2-23-1579/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1579

Tsiviilasi

M O hagi M L ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vastu

arestitud kinnisasja arestist vabastamiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M O (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

Kostja I M L (isikukood xxx)

Kostja II Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1579 seoses hagist loobumisega.

2. Jätta menetluskulud M O kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad kostjatel

menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

3. Tagastada M O poolt tsiviilasjas nr 2-23-1579 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 210 eurot M O pangakontole xxx.

4. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus peatas Tallinna kohtutäitur xxx menetluses olevas täiteasjas nr xxx

läbiviidavad täitetoimingud kinnisasja (korteriomandi) asukohaga xxx, kinnistusregistriosa

nr xxx, M Lile kuuluva ½ mõttelise osa suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi

jõustumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on M O (hageja) hagi M L (kostja I) ja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(kostja II) vastu arestitud kinnisasja arestist vabastamiseks.

2. Hageja esitas 27.05.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt kustutati

19.05.2025 kohtutäituri avalduse alusel Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kinnistusraamatusse

kantud keelumärge. 22.05.2025 muudeti tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendi alusel

kinnistusraamatus omanikukanne, sh kustutati kanne, mille kohaselt kostja I oli korteri ½ mõttelise

osa omanik, ja hageja kanti kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna. Avalduse kohaselt on

seega käesolevas asjas esitatud hagi eesmärk saavutatud, korteri ½ mõtteline osa on vabastatud

arestist ja edasine sundtäitmine kostja I suhtes kõnealuse korteri arvel ei ole võimalik, kuna kostja I

ei ole lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendist enam korteri omanik. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja I kanda.

3. 04.06.2025 esitas kostja II seisukoha, milles avaldas, et ei vaidle hageja avaldusele hagist

loobumiseks vastu ning leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud jätta kostja I või hageja

enda kanda.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja esitas 27.05.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks.

5. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima.

Kohus teatas kostjale I loobumise avalduse esitamisest ning määras tähtaja seisukoha esitamiseks.

Kostja I ei ole hagist loobumise avalduse osas kohtule seisukohta esitanud. Kostja II avaldas, et

tema ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu.

6. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

7. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

9. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama

sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

Hageja palus menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel kostja I kanda. Hageja tõi välja, et

pöördus käesoleval juhul kohtusse põhjendatult (hagejal oli testamendi alusel õigus saada korteri

ainuomanikuks, kuid ½ mõttelise osa omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud M L, kelle suhtes

toimus ridamisi täitemenetlusi). Kostja I oli teadlik testamendist ja sellest, et hagejal on õigus

saada korteri ainuomanikuks, kuid ta esitas vaatamata sellele kinnistamisavalduse enda

kandmiseks kinnistusraamatusse korteri ½ mõttelise osa omanikuna, tehes võimalikuks korteri

mõttelise osa arestimise tema suhtes toimuvates täitemenetlustes. Seega põhjustas kohtusse

pöördumise vajaduse M L ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Kostja II leiab, et

menetluskulud tuleb jätta hageja või kostja I kanda. Kostja I ei ole menetluskulude jaotuse osas

kohtule seisukohta esitanud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus TsMS § 168 lg 2

alusel. Kohus ei ole tuvastanud, et esineksid TsMS § 168 lõigetes 3-5 kirjeldatud asjaolud.

Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja I ja kostja II vastu arestitud

kinnisasja arestist vabastamiseks, milles hageja taotles, et kohus vabastaks Tallinna kohtutäitur xxx

juures läbiviidavas täiteasjas xxx kostja II kasuks arestitud kinnisasja (korteriomandi) asukohaga

xxx (kinnistusregistriosa nr xxx) kostjale I kuuluva ½ mõttelise osa arestist. Hageja tõi välja, et

19.05.2025 kustutati kohtutäituri avalduse alusel kostja II kasuks kinnistusraamatusse kantud

keelumärge ning 22.05.2025 muudeti tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendi alusel

kinnistusraamatus omanikukanne, sh kustutati kanne, mille kohaselt kostja I oli korteri ½ mõttelise

osa omanik, ja hageja kanti kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna. Käesolevas asjas esitatud

hagi eesmärk on seega täidetud - korteri ½ mõtteline osa on vabastatud arestist ja edasine

sundtäitmine kostja I suhtes kõnealuse korteri arvel ei ole võimalik, kuna kostja I ei ole lähtuvalt

tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendist enam korteri omanik. Kohtu hinnangul ei ole

asjaoludest tulenevalt võimalik asuda seisukohale, et käesolevas asjas on kostjal I menetluskulude

kandmise kohustus, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Hageja eesmärk saavutati teise menetluse raames.

10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostja II on kohtule teatanud, et temal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kostja I ei

ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

kostja I oleks menetluskulusid kandnud. Seega puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust

saaks kohus kindlaks määrata.

11. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati

oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivust tagastamist. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja

käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot. Hageja on hagist

loobunud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tuleb hagejale tagastada

pool hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav

riigilõiv kanda hageja pangakontole.

12. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti.

14. Harju Maakohtu 31.02.2024 kohtumäärusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise korras

peatatud Tallinna kohtutäitur xxx menetluses olevas täiteasjas nr xxx läbiviidavad täitetoimingud

kinnisasja asukohaga xxx, kinnistusregistriosa nr xxx, kostjale I kuuluva ½ mõttelise osa suhtes

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitatud

hagist loobunud ning kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus

ära langenud ja hagi tagamine kuulub tühistamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik