2-24-115107/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115107

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5079,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks

menetluskulud välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, annab kohus antud asjas loa edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group AS ja kostja vahel 26.07.2019 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr KK3440660 tulenev põhivõlgnevus 2845,48 eurot, intress 349,74

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 696,48 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.08.2024 kuni põhinõude (2845,48 eurot)

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.

2. Hageja on esitanud järgmised väited nõude aluseks olevate asjaolude kohta.

2.1. Kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 24.02.2020 (31.01.2025 menetlusdokumendi

lisa 3). Kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 26.07.2019 (hagi lisa 6): laenutaotluse

kuupäev 26.07.2019 15:27, laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%.

Kostjale on 16.08.2023, st enne lepingu sõlmimist, saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi

infoleht (Lisa 1.1).

Kostjale on 26.07.2019, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi

infoleht (hagi lisa 1.1). Kostja on läbinud isiku tuvastamise (hagi lisa 5). Samuti on kostjale

saadetud 26.07.2019 e-kirjaga lepingudokumendid (Lisa 3).

Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid sidevahendi abil krediidikonto lepingu nr.

KK3440660. Andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse

igakordsel sisenemisel on vajalik: - isikukood + salasõna - SMART ID - Mobiil ID - ID-kaart.

Placet Group OÜ koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave lepingu

tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma

nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja

aktsepteeris neid. Samuti on kostja hakanud krediiti kasutama.

2.2. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 3000 eurot. Lepingu nr. KK3440660 näol on

tegemist krediidikontoga, mille alusel väljastati kostjale ka maksekaart (Lisa 1). Hageja esitab

tõendina krediidikonto väljavõtte, kust nähtub kostja krediidikasutus ja tagasimaksed (Lisa 2).

Kostjal oli võimalik kaardiga pangaautomaadist sularaha välja võtta või teha maksekaardiga

erinevates ettevõtetes (pood, takso jne) tehinguid.

Lepingu nr. TL3296469 alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 30

eurot (Lisa 1). Lepingu nr. TL3304911 alusel sai kostja laenu 2250 eurot, millest arvestati maha

lepingutasu 33,75 eurot (Lisa 2). Lepingu nr. KK3440660 alusel refinantseeriti lepingute nr.

TL3296469 ja TL3304911 jäägid kokku 2706,84 eurot (1209.81 EUR–TL3296469; 1497,03

EUR–TL3304911) (17.04.2025 menetlusdokumendi lisa 2).

2.3. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00% ning selle arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 3000 eurot, intressimäär 39,99%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.

2.4. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja hagis esitanud järgmised

väited.

Krediidikonto lepingu nr KK3440660 sõlmimisel 26.07.2019 veenduti kliendi

krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist

ning analüüsiti kliendi poolt 26.07.2019 edastatud pangakonto väljavõtet (Lisa 1), et kontrollida

kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks

sissetulekuks 3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 239,13 eurot (varasemad laenud

Placet Groupist TL3304911 ja TL3296469 mis refinantseeritakse krediidikonto nr KK3440660

läbi ) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot.

Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt 26.07.2019 edastatud pangakonto

väljavõtet, kust tuvastati kliendi sissetulek: Juuni 2019 - 5800 eurot (töötasu laekus 26.06. 2500

eurot, 18.06. 100 eurot, 16.06. 100 eurot, 15.06. 200 eurot, 13.06. 200 eurot, 11.06. 200 eurot,

01.06. 2500 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu*)

Mai 2019 - 3060 eurot (töötasu laekus 21.05. 50 eurot, 20.05. 50 eurot, 18.05. 200 eurot, 16.05.

200 eurot, 14.05. 60 eurot, 01.05. 2500 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka

ehk soome keeles töötasu*) Aprill 2019 - 4292 eurot (töötasu laekus 29.04. 150 eurot, 28.04. 22

eurot, 26.04. 100 eurot, 25.04. 70 eurot, 20.04. 200 eurot, 19.04. 300 eurot, 18.04. 200 eurot,

12.04. 600 eurot, 10.04. 50 eurot, 09.04. 100 eurot, 08.04. 100 eurot, 06.04. 200 eurot, 01.04.

2200 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu*) Kokku

laekus aprillist kuni juunini kliendi pangakontole 13152 eurot ehk keskmiselt 3 kuu vältel

igakuiselt 4384 eurot. Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud

finantskohustusi ning analüüsi tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt

583,08 eurot millest 83,08 eurot oli igakuine tarbimislaenu tagasimakse ja 500 eurot igakuised

elatismaksed. Klient märkis oma majapidamiskuludeks 0 eurot, seega kliendi igakuisteks

majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot, kuna see oli krediidikonto taotluse menetlemisel

kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjades sätestatud miinimum igakuised majapidamiskulud.

Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi

krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr KK3440660 kuumakse summas 115,51 eurot.

Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu sõlmimisel oli: 4384 - 583,08 - 150 –

115,51= 3535,41 eurot. See tähendab kliendi krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi

krediidivõimelisust igakuise reserviga 3535,41 eurot.

Refinantseeritava laenulepingu nr TL3296469 sõlmimisel 25.06.2018 veenduti kliendi

krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist

ning analüüsiti kliendi poolt 30.04.2018 edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi

kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks

3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 217,88 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks

650 eurot. Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt 30.04.2018 edastatud

pangakonto väljavõtet kust tuvastati kliendi sissetulek: Märts 2018 - 4050 eurot (töötasu laekus

31.03. 50 eurot, 29.03. 200 eurot, 26.03. 100 eurot, 24.03. 200 eurot, 21.03. 200 eurot, 16.03.

200 eurot, 14.03. 200 eurot, 11.03. 200 eurot, 02.03. 2700 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ

selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Veebruar 2018 - 3980 eurot (töötasu laekus 26.02.

