka hageja

toime pandud kuriteo eriti rasket ja hoolimatut viisi, mille kohaselt hageja ei peatunud

kannatanule otsa sõites, vaid lohistas teda auto järel, proovides teda auto alt lahti raputada,

ning seejärel jättis kannatanu teele lebama ja põgenes sündmuskohalt. Kirjeldatud

tervisekahjustused on püsiva ja jäädava iseloomuga ning neist ei ole füüsiliselt võimalik

2-23-6477

täielikult paraneda. Selliselt ei ole hageja ohvril võimalust unustamisele ning on eluliselt

usutav, et hageja toime pandud kuritegu mõjutab kannatanut igapäevaselt tema elu lõpuni.

Eeltoodud kaalutlusi arvestades asus maakohus seisukohale, et hageja õigus eraelu kaitsele ei

kaalu üles avalikkuse jätkuvat huvi hageja toime pandud äärmiselt tõsise õigusrikkumise

vastu ning sellest teavitamine on jätkuvalt üldsuse huvides selliste õigusrikkumiste

ärahoidmiseks tulevikus. Seega jättis maakohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I

muutma anonüümseks hageja isikuandmed artiklites 9–15.

3.8. Lõpetuseks hindas maakohus hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Maakohus viitas, et

Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna hüvitatavad VÕS § 128

lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Advokaadibüroo DEM arve nr 621 on väljastatud /ettevõttele/ seoses

„jooksvate õiguslike küsimustega.“ Maakohus ei tuvastanud, et hagejale oleks kohtueelsete

õigusabikulude näol mistahes kahju tekkinud, sest hagile lisatud tõendite kohaselt on

õigusteenuse arve esitatud /ettevõttele/, mitte hagejale. Sellega seonduvalt on teadvalt ebaõige

hagiavalduse p-s 1.13 märgitu, mille kohaselt on hageja kandnud kohtueelseid

õigusabikulusid 2012,48 eurot. Kohtule valeandmete esitamine ei ole lubatud. Maakohus jättis

hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

3.9. Kuna maakohus oli varasemalt eksinud hagihinna määramisel, muutis kohus hagihinda ja

määras uueks hagihinnaks mõlema kostja osas 4313,18 eurot. Sellelt hagihinnalt tuleb tasuda

riigilõivu 490 eurot mõlema kostja osas. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 700 eurot, mis on

280 eurot ettenähtust vähem. Juhindudes riigilõivuseaduse §-st 16 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 179 lg-st 1, tegi maakohus hagejale ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja

mõistis hagejalt riigi kasuks välja vähem tasutud riigilõivu 280 eurot.

3.10. Maakohus viitas TsMS § 163 lg-le 1 ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse.

Maakohus hindas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude mahuks mitte üle 2%

vaidlusest kummagi kostjaga. Maakohus asus seisukohale, et 49% kostja I menetluskuludest

on seotud vaidlusega narkokuritegu puudutavate artiklite üle, 49% vaidlusega purjuspäi

autojuhtimist ja tervisekahjustuse tekitamist puudutavate artiklite üle ja 2% vaidlusega

õigusabikulude hüvitamise nõude üle. Kuivõrd hageja nõue narkokuritegu puudutavates

artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks rahuldati, jättis maakohus kostja I vastu

esitatud hagiga seotud kulud 49% ulatuses kostja I ja 51% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd

kohus menetles kostja II vastu ühe kuriteoga seotud artiklites isikuandmete anonüümiseks

muutmise vaidlust, moodustavad sellega seotud menetluskulud 98% ja õigusabikulude

hüvitamise vaidlusega seotud menetluskulud 2%. Kuivõrd hageja nõue kostja II vastu

artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks rahuldati, jättis maakohus kostja II vastu

esitatud hagiga seotud kulud 98% ulatuses kostja II ja 2% ulatuses hageja kanda.

Kostjate apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

millega maakohus hageja hagid rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostjate kanda.

Kostjad paluvad teha asjas uue otsuse, millega jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

4.1. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt

materiaalõigust.

4.2. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1055 lg 1 järgi, jättes samas tuvastamata

selle sätte eeldused. Vaidlustatud otsusest ei selgu, milline kostjate tegevus on õigusvastane ja

2-23-6477

mis põhjusel see on õigusvastane. Kostjad avaldasid hageja kohta artiklid, milles kajastati

hageja toime pandud kuritegusid. Maakohtu põhjendustest ei selgu, mis hetkest muutus

kostjate tegevus õigusvastaseks, st mis hetkest on tegemist VÕS § 1055 lg 1 järgse kestva

rikkumisega ja mida tähendab praegusel juhul hageja õiguste kestev rikkumine. Maakohus on

otsuse rajanud hageja ja kostjate põhiõiguste kaalumisele, kuid samas ei ole tuvastanud, et

kostjate tegevus oleks õigusvastane delikti üldkoosseisu tähenduses.

4.3. Maakohus tegi kaalutlusvea ja järeldas vääralt, et narkokuriteoga seotud artiklite

anonüümseks muutmine on põhjendatud. Seejuures ei ole maakohtu otsus hageja toime

pandud narkokuriteo hindamisel jälgitav (otsuse p 50). Maakohus leidis, et narkokuriteod on

rasked kuriteod ning nende avastamine ja ärahoidmine on oluline, kuid vaatamata sellele tegi

järelduse, et hageja toime pandud narkokuriteo kohta avaldatud artiklitel puudub

üldpreventiivne eesmärk. Seejuures jättis maakohus Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt eraelu

puutumatuse ja ajakirjandusvabaduse kaalumiseks ette nähtud kriteeriumid kaalumata ning

järeldas põhjendusteta, et hageja toime pandud narkokuriteoga seotud artiklites sisalduvad

hageja isikuandmed tuleb muuta anonüümseks. Hageja toime pandud narkokuritegu on raske

kuritegu ning see on peamine asjaolu, mida maakohus pidi üldsuse huvi hindamisel

arvestama. Kostjate hinnangul omistas maakohus põhjendamatult suurt kaalu asjaolule, et

hageja pani teo toime välismaal. Ka jättis maakohus tähelepanuta kostjate väite, et hageja ei

ole tõendanud oma õiguste rikkumist.

4.4. Kuigi kostjad ei nõustu sellega, et hageja õigusi VÕS § 1055 lg 1 tähenduses rikutakse,

peavad kostjad vajalikuks esitada maakohtu nõude kvalifikatsiooni tõttu aegumise vastuväide.

VÕS § 1055 lg 1 järgse nõude aegumisele tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-i 150. TsÜS § 150 lg 3 sätestab VÕS § 1055 lg-s 1 sisalduvale nõudele absoluutse

aegumistähtaja, mille järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata

TsÜS § 150 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo

tegemisest või sündmuse toimumisest. Kuna kohus tuvastas puudulikult VÕS § 1055 lg 1

kohustuslikud eeldused, siis ei ole maakohtu otsusest võimalik järeldada, millal hageja õiguste

rikkumine algas. Kostjate hinnangul tuleb selleks ajahetkeks pidada hageja kohta kõnealuste

artiklite avaldamist, sest pärast seda pole kostjad hageja isikuandmeid töödelnud. Artiklid,

mille anonüümseks muutmist hageja nõuab ja mille osas maakohus hageja nõuded rahuldas,

on avaldatud aastatel 1998 ja 2000. Hagiavalduse esitas hageja 2. mail 2023. Kuna hageja

peab tema kohta artiklite avaldamist tema õiguste rikkumiseks ning artiklite avaldamisest oli

hagiavalduse esitamise seisuga möödas enam kui 20 aastat, siis on hageja nõuded TsÜS § 150

lg 3 järgi aegunud.

4.5. Ka on maakohus vääralt jaotanud menetluskulud. Kuna hageja nõuded tuleks jätta

tervikuna rahuldamata, tuleb ka menetluskulud jätta hageja kanda. Ka juhul, kui

ringkonnakohus peaks hagid osaliselt rahuldama, tuleb muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Õiguskirjanduses on märgitud, et alternatiivsete nõuete mõju

menetluskulude jaotusele ei ole TsMS-is otseselt reguleeritud. Olukorras, kus mitmest

alternatiivist rahuldatakse üks, on võimalik lähtuda loogikast, et alternatiivnõuetega hagi on

ühtne tervik. Praegusel juhul on hageja kaks alternatiivset nõuet oma eesmärgi ja kvaliteedi

poolest erinevad, mida oleks TsMS § 162 lg 4 alusel pidanud arvestama. Kostja I hinnangul

tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda järgmistest osakaaludest: artiklite kustutamise nõue

49%, artiklite anonüümseks muutmise nõue 49% ja varalise kahju hüvitamise nõue 2%.

Olukorras, kus teine nõue rahuldatakse osaliselt (sisuliselt pooles ulatuses), langeks kostja I

enda kanda sellest pool ehk 24,5% menetluskuludest. Hageja kanda jääks seega 75,5% (49%

+ 2% + 24,5%). Kostja II hinnangul tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda järgmistest

osakaaludest: artiklite kustutamise nõue 49%, artiklite anonüümseks muutmise nõue 49% ja

2-23-6477

varalise kahju hüvitamise nõue 2%. Olukorras, kus teine nõue rahuldatakse tervikuna, langeks

kostja II enda kanda 49% menetluskuludest. Hageja kanda jääks seega 51% (49% + 2%).

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda.

5.1. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud vääralt

materiaalõigust.

5.2. Vaidlustatud otsuses esitatud maakohtu seisukohad selle kohta, miks hageja nõuet ei tule

rahuldada detsembris 2007 toime pandud teoga seotud artiklite osas, on hagejale üllatuslikud.

Pooled ei vaielnud selle üle, kas artiklites avaldatud väited on õiged või mitte, sh ei andnud

maakohus menetlusosalistele võimalust esitada omapoolseid selgitusi artiklite sisu osas.

Menetluse jooksul ei olnud kordagi arutluse all, et hageja peaks tõendama, et detsembris 2007

toime pandud teoga seotud artiklid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Nii jättis maakohus

täitmata eelmenetluse ülesanded TsMS § 392 mõttes ja rikkus TsMS § 351 lg 1 mõttes

selgitamiskohustust.

5.3. Hagejal on õigus nõuda IKÜM art 21 lg 1 alusel oma isikuandmete anonüümseks

muutmist. Kostja I ei ole tõendanud, millisel mõjuval õiguspärasel põhjusel tal on õigus

jätkata artiklites 9–15 hageja isikuandmete töötlemist. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest

mitte ühtegi viidet tõenditele. Ka ei nähtu vaidlustatud otsusest põhjendust, milline on

avalikkuse põhjendatud huvi enam kui 16 aastat tagasi toime pandud teo vastu. Seda veel

olukorras, kus vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on aegunud.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks on hageja andmete jätkuv kajastamine asjakohane.

5.4. Maakohus tugines ajaloolisele huvile, mis oleks tagatud ka siis, kui hageja nimi

asendatakse initsiaalidega ja pilt kustutatakse. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu,

milline on vaidlusaluste artiklite jätkuva kajastamise puhul ajalooline huvi hageja

isikuandmete vastu. Samuti ei nähtu otsuse põhjendustest, milline on hageja roll avalikus elus

(hageja ei ole avaliku elu tegelane). Maakohus ei ole hageja vastuväiteid arvestanud ega

põhjendatud nende arvestamata jätmist.

5.5. Ka jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kuigi /ettevõte/ on tasunud hagejaga seotud õigusabikulude

arve, ei vabasta see hagejat kulude hüvitamisest /ettevõttele/. Kuivõrd hageja on kohustatud

kulud /ettevõttele/ hüvitama, on kohtueelse menetluse õigusabikulude arve hageja kahju, mille

hüvitamist tal on õigus kostjatelt nõuda.

Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

7. Ringkonnakohtus toimus 20. märtsil 2025 kohtuistung apellatsioonkaebuste

läbivaatamiseks.

8. Hageja esitas 31. märtsil 2025 taotluse hagi muutmiseks, millega kostjad 3. aprilli 2025. a

seisukohas nõustusid.

2-23-6477

9. Ringkonnakohus uuendas 14. aprilli 2025. a määrusega asja arutamise ja otsustas jätkata

asja arutamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus lubas hagejal hagi muuta, täiendades

tema isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuet kummagi kostja osas alternatiivse nõudega

vastavalt hageja 31. märtsi 2025. a avaldusele. Ringkonnakohus määras menetleda hageja

hagi apellatsioonimenetluses vaidluse all olevas osas järgmistes nõuetes:

-

kohustada kostjat I muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja

pilt artiklites 1–15, alternatiivselt kohustada kostjat I seadistama oma veebilehed

selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse

(deindekseerima), millel paiknevad hagejaga seotud artiklid 1–15;

-

kohustada kostjat II muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja

pilt artiklites 16–19, alternatiivselt kohustada kostjat II seadistama oma veebilehed

selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse

(deindekseerima), millel paiknevad hagejaga seotud artiklid 16–19;

-

mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 670,83 eurot (kohtueelsed

õigusabikulud) ja seaduses sätestatud määras viivis kahjuhüvitise nõudelt (670,83

eurot) alates hagiavalduse esitamisest (2. mail 2023) kuni põhinõude täitmiseni;

-

mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 670,83 eurot (kohtueelsed

õigusabikulud) ja seaduses sätestatud määras viivis kahjuhüvitise nõudelt (670,83

eurot) alates hagiavalduse esitamisest (2. mail 2023) kuni põhinõude täitmiseni.

10. Muudetud hagi kohta märkis hageja 31. märtsi 2025. a menetlusdokumendis, et hagis

esitatud nõuete eesmärk oli saavutada olukord, kus hagejaga seotud artiklid ei oleks

otsingumootorites leitavad ja kostjad lõpetaksid hageja isikuandmete töötlemise („õigus olla

unustatud“). 20. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil avaldasid kostjad, et neil on võimalik

hagejaga seotud artiklid deindekseerida, mille tulemusel säiliks kostjate arhiiv, kuid

kolmandad isikud ei leiaks hagejaga seotud artikleid. Pärast istungit selgitas hageja välja, et

deindekseerimine on veebilehe või veebisaidi eemaldamine otsingumootori tulemuste

lehekülgedelt (SERP) ning hagejal on võimalik saavutada hagiga soovitud eesmärk, kui

kostjad seadistavad oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei

indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad hagejaga seotud artiklid. Deindekseerimine

tagab, et kolmandatel isikutel puudub võimalus (nt Google’i, Bingi jms kaudu) vaidlusaluseid

artikleid leida. See on sama eesmärgi (hageja privaatsuse kaitse ja isikuandmete töötlemise

lõpetamine) saavutamise alternatiivne viis, mis säilitab kostjate meediaarhiivid, kuid takistab

otsingumootoril konkreetsete artiklite kuvamist. Seega aitab see lahendus hagejal saavutada

oma eesmärgi kostjatele vähem koormaval viisil.

Oma 31. märtsi 2025. a menetlusdokumendis palus hageja jätta menetluskulud poolte endi

kanda. 15. aprillil 2025 teatas hageja ringkonnakohtule, et vastavalt poolte vahel sõlmitud

kokkuleppele jäävad kõik seni, s.o 15. aprilli 2025. a seisuga kantud maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda. Seega loobub hageja apellatsioonkaebusest osas, mis on

seotud maakohtu menetluskulude jaotusega ja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kostjad avaldasid 3. aprilli 2025. a seisukohas hagi muutmise kohta, et nende hinnangul

on deindekseerimine kohane abinõu selleks, et tagada hageja õiguse privaatsusele kaitse ja

lõpetada tema isikuandmete töötlemine. Siiski ei võtnud kostjad selle nõude osas hagi õigeks.

Kostjad märkisid, et nad endiselt ei pea hageja nõudeid põhjendatuks ning leiavad, et hageja

isikuandmete töötlemine on ajakirjanduslikul eesmärgil õigustatud ja hagi tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

2-23-6477

Oma 17. aprilli 2025. a seisukohas muudetud hagi kohta märkisid kostjad, et jäävad oma seni

esitatud asjaolude, põhjenduste ja taotluste juurde ning vaidlevad hageja kõikidele nõuetele

vastu. Deindekseerimise olemuse ja tehnilise võimalikkuse kohta selgitasid kostjad, et

deindekseerimine tähendab protsessi, mis seisneb konkreetse sisu või linkide eemaldamises

otsingumootori indeksist, hoides ära nende ilmumist otsingutulemustes. Deindekseerimine ei

eemalda veebilehelt, kus konkreetne sisu avaldati, informatsiooni, vaid tagab, et konkreetse

informatsiooni kättesaadavus otsingumootorite kaudu on piiratud. Deindekseerimise kaudu on

võimalik piirata ligipääsu konkreetsetele artiklitele, välistades nende leidmise erinevate

otsingumootorite kaudu. Kostjatel on tehniliselt võimalik hageja esile toodud artiklid

seadistada selliselt, et konkreetsed artiklid ei oleks otsingumootorite abil leitavad, st artiklid

deindekseerida. Sel juhul jäävad aga kostjate avaldatud artiklid kostjate veebiväljaannete

arhiivi alles, st soovi korral on neid võimalik leida, kasutades kostjate veebiväljaannete

artiklite otsingu tööriista.

Kostjad palusid 17. aprilli 2025. a seisukohas jätta seni maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad lisasid, et nad ei vaidle vastu hageja 31. märtsi

2025. a avalduses esitatud taotlusele jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid täpsustasid,

et nõustuvad üksnes seni, s.o kuni ringkonnakohtu otsuseni, maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja I vastu ja kohustas kostjat I

muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi artiklites 1–8; jättis

hageja hagi kostja I vastu seoses artiklitega 9–15 täielikult rahuldamata; rahuldas hageja

alternatiivse nõude kostja II vastu ja kohustas kostjat II muutma hageja isikuandmed

anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi artiklites 16–19, ning jaotas menetluskulud.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja teise alternatiivse

nõude kostja I vastu ja kohustab kostjat I seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel

paiknevad artiklid 1–15; rahuldab hageja teise alternatiivse nõude kostja II vastu ja kohustab

kostjat II seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei

indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad artiklid 16–19, ning jätab

maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

järgi jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

13. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt poolte taotlused apellatsioonkaebustest osaliselt

loobumiseks.

