3-25-1458/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1458

Määruse kuupäev

17. juuni 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Prokurtuuri ning Maksu- ja Tolliameti

vastu tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus Prokuratuuri vastu.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus osas, milles kaebaja on esitanud kaebuse Maksu- ja

Tolliameti vastu.

4. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja

Prokuratuurile avalduse, millele Prokuratuur ei vastanud sisuliselt. Prokuratuuri vastus VRP-

10/24/150 ei rahuldanud kaebajat, mistõttu esitas kaebaja avalduse Riigiprokuratuurile.

Prokuratuuri 12. mai 2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid

sisuliselt. Kaebaja leiab, et 31. jaanuari 2022. a seisuga ei olnud Eesti tollil ega veterinaaridel

tõendeid dokumentide võltsimise kohta, nagu kaebaja oma viimases avalduses

Riigiprokuratuurile kirjeldas. Kaebaja ainus palve on tunnistada, et seisuga 31. jaanuar 2022

ei olnud Eesti tollil objektiivseid aluseid kaebajat koos koertega Venemaale tagasi saata ilma

dokumentideta. Kaebaja kandis tolli ebaseadusliku tegevuse tõttu suuri materiaalseid ja

moraalseid kahjusid, kui ta saadeti välja ilma dokumentideta Vene Föderatsiooni, kaebaja

nõuab tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja palub tunnistada prokuratuuri poolt toimepandud

rikkumised, tunnistada tolli poolt 31. jaanuaril 2022 toimepandud rikkumised, tunnistada

kaebaja kannatanuks ja määrata õiglane hüvitis.

2. Tartu Halduskohus jättis 19. mai 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Kaebaja esitas 25. mail 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja märkis, et

tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu ning kaebaja esitab taotluse riikliku õigusabi saamiseks.

4. Kaebaja esitas 26. ja 27. mail 2025 täiendavad tõendid ja selgitused.

5. Vastustena kohtunõudele edastas Prokuratuur 4. juunil 2025 kohtueelse menetluse

materjalid ja MTA 5. juunil 2025 selgitused kaebuse asjaolude kohta. MTA edastas

kohtueelse menetluse materjalid 6. juunil 2025.

6. Kaebaja esitas 12. juunil 2025 täiendavad selgitused ja võõrkeelse tõendi eestikeelse

tõlke.

KOHTU SEISUKOHT

7. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebust ja selle täiendusi, millest nähtuvalt peab

kaebaja läbivalt õigusvastaseks seda, et MTA saatis kaebaja 31. jaanuaril 2022 koos koertega

Venemaale ilma dokumentideta tagasi ja kaebajat hoiti piiril liiga kaua kinni, millega tekitati

kaebajale kahju, ning prokuratuur jättis kaebaja taotluse MTA tegevusega seoses

kriminaalmenetluse algatamiseks rahuldamata, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud

halduskohtule kaebuse Prokuratuuri vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses

kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ning MTA vastu tekitatud kahju hüvitamiseks

seoses 31. jaanuaril 2022 kaebaja Venemaale tagasisaatmisega ja kaebaja piiril liiga kinni

hoidmisega. Kuivõrd halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, siis ei käsitle kohus

kaebuse alusena kaebaja poolt viidatut, mille kohaselt tekkis kahju ka kaebaja lapsele ja

abikaasale. Et kaebaja on 25. mail 2025 kohut teavitanud sellest, et kaebajal ei ole võimalik

tasuda riigilõivu ja kaebaja esitab taotluse riikliku õigusabi saamiseks, siis mõistab kohus, et

kaebaja on muuhulgas esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

riigi õigusabi saamiseks kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

8. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab Prokuratuuri

tegevust (I), seejärel annab hinnangu ülejäänud osale kaebusest (II) ning viimaks lahendab

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III).

I

9. HKMS § 120 lg 1 p-st 8 lähtudes kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus osas,

milles ta vaidlustab Prokuratuuri tegevust, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

10. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

11. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg-tes

1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist

reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse

seaduse (RVastS) suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja

kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega (vt SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2)

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada

prokuratuurile. Prokuratuuri määrust on võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris (SKHS § 16

lg 1) ning Riigiprokuratuuri määrust vajaduse korral maakohtus (SKHS § 17 lg 1).

12. Järelikult ei kuulu kriminaalmenetluste alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024. a määrus nr 3-24-289, p 7; 21. aprilli 2023. a määrus nr

3-23-538, p 11; 11. veebruari 2022. a määrus nr 3-21-858, p 6; 8. juuli 2021. a määrus nr

3-21-1184, p-d 5 ja 6) ning kohus tagastab kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab

Prokuratuuri tegevust, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

II

14. HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja

ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise

aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

15. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse MTA tegevuse vaidlustamiseks

pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

16. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada

või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa

hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju tekitanud haldusakti või

õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi

teatavakstegemisest (HKMS § 46 lg 4). Ka RVastS § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus või kaebus

tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

17. Kohus leiab sarnaselt 19. mai 2025. a määruse p-s 12 märgitule, et kuivõrd kaebaja nõuab

kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2022, ning kaebaja pöördus

kaebusega kohtusse 16. mail 2025, siis on kaebaja ületanud kohtusse pöördumise

kolmeaastast tähtaega. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kahjust ja selle

põhjustatud isikust teadasaamise päevast, mitte haldusorgani tegevuse õigusvastasusest

teadasaamise päevast. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pidi kaebaja hiljemalt 2022. a

veebruaris saama teada tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuna haldusasja

materjalide kohaselt olid 12. veebruariks 2022 koertele väljastatud uued dokumendid (dtl 34).

18. Ka ei kinnita kohtuasja materjalides sisalduvad dokumendid, et kaebaja pöördus enne

halduskohtusse kaebuse esitamist kahju hüvitamise taotlusega MTA poole. Kohtule

arusaadavalt leiab kaebaja, et MTA-le esitatud kahju hüvitamise taotlusena tuleb käsitleda

kaebaja pöördumist, mille kohta koostas MTA 19. aprillil 2024 vastuse nr 4.2-4/010216-1.

Samas nähtub MTA poolt kohtule esitatud dokumentidest, et nimetatud taotlus (dtl 91-93,

tõlge 110-112) oli suunatud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), et viimane alustaks

kriminaalmenetlust ning kriminaalmenetluse raames hüvitataks kaebajale tekitatud kahju.

Esitatud taotlusest ei ilmne, et kaebaja oli pöördumise adresseerinud MTA-le ning et kaebaja

nõuab MTA-lt RVastS alusel tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väljendas sõnaselgelt, et

soovib üksnes kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada. Seega ei saa esitatud taotlust

käsitleda MTA-le esitatud taotlusena tekitatud kahju hüvitamiseks.

19. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

20. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks

põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes

kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa

tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu

isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a

määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja

kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku

eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a

määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).

21. Vastusena 19. mai 2025. a määruse p-s 12 toodule, milles kohus kohustas kaebajat

esitama taotluse kaebetähtaja ennistamiseks selgitades, miks kaebuse tähtaegne esitamine ei

olnud võimalik, teatas kaebaja 25. mail 2025, et sai alles hiljem juristilt teada, et tema õigusi

on rikutud. Kaebaja ei teadnud rikkumisest ja määratud advokaat ei andnud talle selle kohta

mingit teavet. Kaebaja ei ole kutseline jurist ega teadnud, et tema õigusi on rikutud.

22. Kohus mõistab, et kaebaja on eelnevaga soovinud esitada taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks.

23. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata

jätmist, mistõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Kaebajale

kriminaalmenetluses määratud esindaja esindas kaebajat kriminaalasjas, mistõttu ei pidanudki

kaebajale määratud advokaat analüüsima ja selgitama kaebajale, kas tema õigusi on

haldusmenetluse raames rikutud. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus

oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust

täiendavalt juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem kaebuse PPA-

le, kuid siiski ei esitanud ta tähtaegselt kaebust halduskohtule. Kaebaja ei saa eeldada, et

kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Antud juhul ei ole kaebaja olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab

menetluse osas, milles kaebaja on esitanud kaebuse MTA vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.

25. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

26. Kuna kaebuse tagastamisest ja menetluse lõpetamisest tulenevalt ei kuulu esitatud kaebus

enam menetlemisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

III

27. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas.

28. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

29. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Järelikult

puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise

menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei

menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse osaliseks tagastamiseks ja ülejäänud osas

menetluse lõpetamiseks. Seega on tagastamise ja menetluse lõpetamise aluste esinemisest

tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

31. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)