200 eurot, 23.02. 100 eurot, 22.02. 200 eurot, 15.02. 200 eurot, 11.02. 500 eurot, 08.02. 2500

eurot, 06.02. 80 eurot, 02.02. 200 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk

inglise keeles töötasu) Jaanuar 2018 - 4150 eurot (töötasu laekus 29.01. 200 eurot, 27.01. 200

eurot, 26.01. 200 eurot, 24.01. 100 eurot, 21.01. 200 eurot, 18.01. 250 eurot, 08.01. 3000 eurot,

töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Kokku laekus

jaanuarist kuni märtsini kliendi pangakontole 12180 eurot ehk keskmiselt igakuiselt 4060 eurot.

Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud finantskohustusi ning analüüsi

tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt 217,88 eurot mis oli ühe

tarbimislaenu tagasimakse. Kliendi igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati kliendi poolt

avaldatud 650 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja

majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka laenulepingu nr

TL3296469 kuumakse summas 190 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto

lepingu sõlmimisel oli: 4060 - 217,88 - 650 – 190= 3002,12 eurot. See tähendab kliendi

krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 3002,12 eurot.

Refinantseeritava laenulepingu nr TL3304911 sõlmimisel 23.07.2018 veenduti kliendi

krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist

ning analüüsiti kliendi poolt 23.07.2018 edastatud pangakonto (Lisa 3) väljavõtet, et kontrollida

kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks

sissetulekuks 3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 515,71 eurot ja igakuisteks

majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt

23.07.2018 edastatud pangakonto väljavõtet, kust tuvastati kliendi sissetulek: Juuni 2018 - 4145

eurot (töötasu laekus 22.06. 500 eurot, 18.06. 500 eurot, 16.06. 600 eurot, 05.06. 2500 eurot,

02.06. 45 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu)

Mai 2018 - 3420 eurot (töötasu laekus 31.05. 100 eurot, 26.05. 200 eurot, 24.05. 300 eurot,

21.05. 200 eurot, 08.05. 2500 eurot, 07.05. 20 eurot, 04.05. 100 eurot töötasu laekus ettevõttelt S

OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu või selgitusega salary ehk inglise keeles

töötasu) Aprill 2018 - 3370 eurot (töötasu laekus 30.04. 5 eurot, 27.04. 70 eurot, 23.04. 50 eurot,

21.05. 200 eurot, 15.04. 500 eurot, 10.04. 2500 eurot, 08.04. 45 eurot töötasu laekus ettevõttelt S

OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu või selgitusega salary ehk inglise keeles

töötasu) Kokku laekus aprillist kuni juunini kliendi pangakontole 10935 eurot ehk keskmiselt

igakuiselt 3645 eurot. Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud

finantskohustusi ning analüüsi tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt

516,71 eurot millest 515,71 eurot oli ühe tarbimislaenu tagasimakse ja 1 euro oli

liisingu/järelmaksu lepingu tagasimakse. Klient märkis oma majapidamiskuludeks 100,00 eurot,

seega kliendi igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot, kuna see oli krediidikonto

taotluse menetlemisel kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjades sätestatud miinimum igakuised

majapidamiskulud. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele

arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka laenulepingu nr TL3304911 kuumakse summas

171,45 eurot.

Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu sõlmimisel oli: 3645 - 516,71 - 150 –

171,45= 2806,84 eurot. See tähendab kliendi krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi

krediidivõimelisust igakuise reserviga 2806,84 eurot.

2.5. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis

kostjale 10.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti

aadressile xxx (Lisa 4), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks (hagi lisa 3). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud,

ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.12.2023. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates

10.10.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni.

2.6. Krediidiandja loovutas 28.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.

2.7. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 25.12.2023 summas 2845,48

eurot.

Lepingu üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: Intressi arvestamisel lähtub Laenuandja

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi

arvestamist Laenu Laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast kuni krediidisumma

täieliku tagastamiseni. Intressi suurust (intressimäär) märgitakse protsentides. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 39,99% aastas (Lisa 1 lk 1). Lepingu alusel

kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.10.2023

kuni ülesütlemiseni s.o 25.12.2023 kokku 270,72 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2845,48 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 26.12.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas

lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.

2.8. Hagejal nõuab peale lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude 50 eurot

hüvitamist lepingu alusel lepingu üldtingimuste punktist 5.3. (Lisa 2). Hageja esitab tõendina

lisaks hinnakirja, kust nähtub saadetud kirjade tasud (Lisa 5). Hageja selgitab sissenõudekulude

kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.02.2024 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 11.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Hageja tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma

tööprogrammist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 19.08.2024. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuistungist 29.04.2025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise

takistusest. Kohus vaatas hagi istungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta, kuivõrd ei pidanud

perspektiivikaks, et kostja iluks kohtusse ka istungi edasilükkamise korral.

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud pdf failina krediidikonto lepingu nr KK3440660 (dtl 50), millel

ei ole kummagi poole allkirja. Lepingus on märgitud kostja andmed, kuupäev 26.07.2019,

laenulimiit 3000 eurot, lepingu tähtaeg: tähtajatu, laenu tagasimaksete periood: 60, osamaksete

arv: 60, intressimäär 39,99% aastas, intressimäär 3,33% kuus, krediidi kulukuse aastamäär 49%,

laenu kasutamise eesmärk: Kliendi ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr

TL3304911, TL3296469 tulenevate kohustuste refinantseerimine.

Hageja on esitanud väited, et kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 24.02.2020

(31.01.2025 menetlusdokumendi lisa 3); kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks

26.07.2019 (hagi lisa 6): laenutaotluse kuupäev 26.07.2019 15:27, laenulimiit 3000 eurot, KKM

45,85%. 31.01.2025 ei ole hageja aga ühtegi menetlusdokumenti kohtule esitanud. Istungil

selgitas hageja, et esimene väidet tuleb jätta tähelepanuta, see on hagisse jäänud ekslikult sisse

varasemast põhjast.

Hageja on esitanud kohtule tõendi (hagi lisa 6, „krediidianalüüs“, dtl 67), milles on pealkirja

„Taotluse andmed“ all märgitud kostja andmed, laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%, ip-

aadress ning kuupäev 26.07.2019 15:27.

Hageja on esitanud väited, et kostjale on 16.08.2023, st enne lepingu sõlmimist saatnud e-

kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht teabe (Lisa 1.1)¸ kostjale on 26.07.2019, st enne

lepingu sõlmimist saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht teabe (hagi lisa 1.1).

Istungil selgitas hageja, et esimene väidet tuleb jätta tähelepanuta, see on hagisse jäänud ekslikult

sisse varasemast põhjast.

Hageja on tõendina esitanud 26.07.2019 kell 15:27 e-kirja (dtl 49), millega kostjale on saadetud

lepingueelne teave ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Kirjas on märgitud, et taotlus

krediidikonto avamiseks on vastu võetud ja suunatud läbivaatamisele.

Kohus peab, arvestades hageja antud selgitusi laenu taotlemise protsessi kohta, usutavaks, et

kostja sellise laenutaotluse (sisuga laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%) esitas.

Hageja on esitanud tõendina e-kirja (dtl 325), mis kinnitab hageja väidet, et krediidiandja saatis

26.07.2019 (kell 22:15) kostjale lepingu põhitingimused, üldtingimused, hinnakirja ja

maksegraafiku.

Hageja on seega esile toonud ja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks, et

krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid.

Kohus palus hagejal selgitada, millal ja mis viisil kostja tegi tahteavalduse lepingutingimustega

nõustumiseks. Hageja selgitas istungil, et kui ta esitab laenutaotluse, siis ta näeb laenuandja

kodulehel lepingutingimusi, mis talle pakutakse, täidab laenutaotluse ja kinnitab, et ta soovib

laenu saada. Seal tulevad tingimused, lõplik tekst, ette, et sellistel tingimustel antakse talle

laenu. Ta andis kinnituse nendele dokumentidele (põhitingimused ja üldtingimused), mis meie

oleme esitanud 17.04.2024 lisa 3. Kohus juhtis tähelepanu, et laenutaotluses esitatu ei lähe

kokku lepingutingimustega. Laenutaotluses, mida kostja väidetavalt esitas, on krediidi kulukuse

määraks märgitud 45,85%, lepingus aga 49%. Kohtu hinnangul ei ole loogiline, et kostja kohe

laenutaotluse esitamisel kinnitas üheaegselt laenutaotlust ühte andmete ning lepingut teiste

andmetega. Seejärel asus hageja istungil seisukohale, et kostja aktsepteeris talle saadetud

lepingutingimusi raha kasutusse võtmise ehk kaudse tahteavaldusega.

VÕS § 20 järgi võib aktsept (lepingutingimustega nõustumine) olla väljendatud ka teoga. Hageja

väitel on kostja lepingu alusel teinud ka tagasimakseid. Kui kostjale ei sobinud saadetud

lepingutingimused, oleks tal olnud võimalus lepingust taganeda 14 päeva jooksul, see õigus oli

välja toodud ka Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes. Kui kostja jättis saadud laenusumma endale

ning asus seda osade kaupa tagastama, saab asuda seisukohale, et ta teoga (tagasimakse

tegemisega) nõustus ka lepingutingimustega.

4.3. Hagis väidab hageja, et kostja on lepingu alusel kogu perioodi jooksul kasutanud krediiti

kokku 7043,01 eurot.

Peale kohtuistungit esitatud kirjalikus seisukohas täpsustas hageja, et lepingu nr TL3296469

alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 30 eurot, lepingu nr

TL3304911 alusel 2250 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 33,75 eurot ning lepingu nr

KK3440660 alusel refinantseeriti lepingute nr TL3296469 ja TL3304911 jäägid kokku 2706,84

eurot (1209.81 EUR–TL3296469; 1497,03 EUR–TL3304911) (17.04.2025 menetlusdokumendi

lisa 2).

Hageja on 17.04.2025 kohtule esitanud maksekorraldused (dtl 340-348), millest nähtub, et

krediidiandja on kostjale välja maksnud: 04.08.2019 300 eurot, 06.08.2019 280 eurot,

07.02.2020 600 eurot, 21.02.2020 600 eurot, 20.12.2021 200 eurot, 24.12.2021 300 eurot,

05.12.2022 180 eurot, 17.12.2022 300 eurot, 21.02.2023 310 eurot. Kui kohus võrdles esitatud

„maksekorraldusi“ hageja muude tõenditega (nt dtl 324, 323, 307), siis „maksekorraldustes“

esitatud kuupäevad küll klappisid, kuid summad olid poole suuremad. 29.05.2025 esitas hageja

selgituse, et krediidiandja oli algselt „tehnilise vea tõttu genereerinud valed maksekorraldused“

(dtl 373). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud „maksekorraldused“ ei ole seega ühestki

pangast alla laetud pangatehingut tõendavad tõendid, vaid krediidiandja enda poolt loodud

dokumendid, mis väliselt meenutavad panga maksekorraldusi. Sellisel dokumendil ei ole panga

maksekorraldusele omast usaldusväärsust. Krediidiandja enda loodud failil, eriti kui

krediidiandjal on võimalik seda teha mis iganes summadele, ei ole tõendina usaldusväärne ning

seega ei tõenda esitatud „maksekorraldused“, et kostjale on neis summades raha tegelikult

kasutusse antud.

Hageja on esitatud ka faili „KK3440660 tehingud“ (dtl alates 304). Istungil selgitas hageja, et

roosal taustal on summad, mis kostja on kasutusse saanud. Kohus märgib, et hageja väidetud

7043,01 eurot tuleb kokku, kui liita kokku kõik Failis „KK3440660 tehingud“ roosal taustal

olevad kirjed.