13.1. Oma 31. märtsi 2025. a hagi muutmise avalduses, mida hageja täpsustas 15. aprillil

2025, loobus hageja apellatsioonkaebusest osas, milles hageja oli vaidlustanud maakohtu

otsuse osas, millega maakohus ei jätnud tema menetluskulusid kostjate kanda. Hageja palus

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Oma 17. aprilli 2025. a seisukohas muutsid ka kostjad

oma apellatsioonkaebuse taotlusi selliselt, et palusid jätta maakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda. Ringkonnakohus mõistab seda nii, et ka kostjad loobusid

apellatsioonkaebusest osas, milles kostjad olid vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega

maakohus ei jätnud nende menetluskulusid hageja kanda.

2-23-6477

13.2. TsMS § 644 lg 1 järgi võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise

lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja

möödumiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatakse apellatsioonkaebusest loobumise

avaldus ringkonnakohtule. Arvestades, et ringkonnakohus uuendas 14. aprilli 2025. a

määrusega asja arutamise, on poolte taotlused lubatavad ja ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebustest osalised loobumised vastu. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 5 lõpetab

ringkonnakohus menetluse osas, milles pooled apellatsioonkaebustest loobusid. Muus osas

jätkatakse apellatsioonkaebuste osas menetlust.

13.3. Kolleegium selgitab, et TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest

loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud.

Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust

sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Siinsel juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, v.a osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vaidlusaluste artiklite kustutamiseks (vt ka

20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:07:42). Samuti ei vaidlustanud hageja

maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt

tasumata jäetud riigilõivu. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati.

Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause järgi

jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vaidlusaluste artiklite

kustutamiseks ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt tasumata jäetud riigilõivu

280 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 5, 11 ja 12). Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus (a) lahendas hageja

alternatiivsed nõuded kostjate kohustamiseks muutma tema isikuandmed vaidlusalustes

artiklites anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi, võttes seejuures arvesse hagi muutmist

apellatsioonimenetluses teise alternatiivse nõude lisamise näol; (b) lahendas hageja nõuded

kostjate vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks ning (c) jaotas menetluskulud (v.a

osas, milles pooled apellatsioonkaebustest loobusid).

15. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu

tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks.

16. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude

üle (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:07:38–00:09:41, 00:19:01–

00:19:13, 01:03:02–01:04:23, 01:11:07–01:11:13, 01:46:06):

-

artiklid 1–8 ja 16–19 sisaldavad hageja isikuandmeid (nimi, mõnel juhul pilt) ja neist

nähtub, et hageja on pannud 1998. aastal toime narkokuriteo; ta liikus 1,3 kg

kokaiiniga Eestisse, kuid ta tabati Soomes; kriminaalmenetlus toimus Soomes; hageja

mõisteti süüdi ja ta kandis karistust Soomes;

-

artiklid 9–15 sisaldavad hageja isikuandmeid (nimi, mõnel juhul pilt) ja neist nähtub,

et 2007. aastal sõitis hageja joobeseisundis autoroolis olles otsa noorele naisele,

lohistas teda 22,5 m auto järel kaasa, püüdes teda auto alt lahti raputada; jättis

kannatanu lebama ja lahkus sündmuskohalt; põhjustas kannatanule eelnevaga väga

raske tervisekahjustuse ning hageja mõisteti selle teo eest süüdi;

-

vaidlusalused artiklid on juurdepääsetavad tasuta;

-

hageja esitas mõlemale kostjale nõude kõigis vaidlusalustes artiklites isikuandmete

2-23-6477

kustutamiseks (töötlemise lõpetamiseks) 21. veebruaril 2023;

-

hageja ei ole avaliku elu tegelane ega ole seda kunagi olnud;

-

hagejal on kokku kolm kriminaalkaristust – lisaks vaidlusalustes artiklites kajastatule

mõisteti ta 1990. aastate alguses USA-s süüdi ebaseaduslikus relvaäris; Rootsis oli

hageja 11 kuud vahi all, kuid mõisteti õigeks. Hageja viimase karistuse kandmine

lõppes 2011. a mais.

17. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude oma isikuandmete töötlemise lõpetamiseks õigesti

VÕS § 1055 lg 1 (koosmõjus VÕS § 1045 (vaidlustatud otsuses selgelt ekslikult märgitud §

1047) lg 1 p-ga 7 ning IKS-i ja IKÜM-iga) ja IKÜM art 17 alusel.

17.1. Ringkonnakohus selgitab, et isikuandmete töötlemine peab vastama IKÜM art-tes 5 ja 6

sätestatud tingimustele. IKÜM art 5 lg 1 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et

töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Seaduslikkuse nõue

tähendab, et täidetud peab olema üks art 6 lg-s 1 märgitud tingimustest. Viidatud lõike p f

kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles

andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid,

eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Kooskõlas IKÜM art-ga 85 on Eestis kehtestatud erireeglid isikuandmete töötlemiseks

ajakirjanduslikel eesmärkidel, mille eesmärk on kaitsta sõna- ja teabevabadust. Kehtiva, 15.

jaanuaril 2019 jõustunud IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil)

kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil,

eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Enne seda kehtinud, 1. jaanuaril 2008 jõustunud IKS § 11 lg 2 sätestas,

et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada

andmesubjekti õigusi.

IKÜM art 17 sätestab õiguse andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“). Selle artikli 1.

lõike kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu

viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama

isikuandmed põhjendamatu viivituseta, mh kui isikuandmeid ei ole enam vaja sellel

eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud (p a), või kui

andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja

töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite

isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 2 kohaselt. IKÜM art 21 lg 1 sätestab, et

andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid

teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub art 6 lg 1 p e või f alusel.

Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja

tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid,

õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil. IKÜM

art 17 lg 3 p a kohaselt ei kohaldata art 17 lg-t 1 sel määral, mil isikuandmete töötlemine on

vajalik mh sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.

17.2. Isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 p 2 mõttes hõlmab ka isikuandmete säilitamist

ning edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamist.

2-23-6477

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kuna hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid on

jätkuvalt kostjate arhiivides ja seeläbi internetis kättesaadavad, on tegemist hageja

isikuandmete kestva (jätkuva) töötlemisega IKÜM art 4 p 2 mõttes (sarnasele seisukohale

asus Tallinna Ringkonnakohus ka 9. septembri 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18596, p

54). Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et igasugune isikuandmete töötlemine peab olema

seaduslik kogu aja jooksul, mille kestel see toimub (vt nt EKo 14.05.2014, C-131/12, Google

Spain ja Google, p 95). Juhul, kui hageja on IKÜM art 17 alusel õigustatult nõudnud oma

isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kostjad on sellest keeldunud ilma, et neil oleks selleks

IKÜM art 17 lg 3 p a kohaselt alust, on hageja isikuandmete jätkuv töötlemine IKÜM art 6 lg

1 mõttes ebaseaduslik ja seega VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses õigusvastane. Sel juhul on

hagejal õigus nõuda VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1055 lg 1 järgi koosmõjus IKÜM art-ga 17 oma

isikuandmete töötlemise lõpetamist.

18. Pooled ei vaidle siinsel juhul selle üle, et artiklite avaldamise ajal oli neis hageja

isikuandmete avalikustamine õiguspärane, täpsemalt toimus see nn ajakirjanduserandi alusel

(vt ka 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:10:46). Pooled vaidlevad selle

üle, kas hageja isikuandmete jätkuv kättesaadavaks tegemine vaidlusalustes artiklites kostjate

veebiarhiivides on õiguspärane ning kas hagejal on IKÜM art 17 lg 1 p a või c järgi õigus

nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist, sh kas nn ajakirjanduserand laieneb ka

avaldatud artiklite säilitamisele pressiarhiivis ning kas konkreetsel juhul on hageja

isikuandmete töötlemine nn ajakirjanduserandi alusel endiselt õigustatud, sh kas isikuandmete

jätkuva töötlemise vastu on avalik huvi ja kas hageja isikuandmete sel viisil avalikustamine

kahjustab ülemäära hageja õigusi.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega (vt kostjate apellatsioonkaebuse vastus, p-d 19 ja

20), et olukorras, kus isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse kaitseks ette nähtud

erandi alusel, on IKÜM art 17 lg-st 1 tulenev õigus nõuda isikuandmete kustutamist

välistatud. IKÜM art 17 lg 3 p a ei välista sel juhul isikuandmete kustutamise nõuet täielikult,

vaid üksnes sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik mh sõna- ja teabevabaduse

õiguse teostamiseks. Seega tuleb olukorras, kus andmesubjekt taotleb aja möödudes selliste

isikuandmete kustutamist, mille algne töötlemine oli ajakirjanduslikul eesmärgil õiguspärane,

hinnata, kas isikuandmete töötlemine (sh nende jätkuv internetis kättesaadavaks tegemine) on

nn ajakirjanduserandi alusel jätkuvalt põhjendatud või mitte. Ringkonnakohtu istungil

möönsid kostjad ka ise, et IKÜM art-st 17 tulenev nõue on võimalik ka juhul, kui

isikuandmeid on algselt töödeldud õiguspäraselt nn ajakirjanduserandi alusel, kuid leidsid, et

need juhtumid on väga erandlikud (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:31:27).

20. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudele

aegumise vastuväite. TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka

juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostjate aegumise vastuväide põhjendatud.

20.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude puhul

on tegemist absoluutse õigusega, mis ei allu aegumisele. Ehkki aegumisele ei allu hageja

õigus oma isikuandmete kaitsele, võivad aeguda sellest õigusest tulenevad või sellega seotud

nõuded. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et IKÜM art 17 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud

nõue isikuandmete töötlemise lõpetamiseks võib aeguda.

20.2. VÕS § 1055 lg 1 järgne nõue aegub TsÜS § 150 järgi. Selle sätte 1. lõike kohaselt on

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil

2-23-6477

õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Lõikest 3 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne

aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

20.3. Kostjad on apellatsioonimenetluses seisukohal, et hageja nõuded hakkasid aeguma

alates andmete avaldamisest, mis toimus aastatel 1998–2011, mistõttu hagi esitamise ajaks (2.

mail 2023) oli TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Pooled ei vaidle siinsel juhul selle üle, et

avaldamise ajal oli kõigi vaidlusaluste artiklite puhul hageja isikuandmete töötlemine

õiguspärane, vastates IKS-s sätestatud nn ajakirjanduserandile. Hageja isikuandmete

töötlemine võis muutuda põhjendamatuks aja möödudes. Seega ei saa hageja nõude

aegumistähtaja alguseks lugeda artiklite avaldamise aega, kuna sel ajal ei olnud hagejal veel

õigust nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Kostjate seisukohta ei toeta ka

Riigikohtu 6. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081, kus Riigikohus leidis, et isiku

kohta valeandmete avaldamise korral on tegemist ühekordse avaldamisega, mitte kestva

rikkumisega, mille lõpetamist saaks nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel (vt viidatud otsuse p 12).

Nagu kolleegium eespool märkis (vt praeguse otsuse p 17.2), on vaidlusalustes artiklites

hageja isikuandmete kättesaadavaks tegemine käsitatav jätkuva isikuandmete töötlemisena ja

seega potentsiaalselt kestva rikkumisena, mille lõpetamist võib hagejal olla õigus VÕS § 1055

lg 1 esimese lause ja IKÜM art 17 lg 1 alusel nõuda.

20.4. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja IKÜM art 17 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel

esitatud nõude aegumist tuleb arvestada ajast, mil möödus mõistlik aeg sellest, kui hageja

esitas kostjatele IKÜM art 17 lg 1 p c alusel vastuväite oma isikuandmete töötlemise suhtes ja

nõude nende andmete kustutamiseks. Sellekohase vastuväite ja nõude saamisel tekkis

kostjatel kohustus uuesti hinnata, kas hageja isikuandmete jätkuv töötlemine on õigustatud, ja

nende töötlemine vajadusel lõpetada. Kui hageja isikuandmete töötlemiseks ei olnud enam

seaduslikku alust, rikkus nende andmete jätkuv töötlemine hageja õigusi ja hagejal tekkis

õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkumise lõpetamist. Seega sisuliselt nõustub

kolleegium hagejaga, et kostjate õigusrikkumine leidis aset hetkel, mil kostjad keeldusid

hageja isikuandmeid kustutamast või anonüümimast (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:14:02 ja 00:14.13).

20.5. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjatele IKÜM art 17 järgi nõude oma

isikuandmete kustutamiseks (nende töötlemise lõpetamiseks) esmalt 21. veebruaril 2023 ja

korduvalt 8. märtsil 2023, nõudes vaidlusaluste artiklite kustutamist või alternatiivselt tema

andmete muutmist artiklites selliselt, et hageja isik ei oleks tuvastatav. Kostjad said

nõudekirjad kätte (dtl-d 180 ja 191, 293 ja 424), kuid ei täitnud hageja nõudeid. Hageja väitel,

mida kostja I ei vaidlustanud, ei vastanud kostja I hageja nõudekirjadele; kostja II saatis 9.

märtsil 2023 vastuse, milles keeldus vaidlusaluste artiklite oas hageja nõude täitmisest (dtl-d

317–320). Arvestades, et hageja esitas hagi 2. mail 2023, ei saanud tema IKÜM art 17 ja VÕS

§ 1055 lg 1 alusel esitatud nõude 3-aastane aegumistähtaeg mingil juhul olla möödunud.

21. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et ajakirjanduslik eesmärk IKS § 4 tähenduses

hõlmab ka avaldatud artiklite säilitamist pressiarhiivis.

21.1. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et EIÕK art 10 tagab mitte ainult ajakirjanduse

õiguse teavet levitada, vaid ka avalikkuse õiguse seda saada. Sel viisil täidab ajakirjandus oma

olulist rolli „avaliku valvekoerana“. Kohus on korduvalt rõhutanud ajakirjanduse olulist rolli

demokraatlikus ühiskonnas, mh selle veebisaitide ja digitaalsete arhiivide loomise kaudu, mis

soodustavad oluliselt avalikkuse juurdepääsu teabele ja selle levitamist. EIK on selgitanud, et

2-23-6477

teabe ja ideede edastaja rolli kõrval on ajakirjandusel teisene, kuid samuti väärtuslik roll

säilitada varem avaldatud uudiste arhiive ja muuta need avalikkusele kättesaadavaks.

Avalikkusel ei ole huvi mitte üksnes olla informeeritud päevakajalistest sündmustest, vaid ka

saada uurida mineviku sündmusi. Selleks on meedia ülesanne teha vanad uudislood, mida

hoitakse nende arhiivides, üldsusele kättesaadavaks. Kohus on rõhutanud internetiarhiivide

tähtsust uudiste ja teabe säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning lisanud, et sellised

arhiivid on ka oluline hariduse ja ajaloouuringute allikas, eriti kuna need on avalikkusele

lihtsasti kättesaadavad ja üldjuhul tasuta. Kohus on märkinud, et avalikkuse legitiimne huvi

pääseda ligi avalikele pressiarhiividele internetis on kaitstud EIÕK art-ga 10, s.o sellised

arhiivid kuuluvad art-ga 10 pakutava kaitse alla (vt nt EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja

65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p-d 89, 90, 101 ja 102; EIKo 10.03.2009, 3002/03 ja

23676/03, Times Newspapers LTD vs Ühendkuningriik (nr 1 ja nr 2), p-d 27, 40 ja 45; EIKo

26.04.1979, 6538/74, The Sunday Times vs Ühendkuningriik (nr 1), p 65; EIKo 16.07.2013,

33846/07, Wegrzynowski, Smolczewski vs Poola, p 59).

21.2. EIK praktikale, mille kohaselt avalikkusel on huvi mitte ainult saada teavet

päevakajaliste sündmuste kohta, vaid ka uurida varasemaid sündmusi, on viidanud ka

Euroopa Kohus (nt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 76). Ka Tallinna Ringkonnakohus on

varasemas praktikas leidnud, et meediaorganisatsioonil on kohustus meediaarhiivis hoida

uudiseid kättesaadavana ja seda lisaks päevakajalisele huvile ka ajaloolisest huvist lähtudes

(vt 9. septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18596, p 60).

21.3. Seega on pressiarhiivil ja selle säilitamisel oluline osa ajakirjanduse rollis ühiskonna

informeerimisel ning uudiste ja teabe säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel, mistõttu see on

kaitstud sõna- ja teabevabaduse põhiõigusega, mille tagamiseks IKS § 4 on kehtestatud.

22. Maakohus märkis õigesti, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete

töötlemisega riivatakse hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida

kaitsevad EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning EIÕK art 8; seevastu artiklites isikuandmete

anonüümseks muutmine piirab põhiõigust sõna- ja teabevabadusele, mida kaitsevad EL

põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art 10. Seega tuleb hageja nõude lahendamisel neid õigusi

omavahel kaaluda (vt ka EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; EIKo 28.09.2018, 60798/10

ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89). Seejuures on Euroopa Kohus selgitanud, et

IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole

absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud, tuleb seda käsitleda

lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude põhiõigustega vastavalt

proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 57 ja seal viidatud

varasem praktika).

23. Kolleegium määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate

põhiõiguste kaalumisel lähtuda, täiendades selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

23.1. EIK selgitas 4. juuli 2023. a suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10

sätestatud põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud

ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205,

214–254):

1) arhiivis sisalduva teabe olemus;

2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest;

3) praegune huvi teabe vastu;

4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi;

2-23-6477

5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale;

6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus;

7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele.

Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse hagi lahendamisel nõustusid ringkonnakohtu

istungil ka pooled (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:38:56 ja

00:41:59).

23.2. Euroopa Kohtu 13. mai 2014. a otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google

tulenevalt on olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja

eesmärkidel, milleks neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed,

ei ole või ei ole enam asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega

arvestades ülemäärased (p 93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus

elus, õigustab tema põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele

ligi (p 97); (c) teabe delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest

avaldamisest on möödunud (p 98). Kolleegiumi hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult

eespool viidatud EIK lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades

oluliseks teabe olemust, selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu,

hageja tuntust ja rolli avalikus elus ning hageja eraellu sekkumise ulatust.

23.3. Kolleegiumi nõustub kostjatega, et EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on

oluline hinnata ka isikuandmete kustutamise nõude proportsionaalsust, sh kas see on hageja

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede (vt 20.

märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:42:37–00:46:48). Meetme

proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja

teabevabadust piirates, ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat

kahju väärt. Juhul, kui hageja eesmärgi saavutamiseks on ka muid viise, mis kahjustaksid

sõna- ja teabevabadust vähem, tuleks ka neid kaaluda.

23.4. Tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 on Riigikohus 1. jaanuaril 2008 jõustunud IKS § 11 lg 2

kohta leidnud, et avalikkuse huvi võiks jaatada vaid juhul, kui isik on toime pannud tõsise

õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste

avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 15 ja seal

viidatud varasem praktika). Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et see

Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka kehtiva IKS § 4 sisustamisel (vt 9. septembri 2022. a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-18596, p 56). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et

nimetatud üldpreventiivse eesmärgiga on asjakohane arvestada ka pressiarhiivis sisalduva

teabe olemuse ja kustutamise hindamisel.

23.5. Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud

isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas

jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi hageja isikuandmetele juurde pääseda, mis

õigustaks hageja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi

hagejale, ning kas hageja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades hageja huvide

kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs

Belgia toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google

Spain ja Google ja Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-159-14 tulenevad kriteeriumid on selle

analüüsi läbiviimisel abiks.

24. Maakohus arvestas hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuete lahendamisel

vaidlusalustes artiklites kajastatud kuritegude raskust, nende toimepanemisest möödunud aega

2-23-6477

ning seda, kas hageja isikuandmete jätkuv avaldamine on selliste kuritegude avastamiseks ja

tulevikus ärahoidmiseks vajalik (vt maakohtu otsuse p 50 jj). Need kaalutlused seonduvad

EIK lahendis Hurbain vs Belgia toodud kahe esimese kriteeriumiga. Vaidlustatud otsusest ei

nähtu, et maakohus oleks arvestanud ka ülejäänud kriteeriumidega, sh andmete jätkuva

kättesaadavuse negatiivsete mõjudega hagejale, kostjate digitaalsetes arhiivides oleva teabe

juurdepääsetavusega, hageja taotletud meetme mõjuga sõna- ja ajakirjandusvabadusele ning

selle proportsionaalsusega hageja eesmärgi saavutamiseks. Ühtlasi omistas maakohus hageja

1998. aastal toime pandud narkokuriteo raskuse ja selle kajastamise üldpreventiivse tähtsuse

hindamisel põhjendamatult suurt kaalu sellele, et hageja tabati Soomes ning

kriminaalmenetlus ja karistuse kandmine toimusid Soomes, ning märkis ekslikult, et pärast

seda ei ole hageja uusi kuritegusid toime pannud. Samuti jättis maakohus hageja nõude

lahendamisel põhjendamatult arvestamata selle, et lisaks kostjate endi veebilehtedel olevatele

otsingumootoritele on vaidlusalused artiklid leitavad ka kolmandate isikute otsingumootorite

kaudu, ehkki viimane omab tähtsust hagejale vaidlusaluste artiklite kättesaadavusega

tekkivate negatiivsete mõjude hindamisel. Eelnevat arvestades on maakohus poolte huvide

kaalumisel diskretsiooni piire rikkunud, mis annab ringkonnakohtule alust maakohtu

diskretsiooniotsustusse sekkuda.

25. Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul ei ole hageja alternatiivne nõue tema isikuandmete

vaidlustatud artiklites anonüümseks muutmiseks põhjendatud. Põhjendatud on hageja teine

alternatiivne nõue vaidlusaluste artiklite deindekseerimiseks. Kolleegium põhjendab oma

seisukohta järgnevaga.

25.1. Arhiivis sisalduva teabe olemus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

vaidlusalustes artiklites kajastatud hageja toime pandud kuriteod on rasked ning nende

avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja oluline (vt maakohtu otsuse p-d 53 ja 56).

Narkokuriteod on karistusseadustiku (KarS) järgi rahvatervisevastased süüteod (12. ptk) ja

raske tervisekahjustuse põhjustamine isikuvastane süütegu (9. ptk), sh joobes juhtimine

liiklussüütegu, mis samuti seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Hageja kuritegude raskust

ilmestavad ka nende eest KarS-is ette nähtud karistuste määrad: 1,3 kilo kokaiini käitlemise

eest võib isikule mõista ühe- kuni kümneaastase vangistuse või kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse, kui tegu pandi toime grupi poolt (KarS § 184) (asjas esitatud artiklist nähtuvalt

mõisteti hagejale Soomes narkokuriteo eest karistuseks 5-aastane vangistus (dtl 42));

purjuspäi autot juhtides inimese allaajamisega talle tervisekahjustuse tekitamise eest võib

isikule sõltuvalt kvalifikatsioonist (KarS § 118 ja § 121) mõista kuni kaheteistaastase

vangistuse. Seejuures iseloomustas hageja toime pandud liikluskuritegu selle eriti julm laad

(vt maakohtu otsuse p 56, millega ringkonnakohus nõustub).

Kolleegium on seisukohal, et nii narkokuritegude kui ka isikuvastaste kuritegude, sh joobes

juhtimisega toime pandute, puhul on nende ajakirjanduses kajastamisel oluline

üldpreventiivne eesmärk. Teave narkokuritegudega vahele jäämise ja selle eest mõistetud

karistuste kohta võib heidutada teisi inimesi enda sidumisest narkokaubandusega. Seejuures ei

ole oluline, kas vahele jäädi Eestis või välismaal. Teave selle kohta, millised võivad olla

joobes juhtimise tagajärjed ja sellele järgnev karistus, mõjub hoiatavalt kõigile teistele, kel

võib tekkida kiusatus alkoholijoobes autot juhtida. Seeläbi aitab vastav kajastus neid

rikkumisi edaspidi ära hoida.

Asjaolu, et hagejat on erinevates süütegudes süüdi mõistetud kolmel korral ning

vaidlusalusalustes artiklites kajastatud narkokuriteo ja liikluskuriteo ajaline vahe oli ligi 10

aastat, viitab sellele, et kuritegelik käitumine ei olnud hageja puhul ühekordne, vaid

iseloomustas teda laiemalt. Ka korduv kriminaalne käitumine õigustas siinsel juhul hageja

2-23-6477

kohta vaidlusaluste artiklite avaldamist, teavitamaks ja hoiatamaks üldsust tema eest.

Euroopa Kohus on EIK praktikale tuginedes leidnud, et seoses andmete avaldamisega tuleb

eraelu puutumatuse õiguse ning sõna- ja teabevabaduse õiguse kaalumisel arvesse võtta mh

avaldatud teabe sisu, vormi ning teabe saamise asjaolusid ja teabe paikapidavust (vt EKo

08.12.2022, C-460/20, Google (Déréférencement d’un contenu prétendument inexact), p 60 ja

seal viidatud EIK praktika). Siinsel juhul ei ole hageja väitnud, et artiklites avaldatud teave

oleks saadud õigusvastaselt (kostjate väitel on see saadud peamiselt kohtuotsustest või

kohtuistungil avaldatust (vt 1. juuni 2023. a vastus hagile, p 46)) või et see oleks faktiliselt

ebaõige. Kostjad ei ole avaldanud hageja kohta eriliigilisi isikuandmeid IKÜM art 9 lg 1

tähenduses ega eraelulisi andmeid, mille avaldamine võiks tugevalt riivata hageja eraelu

puutumatust.

25.2. Aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest. Vaidlusaluste

artiklite avaldamisest on praeguseks möödunud u 14–27 aastat ja neis kajastatud kuritegude

toimepanemisest u 18–27 aastat. Hageja väitel vabanes ta viimase kuriteo eest vanglast 2011.

a mais (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:46:06), mis tähendab, et

karistuse kandmisest on möödunud u 14 aastat. Seega on nii kuritegude toimepanemisest,

karistuse kandmisest kui ka artiklite algsest avaldamisest möödunud pikk aeg. Vaidlusalused

artiklid on avaldatud vahetult või lühikese aja jooksul pärast kuritegude toimepanemist,

seondudes nende tegudega, järgnenud kohtumenetlustega või karistuse kandmisega. Hiljem

(pärast 2011. aastat) ei ole kostjad neil teemadel hageja kohta artikleid avaldanud (vähemalt ei

ole sellised artiklid siinse menetluse esemeks).

