3-25-2014/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2014

Haldusasi

R.P´i kaebus Pärnu Maakohtu lahenditele kohtuasjades

nr 2-19-126435, 2-13-49514, 2-14-956 ja 2-22-140835

Menetlusosalised

Kaebaja R.P

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada R.P´i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2025 R.P´i (kaebaja) kaebus, milles vaidlustatakse

väidetavalt Pärnu Maakohtu poolt tehtud kohtumäärusi tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-

49514, 2-14-956 ja 2-22-140835.

2. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja ei ole rahul maakohtu tegevusega tema

kohtuasjade lahendamisel, leiab, et kohus on rikkunud nii materiaalõiguse kui

kohtumenetlusõiguse norme ning soovib nimetatud kohtulahendite tühistamist.

3. Kohus märgib esmalt, et kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetel ei ole Eesti kohtute

menetluses olnud kohtuasju numbritega 2-19-126435; 2-13-49514 ja 2-14-956. Tsiviilasja nr

2-22-140835, milles kaebaja oli kostjaks, menetlus on lõppenud Harju Maakohtu 28.03.2023

otsusega, mis jõustus 26.04.2023. Kaebaja 05.11.2023 ja 04.02.2024 teistmisavaldused selles

asjas on Riigikohus jätnud 08.01.2024 ja 11.03.2024 määrustega menetlusse võtmata.

4. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

5. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendit. Kohus

selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on ette nähtud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud

kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 kohaselt Riigikohtule. Seda

vaidlustamisvõimalust on kaebaja tsiviilasjas nr 2-22-140835 ka kasutanud. Seega on kaebaja

väidetud rikkumiste menetlemiseks olemas teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus

ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite

õiguspärasust.

6. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu tsiviilasja nr 2-22-140835 puudutavalt halduskohtu

pädevusse, tuleb halduskohtule saadetud kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

kaebajatele tagastada. Ülejäänud osas tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. On selge, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud

kohtumenetlustes, mida kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kunagi toimunud.

7. HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on märkinud, et ei valda eesti keelt ja soovib kasutada kohtumenetluses tõlki.

Kohus leiab et kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline ennast eesti keeles arusaadavalt

väljendama ja valdab eesti keelt kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral. Seetõttu

puudub vajadus anda kaebajale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks muusse kaebajale

arusaadavasse keelde.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)