Kohus palus hagejal selgitada, mida kujutavad endast failis roosal taustal korduvad 1-eurosed

kirjed, mille kohta on failis samuti märgitud „pangaülekanne, raha on kantud kliendile“, ning

miks on 07.03.2022 kolm korda samades summades kirjed, kommentaariga „viga

pangaautomaadist sularaha võtmisel“. 1-euroste kirjete kohta arvas hageja, et need võivad olla

panga teenustasud, kuid lepingus ei ole teenustasusid pangaülekannete kohta, seega ta ei tea, mis

teenustasud need olla võivad. Kolmekordsete samas summas kirjete kohta arvas hageja, et ikka

kolm korda on seda summat kasutusse võtnud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 1-eurosed ja alla 1-eurosed kirjed (nt 25 senti, 10 senti,

18 senti) ei ole mitte krediidi kasutusse võtmine, vaid mingid teenustasud. Hageja ei ole

tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et kostja 07.03.2022 võttis kolm korda täpselt samas

summas (207,99) sularahaautomaadist sularaha välja.

Kohus on ka seisukohal, et failis olev kirje 26.07.2019 2706,84 eurot (dtl 324) ei kujuta endast

samuti kostjale raha väljamaksmist, vaid eelnevatest lepingutest tulenevat laenujääki. Failis

„KK3440660 tehingud“ roosal taustal kirjed ilma teenustasudeta, ilma eelmiste lepingute

laenujäägita ning eeltoodud sularaha väljavõtmist ühekordsena arvestades on kokku 3892,25

eurot (ülejäänud roosad kirjed on kokku 443,92 eurot).

Tagasimakseid on kostja hageja väitel teinud kokku 6244,63 eurot, samas kui ainuüksi hageja

enda esitatud failist „KK3440660 tehingud“ nähtuvad rohelisel taustal kirjed kokku on 6284,63

eurot.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja sõlmis kostjaga kahest eelnevast lepingust

tuleneva laenujäägi refinantseerimiseks lepingu ning andis selle lepinguga ühtlasi ka kostjale

perioodil 05.08.2019-2023 laenu juurde. Aga hageja esitatud tõendid selle kohta, kui palju laenu

juurde anti, ei ole arusaadavad, usaldusväärsed ega tõenda kokkuvõttes selgelt, kui palju kostja

laenu juurde sai. Hageja ei osanud küsitavusi ka kõrvaldada.

4.4. Kohus kontrollis hageja esitatud maksegraafiku (dtl 333), milles laenusummaks on märgitud

2796,84 eurot, tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr oli märgitud õigesti (49%) ning

see jäi 26.07.2019 kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (mis oli 58,11%) piiresse.

4.5. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks, ei ole

tõendatud, et see tahteavaldus oleks sisaldanud seadusega nõutud andmeid, vastuseks kostja

laenutaotlusele saadeti lepingutingimused (kostja on saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), lepingudokumendid sisaldasid seadusega nõutud andmeid, ei ole tõendatud, et

kostja oleks lepingu sõlmimise protsessis tingimustega nõustumist väljendanud otsese

tahteavaldusega ning laen on mingis ulatuses välja makstud. VÕS § 408 lg kohaselt kui lepingust

puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmed (mh nt seetõttu, et neid ei saa lugeda lepingu

osaks), muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama. Seega leping kehtis.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve

(EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on

Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada

tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis

2.4 toodud väited.

Hageja väitel avaldas kostja oma igakuisteks finantskohustusteks 239,13 eurot (varasemad Placet

Group laenud TL3304911 ja TL3296469, mis refinantseeritakse krediidikonto nr KK3440660

läbi). Hageja väitel tuvastas krediidiandja kostja kontot analüüsides igakuiste

finantskohustustena keskmiselt 583,08 eurot, millest 83,08 eurot oli igakuine tarbimislaenu

tagasimakse ja 500 eurot igakuised elatismaksed. Majapidamiskuludeks avaldas kostja hageja

väitel 0 eurot, krediidiandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot.

Hageja on tõenditena esitanud krediidianalüüsi faili (dtl 67) ja kolm kostja konto väljavõtet (dtl

alates 157). Hageja väitel koguti nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise eel konto väljavõte

perioodi 01.01.2019-26.07.2019 kohta (dtl 157).

Kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, milliselt krediidiandjalt oli võetud laen kuumaksega

83,08 eurot, mööndes et konto väljavõttelt sellise kuumaksega kohustust ei leia.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja maksis elatist 500 eurot kuus, üüri 710 eurot kuus, püsivalt

on tehtud makseid Elisa OY-le (69 eurot) ja kindlustusele (230 eurot). Kostja tegi ülekandeid

teisele eraisikule selgitusega „laen“, „back“, „velka“. Placet Group OÜ-le on kosta teinud

makseid 5 erineva numbriga lepingu katteks: TL3275770, TL3317229, TL 3298709, TL3296469

ja TL3304911. 22.01.2019 on tehtud ülekanne 50 eurot Creditreform Eesti selgitusega „Claim

number 1901859375 / 1901859375, makseid on tehtud Inbank AS-le (leping 1A08431 /

4173179). Laenu võttis kostja juurde Ferratum Bank Ltd-lt, 22.05.2019 750 eurot, 27.05. 150

eurot, 20.06 100 eurot.

Ainuüksi tagasimaksed Placet Group OÜ-le olid 458,78 eurot kuus.

Hageja ei ole seega välja toonud, et krediidiandja oleks konkreetselt välja selgitanud kostjal

olemasolevad laenud. Kohtu hinnangul jättis krediidiandja arvesse võtmata ka konto väljavõttelt

nähtuvad, eelpoolviidatud finantskohustused.

Konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on teinud makseid enda Soome pangakontole lõpuga 2519.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kogunud kostja kõikide pangakontode

väljavõtted, ei ole välistatud, et kostjal oli veel finantskohustusi, mis oleksid nähtunud muude

kontode väljavõtetelt. Selle tõenäosusele viitab ka enne TL3296469 kogutud konto väljavõttelt

nähtuv makse 20.03.2018 MoneyZenile.