25.3. Praegune huvi teabe vastu. Riigikohus on märkinud, et ajakirjandusel on

ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava

teemaderingi määratlemisel. Seejuures ei tähenda IKS §-s 4 nimetatud avalik huvi seda, et see

huvi peaks kuuluma mingisse eriliselt kaitstud huvide kataloogi. Isiku andmete avaldamist ei

õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKHKo 23.03.2016, 3-3-1-85-15, p 23).

Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul oli hageja kuritegude raskust ja korduvust arvestades

vaidlusaluste artiklite ja neis hageja isikuandmete avaldamise vastu avalik huvi olemas.

Kolleegiumi hinnangul omistas maakohus hageja narkokuritegu puudutavates artiklites

sisalduva teabe vastu avaliku huvi olemasolu hindamisel põhjendamatult suurt kaalu sellele,

et kuritegu pandi toime Soomes. Ehkki Eesti inimestel, kellele artiklid on suunatud, on

suurem huvi Eestis kui välismaal toimuvate kuritegude vastu, oli siinsel juhul hageja tegu

otseselt seotud Eestiga. Nimelt on hageja eestlane ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli

narkootikumidega teel Eestisse. See, et ta jäi vahele ja mõisteti süüdi Soomes, ei muuda seda,

et ka Eestis esines avalik huvi teada, et eestlane jäi naaberriigis kõnealuse rikkumisega vahele

ning et narkootikumid olid mõeldud Eestisse toomiseks. Narkootikume tuuaksegi Eestisse

üldjuhul välisriikidest, mistõttu seda kuritegu iseloomustabki oht jääda vahele mõnes muus

riigis kui Eestis. Seejuures loetakse KarS § 7 lg 1 p 2 järgi ka Eestis karistatavaks mh

kuritegu, mis on pandud toime väljaspool Eesti territooriumi, kui see on Eesti KarS-i järgi

kuritegu, teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav ning teo toimepanija oli teo

toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist.

Kolleegium nõustub hagejaga selles, et avalik huvi teatud sündmuste ja asjaolude kajastamise

vastu võib ajas väheneda ja muutuda. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalustes

artiklites kajastatud kuritegude eest määratud karistused ära kandnud ja need on

karistusregistrist kustutatud. Sellest ei saa aga automaatselt järeldada avaliku huvi puudumist

nende kuritegude kajastamise vastu. Arvestades nende toimepanemisest möödunud aega, on

2-23-6477

avalik huvi hageja toime pandud kuritegude ja nende eest mõistetud karistuste vastu tänaseks

kindlasti vähenenud. Võttes aga arvesse kõnealuste kuritegude raskust, iseloomu (sh

kahjustatud õigushüvesid) ja korduvust, ei nõustu kolleegium hagejaga selles, et avalik huvi

nende kuritegude jätkuva kajastamise ja selle käigus hageja isikuandmete avaldamise vastu

puudub tänaseks täielikult. Seejuures täidavad need artiklid ka tänase seisuga üldpreventiivset

eesmärki.

25.4. Kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi. Vaidlust ei ole selles, et

hageja ei ole avaliku elu tegelane. Samas tuleneb avalikkuse huvi hageja toime pandud

kuritegude vastu sellest, et hagejat on erinevates tõsistes süütegudes süüdi mõistetud kolmel

korral erinevatel aegadel, mis tähendab, et hagejat iseloomustas kuritegelik käitumine.

Eelnevaga kaasnes avalikkuse suurendatud huvi hageja vastu just seoses tema kuritegeliku

käitumisega. Muu hulgas võimaldasid vaidlusalused artiklid avalikkust hageja eest hoiatada.

25.5. Andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale. Kolleegium jagab Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohta 9. septembri 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18596, mille

kohaselt kuritegude toimepanemise kohta andmete avaldamine omab eelduslikult sellele

isikule negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses. Samuti saab eeldada andmete

avaldamise teatavat negatiivset mõju tema pereliikmetele, sh lastele (vt viidatud otsuse p 61).

See negatiivne mõju, mille tekkimist saab eeldada, seondub peamiselt kuritegusid toime

pannud isiku mainekahjuga. Ka hageja ise on välja toonud, et artiklid on talle kahjulikud

seetõttu, et jätavad temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust (vt nt hageja 14. juuli

2023. a seisukoht, p 2.3.2). EIK on aga leidnud, et kuritegusid toime pannud isik ei saa EIÕK

art 8 alusel tugineda reputatsiooni rikkumisele, sest kuriteo toimepanemisel on reputatsiooni

kadu ettenähtav tagajärg (EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs.

Saksamaa, p 88; EIKo 07.02.2012, 39954/08, Axel Springer AG vs Saksamaa, p 83). Hageja

ei ole põhistanud ega tõendanud, et vaidlusaluste artiklite negatiivne mõju temale oleks

tavapärasest mainekahjust suurem, sh et artiklite jätkuv kättesaadavus oleks mõjutanud tema

konkreetseid töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi või kahjustanud eriliselt tema lapsi.

Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta on ettevõtluses tegutsedes saanud projekte

Eestis, kuid mitte välismaal, sh katkes tema äri Dubais (20. märtsi 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 01:09:10–01:09:40). Sellest ei saa siiski järeldada, et välisprojektide

mittesaamine oleks seotud just hagejast avaldatud artiklitega, eriti kuna artiklid on eesti keeles

ja kogu ulatuses leitavad eelkõige kostjate endi veebiarhiivides tehtava otsinguga, mida

välismaalased ei pruugi kasutada.

Kolleegium leiab, et hageja karistusandmete kustutamisest ei saa järeldada, et vaidlusaluste

artiklite jätkuv kättesaadavus koos hageja isikuandmetega oleks õigusvastane. Karistusregistri

seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik

tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete

kustutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul on õiguslik tähendus ka registrist

kustutatud ja arhiivi kantud andmetel. Seega on karistusregistrisse kantud karistusandmetel ja

nende säilitamisel kindlad eesmärgid. Nende andmete säilitamise ajast ei saa teha vahetuid

järeldusi IKÜM art 17 alusel esitatud nõude põhjendatuse kohta. Samuti ei oma IKÜM art 17

kohaldamisel otsest tähtsust see, kas ja millise aja möödumisel on hagejal võimalik taotleda

oma isikuandmete anonümiseerimist kohtulahendites. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema

kuritegusid kajastavate artiklite jätkuv kättesaadavus koos hageja isikuandmetega tähendab

hageja nn topeltkaristamist. Vaidlusaluste artiklite ajakirjanduses avaldamine ja

pressiarhiivides kättesaadavana hoidmine ei täida hageja karistamise eesmärki, vaid sellel on

eelkõige avalikkuse teavitamise ja üldpreventiivsed eesmärgid.

2-23-6477

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kuna tema karistusandmed on kustutatud, tuleks teda

käsitleda isikuna, kellel ei ole ühtegi karistust, ning talle ei tohi omistada kuritegeliku isiku

omadusi (vt nt hageja 14. juuli 2023. a seisukoht, p 2.3.3). Vaatamata karistuste

ärakandmisele ja karistusandmete kustutamisele jäävad hageja minevikus tehtud teod teda

iseloomustama ka edaspidi. Karistusandmete kustutamine ei tähenda, et hageja ei oleks

kõnealuseid kuritegusid toime pannud. Ka Riigikohus on märkinud, et eristada tuleb

karistatust ja karistamise fakti: karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või

kustutamiseni. Seevastu karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva

tähendusega (RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 18). EIK hinnangul võib ka kustutatud ja ära

kantud karistustele tuginedes hinnata inimese moraalset väärikust (ing k moral character)

(EIKo 27.06.2017, 50446/09, Jankauskas vs Leedu nr 2).

Ringkonnakohus siiski nõustub hagejaga selles, et arvestades artiklites kajastatud kuritegude

toimepanemisest möödunud aega, karistuste ärakandmist ja sellele järgnenud õiguskuulekat

käitumist juba u 14 aasta jooksul, on hagejal oluline ja kaitsmist vääriv huvi oma eluga edasi

minna. Hageja minevikus toime pandud tegusid kajastavate artiklite laialdane kättesaadavus

võib aga oma stigmatiseeriva mõju tõttu seda oluliselt takistada, halvendades hageja

võimalusi mh tööelus, ettevõtluses ja sotsiaalses suhtluses.

25.6. Digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus. Hageja väitel on artiklid

kättesaadavad interneti otsingumootorite (nt Google, Microsoft Bing, Yahoo!) kaudu, kui

esitada päring, kasutades hageja nime (hagiavalduse p 1.2). Seda, et otsingusõnadega

„otsingusõna 1“, „otsingusõna 2“ ja „otsingusõna 3“ tulevad artiklid erinevates

otsingumootorites välja, kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (dtl-d 157–160, 281–282, 361–

374, 400–423). Täiendavalt on artiklid kättesaadavad kostjate uudisteportaalides, sisestades

otsingumootorisse hageja nime (hagiavalduse p 1.2; dtl-d 161–166, 283–284). Arvestades

interneti rolli tänapäeva ühiskonnas, on viidatud teave seega laialdaselt kättesaadav.

