4-11-3310/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VF.P NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-11-3310 (2315,11,007624)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi F.P kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida

politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja

Kristi Varese 04.08.2011.a otsuse nr 2315,11,007624 peale

Kohtumenetluse pooled

esindaja S Kaebuse esitaja: F.P F.P(isikukood: XXX; elukoht: xxx)

Menetlusalune isik: F.P(isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond (asukoht: Vikerlase 14, Tallinn)

F.P läbivaatamine

30.november 2011.a avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata F.P seadusliku esindaja S F.P kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Ida Politseijaoskonna 04.08.2011.a otsuse nr 2315,11,007624 peale

VTMS § 132 p.1 alusel.

Välja mõista F.P-lt (rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S F.P-lt) riigieelarve tuludesse menetluskulud – kaitsjatasu 57,53 eurot.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „F.P, 4-11-3310, väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

2 2

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning menetlusalusel isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

KrMS § 189 lg.3 kohaselt menetluskulude väljamõistmise võib vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

F.P ja kohtumenetluse poolte seisukohad

04.08.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2315,11,007624 määrati F.P alkoholiseaduse (F.P-ks) § 71 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, so 12 eurot. Otsuse kohaselt F.P

kella 01.05 ajal Tallinnas Narva mnt 95 tarbis alkohoolset jooki õlut, olles alaealine. Ta rikkus seega F.P-ks § 46 ning pani toime F.P-ks § 71 sätestatud väärteo.

Kaebuse sisu F.P esindaja S F.P esitas 23.08.2011.a Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel.

Kaebuse kohaselt menetlusalune isik F.P ei joonud Tallinna Lauluväljakul toimunud Õllesummeril õlut, vaid ta jõi alkohoolset jooki, kuid mitte õlut ning mitte 08.07.2011.a kell

01.05, nagu on kirjas väärteoprotokollis ja otsuses. F.P jõi muud alkohoolset jooki ja ajaliselt palju varem. Kaebuse kohaselt ei selgitatud menetlusalusele isikule, mida talle süüks pannakse ning milliseid toiminguid tehakse. Samuti leiab kaebuse esitaja, et politseinikud on vabaõhuüritustel rikkunud väärteomenetluse korda. Kaebuse esitaja seisukohal, et tunnistaja F.P. Petrov on andnud väärteoasjas valeütlusi ning asjaolu, et F.P jõi õlut, on välja mõeldud. Kaebuse kohaselt turvamees ei näinud üldse,

et menetlusalune isik oleks alkohoolset jooki joonud, kuna sellel hetkel F.P alkohoolset

jooki enam ei joonud, selle tarbimisest oli aega möödunud. Samuti ei nimetanud menetlusalune isik tunnistajale, millist alkohoolset jooki ta jõu. Seepärast ei ole tunnistaja F.P. P ütlused tõendiks VTMS § 31 tähenduses. Samuti on K. Vares väärteoasjas otsuse tegemisel tuginenud tunnistaja J. R ütlustele, kuid teda pole väärteoasjas üle kuulatud ning K. Vares on otsuse tegemisel tuginenud olematule tõendile.

Kaebuse kohaselt on väärteomenetluses rikutud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 723

lg.3 sätestatut, sest menetlusalusel isik oli teadvusel, koordinatsioon oli häireteta ehk

menetlusalusel isikul puudusid PPVS § 723

lg.3 sätestatud ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused ning alaealise F.P kontrollimine indikaatorvahendiga oli põhjendamata. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et F.P-le ei tutvustatud PPVS § 7 24 lg-s.2 sätestatud õigusi, ei

võimaldatud menetlusalusel isikul kirjutada protokollile selgitusi ja märkusi. Sellega on väärteomenetleja rikkunud oluliselt menetluskorda ja kontrollile allutatud isiku õigusi.

Kaebuses on välja toodud, et väärteomenetleja kontrollis menetlusalust isikut

indikaatorvahendiga enne isikusamasuse tuvastamist ning väärteomenetleja võltsis indikaatorvahendi kasutamise protokolli sellele andmete juurde kirjutamisega peale toimingu

lõppemist. Lisaks ei võimaldatud F.P anda ütlusi ja teha taotlusi, kui ta allutati isikusamasuse tuvastamisele.

Samuti leiab kaebuse esitaja, et on oluliselt rikutud menetluskorda, VTMS § 56 lg.2 p.6 sätestatut ning et menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19.

