3-25-815/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-815

Haldusasi

X.X.-i kaebus süüteomenetluses ning kaitsja ja

eestkostja tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.04.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.04.2025. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 31.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ajavahemikul 2014–2019

süüteomenetluses tekitatud kahju 3600 euro hüvitamiseks. Vastustajatena märkis kaebaja

Antsla valla ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), kolmanda isikuna Eesti Advokatuuri.

Kaebuse kohaselt peeti kaebajat väärteoasjades kinni 54 päeva ja kriminaalasjas 2 päeva

(12.10.–13.10.2019), kuigi 2014. aasta sügisel tehtud ekspertiisi alusel ei olnud kaebaja

süüvõimeline, ta ei olnud võimeline osalema kohtus ja süüdimõistmisel karistust kandma.

08.12.2014 määrati kaebaja eestkostjaks Antsla Vallavalitsus. PPA oli teadlik, et kaebaja ei

ole võimeline karistust kandma. Eestkostja või väärteomenetluses kaebajale määratud kaitsja

oleks pidanud esitama kaebaja nimel süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude.

2. Tartu Halduskohus tagastas 02.04.2025. a määrusega kaebuse.

3. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1

kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine,

kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kaebaja taotleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kuna teda ei oleks tohtinud

üldse kinni pidada, sest 2014. a teostati ekspertiis, mille kohaselt ei olnud ta võimeline

osalema kohtumenetluses ega süüdimõistmise korral karistust kandma. Kui kaebaja leiab, et

talle on tekitatud kahju süüteomenetluses, tuleb tal esitada nõue süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. SKHS § 23 lg-st 2 tuleneb, et pärast selle seaduse

jõustumist ehk alates 01.05.2015 esitatud taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse

võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse SKHS-s sätestatud alusel ja korras.

Praegune kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast 01.05.2015. Kaebajal tuleb esitada

väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue vastava väärteo kohtuvälisele menetlejale

ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2)

ning hiljem vajadusel pöörduda maakohtu poole.

5. Kaebaja on teinud kaebuses etteheiteid ka tema kaitsjana ja eestkostjana tegutsenud

isikutele, kes kaebaja hinnangul oleksid pidanud esitama kaebaja nimel kahju hüvitamise

taotluse. Need vaidlused ei ole avalik-õiguslikud. Eestkostja vastutust oma kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju eest reguleerib perekonnaseadus ning advokaadi vastutust

võlaõigusseadus. Tegemist on eraõiguslike vaidlustega, mille lahendamine on maakohtu

pädevuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 08.04.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.04.2025. a määruse

peale.

7. Kaebaja palub saata asja lahendamiseks Riigikohtu erikogule, kes tuvastaks, kes on pädev

menetlema kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet. Maakohus keeldus kaebaja kaebust

menetlusse võtmast, sest selle lahendamine ei ole maakohtu pädevuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.04.2025. a määruse

peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb tagastada HKMS §

207 lg 2 alusel.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses, mistõttu kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel oli õiguspärane.

Kaebaja on kaebuses taotlenud talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kuna

kaebuse asjaoludest nähtuvalt peeti teda seoses väärteoasjadega kinni 54 päeva ja

kriminaalasjas 2 päeva. Halduskohus juhtis kaebaja tähelepanu õigesti sellele, et

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-is kehtestatud

menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule, st

just sellele osale, mis on spetsialiseerunud lahendama süüteoasju. Kui kaebaja leiab, et tema

toonane kaitsja või eestkostja jätsid tema nimel vajaliku kahju hüvitamise nõude

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks esitamata, siis ka selle kaebuse lahendamine ei

allu halduskohtule, vaid samuti maakohtule, kes lahendab antud küsimust tsiviilkorras, sest

advokaat on sel juhul rikkunud oma kutsetegevuse osutamise nõudeid ning eestkostja ei ole

järginud perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi.

10. Kaebaja on määruskaebuses viidanud sellele, et ka maakohus keeldus tema esitatud nõuet

menetlemast. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus keeldus 08.04.2025. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-25-5191 menetlusse võtmast kaebaja hagiavaldust PPA ja Antsla

valla vastu. Ka viidatud asjas märkis kaebaja, et teda on õigusvastaselt seoses kriminaal- ja

väärteoasjadega kinni peetud. Kaebaja taotles maakohtult selgesõnaliselt süüteomenetlusega

tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis, et ei ole pädev asja lahendama, kuna tegemist ei

ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mida ei lahendata tsiviilasju arutavas kohtus, vaid

SKHS-i sätete järgi.

11. Eelnevast ei tulene, ja seda ka vaatamata viidatud maakohtu määrusele, et kaebuse

lahendamine oleks halduskohtu pädevuses. Nii halduskohus käesolevas asjas kui ka

maakohus viidatud määruses on andnud kaebajale piisavalt selged juhised, kuhu ja millisel

õiguslikul alusel oma õiguste kaitseks pöörduda.

12. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub

esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.04.2025. a määruse peale HKMS § 207 lg 2

alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)