25.7. Hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. Nagu ringkonnakohus

eespool selgitas, on pressiarhiivide säilitamisel demokraatlikus ühiskonnas oluline roll (vt

praeguse otsuse p-d 21–21.3). Oma funktsioonide täitmiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks

peavad need arhiivid olema ka terviklikud ja täpsed. EIK on leidnud, et kohtuvõimu ülesanne

ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega (EIKo 16.07.2013, 33846/07, Wegrzynowski,

Smolczewski vs Poola, p 65). Ehkki endistel kurjategijatel on oluline huvi, et neid ei saaks

enam vastandada süüdimõistvate otsustega, siis on avalikkusel huvi uurida ka minevikus

toimunud juhtumite kohta (EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs.

Saksamaa p-d 101–102). Seejuures on EIK märkinud, et meediaorganisatsioonidele esitatud

andmesubjekti taotlused enda andmete kustutamiseks võivad omada halvavat mõju (ingl k

chilling effect) sõnavabaduse teostamisele, kuna meediaväljaanded võivad hakata hoiduma

pressiarhiivide digitaalsest säilitamisest ja jätma uudistest välja andmeid tuvastatavate isikute

kohta (vt samas, p-d 103 ja 104). Lisaks pole välistatud, et pressiarhiivis sisalduva teabe, sh

isikuandmete vastu võib tulevikus uuesti tekkida avalik huvi, nt kui hagejast peaks tulevikus

saama avaliku elu tegelane või ta peaks panema toime uusi kuritegusid. Eelneva põhjal leiab

kolleegium, et igasugune andmete muutmise või kustutamise nõudmine veebipõhisest

pressiarhiivist kahjustab sõna- ja ajakirjandusvabadust ning peab olema mingi ülekaaluka

eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne meede. Algselt õiguspäraselt avaldatud

artikli veebiarhiivis tagantjärele muutmist ei õigusta üksnes see, et artikkel ise jääb (muudetud

kujul) alles.

25.8. Taotletud meetme proportsionaalsus. Hageja selgituste kohaselt oli tema eesmärk hagi

esitamisel, et vaidlusalused artiklid ei oleks internetis enam üldse üleval või kättesaadavad, sh

2-23-6477

ka kostjate veebilehtedel olevate otsingumootorite kaudu (vt hageja 14. juuli 2023. a

seisukoht, p 2.2.1). Seega ei ole õige kostjate väide, et hageja eesmärk on üksnes see, et

artiklid ei oleks leitavad kolmandate isikute otsingumootorite kaudu. Samas nähtub hageja

esile toodust, et just asjaolu, et artiklid tulevad välja tema kohta otsingu tegemisel Google,

Bing, Yahoo! jm otsingumootorites, oluliselt võimendab hagejale artiklite jätkuva

kättesaadavusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kui vaidlusalused artiklid oleksid

leitavad üksnes kostjate endi veebilehel tehtava otsinguga, oleks inimeste hulk, kes nendeni

reaalselt jõuavad, eelduslikult oluliselt väiksem, sh ei pruugiks neid leida välismaal elavad

isikud, kes eesti keelt ei kõnele ja kes pole konkreetsetest Eesti meediaväljaannetest teadlikud.

Võimaliku alternatiivse lahendusena poolte konkureerivate põhiõiguste tasakaalustamiseks

tulevad siinsel juhul lisaks vaidlusaluste artiklite kustutamisele või anonümiseerimisele kõne

alla nõude esitamine otsingumootorite haldajate vastu, et välistada vaidlusaluste artiklite

kuvamine otsingutulemustes, ja artiklite deindekseerimine kostjate poolt, mis saavutaks

sisuliselt sama tulemuse. Neist esimese osas nõustub kolleegium hagejaga, et võimalik nõue

otsingumootorite haldajate kui iseseisvate andmetöötlejate vastu ei välista hageja nõudeid

kostjate kui tema isikuandmete esmaste töötlejate vastu. Seejuures võimaldab nõude esitamine

kostjate vastu hagejal oma eesmärgi saavutada tõhusamalt, kuna kolmandast isikust

otsingumootorite haldajaid, kelle vastu hageja peaks nõuetega pöörduma, on mitmeid.

Deindekseerimine tähendab poolte seletuste kohaselt konkreetse sisu või linkide eemaldamist

otsingumootori indeksist, mis hoiab ära nende ilmumise otsingutulemustes. Sel juhul

seadistaksid kostjad ise oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei

indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad hagejaga seotud artiklid, mistõttu kolmandad

isikud ei leiaks vaidlusaluseid artikleid Google’i, Bingi jms otsingumootorite kaudu üles.

Kostjate veebiväljaannete arhiivi jääksid artiklid aga alles, st soovi korral oleks neid võimalik

leida, kasutades kostjate veebiväljaannete artiklite otsingu tööriista. Kostjad kinnitasid

apellatsioonimenetluses, et neil on tehniliselt võimalik hageja esile toodud artiklid seadistada

selliselt, et konkreetsed artiklid ei oleks otsingumootorite abil leitavad, st artiklid

deindekseerida.

25.9. Ringkonnakohtu järeldused. Kokkuvõttes on ringkonnakohus ülal toodud analüüsi

põhjal seisukohal, et arvestades hageja toime pandud kuritegude olemust, raskust ja

korduvust, üldpreventiivseid eesmärke ning ajakirjandusväljaannete veebipõhiste

pressiarhiivide tähtsust demokraatlikus ühiskonnas, on vaidlusaluste artiklite ja neis

sisalduvate hageja isikuandmete jätkuvaks kättesaadavaks tegemiseks kostjate veebiarhiivides

endiselt avalik huvi. Artiklites kajastatud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest

möödunud aja tõttu on see avalik huvi aga väiksem, kui see oli artiklite algse avaldamise ajal.

Arvestades asjaolu, et hageja on talle kuritegude eest mõistetud karistused ära kandnud ja pole

pärast 2011. aastal vanglast vabanemist uusi kuritegusid toime pannud, väärib kaitset ka

hageja huvi oma eluga edasi minna ja mitte olla igapäevaelus pidevalt vastandatud minevikus

toime pandud kuritegudega. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei õigusta hageja eelviidatud

huvi siinsel juhul siiski õiguspäraselt avaldatud artiklite tagantjärgi muutmist kostjate

pressiarhiivides ja sellega kaasnevaid kahjulikke mõjusid nende arhiivide terviklikkusele ja

usaldusväärsusele ning taoliste taotluste rahuldamisega potentsiaalselt kaasnevat halvavat

mõju ajakirjandusvabaduse teostamisele. Olukorras, kus hageja isikuandmete jätkuv

kättesaadavaks tegemine kostjate pressiarhiivides mõjutab hagejat negatiivselt peamiselt selle

kaudu, et need andmed on lihtsasti leitavad ja seega laialdaselt kättesaadavad erinevate

kolmandate isikute hallatavate interneti otsingumootorite kaudu, on siinsel juhul

proportsionaalne meede hageja eraelu kaitseks see, kui kohustada kostjaid vaidlusaluseid

artikleid deindekseerima, s.o seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks neid veebiaadresse, millel hagejaga seotud artiklid

2-23-6477

paiknevad. See lahendus oluliselt leevendaks hagejale tema isikuandmete jätkuva

kättesaadavusega vaidlusalustes artiklites kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ja tema eraellu

sekkumise ulatust, kuid samas säilitaks kostjate pressiarhiivi terviklikkuse ega kahjustaks

kostjate sõnavabadust ega ülemäära ka avalikkuse teabevabadust. Deindekseerimisega

kaasnev vaidlusaluste artiklite kättesaadavuse oluline vähenemine tagab, et hageja

isikuandmete töötlemise jätkamine vaidlusalustes artiklites kostjate pressiarhiivides ei

kahjusta ülemäära hageja õigusi, mistõttu see vastab jätkuvalt IKS §-s 4 sätestatud nn

ajakirjanduserandile ning on IKÜM art 5 lg 1 ja art 6 lg 1 mõttes seaduslik.

26. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas hageja

isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuete osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega

rahuldab hageja apellatsioonimenetluses lisatud teise alternatiivse nõude kohustada kostjaid

vaidlusalused artiklid deindekseerima.

27. Maakohus jättis hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõuded

rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud kahju tekkimist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtuga, kuid täiendab kohtuotsuse põhjendusi ja vastab hageja

apellatsioonkaebuse väidetele.

27.1. Hageja väitel kandis ta kohtueelseid õigusabikulusid 2012,48 eurot seoses

nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja ERR-le. Kuivõrd õigusabikulud on seotud kolme

nõudeavaldusega, jagas hageja nimetatud kulu kolmeks, nõudes kostjalt I nende hüvitamist

670,83 euro ulatuses ja kostjalt II 670,83 euro ulatuses (vt hagiavalduse p 1.13).