Seega isegi kui krediidiandja selgitas välja kostja sissetuleku, jättis ta tõsikindlalt välja

selgitamata ja arvesse võtmata kostja konto väljavõttelt nähtuvad finantskohustused ja

elamiskulud (üüri). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi palju kulutusi Soomes, mistõttu

oleks olnud asjakohane ka uurida, kas lisaks Eestis oleva korteri üürile tuli kostjal tasuda ka

elamiskulusid Soome eluaseme eest.

Konto väljavõttelt nähtub ka, et 2019. a oli kostja korduvalt pikendanud laene, mis lõpuks nõude

aluseks oleva lepinguga refinantseeriti.

5.3. Hageja ei osanud istungil selgitada, mis põhjusel kaks varasemat lepingut refinantseeriti.

Nõude aluseks oleva lepinguga refinantseeriti kaks varasemat krediidiandja enda poolt antud

laenu, 25.06.2018 sõlmitud leping TL3296469 ja 23.07.2018 sõlmitud leping TL3304911.

Hageja on esitanud selgitused ka nende kahe laenulepingu eel vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta (toodud kohtuotsuse punktis 2.4).

Hageja väitel tuvastas krediidiandja konto väljavõttelt, et enne TL3296469 sõlmimist oli kostjal

üks tarbimislaen tagasimaksega 217,88 eurot kuus. Kohus hageja esitatud kostja konto

väljavõttelt sellise tagasimaksega finantskohustust ei leia. Hageja ei osanud istungil selgitada,

milliselt krediidiandjalt see laen võetud oli.

Antava laenu tagasimakseks arvestati 190 eurot.

Enne lepingu nr TL3304911 sõlmimist tuvastas krediidiandja hageja väitel igakuiste

finantskohustustena keskmiselt 516,71 eurot millest 515,71 eurot oli ühe tarbimislaenu

tagasimakse ja 1 euro oli liisingu/järelmaksu lepingu tagasimakse. Kohus sellise tagasimaksega

ühte tarbimislaenu konto väljavõttelt ei näe. Küll aga nähtub, et kostja oli enne lepingu nr

TL3304911 sõlmimist Placet Group OÜ-lt saanud vähemalt 4 laenu: 11.05.2018 (TL3275770) ja

05.06.2018 (TL3289202), kummalgi korral 470 eurot, 26.06.2018 sai (lepingu TL3296469

alusel) 1970 eurot, 02.07.2018 sai 570 eurot (TL3298709).

Hageja väitel avaldas kostja enne lepingu nr TL3304911 sõlmimist, s.o kuu aega pärast eelmise

lepingu sõlmimist, majandamiskuludeks 100 eurot ning krediidiandja kohaldas enda

üldkohaldatavat määra 150 eurot. Seda olukorras, kus kostja oli kuu aega tagasi avaldanud oma

majandamiskuludeks 650 eurot ning kostja konto väljavõttelt ka nähtus, et kostja tasus sellises

summas üüri. Kohus märgib, et ka Statistikaameti avaldatud elatusmiinimum 2018. a oli üle 200

euro, mistõttu lähtumine 150 eurost oli ilmselgelt põhjendamatu. Konto väljavõtte põhjal võib

arvata, et kostja võis juba kahe varasema laenu võtmise ajal elada Soomes, mida oleks samuti

tulnud arvestada majandamiskulude hindamisel.

Lisaks nähtub konto väljavõtetelt, et kostja tasus elatist 500 eurot kuus ka juba enne 2 varasema

lepingu sõlmimist ning tegi makseid enda Soome pangakontole.

Kuivõrd hageja ei osanud istungil anda selgitusi selle kohta, milliste krediidiandjate ees olid

need väidetavad finantskohustused, mis krediidiandja välja selgitas, märkis kohus istungil, et

hagejal on võimalik täiendavas kirjalikus seisukohas ära selgitada, kas krediidiandja kahe algse

lepingu sõlmimise eel selgitas adekvaatselt välja ja võttis arvesse kostja olemasolevad

finantskohustused ja majandamiskulud. Hageja esitas peale istungit uuesti (dtl 361) täpselt sama

teksti, mis oli varasemalt menetluses juba esitanud.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, ja hageja ei kummutanud seda ka talle antud täiendava

tähtaja jooksul, et ka kahe refinantseeritud lepingu sõlmimisel jättis krediidiandja

finantskohustused ja majandamiskulud adekvaatselt välja selgitamata ja arvesse võtmata,

rikkudes sellega vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt hagis vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti

nõuetekohaselt. Kohus märkis kohtuistungil (dtl 354, 00:59:47), et kui hageja suudab esile tuua

ja ära tõendada, et kahe algse lepingu sõlmimise eel krediidiandja adekvaatselt selgitas välja ja

võttis arvesse kostja olemasolevad finantskohustused ja majandamiskulud, siis ei tule

ümberarvestust esitada kahe refinantseeritud lepingu osas, kui see nii ei ole, siis tuleb esitada

ümberarvestus kõigi kolme kohta. Hageja esitas peale istungit uuesti (dtl 361) täpselt sama teksti,

mis oli varasemalt menetluses juba esitanud. Seega pidi hageja aru saama, et vajalik oli esitada

nõude ümberarvestus kõigi kolme lepingu osas.

Hageja on esitanud kahel korral nõude ümberarvestuse.

18.09.2024 avaldas hageja, et kostja on kasutanud krediiti kokku 3000 eurot ning teinud

tagasimakseid kokku 196,27 eurot ning kostjal tuleks tagastada lepingu alusel saadud summa

998,68 eurot (1194,95-196,27).

17.04.2025 esitas hageja parandatud ümberarvestuse ning märgib, et kostja on kogu lepingu

perioodi jooksul kasutanud krediiti kokku 7043,01 eurot, tagasimakseid teinud kokku 6244,63

eurot ning et seega tuleks kostjal tagastada 798,38 eurot.

