4-11-2956/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VM.R-i NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-11-2956 (2373,11,002870)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi M.R kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse

väärteomenetleja Oleg Klok’i 07.07.2011.a otsuse nr 2373,11,002870 peale

Kohtumenetluse pooled seaduslik esindaja SM.R Kaebuse esitaja: M.R (isikukood:XXX; elukoht: xxx)

Menetlusalune isik: Hnery M.R (isikukood: XXX; elukoht: xxx)

Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Tule põik 2, Saue linn, Harju maakond)

M.R läbivaatamine

Istungimenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata M.R seadusliku esindaja SM.R kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju Politseijaoskonna 07.07.2011.a otsuse nr 2373,11,002870 peale, VTMS § 132 p.1 alusel.

Välja mõista M.R (rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt SM.R ) riigieelarve tuludesse menetluskulud – kaitsjatasu 95,88 eurot.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „M.R, 4-11-2956, väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning menetlusalusel isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

KrMS § 189 lg.3 kohaselt menetluskulude väljamõistmise võib vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

M.R ja kohtumenetluse poolte seisukohad

07.07.2011.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlusteenistuse väärteomenetleja Oleg Klok’i koostatud otsusega väärteoasjas nr

2373,11,002870 karistati M.R tubakaseaduse (TubS) § 47 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt M.R-i 28.04.2011.a kella 11.10 ajal Harju maakonnas Saue linnas Kadakamarja tänava ja Nurmsalu tänava vahelisel park-metsaalal alaealisena tarvitas tubakatoodet sigaretti „Trend Platinum“. Sellise tegevusega rikkus M.R-i TubS § 27 nõudeid ning pani toime TubS § 47 rikkumise.

Kaebuse sisu

M.R seaduslik esindaja SM.R 25.07.2011.a Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles eelnimetatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse kohaselt on sigaretipakk Trend Platinum ja sigaretikoni Trend Platinum väärteoasjas asitõenditena fabritseeritud, sest ei tunnistaja M. V , M. P ja S. N ütlustest ei nähtu, kellele kuulus sigaretipakk ja suitsuots. Tunnistaja S. N ei ole välja selgitanud sigaretipaki ja suitsuotsa kuuluvuse asjaolu, selle kohta ei ole ütlusi andnud teised tunnistajad ega menetlusalune isik. Samuti ei ole suitsuotsalt võimalik tuvastada, et suitsuots on nimetusega Trend Platinum. Seega ei ole suitsupakk ja –ots tõenditeks VTMS § 31 tähenduses. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetluses on rikutud VTMS § 49 sätestatud nõudeid menetlustoimingute protokollidele. Vaatlusprotokollil puudub VTMS § 49 lg 2 p 3 sätestatud väärteoasja nimetus, väärteoasja nimetusena on protokollil märgitud „M.R“, see on menetlustoimingule allutatud füüsilise isiku eesja perekonnanimi, seega ei ole vaatlusprotokoll tõend VTMS § 31 tähenduses. Samuti puudub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil väärteoasja nimetus, seega ei ole ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendiks VTMS § 31 tähenduses. Samuti leiab kaebuse esitaja, et menetlusalusele isikule ei tehtud ülekuulamisel VTMS § 56 lg.2 p.6 järgi teatavaks tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-le 19. Kaebuse kohaselt O. Klok rikkus VTMS § 49 nõudeid ning ei vormistanud menetlustoimingu protokolli, kui S. M.R tutvus väärteoasja toimikuga ning andis oma allkirja valgele paberile.

Lisaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetleja rikkus VTMS § 114 lg 5 sätestatut ning registreeris S. M.R 21.07.2011.a taotluse õigusvastaselt M.R § 18 lg 1 sätestatud teabenõudena.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning menetlustoimingute tegemisel on rikutud nii sisulisi kui vormilisi menetlusnõudeid.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on M.R poolt toimepandud, see on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega – nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütlustega.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.R-i pani toime TubS § 47 järgi rikkumise ning teda tuleb karistada rahatrahviga.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja M.R, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad S N ja Kristina Oisaar leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et menetlusalusele isikule on õigusi selgitatud, sest menetlusalune isik on oma allkirjaga väärteoprotokolli pöördel kinnitanud, et on õigustega tutvunud, samuti kinnitas seda oma allkirjaga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Kohtuistungil selgitas politseiametnik K. Oissar, et enne ülekuulamise alustamist ta tutvustas

M.R-ile tema õigusi ja kohustusi, palus, et ta nendega tutvuks ning seletas talle need lahti. Samuti palus H. M.Rl esitada küsimusi, kui midagi jäi talle arusaamatuks. Menetlusalusel isikul küsimusi ei olnud. Lisaks on menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutanud, et „õigused ja kohustused on arusaadavad, kuna ütlused eraldi lehel ja otsus palun saata posti teel kodusel aadressil“. Seega menetlusalusele isikule on nõuetekohaselt tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on tema ülekuulamisel tutvustatud VTMS §

56 lg.2 p.6 kohaselt tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19.

Väärteo toimepanemine, st alaealise M.R-i poolt tubakatoote tarvitamine, on tõendatud tunnistajate S. N, M. P , M. V ütlustega, samuti menetlusaluse isiku enda ütlustega.