3 3

Kaebuse kohaselt viidi F.P suhtes samaaegselt läbi kahte menetlustoimingut – isiku ülekuulamist ning isikusamasuse tuvastamist. Samuti on rikutud VTMS § 31 lg.1 sätestatut ning menetlusalusele isikule ei ole teatavaks tehtud tunnistaja õigusi ja kohustusi. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et on rikutud VTMS § 49 sätestatud nõudeid menetlustoimingu protokollile – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub väärteoasja number, seega ei saa seda lugeda tõendiks VMTS § 31 tähenduses – ei ole teada, millise väärteoasja raames

menetlustoiming läbi viidi. Samuti on rikutud VTMS § 49 nõudeid sellega, et

väärteomenetleja K. Vares, väljastades kaebuse esitajale väärteotoimiku koopia ning võttes allkirja valgele paberile, ei vormistanud menetlustoimingu protokolli.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning menetlustoimingute tegemisel on rikutud nii sisulisi kui vormilisi menetlusnõudeid.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on F.P poolt toimepandud, see on tõendatud

väärteotoimikus olevate materjalidega –nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega,

lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega on tuvastatud alaealise

alkoholijoove. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited on

paljasõnalised, väärteomenetleja ei ole rikkunud VTMS § 31 lg.1 sätestatut, samuti ei ole rikutud VTMS § 49 nõudeid ning et koopiate väljaandmine ei ole menetlustoiming ja sellele ei koostata menetlustoimingu protokolli. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetluses ei

ole rikutud politsei ja piirivalve seaduse sätteid, sest ajavahemikul 06.07.2011-09.07.2011

toimus Tallinnas Lauluväljakul vabaõhuüritus Õllesummer, mille raames on koostatud

politseile tegevusplaan. Plaani eesmärk oli avaliku korra tagamine, kaubanduseeskirjade täitmise kontroll, alkoholija tubakaseaduse nõuete täitmine, alaealiste poolt õigusrikkumiste tuvastamine. Seega oli politseil õigus kontrollida indikaatorvahendiga igat alaealist, kes viibis antud üritusel, vaatamata sellele, kas tal esinesid ilmsed joobetunnused või mitte. Samuti ei

oma tähendust, millises järjekorras tehti joobeseisundi kontrollimine ja isikusamasuse tuvastamine, sest tegemist oli ilmselt alaealise isikuga ning haldustoimingutega, mida võivad

teha kõik väärteomenetlejad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et F.P, olles alaealine, rikkus F.P § 46 ning teda tuleb karistada rahatrahviga F.P § 71 järgi.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja F.P, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Väärteo toimepanemine, st alaealise F.P poolt alkoholi tarvitamine, on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta jõi õlut olles Lauluväljakul 08.07.2011.a kella 01.05 paiku. Istungil ta selgitas, et oli tuttavatega Õllesummeril, jõi enne õlut. Lisaks jõi ta baaris Jäägermeistrit ning kui baar pandi kinni, läks ta koos sõpradega sealt minema ning võttis joogi kaasa ning jõi väljas edasi. Tema juurde tuli kaks turvameest, kes

viisid ta politseinikke täis ruumi. Menetlusalune isik andis politseinikele oma vanemate

4 4 kontaktid, teine turvamees pani teda puhuma ning koostati väärteoprotokoll. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et talle selgitati tema õigusi ja kohustusi, need loeti talle ette.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis väärteomenetleja J. R

08.07.2011.a Tallinnas Narva mnt 95 (Lauluväljakul) kella 01.07 paiku H. alkoholijoovet, alkomeetri kohaselt tuvastati F.P joove 0,30 mg/l.

Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastas väärteomenetleja J. Rozova 08.07.2011.a kella 01.15 ajal F.P isikusamasuse.

Väärteotoimikus asub tunnistaja F.P. P ülekuulamise protokoll: F.P ülekuulamise teostas Julianna Rozova, protokoll kujutab endast ette blanketti, kuhu kanti turvatöötaja nimi, rikkuja nimi, rikkumise kellaaeg ja mitmest variandist ütlustest on ära märgitud „nr.4) olles alaealine tarbis alkohoolset jooki õlud“. Väärteootsuses on tõendiks nimetatud „V tunnistaja Julianna Rozova ülekuulamise protokoll 08.07.2011“. Kohtuvälise menetleja on kirjalikus vastuses seletanud, et politsei infosüsteemi

sisestamisel on sisestaja toimingu nimetuseks märkinud „V tunnistaja Julianna Rozova

ülekuulamise protokoll“. Hiljemalt otsust tehes süsteem paneb automaatselt tõendamise blokki protokollid nimetustega sisukorrast, mida peale kinnitamist enam muuta ei saa.

