3-23-2431/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2431

Otsuse kuupäev

17. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Viru Vangla 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-

23/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas X-i (kaebaja) 18. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-3/138 süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määras kaebajale

3-23-2431

distsiplinaarkaristuseks seitse ööpäeva kartserit katseajaga kaks kuud. Käskkirja kohaselt ei

allunud kaebaja 4. augustil 2023 vanglaametniku korraldusele asuda tööle.

2. Kaebaja esitas 8. septembril 2023 Viru Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks, mille vangla jättis 27. septembri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/284-2

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 26. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18. augusti

2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2

tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 3. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis

vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

5. Vastustaja esitas 30. novembril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata. Kaebaja etteheited 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 ja 27.

septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2 osas on põhjendamatud.

6. Tartu Halduskohus määras 13. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

7.1. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest vangla eiras haldusmenetluses

uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust, otsus on kaalutlusvigadega, tõendeid pole hinnatud

korrektselt ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vangla jättis arvestamata

asjaoluga, et ta andis koheselt valvurile teada, et tal on allergia, mistõttu oli tal õigus keelduda

tööst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel. Varasemalt koostatud

meditsiinitõendid ei olnud enam asjakohased, kuna 25. mail 2023 teostatud uuringu tulemuste

(allergiatest) järgi on tal tolmuallergia ning sellega pole käskkirjas arvestatud. Vastustaja on

käskkirjas hinnanud kaebaja tervislikku seisundit, ületades seeläbi oma pädevust.

7.2. Kaebaja teavitas valvurit allergia esinemisest, kuid sellega ei arvestatud. Samuti ei

võetud arvesse 25. mai 2023. a allergiatesti tulemust, millega tuvastati kaebajal kodutolmu

vastu allergia. Tööle määramise käskkiri koostati septembris 2021 ning selles ei saanudki

allergiaga arvestada ehk kaebaja tervislik seisund on vahepeal muutunud.

7.3. Vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses ei ole vangla kaebaja seisukohtadele vastanud ja

neid piisavalt käsitlenud. Vaidemenetluse raames ei ole küsitud ka arsti arvamust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kroonilist haigust põdeva isiku karistamisel sel põhjusel, et

kinnipeetav on enne tööle asumist põhjendamatult taotlenud tervisekontrolli, on vanglal

tavapärasest suurem tõendamiskoormus.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

8.1. Kaebaja keeldus 4. augustil 2023 antud tööle minemise korraldust täitmast, sest tal on

väidetavalt allergia, samas tervishoiutöötaja vastuvõtule minekut ei pidanud kaebaja

vajalikuks. Selle tegevusega rikkus kaebaja VangS § 67 p 1 ja teda karistati põhjendatult

distsiplinaararestiga. Kui arst oleks näinud pärast allergiatesti tulemuste saamist kaebajal tööd

takistavaid asjaolusid, siis oleks vastavalt muudetud ka tõendit töövõime osas.

3-23-2431

8.2. 25. mail 2023 tehtud allergiatesti alusel tuvastati kaebajal madal allergia „kodutolmu,

Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae, prussaka lgE“ suhtes. Testi

tulemus oli 0,36 kU/L, olles 0,01 võrra suurem kui referentsväärtus 0,35, alla mille oleks tema

allergiatesti tulemus olnud negatiivne. Allergiatesti tulemusest nähtub, et kaebajal on madal

reaktsioon referentsmaterjalile. Tuntud meditsiinilabori SYNLAB informatsiooni kohaselt

esineb näitude kU/L väärtuse 0,35-0,69 vahemikus allergiale iseloomulikke sümptomeid

harva. Seejuures tekivad allergiale iseloomulikud sümptomid alates klassifikatsiooni II

klassist, mis on vahemikus 0,7-3,49 ku/L. Kaebajal on madal allergiline reaktsioon

referentsmaterjali suhtes, kuid seejuures on ebatõenäoline või harv allergiale iseloomulike

sümptomite esinemine. Kaebajale selgitati 3. juulil 2023 testi tulemusi. Kordagi enne ega

pärast 3. juulil 2023 toimunud vestlust ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole

allergiatesti tulemustega seoses ja väitnud töövõime muutumist. Allergiatesti tulemusi

proovib kaebaja enda kasuks tõlgendada vaid olukordades, kus talle on antud korraldus tööle

asuda.

