3-25-1616/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1616

Haldusasi

S.G kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi, Harju

Maakohtu, Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna

Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – S.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1616.

2. Jätta S.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-1616 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.G (kaebaja) esitas 29.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis

vaidlusaluse haldusakti või toimingu viitenumbriks 2-2/1-25/5879-1. Kaebaja selgitas, et

soovib kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud ebaseaduslike kohtulahendite (Harju Maakohtu

XX.XX.XXXX otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsuse) läbivaatamist.

2. Tallinna Vangla selgitas 30.05.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 08.04.2025

pöördumise nr 2-2/1-25/5879-1 seoses elektroonilise valve all ennetähtaegselt vanglast

vabanemisega, kus mh viitab karistusseadustikule (KarS) ja kohtumäärusele. Vangla ei ole

kaebaja pöördumisele vastanud ning kaebaja ei ole kohtule vastamise seisuga vaiet esitanud.

Vangiregistri andmetel on elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise menetlust

alustatud 21.05.2025 ning hetkel pannakse kokku materjale maakohtule edastamiseks.

3-25-1616

3. Tallinna Halduskohus tagastas 06.06.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kaebaja soovib, et kohus hindaks halduskohtumenetluses kaebajat süüdimõistvate ja talle

vanglakaristuse määranud kohtulahendite õiguspärasust. Kaebaja tunnistati süüdi KarS § 184

lg 2 p 2 järgi ning teda karistati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 otsusega

jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud kaebaja

kassatsioonikaebust 03.01.2023 määrusega menetlusse. Halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tallinna Halduskohus on sarnastel asjaoludel esitatud

kaebuse osas tehtud 21.04.2025 määruses nr 3-25-1104 kaebajale selgitanud, et halduskohtu

pädevuses ei ole kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste õiguspärasuse hindamine, nende

tühistamine ega muutmine. Kohus jääb nende seisukohtade juurde ka siinses asjas.

Halduskohus ei ole kriminaalasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu

kaebaja saab pöörduda, kui ta ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtulahendiga. Jõustunud

kohtuotsuse tühistamise pädevus on teistmismenetluses üksnes Riigikohtul ning praegusel

juhul on kaebaja võimalused enda õiguste kaitseks, s.o kohtuotsuste tühistamiseks,

ammendunud.

Kaebaja on kaebuses viidanud vaidlustatavale haldusaktile numbriga 2-2/1-25/5879-1.

Tallinna Vangla on kohtule vastanud, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid kaebaja 08.04.2025

pöördumisega, mille ta tegi seoses elektroonilise valve all ennetähtaegselt vanglast

vabanemisega. Vangla on kohtule selgitanud, et elektroonilise valvega ennetähtaegse

vabanemise menetlust on alustatud 21.05.2025 ning kohtule vastamise aja seisuga pannakse

kokku materjale maakohtule edastamiseks. Kohtule nähtuvalt on ennetähtaegse vabastamise

menetlust ja tähtaegu kaebajale selgitatud Harju Maakohtu 21.04.2025 määruses.

Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine on maakohtu pädevuses. Seega ei saa halduskohus

kaebajat enne tähtaega vabastada. Halduskohtus saaks kaebaja nõuda üksnes seda, et tema

avaldus läbi vaadatakse või tema pöördumisele vastatakse. Vangla on kohtule kinnitanud, et

kaebajale ei ole vastatud. See tähendab, et kaebaja saaks halduskohtus nõuda üksnes vangla

kohustamist tema avaldust läbi vaatama või tema avaldusele vastama. Vangistusseaduse

(VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu

peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei

ole vaiet vastava kohustamisnõudega vanglale esitanud. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole

vaiet esitanud ega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei ole halduskohtule kaebuse

esitamine lubatav ning kaebus elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise osas tuleks

kaebajale tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kui kaebaja soovib kohustamisnõude

esitamist, tuleb tal esitada ennekõike sama nõudega vaie Tallinna Vanglale ning oodata ära

vaiet lahendav otsus. Alles pärast vaidemenetluse läbimist saab kaebaja vajadusel esitada

kaebuse halduskohtule.

4. S.G esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.06.2025 määruskaebuse halduskohtu määruse

tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

2(3)

3-25-1616

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52˗54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2025

määruse muutmata.

7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb

seadus ette teistsuguse menetluskorra.

8. Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste õiguspärasuse

hindamine. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022

otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on jõustunud. Jõustunud kohtuotsuse tühistamise

pädevus on teistmismenetluses üksnes Riigikohtul. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

Riigikohus korduvalt keeldunud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebajale riigi õigusabi

andmisest teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi seaduse § 7 lg 11 alusel. Samuti on

Riigikohus jätnud kaebaja teistmisavalduse 06.02.2024 määrusega läbi vaatamata

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 371 ja § 350 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et

süüdimõistetu saab esitada teistmisavalduse vaid advokaadist kaitsja vahendusel.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja võimalused viidatud kohtuotsuste tühistamiseks

on ammendunud.

9. Tallinna Vangla on 30.05.2025 vastuses halduskohtule selgitanud, et vangiregistri

andmetel on kaebaja suhtes elektroonilise valvega ennetähtaegse vabanemise menetlust

alustatud 21.05.2025 ning hetkel pannakse kokku materjale maakohtule edastamiseks. Vangla

toimingud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamisel

kuuluvad oma olemuselt karistusõiguslikku mateeriasse. Vangla ei täida nimetatud materjale

koostades materiaalselt haldusülesannet, vaid sarnaselt kohtueelse menetlejaga kriminaalasja

kohtueelses menetluses loob maakohtu jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatava

küsimuse lahendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus nr 3-21-2427, p

11). Vangla edastab kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks VangS §

76 lg-s 1 nimetatud teabe ja materjalid maakohtule ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise vastavalt KarS §-s 76 sätestatule otsustab maakohtu täitmiskohtunik

(KrMS §-d 426 ja 432). Seega lahendab kõik küsimused vangla toimetatud ettevalmistava

menetluse ning vangla esitatud materjalide võimalike puuduste kohta täitmiskohtunik

maakohtus toimuva menetluse raames. Täitmiskohtuniku määruse peale on võimalik edasi

kaevata Riigikohtuni välja. Kaebaja saab oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta selles

menetluses.

10. Eelneva põhjal tagastas halduskohus S.G kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud ka seda,

et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet vangla kohustamiseks tema avaldust läbi

vaatama või avaldusele vastama, siis tuleb tal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus (VangS § 11 lg 5), esitades sama nõudega vaide Tallinna Vanglale ning oodata ära

vaiet lahendav otsus. Pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal õigus esitada kaebus

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)