Menetlusalune isik on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 28.04.2011.a läks ta koos sõprade M. V ja M. P Saue Gümnaasiumi taha metsa, tema istus kivil, teised seisid, ta võttis taskust välja halli värvi sigaretipaki Trend, pakis oli üks sigarett. Ta võttis selle sigareti, pani põlema ning tegi suitsu, sigaretipaki viskas maha. Märgates kedagi neile liginemas, viskas põleva sigareti kivile. Samas istungil avaldas menetlusalune isik, et viskas maha vana suitsupaki Trend Platinum, võttis taskust teise suitsu – margi LT ning tõmbas seda. M.R-i on selgitanud, et politseijaoskonnas 07.06.2011.a näidati suitsupakki ja –koni Trend Platinum ning küsiti, kas need kuuluvad talle, ta vastas jaatavalt. Samuti on ta andnud ütlusi, et keegi tema lähedal peale ta enda ei suitsetanud. Kohtule on usutav, et menetlusalune isik andis kohtueelses menetluses õigeid ütlusi, väites, et kuna sigaretipakis Trend Platinum oli viimane sigaret, võttis ta just seda marki sigareti ning viskas tühja paki maha. Ka tunnistaja S. N, kes palus noormeestel oma taskud ette näidata, eesmärgiga leida veel sigarette, ei näinud M.R-i teist sigaretipakki. Tunnistaja S. N (politseiametnik) on andnud ütlusi, et 28.04.2011.a Saue Gümnaasiumi taga park-metsaalal ta nägi, kuidas kivil istuv noormees suitsetas tubakatoodet – sigaretti. Kaks noormeest seisid, kuid ei suitsetanud. Kambale lähenedes märkas tunnistaja, kuidas sigaretti suitsetanud noormees viskas selle kivile. Tunnistaja võttis maast tühja sigaretipaki Trend ja pani suitsuotsa Trend sigaretipakki. Sigaretti suitsetanud isikuks osutus M.R-i. Tunnistaja M. P ütluste (avaldatud VTMS § 99 lg.8 alusel) kohaselt ta läks 28.04.2011.a koos

M.R-i ja M. V Saue Gümnaasiumi taha metsa. Tema ning M. V seisid, M.R-i istus kivil.

Tunnistaja nägi, kuidas menetlusalune isik võttis taskust sigareti ja tikud ning tegi suitsu. Tunnistaja koos M. V ei suitsetanud. Tunnistaja M. V (avaldatud VTMS § 99 lg.8 alusel) on andnud ütlusi, kuidas 28.04.2011.a tema koos M.R-i ja M. P läks Saue Gümnaasiumi taga olevasse metsa. M.R-i võttis enda taskust välja halli värvi sigaretipaki, seal sees oli üks sigaret, mida ta ka suitsetas. Tunnistaja ise ei suitsetanud, vaid seisis kõrval. Seega on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud, et M.R-i rikkus TubS § 27 ning pani toime TubS § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasjas asuva vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud sigaretipakki Trend Platinum ning sigaretikoni Trend Platinum.

M.R-i ei ole kaitsja väide, et väärteoasjas ei ole kindlaks tehtud asjaolu, kas sigaret

Trend Platinum vastab M.R § 15 sätestatud nõuetele ning kas see on tubakast tehtud ning pärineb taimsest materjalist, mis on perekonnast. Kaitsja ei ole taotlenud nikotiana ekspertiisi määramist ning kui sigaret Trend Platinum ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ei oleks see ka kaubandusvõrgus kättesaadav. Menetlusalune isik on korduvalt (kohtueelses menetluses ja kohtus) kinnitanud, et suitsetas, menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad teised tõendid, nende tõendite alusel on otsus tehtud ning asjakohased ei ole kaebuse esitaja hilinenud väited selle kohta, et tegemist ei olnud tubakatootega.

Kohus asub seisukohale, et väärteomenetleja ei ole rikkunud VTMS § 49 sätestatud nõudeid menetlustoimingute protokollidele. Vaatlusprotokollile väärteoasja nimetuse (numbri) lisamata jätmine ei ole eksimus, mis tingiks vaatlusprotokolli tõendiks mittelugemise VTMS § 31 tähenduses. Lisaks märgib kohus, et VTMS § 31 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses järgitakse kriminaalmenetluse sätteid, seega tõendiks on menetlusaluse isiku ütlused, mitte menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.

Kohus asub seisukohale, et väärteomenetleja ei ole rikkunud S. M.R VTMS § 114 lg 5 sätestatud õigust tutvuda väärteotoimikuga, teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Kaebuse esitaja S. M.R on kaebuses märkinud, et ta tutvus

07.07.2011.a väärteoasjas otsuse teinud väärteomenetleja O. Kloki juures väärteoasja toimikuga, väärteoasja materjalidele on lisatud S. M.R allkiri toimikuga tutvumise kohta. Samuti on S. M.R-ile väljastatud toimiku koopiad 22.07.2011, so esimesel võimalusel pärast S. M.R poolt 21.07.2011.a esitatud sellekohase taotluse saamist. Toimikust koopiate kättesaamist on S. M.R kinnitanud oma allkirjaga. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt koopiate väljaandmine ei ole menetlustoiming, seega ei koostata menetlustoimingu protokolli VTMS §

49 kohaselt.

M.R on toime pannud väärteo – ta alaealisena tarvitas tubakatoodet, mis on TubS § 27 rikkumine, pani TubS § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik M.R-i oma tahtliku käitumisega.

Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Rahatrahvi määramisel on võetud arvesse rikkumise sisu. Rahatrahv 4 trahviühikut (so 16 eurot) on lähedane minimaalsele karistusele (3 trahviühikut).

Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas.

VTMS § 38 lg.1 näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistetu (käesoleval juhul menetlusalune isik) süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud. Kaitsjatasu summas 95,88 eurot on põhjendatud.

Kohus juhindub VTMS § 111, 132 p.1, 133, 135, 155, 156; KrMS § 180, 189 ja VTMS § 2, 38.

Kohtunik