8.3. Asjaolu, et 2021. a kooskõlastuse andmise ajal puudusid arstil allergiatesti tulemused, ei

oma määravat tähtsust. Pärast allergiatesti tegemist oli vangla meditsiiniosakond teadlik

kaebaja allergiatesti tulemusest, kuid ei pidanud vajalikuks muuta hinnangut kaebaja

töövõimelisusele. Madal allergianäit ei olnud kaebaja terviseseisundit niivõrd raskendav

asjaolu, et see oleks takistanud tal töötamist ühel või teisel moel. Varasemalt antud arsti

hinnang võib tõendada kinnipeetava töövõimelisust, kui kinnipeetav ei ole välja toonud ja

vanglale ei ole muul viisil teada saanud asjaolusid, mis viitaksid, et isik ei ole tervislikel

põhjustel võimeline töötama. Kuna allergiatesti tulemused ei mõjutanud kaebaja töövõimet

oluliselt, siis ei esinenud VangS § 37 lg 2 p 3 mõttes töötamist välistavat asjaolu tervislikel

põhjustel ning kaebaja on toime pannud rikkumise.

8.4. Kaebaja väidet allergia esinemise osas on arvestatud nii valvuri ettekandes kui ka hiljem

distsiplinaarmenetluses ja vaidemenetluses. Pelgalt allergia esinemine ei välista siiski

töötamist. Kuna kaebaja keeldus meediku vastuvõtust, siis pole tal võimalik väita ega

tõendada, et tema tervislik seisund ei võimaldanud töötamist. Ka tavapärases elus ei ole

harvad juhtumid, kus inimesed töötavad vaatamata allergiate esinemisele ja kasutavad

vajadusel vastavaid ravimeid.

8.5. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja viide vajadusele tervisekontrolliks vahetult enne

tööle asumist seoses kroonilise haigusega, kuivõrd kaebaja keeldus 4. augustil 2023 meediku

vastuvõtust ning ühtlasi jääb selgusetuks, millist kroonilist haigust kaebaja silmas peab.

8.6. Arvestades rikkumise raskust on määratud karistus proportsionaalne, pealegi rakendati

karistust tingimusega ehk karistust ei pöörata täitmisele kui isik kahe kuu jooksul uut

rikkumist toime ei pane.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on Viru Vangla 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 õiguspärasus.

Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarmenetluses 7-ööpäevase

kartserikaristusega selle eest, et ta jättis vanglaametniku 4. augustil 2023 antud seadusliku

korralduse asuda tööle täitmata. Vangla hinnangul rikkus kaebaja seeläbi VangS § 67 p 1 ning

pani toime distsiplinaarüleastumise. Kaebaja hinnangul on temal mais 2023 tuvastatud

tolmuallergia piisav asjaolu, et tööle asumise korraldus jätta täitmata ning seetõttu esineb alus

ka kartserikaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Samuti palub kaebaja tühistada

vaideotsuse.

3-23-2431

10. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseaduses ei ole

sätestatud teisiti. VangS § 37 lg 2 p-de 1-4 järgi ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne

kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole

tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS §

37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. VangS § 67 p 1

kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67

p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku

korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava

vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Korralduse täitmata jätmine saab

olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud

tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge või, kui esineb mõni VangS §

37 lg- s 2 sätestatud alustest. Olukorras, kus kaebajale andis pädev ametnik kehtiva tööle

määramise käskkirja alusel korralduse asuda tööle, ei saa korraldust tühiseks pidada isegi

juhul, kui kaebajal esines terviseseisundist tingitud takistus tööle asumiseks. HMS § 63 lg 2 p

5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on

vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ilmselgelt oli

kaebajal põhimõtteliselt võimalik täita tööle asumise korraldust. Kaebaja väitel takistas

korralduse täitmist tema tervislik seisund, s.o esines subjektiivne takistus korralduse

täitmiseks. See ei ole aga HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt asjaoluks, mis toob kaasa korralduse

tühisuse.