Kohus asub seisukohale, et selline põhjendus ei ole vastuvõetav. Väärteoasjas otsust

koostades tuleb lähtuda reaalselt kogutud tõenditest, mitte süsteemi sisestaja formuleeringutest. Turvatöötajate ütlusi võeti blankettidele, tegemist oli vabaõhuüritusega „Õllesummer“ ning ei ole tõenäoline, et massürituse turvatöötaja mäletaks kõiki isikuid, kes olid rikkumiste tõttu kinni peetud. Kohus on tunnistaja F.P edastanud kohtukutse (toimikus märgitud) turvafirma

aadressil, kuid F.P ei ole kohtukutset kätte saanud ning tuvastada tunnistaja asukohta ei

osutunud võimalikuks. Seega puudus kohtul võimalus kontrollida tunnistaja F.P ütlusi,

millised otsuses on märgitud kui „V tunnistaja Julianna Rozova ülekuulamise protokoll 08.07.2011“ ning kohus jätab need tõendite hulgast kõrvale.

Kohus leiab, et väärteoasjas on tuvastatud, et alaealine tarbis alkoholi. F.P-ks § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Nimetatud säte tähendab, et alaealine isik ei tohi tarvitada mitte üheski kohas sõltumata kellaajast ühtegi alkohoolset jooki, sh õlut. Sellise keelu rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Seega on kohtu hinnangul

kaebuse esitaja väide selle kohta, et menetlusalune isik tarbis alkoholi varem, mitte

08.07.2011.a kella 01.05 ajal, arusaamatu ja põhjendamatu, sest alkoholiseadus ei sätesta,

millal on alaealise poolt alkoholi tarvitamine lubatud. Nimetatud seaduses on selgelt ja

üheselt mõistetavalt reguleeritud alaealise poolt alkoholi tarbimise keeld. F.P mõiste tuleneb F.P-ks § 2 lg.1 ning alkohoolse joogi mõiste tuleneb F.P-ks § 2 lg.3. Samuti on kohtule arusaamatu menetlusaluse isiku kaitsja väide, justkui jook, mida menetlusalune isik tarbis, ei

olnud õlu F.P-ks tähenduses, vaid võis olla hoopis alkoholivaba õlu või limonaad.

Väärteomenetluses on kasutatud indikaatorvahendit – alkomeetrit, mille abil on tuvastatud menetlusaluse isiku alkoholijoove – 0,30 mg/l. Kui jook, mida menetlusalune isik jõi, ei oleks olnud alkohol, ei oleks ka võimalik alkoholijoobe tekkimine. F.P-st 0,30 mg ühes liitris väljahingatavas õhus loetakse kergeks joobeks. Seega on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud, et F.P rikkus F.P-ks § 46 ning pani toime F.P lkS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, F.P teadis, et alaealisel on alkoholi tarbimine keelatud.

Kohus leiab, et väärteomenetluses ei ole rikutud politsei ja piirivalve seaduse sätteid, sest

politsei ülesanne nimetatud seaduse kohaselt on avaliku korra tagamine, samuti

korrarikkumiste kõrvaldamine, joobeseisundi tuvastamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna Lauluväljakul toimunud vabaõhuürituse Õllesummer raames

5 5

oli politseile koostatud tegevusplaan, mille eesmärk oli avaliku korra tagamine, kaubanduseeskirjade täitmise kontroll, alkoholija tubakaseaduse nõuete täitmine, alaealiste poolt õigusrikkumiste tuvastamine, oli politseil õigus kontrollida indikaatorvahendiga iga alaealist isikut, kes viibis nimetatud üritusel. Seejuures ei ole oluline, et alaealisel esineksid

ilmsed joobetunnused. Seega politseil on õigus kontrollida alaealist isikut indikaatorvahendiga ka siis, kui ta näib kaine.

Joobeseisundi kontrollimise ja isikusamasuse tuvastamise järjekord ei ole oluline, sest antud juhul oli alkoholijoobe kontrollimise näol tegemist haldustoiminguga, mida võivad teha kõik

avalikul üritusel olevad väärteomenetlejad. Samuti ei ole oluline menetlusaluse isiku ülekuulamise ja isikusamasuse tuvastamise järjekord. Väärteomenetluse seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud menetlustoimingute tegemise järjekord, oluline on see, et andmeid ei tohi protokollile juurde lisada pärast seda, kui menetlusalune isik on protokollile allkirja andnud (ja protokolli koopia on menetlusalusele isikule kätte antud). Käesoleval juhul ei ole

kohtul kahtlust, et nimetatud menetlustoimingutele allutati just F.P. Ükski asjaolu ei viita, et ruumis, kus viidi läbi menetlustoiminguid, oleks olnud veel mõni teine menetlusalune

isik, keda oleks võimalik F.P segamini ajada. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja väited indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli võltsimise kohta neile andmete juurde kirjutamisega pärast joobe tuvastamise lõppu ja ütluste andmise lõppu on alusetud.

Menetlusalusele isikule on tema ülekuulamisel tutvustatud VTMS § 56 lg.2 p.6 kohaselt tema

õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19. Kohtuistungil andis menetlusalune isik ütlusi, et talle selgitati tema õigusi, need loeti talle ette. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-6-07 leidnud, et

kooskõlas KrMS § 8 lg.1 p-s.1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses

nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule. Üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste

selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Menetlusaluse isiku allkiri on nii väärteoprotokollil, tema ülekuulamise protokollil kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokollil.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli nõuded on sätestatud VTMS § 56 lg.2 p.1-8. Väärteoasjas on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll koostatud nõuete kohaselt, sellele

ei märgita väärteoasja numbrit. Seega on kohtule arusaamatu kaebuse esitaja väide, ei ole

teada, millise väärteoasja raames on menetlustoiming läbi viidud. Kohus märgib, et F.P

poolt alkohoolse joogi tarbimise osas 08.07.2011.a Õllesummeril on alustatud üks ja konkreetne väärteoasja menetlus, kohtul ei teki kahtlust, et menetlusalune isik on üle kuulatud just selle menetluse raames.

Ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, et väärteomenetleja K. Vares on rikkunud VTMS §

49 nõudeid seoses materjali koopia väljastamisega, sest koopiate väljaandmine ei ole menetlustoiming, mille kohta peaks koostama menetlustoimingu protokolli. F.P on korduvalt (kohtueelses menetluses ja kohtuistungil) kinnitanud, et tarvitas alkoholi,

menetlusaluse isiku ütlused on tõend ja on kinnitatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, otsus on tehtud kokkulangevate tõendite alusel ning hilinenud väited teises kohas või teisel kellaajal alkoholi tarvitamise kohta ei ole asjakohased. Seega, on F.P toime pannud väärteo – ta alaealisena tarvitas alkohoolset jooki, mis on F.P §

46 rikkumine, oma sellise käitumisega pani toime F.P § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik F.P oma tahtliku käitumisega.

6 6

Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Rahatrahvi

määramisel on võetud arvesse rikkumise sisu. Rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses on minimaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult,

arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas.

Väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras vastavalt RÕS § 25 lg.4. VTMS § 38 lg.1

näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg.1 ja lg.3 alusel hüvitab süüdimõistetu (käesoleval juhul menetlusalune

isik) süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud, kohus arvestab süüdimõistetu varalist seisundit. RÕS § 22 lg.4 sätestab, et kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja

põhjendatust ning määrab kindlaks muu hulgas riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus, vaadanud läbi kaitsja esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning arvestades, et kaitsja esindas menetlusalust isikut kolmes väärteoasjas (4-11-2956, 4-11-3310, 4-11-3951), milles kaebused on samalaadse sisuga, leiab,

et kaitsjale makstavat tasu tuleb osaliselt vähendada, kuivõrd taotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Määratud kaitsja tasu väärteomenetluse ettevalmistamise eest on 15,98 eurot iga poole tunni

kohta, millele lisandub käibemaks. Kaitsja taotleb väärteomenetluseks valmistumise ja

kohtuistungil osalemise eest kaitsjatasu 5 pooltunni eest 79,90 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane. Kokku taotleb kaitsja 95,88 euro hüvitamist.

Tegemist ei ole keeruka ega mahuka väärteoasjaga. Taotlusest nähtub, et kaitsja on kohtus

tutvunud väärteoasja toimikuga 22 minutit; samuti on kaitsja analüüsinud kaebust,

kontrollinud väärteoasja õiguslikku kvalifikatsiooni ning analüüsinud võimalikke

menetlusrikkumisi kokku 37 minutit, lisaks on pidanud nõu menetlusaluse isiku emaga.

Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud taotlusest, mille poolest erinevad omavahel

24.11.2011.a väärteoasja toimikuga tutvumine kohtus ja 28.11.2011.a tehtud toimingud ajavahemikul kl 13.52-14.29, seega ei pea kohus põhjendatuks 2 pooltunni eest ja nimetatud mahus kaitsjatasu välja mõista, makstavat kaitsjatasu tuleb vähendada ning põhjendatud on kaitsjatasu summas 57,53 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3 pooltunni eest.

Otsustust menetluskulud väljamõistmise kohta on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

Kohus juhindub VTMS § 111, 132 p.1, 133, 135, 155, 156; KrMS § 180, 189 ja VTMS § 2, 38.

Kohtunik