27.2. Õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja Advokaadibüroo DEM OÜ poolt esitatud

28. veebruari 2023. a arve nr 621 koos selle juurde kuuluva spetsifikatsiooniga (dtl-d 323–

324) ja arve tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 326). Maakohus tuvastas, et

õigusteenuse arve on esitatud /ettevõttele/, mitte hagejale, ning kumbki pool selle asjaolu

tuvastamist apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud.

27.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kolmanda isiku (siinsel juhul /ettevõte/)

kantud kulu ei saa üldjuhul lugeda hagejale tekkinud kahjuks. See võib olla võimalik juhul,

kui hagejal on tekkinud kohustus see kulu kolmandale isikule hüvitada, kuna sel juhul oleks

hageja vara (TsÜS § 66 tähenduses) selle kohustuse võrra vähenenud (VÕS § 127 lg 1).

27.4. Hageja väitel täitis /ettevõte/ õigusabikulude kandmisel hageja kohustuse, mistõttu tal

on õigus nõuda nende kulude hüvitamist hagejalt VÕS § 78 lg 4 alusel. Viidatud sätte

kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud

kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku

vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

27.4.1.Siinsel juhul ei võimalda asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid järeldada, et

/ettevõte/ oleks täitnud õigusabiteenuse arvet tasudes hageja kohustuse. Arve on adresseeritud

/ettevõttele/, mitte hagejale. Juhul, kui /ettevõte/ sõlmis Advokaadibüroo DEM OÜ-ga lepingu

hageja huvides, võis tegemist olla lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Sel

juhul oleks lepingu pooleks ja selle alusel kohustatud isikuks /ettevõte/, mitte hageja. Oma

väidet, et leping oli sõlmitud hageja ja advokaadibüroo vahel (vt 20. märtsi 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:21:50), ei ole hageja tõendanud.

27.4.2.Isegi kui õigusabiteenuse osutamise leping oleks olnud sõlmitud hageja ja

advokaadibüroo vahel ning teenuse eest tasumine oleks olnud hageja kohustus, mille

2-23-6477

/ettevõte/ tema eest täitis, ei ole hageja tõendanud, et tal on kohustus kulud /ettevõttele/

hüvitada. Ringkonnakohus palus hagejal 20. märtsi 2025. a kohtuistungil täpsustada, kust

tuleneb tema kohustus /ettevõttele/ õigusabikulud hüvitada. Hageja selgitas, et see kohustus

tuleb nende omavahelisest kokkuleppest (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:29:15 ja

01:29:22). Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja aga menetluses tõendanud. Kostjad

hageja väiteid omaks ei võtnud, vaid leidsid, et tagasimaksmise kohustust peab tõendama,

seda ei saa eeldada (vt samas, ajamärk 01:32:42). Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette ega

põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt /ettevõttel/ võiks olla hageja vastu mõnest muust

õigussuhtest tulenev nõue kõnealuste kulude hüvitamiseks.

27.5. Kuna tõendatud ei ole hagejale õigusabikulude näol kahju tekkimine, ei pidanud

maakohus hindama, kas arvel nr 621 ja selle spetsifikatsioonil kajastatud toimingud olid siinse

vaidluse puhul vajalikud ja põhjendatud, sh seotud kostjatele kohtuväliselt esitatud

nõudeavaldustega. Isegi kui maakohus rikkus hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel

eelmenetluse ülesandeid ja tegi üllatusliku lahendi, nagu leiab apellatsioonkaebuses hageja,

oli hagejal võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid kahju tekkimise kohta koos

apellatsioonkaebusega, mida hageja ei teinud.

Menetluskulude jaotus

28. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb see

TsMS § 173 lg 1 järgi üle vaadata ka menetluskulude jaotuse osas, arvestades seejuures poolte

osalist loobumist apellatsioonkaebustest osas, millega maakohus jättis nende enda

menetluskulud vastaspoole kanda (st pooled endiselt vaidlustavad maakohtu otsust osas,

millega maakohus jättis vastaspoole menetluskulud osaliselt nende kanda). Maakohtu

menetluskulude jaotust tuleb muuta ka seetõttu, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel

põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et suur osa vaidlusest oli lahenenud enne vaidlustatud

otsuse tegemist kinnitatud kompromissiga. Samuti ei arvestanud maakohus hagi rahuldamise

ulatuse kindlaksmääramisel sellega, et hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude

puhul ei rahuldanud kohus hageja esmast nõuet vaidlusaluste artiklite kustutamiseks, vaid

rahuldas osaliselt hageja alternatiivse ning ulatuselt kitsama nõude artiklite

anonümiseerimiseks. Lisaks maakohtu menetluses kantud kulude jaotuse lahendamisele tuleb

kolleegiumil TsMS § 173 lg 1 kohaselt jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud.

29. Ehkki pooled lahendasid siinses asjas vaidluse osaliselt kompromissiga, ei sisaldanud

kompromiss kokkulepet menetluskulude jaotuse kohta. Poolte kohtule esitatud 30. oktoobri

2023. a kompromissilepingus sisaldub taotluste p 8 järgmises sõnastuses: „Sõltumata

kompromissi sõlmimisest paluvad pooled kohtul kogu tsiviilasja nr 2-23-6477

menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse kindlaks määrata menetlust lõpetavas

kohtulahendis“. Maakohus kinnitas kompromissi 31. oktoobril 2023, märkides määruse p-s

1.8, et „Pooled on kokku leppinud, et kogu tsiviilasja nr 2-23-6477 menetluskulude jaotuse ja

menetluskulude suurus määratakse kindlaks menetlust lõpetavas kohtulahendis“ (vt ka sama

määruse põhjenduste p 10). Pooled selgitasid ringkonnakohtu istungil, et nad ei jõudnud

menetluskulude jaotuse osas omavahel kokkuleppele (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgi 01:38:57 ja 01:39:02). Seega tuleb menetluskulud osas, milles vaidlus

lõppes kompromissiga, jätta TsMS § 168 lg 3 järgi poolte endi kanda.

30. Pooled olid ühel meelel selle osas, et hagi rahuldamise ulatuse hindamisel tuleks lähtuda

kuriteoepisoodide arvust, mida hageja vaidlustatud artiklid puudutasid, mitte vaidlustatud

artiklite arvust. Samuti olid pooled ühel meelel selles, et kokku puudutasid hagi aluseks olnud

artiklid kolme episoodi (narkokuritegu, liikluskuritegu ja Rootsis toimunud sündmused),

2-23-6477

millest kompromiss puudutas Rootsis toimunud sündmuseid kajastavaid artikleid ja pooles

ulatuses narkokuritegu kajastavaid artikleid (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 01:41:24–01:44:59). Arvestades, et kostja I avaldatud artiklid puudutasid nii

narkokuritegu, liikluskuritegu kui ka Rootsis toimunud sündmusi ning kostja II avaldatud

artiklid puudutasid narkokuritegu ja Rootsis toimunud sündmusi, lahenes kompromissiga

umbes pool kostja I vastu esitatud hagist ja 75% kostja II vastu esitatud hagist osas, mis

puudutas isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuet.

31. Ülejäänud osas rahuldatakse hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas

ringkonnakohtu otsusega hageja teises alternatiivses nõudes kohustada kostjaid vaidlusalused

artiklid deindekseerima. Võttes arvesse, et hageja esmane nõue oli suunatud artiklite

kustutamisele, alternatiivselt artiklites tema isikuandmete anonümiseerimisele, on artiklite

deindekseerimine – millega ei kaasne artiklite muutmist, vaid üksnes nende avalikkusele

kättesaadavuse piiramine –, käsitatav hageja nõude osalise rahuldamisena. Arvestades ulatust,

milles hageja oma eesmärgi saavutab, saab nõude rahuldamise ulatuseks kummagi kostja

vastu pidada ligikaudu 50%. Arvestades hageja rahalise nõude võrdlemisi väikest suurust ja

osatähtsust siinses asjas, sh selle nõude üle vaidlemise mahtu poolte menetlusdokumentides,

ei mõjuta selle nõude rahuldamata jätmine ringkonnakohtu järeldust, et hagi rahuldatakse

kummagi kostja vastu u 50% ulatuses. Eelnevat arvestades on ka osas, milles menetlus pärast

31. oktoobril 2023 kompromissi kinnitamist jätkus, põhjendatud jätta poolte menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

32. Kolleegium märgib, et siinsel juhul on maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

poolte endi kanda jätmine õigustatud ka seetõttu, et mõlemad pooled seda oma

ringkonnakohtus esitatud menetlusdokumentides taotlesid (vt hageja 31. märtsi 2025. a

seisukoht ja 15. aprilli 2025. a täpsustus, kostjate 17. aprilli 2025. a seisukoht). Olukorras, kus

pooled on menetluskulude endi kanda jätmise osas sisuliselt kokku leppinud, oleks vaatamata

sellele, et nad ei sõlminud sellekohast kompromissi ega esitanud seda kohtule kinnitamiseks,

TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta kummagi poole

menetluskulud osaliselt või täielikult teise poole kanda.

33. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja kindlaks määrata poolte menetluskulude

rahalist suurust.

34. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)