11. Kaebaja võis korralduse saamisel õiguspäraselt, s.o VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust

rikkumata, keelduda töötamisest ka juhul, kui erakorraline terviserike ei võimaldanud tal tööle

asuda (VangS § 37 lg 1 p 3) või tööle asumine oleks ohustanud tema elu ja tervist (TTOS § 14

lg 5 p 4). TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille

täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse

nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja

töökeskkonnavolinikule.

12. Kaebaja on seisukohal, et kuna tal on 23. mai 2023. a vereproovi alusel tuvastatud

allergiatestiga tolmuallergia ja ta selle esinemisele korralduse saamisel viitas, siis on tema

keeldumine põhjendatud, sest korralduse täitmisel võinuks tema elu ja tervis sattuda ohtu.

Kohus sellega ei nõustu. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebajal esinesid juba

korralduse andmise hetkel tolmuallergiast tulenevad negatiivsed mõjutused (lööve, punetus,

hingamisraskused, silmade punetus, sügelus, pisaravool, ninaeritis jms). Arvestades, et

tolmuallergia peamiseks riskiteguriks saab pidada pikaajalist kokkupuudet tolmulestadega,

siis saab töökorralduslike vahenditega seda mõju kaebajale välistada või oluliselt vähendada.

Tolmuallergia korral on võimalik koristamisel kaitsevahendite (kaitsemask, kindad)

kasutamisega ja koristamisaja mõistliku piiramisega tolmu mõju isikule vähendada, samuti

saab sümptomite leevendamiseks ja kaotamiseks abi asjakohastest ravimitest. Seetõttu ei anna

ainuüksi tolmuallergia esinemine ja sellekohase allergiatesti tulemused automaatset töölt

vabastust.

13. Ebaõige on kaebaja hinnang, et meditsiiniosakond ei olnud allergiast teadlik. Kaebaja

tervisekaardil ei ole kajastatud vereproovide võtmise päevi ja täpset tulemust, kuid sellest

nähtub, et 23. mail 2023 võetud vereproovide (aluseks ka allergia tuvastamisel) tulemusi on

kaebajale suvel 2023 tutvustatud ja tema soovil on sellest talle ka koopia väljastatud. Kui

vangla ei oleks tulemustest teadlik olnud, ei oleks ta saanud kaebajale ka 23. mai 2023. a

3-23-2431

laboratoorse uuringu vastust väljastada. Seega oli vastustaja meditsiiniosakond allergiatesti

tulemustest teadlik (sh sellest, et tulemuste kohaselt oli kaebajal madal reaktsioon

referentsmaterjalile – tulemus ületas referentsväärtust väga väikeses osas) ja miski ei kinnita

kaebaja väidet, et allergiatesti tulemusi poleks vanglas üldse arvestatud. Vangla on

vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses allergiatesti olemasolu ja tulemust arvestanud, kuid on

põhjendatult viidanud sellele, et see ei takistanud tööle asumise korralduse täitmist.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustaja pole arvestanud allergiale viitamist. Nii 4.

augusti 2023. a ettekandes, vaidlustatud 18. augusti 2023. a käskkirjas nr 3-23/1-3/138 ja 27.

septembri 2023. a vaideotsuses nr 6-12/284-2 on osundatud kaebaja 4. augustil 2023 tehtud

viitele allergia esinemisele, kuid on seejuures põhjendatult asutud seisukohale, et see ei ole

automaatseks töötamist takistavaks asjaoluks ning kaebajat pole ajutiselt ega alaliselt

töökohustusest vabastatud. Samuti ei ole kaebajal korralduse andmise päeval tuvastatud

selliseid terviseprobleeme, mis takistanuks tööle asumise korralduse täitmast. Väheoluline ei

ole ka fakt, et kaebaja 4. augustil 2023 tööle asumise korraldust saades ja allergiale viidet

tehes ei soovinud tervishoiutöötaja poolset ülevaatust ning tervisehoiutöötaja ei ole seetõttu

samal päeval kaebaja terviseseisundit ka sisuliselt hinnanud. Seega puuduvad tõendid, mis

kinnitaks, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud korralduse saamise päeval seda

korraldust täita ning et tema elu ja tervis oleks täitmise korral olnud ohustatud. Kaebaja

esitatud võimalikud tagajärjed tema tervisele on üldsõnalised ja oletuslikud.

14. Kaebaja on viidanud ka Riigikohtu lahendile, milles käsitleti olukorda, kus kroonilist

haigust põdev isik soovis tervisekontrolli tegemist ja haldusorgan pidas seda põhjendamatuks.

Sellise olukorraga pole praegu tegemist, sest kaebaja ise ei soovinud tervishoiutöötaja

ülevaatust korralduse saamise päeval. Samuti ei nähtu, et kaebajal esineks mõni krooniline

haigus, mis võiks õigustada tööle asumise korralduse täitmata jätmist seetõttu, et haigusest

tingitud negatiivsed tagajärjed on igapäevaselt sarnased.

15. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja jättis ilma mõjuva põhjuseta valvuri

antud tööle asumise korraldused täitmata, mistõttu rikkus kaebaja sellega VangS § 67 punktist

1 tulenevat allumiskohustust ning pani toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda

distsiplinaarkorras karistada.

16. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Teo

toimepanemise ajal kehtinud VangS § 63 lg 1 p 4 lubas kinnipeetavat karistada kartserisse

paigutamisega maksimaalselt 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 kohaselt võis vanglateenistuse

ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et

kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni

kuue kuuni. Vangla karistas kaebajat 7 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega ja rakendas

katseaega 2 kuud.

17. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kohtu hinnangul on vangla

nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust.

Toimepandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning

karistamine sellise teo eest omab nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Senise

kohtupraktika alusel tuleb tööle asumise korraldusele mitteallumist pidada raskeks

rikkumiseks (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2021. a otsus nr 3-18-1895 (p 19);

10. oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133 (p 17), 29. septembri 2015. a otsused nr 3-3-2-1-15 (p

3-23-2431

25) ja 3-3-2-2-15 (p 26)). Vastustaja on seega põhjendatult leidnud, et töökohustuse täitmisest

keeldumist tuleb käsitleda raske rikkumisena ning sellistele rikkumistele reageerimata jätmine

võib soosida samalaadse käitumismustri levimist vanglas. Senises laiaulatuslikus

kohtupraktikas ei ole samalaadsete rikkumiste eest määratud 7-15 ööpäeva pikkuseid

kartserikaristusi peetud ebaproportsionaalseks. Kohus leiab, et rikkumise raskust ja karistuse

eesmärki arvestades on kaebajale määratud 7-ööpäevane kartserikaristus proportsionaalne

ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Lisaks

tuleb silmas pidada, et karistus määrati katseajaga ehk kui kahe kuu jooksul kaebaja uut

distsiplinaarsüütegu toime ei pane, siis ei pöörata karistust ka täitmisele.

18. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Kaebajat on

teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja tema

menetluslikke õigusi, ta on saanud esitada oma seisukoha toimunu kohta ning

distsiplinaarkaristus on määratud aegumistähtaega järgides.

19. Seega ei ole vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alust. Kuna kohtu hinnangul on

distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane, siis on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja

peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.

20. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste

menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 ls 4).

21. Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider