3-25-1834/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1834

Määruse kuupäev

17. juuni 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus seoses hambaravi ja psühhiaatrilise abi

tagamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus kaebuse menetlusse võtmist takistavate normide põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla vahistatu X esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

vastu. Kaebaja märkis, et Viru Vanglasse saabudes, s.o 20. mail 2025 teavitas kaebaja

koheselt vanglat, et kaebajal on hambad katki ja hambad valutavad ning kaebaja vajab

psühhiaatrilist ravi. Kaebaja on sellekohaseid kaebusi ja taotlusi esitanud vanglale mitmeid,

kuid abi puudub. Kaebajale on antud vaid valu leevendavaid tablette, mis aga valu ei

leevenda. Kaebaja vaimne tervis on sedavõrd haige, et kaebaja teeb asju, mida ta ei kontrolli.

Mõni päev tagasi toimunud kohtuistungil käitus kaebaja ettearvamatult. Kaebaja palub

tuvastada vangla tegevuses õigusvastasus ning esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat

toimetama kaebaja erandkorras hambaarsti ja psühhiaatri juurde ning et kohus lähtuks

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 12, mille kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastusega

või muu terviserikkega tekitatud kahjuhüvitamisega hagi või kaebuse läbivaatamisel. Ka

taotleb kaebaja, et kohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse seaduse suhtes,

mis võib olla takistuseks antud taotluse läbivaatamisel.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 10. juunil 2025 kaebaja pöördumised ning

tõi välja tervishoiutöötajate poolt vangiregistrisse märgitu.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2025. a määrusega X kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks kolmepäevase tähtaja.

4. Kaebaja esitas 11. juunil 2025 taotlused riigi õigusabi saamiseks ja tähtaja pikendamiseks.

Kaebaja palus, et kohus pikendaks puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, et kaebaja saaks

konsulteerida riigi õigusabi osutajaga.

5. Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2025. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata, pikendas Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega kaebajale antud

tähtaega ning andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks neljapäevase tähtaja.

6. Kaebaja esitas 15. juunil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles rõhutas, et soovib

esitada tuvastamisnõude, kuna see distsiplineerib vanglat tulevikus. Seejuures rõhutas

kaebaja, et palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus RLS § 22 lg 1 p 12 suhtes,

kuna see ei võimalda riigilõivuvabastust kehavigastuse või muu terviserikkega seoses esitatud

kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses

esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.

8. Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega jäeti X kaebus ja esialgse õiguskaitse

taotlus käiguta ning teda kohustati kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest

kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused. Kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks tuli kaebajal teada anda, kas kaebaja jääb kaebuses esitatud tuvastamisnõude

juurde või nõustub kaebaja esitama kohtule kohtu poolt tõhusamaks peetud kohustamisnõude,

tasuda kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal

tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ning põhjendada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus pikendas 12. juuni 2025. a

määrusega Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega kaebajale antud tähtaega ning

andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja neli päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

9. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 12. juuni 2025. a määruse kätte samal päeval. Kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 13. juunil

2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 16. juuni 2025.

10. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 15. juunil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei

vasta X kaebus siiski HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda.

Kaebaja ei ole HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud menetlusabi taotlust ega andmeid

riigilõivu tasumise kohta. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv

tasutud. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse

võtmise üheks eelduseks. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses

esinenud puudusi, s.o tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või

esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

11. Pelgalt kaebaja seisukoht, mille kohaselt peaks RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud

riigilõivuvabastus kehtima ka praeguses asjas, ei muuda kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluses esinevaid puudusi olematuks. Kohus järgis 11. juuni 2025. a määrust tehes HKMS §

2 lg-s 5 sätestatud kohtu kohustust ning selgitas kaebajale, et praeguses asjas kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks on vajalik riigilõivu tasumine, kuid vaatamata

sellele kaebaja seda ei teinud. Ka ei kasutanud kaebaja talle antud võimalust esitada

menetlusabi taotlus, vaid selle asemel taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamist.

12. Kohus leiab, et kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei

ole põhjendatud. Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ei ole vastuolus see, kui siseriiklikult

seatakse kohtusse pöördumisele teatud piiranguid riigilõivu tasumise kohustuse näol ning

selle tasumata jätmisel või menetlusabi taotluse esitamata jätmisel jäetakse tema pöördumine

sisuliselt menetlemata. Kohtusse pöördumise õigus ei pea olema tagatud absoluutsena.

Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud,

peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane

kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise

vältimiseks (RKHKm 4. juuni 2013, 3-3-1-86-12, p 11).

13. Sõltumata sellest, et kohus ei võtnud 11. ega 12. juuni 2025. a määruses

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas seisukohta, vaid kohus

hindas seda praeguses määruses, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust ja esialgse õiguskaitse

taotlust nendes esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta. Kaebajal on pikaajaline

kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades

tehtud lahenditest olema teadlik, kuidas kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole piisav kohtumääruses märgitu eiramine

ja selle asemel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse esitamine.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XF kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jätab

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)