Peale kohtuistungit esitatud kahes seisukohas (23.05) on hageja esitanud sama ümberarvestuse,

mis 17.04.2025. 29.05 esitatud menetlusdokument ümberarvestust ei sisalda.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kahe refinantseeritud lepingu alusel laenu kätte 1970 +

2216,25 eurot (esitatud ei ole ka lepinguid, millest nähtuks laenusumma ja lepingutasu). Kohus

märgib, et hageja esitatud ümberarvestus ei ole arusaadav. Ümberarvestuses väidetud „kogu

lepingu perioodi jooksul kasutatud krediit“ 7043,01 eurot sisaldab kahe eelmise lepingu

laenujääki, kuid hageja ei ole esitanud ümberarvestust kahe eelneva lepingu osas. Seetõttu on

teadmata, mida see laenujääk sisaldas ning kuidas kujunes. Tagasimakseid on kostja hageja

väitel teinud kokku 6244,63 eurot, samas kui ainuüksi hageja enda esitatud failist nähtuvad

rohelisel taustal kirjed kokku on 6284,63 eurot. Seega ei ole hageja ilmselgelt arvestanud kahe

eelmise lepingu alusel tehtud tagasimakseid. Ehk teisisõnu – hageja ei ole nõude ümberarvestust

teinud kolme lepingu osas, nagu kohus nõudis.

6.2. Hageja märgib, et kui võtta, et 1 aastane tagastamise tähtaeg algaks krediidi viimasest

kasutusele võtust ehk mai 2023, siis 1 aastane tagastamise tähtaeg on sellisel juhul saabunud,

s.o. 10.06.2023 pidi tagasimakseid hakkama teostama ja 10.05.2024 oleks viimane tagastamise

tähtaeg, ehk lõpptähtpäev on saabunud.

Kohus selgitas istungil hagejale, et ei nõustu hagejaga, et tagasimaksed oleks tulnud määrata 12

tagasimaksena alates krediidi viimasest kasutusse võtmisest. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt saab

kohtu hinnangul tagasimaksed määrata nn bullet-tüüpi lepingute puhul, mille kohaselt igakuiselt

makstakse üksnes intressi ning kogu laenusumma tuleb tagastada lepingu lõppemisel. Antud

juhul tuli lepingu järgi tuli kasutusse võetud krediit tagastada 60 igakuise maksega. VÕS § 4034

lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut, vaid ainult intressimäära ja muude tasude kokkuleppe.

Seega see osa lepingust, mis sätestab, millise perioodi jooksul laen tuleb tagasi maksta, kehtib.

Seega tulnuks tagasimaksed määrata 60 maksena alates 2023. a maist (ehk viimasest laenu

kasutusse võtmisest). Seda arvestades ei oleks laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud (saabuks

2028).

Kohus selgitas seda istungil ning andis hagejale täiendava tähtaja määrata tagasimaksed uuesti

ning esitada edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete osas nõue.

Hageja asus 23.05.2025 esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et lepingu kohaselt oli

krediidi tagastamise periood 60 kuud, mida tuleb hakata lugema krediidi esimesest kasutusele

võtmisest 26.07.2019. Hageja leiab seetõttu et esimese tagasimakse tasumise tähtpäev oli

10.08.2019 ja sellest tulenevalt viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 10.08.2024, ehk lepingu

lõpptähtpäev on saabunud.

Kohus märgib, et lepingus on laenu tagasimaksete periood 60, osamaksete arv 60, leping oli

tähtajatu. Tarbijakrediidi teabelehes oli märgitud, et lepingu lõpetamise soovist tuleb

krediidiandjat teavitada ette vähemalt 1 kuu. Üldtingimuste punktis 6 on märgitud: Iga kuu

esimesel tööpäeval fikseerib Laenuandja eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud Laenu

põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Maksete tegemiseks

(Rahaliste kohustuste tasumiseks) edastab Laenuandja Laenusaajale igakuiselt

maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud Laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja

Laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad. Hiljemalt maksepäeval tasub Laenusaaja kas

kogu Laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse

osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest

lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suurus on määratud

Põhitingimustes. Kohus märgib, et kohtule esitatud põhitingimustes minimaalse osamakse

suurust märgitud ei ole.

Tarbijakrediidi teabelehes on märgitud tagasimaksete kohta: Vastavalt maksegraafikule krediiti

põhiosa - tagasimaksest ja intressist koosnev makse: osamakse suurus kokku maksimaalselt

115.51 eurot; Osamaksed tasutakse 1 kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval; -- Kokku

60 järjestikust osamakset. Intress ja tasud makstakse järgmiselt: Intressi tasutakse igakuiselt

kasutatud - krediidisummalt ja lepingutasu krediiti kasutusse võtmisel.

Kohus on seisukohal, et hageja tõlgendus ei ole kooskõlas sellega, et leping oli tähtajatu, krediiti

sai pidevalt uuesti kasutusse võtta ja lepingu lõpetamise soovist pidi krediidiandjale teada

andma. Kui sõltumata krediidi uuesti kasutusse võtmisest mitu aasta peale lepingu sõlmimist

oleks kogu kasutusse võetud krediidi pidanud tagasi maksma 10.07.2024, ei oleks leping olnud

tähtajatu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõlgendus kooskõlas lepingu olemusega.

6.3. Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõutud ümberarvestust kolme lepingu osas, ei ole

tagasimakseid uuesti määranud (ega seejärel märkinud, millisel kuupäeval mis summa tasutuks

loeti) ning kohtu hinnangul on tõendamata ka summa, mis kostja laenudena kätte sai, jätab kohus

hagi rahuldamata.

6.4. Kohus märgib, et kui tagasimaksed on uuesti määramata, ei ole kohtul senist kohtupraktikat

arvestades võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on tagastamata laenusumma sissenõutav.

Senises kohtupraktikas on leitud, et tagasimaksete uuesti määramise ning seejärel võlgniku poolt

tasutu ümberarvestamise järgselt tuleb uuesti hinnata, kas võlgnik oli lepingu üles ütlemise ajal

võlas, st kas üles ütlemise eeldused olid täidetud. Kui ümberarvestuse kohaselt ei oleks võlgnik

võlas olnud, on üles ütlemise eeldused täitmata ja leping kehtib. Tulenevalt sellest, et

krediidiinkassodest hagejatele on loovutatud üksnes lepingust tulenev nõue, ei ole hagejal ka

lepingu kujundusõigust, st hageja ei saa lepingut ka uuesti üles öelda. Sisuliselt võttes kujutab

kohtu hinnangul ka tagasimaksete uuesti määramine endast lepingu kujundusõigust, mistõttu on

küsitav, kas krediidiinkassod sedagi tegelikult teha saaksid (ka VÕS § 4034 lg 7 räägib

krediidiandjast; loovutamisega kujundamisõigust üle ei tule; samas kohustus seda teha tuleneb

otse seadusest). Senises kohtupraktikas on nii lahendeid, kus sellist võimalust on eitatud, kuid

valdavalt on siiski võimaldatud krediidiinkassodel tagasimaksed uuesti määrata, seda

pragmaatilistel põhjustel (et nõuded saaks kohtus lahendatud).

Kohtu hinnangul on siiski küsitav VÕS § 4034 lg 7 tagasimaksete uuesti määramise regulatsiooni

eesmärgipärasus olukorras, kus leping on üles öeldud ja nõue loovutatud. Kohtu hinnangul on

VÕS § 4034 lg 7 asjakohane, kui lepinguline suhe krediidiandjaga veel kestab ning võlgnik

suudab kasvõi mingis osas veel makseid teha. Sel juhul võib VÕS § 4034 lg 7 kohane

seadusjärgse intressimäära kohaldamine tuua võlgniku jaoks kaasa igakuiste maksete

vähenemise, hõlbustades seeläbi võlgniku olukorda ning suurendades võimalust, et võlgnik

suudab kohustusi täita.

Sama ei saa öelda juhul, kui võlgnik on juba pikemat aega jätnud tagasimaksed tegemata.

Sellises olukorras, õigemini küll juba varem, makseraskuste ilmnemisel, tuleb krediidiandjal

Finantsinspektsiooni juhise (“Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta

tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“, 02.10.2020. a märgukiri) kohaselt valida

kohane meede ja hinnata selle elujõulisust. Pikaajalisi restruktureerimismeetmeid tuleb pidada

elujõuliseks vaid juhul, kui krediidiandja suudab mõistliku dokumenteeritud finantsteabe alusel

tõendada, et krediidivõtjale on meede (lahendus) jõukohane ning järelejäänud võlgnevuse

likvideerimine on täielikult tagatud ning keskmise kuni pika aja jooksul eeldatakse krediidijäägi

märkimisväärset kahanemist. Juhendi kohaselt peab krediidiandja jälgima meetmete mõjusust ja

kvaliteeti tagamaks, et neid ei kasutata väärtuse languse ega ka riskipositsiooni ebatõenäoliselt

laekuvaks tunnistamise edasilükkamiseks. Krediidiasutustel ei ole piiranguid

õiguskaitsevahendite rakendamisel, kui eos on suure tõenäosusega arusaadav, et krediidivõtja

maksevõimet ei ole võimalik mõistlike pingutustega taastada.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumine viibki paljudel juhtudel olukorrani, kus tarbija

on end sedavõrd lõhki laenanud, et on faktiliselt jõudnud eraisiku maksejõuetuse olukorda. Suure

hulga laenude korral ei aitaks võlgnikku enamasti ka eelviidatud juhendi kohased

restruktureerimismeetmed (laene on lihtsalt liiga palju) ega ka VÕS § 4034 lg 7 kohase uue

tagasimaksegraafiku tegemine. Lisaks ei ole paljudel juhtudel võlgnikud enam kättesaadavad,

mistõttu pole realistlikult võimalik täita ka VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagasimaksete tarbijale

teatavaks tegemise kohustust. Veelgi enam, muutuvat seadusjärgset intressimäära silmas

pidades peaks krediidiandja hakkama tagasimakseid iga 6 kuu tagant uuesti määrama ja

teatavaks tegema ka olukorras, kus algselt oli sõlmitud fikseeritud intressimääraga leping ning

paika pandud maksegraafik kogu lepingu kehtivuse ajaks.

Praktikas on küsitavusi ka tagasimaksete uuesti määramise tingimustega, eeskätt VÕS § 4034 lg

7 kohaldamisega krediitkaardi tüüpi lepingute puhul (nagu ka käesolevas menetluses esitatud

leping), ning seniste maksete alusel tagantjärele uuesti määratud maksete tasutuks lugemisega

(sh eriti kui tagantjärele arvestatakse ka kasutuses olnud laenujäägilt intressi).

Kohus on seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 tagasimaksete uuesti määramise regulatsioon ei pruugi

täita oma eesmärki olukorras, kus võlgnik ei ole pikemat aega (nt aasta või rohkem) ühtegi

makset teinud ega ole ka kättesaadav, ei soovi koostööd teha. Teisalt, tagasiulatuvalt alates

lepingu sõlmimisest seadusjärgse intressimäära alusel intressi arvestamine ilma tagasimakseid

uuesti määramata võimalik ei paista. Kui aga hageja VÕS § 4034 lg 7 järgi nõuet ümber

arvestades seadusjärgset intressi ei nõua, saaks piirduda üksnes reaalselt võlgniku kasutusse

antud laenusummast kogu tagasimakstu maha arvestamisega. Tulemus oleks tagastamata

põhivõlg, mille võiks kohtu hinnangul välja mõista, hindamata seejuures tagantjärele lepingu

üles ütlemise kehtivust. Samas tuleb arvestada, et see mõjutab viivisearvestust. Kui kogu

põhivõlg ei ole sissenõutav, ei saa ka viivist nõuda kogu põhivõlalt, vaid üksnes juba

sissenõutavaks muutunud osalt ja edaspidi sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt. Ehk

viiviseid koguneks vähem. Samas on võimalik asuda seisukohale, et kuni ümberarvestuse

tegemiseni oli võlausaldaja ise vastuvõtuviivituses (VÕS § 119). Ehk võlausaldaja ei teinud

võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu (st ümberarvestust ja tagasimaksete uuesti

määramist) ning sel juhul võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita

võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse

täitmisest. Ilmselt saab ka öelda, et võlgnikul oli õigus keelduda kohustuse täitmisest enne

ümberarvestust, sest ümberarvestuseta ei ole selge, kui suur on võlasumma (sh kas võlga üldse

on).

Praktikas võib arvata, et paljudelt lõhki laenanud võlgnikelt ei õnnestu võlga siiski ka pärast

kohtuotsust väga pika aja jooksul (kui üldse) sisse nõuda, mistõttu aastatega koguneks viiviseid

lõpuks ikkagi väga suures summas. Viivisenõude piiramine oleks võimalik nii seadusandlikult

kui kohtu hinnangul siiski ka kohtupraktika kaudu (eeldades, et kahju, mida viivis katma peaks,

ei saa olla tekkinud põhivõlast suuremas ulatuses).

Kui loovutatud on üksnes lepingust tulenev nõue, on krediidiandjal, tõsi, jätkuvalt võimalik

teostada lepingu kujundamise õigusi, st määrata tagasimaksed uuesti ja ka lepingut uuesti üles

öelda. Kuid nagu märgitud, peavad need tahteavaldused võlgnikuni jõudma (mis praktikas

lootusetute ja kõrvale hoidvate võlgnike puhul enam ei õnnestu). Ning nagu öeldud, on küsitav

nende toimingute teostamise otstarbekus olukorras, kus krediidiandjal on juba enne

tagasimaksete uuesti määrama hakkamist selge, et võlgnik tagasimakseid tegema ei hakka.

Tulles tagasi tagasimaksete uuesti määramise juurde koos intressimaksetega seadusjärgse

intressimäära alusel, tuleb arvestada, et lepingu üles ütlemise toimetuks lugemisel leping kehtib

ning intressi arvestatakse kuni uuesti määratud maksegraafiku lõppemiseni. Samaaegselt

nõuavad hagejad aga ka viivist iga sissenõutavaks muutunud tagasimakselt. Ehk tekib olukord,

kus pikema perioodi jooksul arvestatakse paralleelselt laenujäägilt intressi ning sissenõutavaks

muutunud laenusummalt viivist.

Ning lõpuks tuleb ka arvestada, et eeltoodu on kaasa toonud olukorra, kus kohtud rahuldavad

nõudeid osaliselt, st osa nõuet jääb üles ning sellega on võimalik uuesti kohtusse tulla,

põhjustades nii kohtute mitmekordse töökoormuse ja mitmekordsed menetluskulud võlgnikele.

Näiteks lepingu üles ütlemise toimetuks lugemise korral, kui ei ole esitatud edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõuet, mõistetakse otsuse tegemise

päeva seisuga välja seni sissenõutavaks muutnud tagasimaksed, edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate maksete osas tullakse hiljem uue nõudega kohtusse. Tulenevalt sellest, et

seadusjärgne intressimäär muutub iga 6 kuu tagant, ei ole võimalik edasiulatuvalt välja mõista

maksegraafikut koos intressidega. Annuiteetmakse korral tähendab see, et maksegraafikut ei ole

võimalik üldse ette teha, st ka põhiosa ei ole võimalik edasiulatuvalt välja mõista. See aga

tähendab jällegi, et hageja tuleb samast lepingust tuleneva nõudega hiljem uuesti kohtusse.

Olukorras, kus võlgnik ei ole pikemat aega suutnud makseid teha ning võlgu on palju, ei aitaks

teda, nagu eespool mainitud, ka eraldi iga laenu restruktureerimine. Faktilises maksejõuetuse

olukorras tuleks kõiki võlgu lahendada kompleksselt. Eraisiku maksejõuetusavaldusi võlgnikud

aga praktikas ise eriti ei esita.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 regulatsioon ei ole õnnestunud ning vajaks

kriitilist ülevaatamist.

Eeltoodu tõttu annab kohus hagejale ka loa edasikaebamiseks, kuigi tegemist on lihtmenetluses

tehtud otsusega.

6.5. Kohus palus hagejal istungil ka selgitada, mis põhjusel hageja maksekäsu kiirmenetluses

esitas põhivõlana 2855,48 eurot, hagis täpselt 10 eurot väiksemana, maksekäsus intressinõude

353,89 eurot, hagis 349,74 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja maksekäsus esitatud nõuded ei

olnud põhjendatud, seega ei saa ka rääkida nõude vähendamisest.

Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära

suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes

menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p

24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses

valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused

saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis

järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida.

Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

6.6. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, käsitleb kohus ka viivisenõuet.

Ümberarvestuse juures märgib hageja, et kostjalt tuleks välja mõista viivis aastase intressi

määraga võrdses viivisemääras s.o 39,90% põhiosalt 798,38 eurolt alates 11.05.2024 kuni

põhivõla tasumiseni.

Hageja väitel on leping üles öeldud 25.12.2023. Hageja on esitanud tõendina e-kirja (dtl 61), mis

on saadetud 28.12.2023. Kirjas on märgitud, et krediidikontoleping on lõpetatud. Hageja väitel

saadeti 10.12.2023 üles ütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxx.

Pdf failina esitatud kirjas on märgitud, et võla tasumata jätmisel loetakse leping lõppenuks alates

25.12.2023, ent pdf faili ei tõenda, et kiri saadetud on. 28.12.2023 kirja saatmine on seevastu

tõendatud. Kuid hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks võlas olnud ka nõude ümberarvestuse

kohaselt.

Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid

kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset

(kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama

tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on

asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui

lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku

lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus

leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist,

tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole

menetluses osalenud, mistõttu ei ole teada, et tal oleks tekkinud menetluskulusid. Seetõttu kohus

hagejalt kostja kasuks menetluskulusid ka välja ei mõista.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik