2-24-100679/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-100679

KOHTUOTSUS

(TÄIENDAV OTSUS)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-24-100679

Täiendava otsuse aeg

17.06.2025

Täiendatava otsuse

avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.03.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi X

vastu tarbijakrediidilepingust tulenevas võla nõudes

Tsiviilasja hind

1137,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Menetlustoiming

Otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga

RESOLUTSIOON

1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 27.03.2025. a tehtud kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

2. Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 27.03.2025. a tehtud otsuse osa.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

Tsiviilasi nr 2-24-100679

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 14.02.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (esialgne

võlausaldaja) 15.10.2021 järelmaksulepingu nr 43994371844, mille alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 1315 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 11,90% ja

krediidi kulukuse määras 27,95%. Kostja teostas nõude katteks viimase makse aprillis 2023

ning oli alates maist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme 15.05.2023, 15.06.2023,

15.07.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis 31.07.2023 kostjale täiendava tähtaja

kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei

tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 14.08.2023 lepingu üles ning

loovutas nõuded hagejale. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 793,54

eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 347,84 eurot, intressi katteks 383,94 eurot,

haldustasu katteks 51,76 eurot, meeldetuletustasu katteks 10 eurot.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 967,16 eurot; intress

61,09 eurot; lepingu haldustasu 11,60 eurot; sissenõudmiskulud 30 eurot; meeldetuletuskirja

tasu 10 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 57,70 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

palus hageja mõista kostjalt välja 15.10.2021 järelmaksulepingu nr 43994371844 alusel

521,46 eurot (väljastatud krediit 1315 eurot - kõik tagasimaksed krediidisumma katteks

793,54 eurot). Kostja ei ole alates 05.04.2023 ehk juba terve viimase aasta täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi, reageerinud võlausaldaja kohtuvälistele pöördumistele ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja ESTO AS vahel kõnealusest lepingust põhiosamaksed

nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.

Kostja on teostanud tagasimakseid summas 793,54 eurot, mis katab maksegraafiku kohaselt

täielikult põhiosamaksed kuni 15.07.2024 tagasimakseni ja osaliselt (22,99 eurot) ka

15.08.2024 tagasimakse. Seega palub hageja edasiulatuvalt välja mõista lepingu

maksegraafiku põhiosamaksed järgnevalt: 15.08.2024 maksegraafiku tagasimakse 9,54 eurot;

15.09.2024 kuni 15.10.2025 maksegraafiku tagasimaksed kokku 498,47 eurot. Eeltoodust

tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed

perioodil 15.08.2024-15.10.2025, summas 521,46 eurot).

3. Kohus tegi 27.03.2025 a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt järgmise

resolutsiooniga: 1) Rahuldada hageja hagi kostja vastu kostja ja ESTO AS 15.10.2021. a

järelmaksulepingust nr 43994371844 tulenevalt osaliselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu; 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 252,37 eurot; 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 269,09 eurot järgmise graafiku kohaselt

(maksetähtpäev – summa): 15.04.2025 – 36,85 eurot; 15.05.2025 – 37,39 eurot; 15.06.2025 –

Tsiviilasi nr 2-24-100679

37,93 eurot; 15.07.2025 – 38,47 eurot; 15.08.2025 – 39,01 eurot; 15.09.2025 – 39,55 eurot;

15.10.2025 – 39,89 eurot; 4) Ülejäänud osas (osaliselt põhivõlg, lepingujärgne intress,

lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulud, haldustasud, meeldetuletuskirja tasud) jätta hagi

rahuldamata; 5) Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 46% ulatuses kostja

ja 56% ulatuses hageja kanda; 6) Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahalise suurusena 280 eurot; 7) Mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitis 128,80 eurot vastavalt menetluskulude jaotusele.

4. Hageja taotles 01.04.2025 et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava

osaga.

PÕHJENDUSED

5. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või

põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle

kätte 01.04.2025. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates.

6. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada.

8. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1. Selle

eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse

sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

9. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 15.10.2021

järelmaksulepingu nr 43994371844, mille kohaselt sai kostja soetada kauba maksumusega

1315 eurot. Kohtule on esitatud kostja poolt 15.10.2021 digitaalselt allkirjastatud

krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 29-32), digiallkirja konteineris on järelmaksuleping nr

43994371844, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.

10. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid

täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi kulukuse määr on 27,95%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,57%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

11. Kostja kohustus kasutusele võetud krediidi tagastama. Hageja on seda tõendanud hagi

lisaga nr 1 (järelmaksuleping), kust nähtub, et krediit tagastamisele kuulub. Hageja on välja

toonud, et kostja on saanud krediiti 1315 eurot ning põhivõlgnevuse katteks on tagasimakseid

teostanud 347,84 eurot. Kuivõrd kasutatud krediit oli summas 1315 eurot, on kogu põhivõla

Tsiviilasi nr 2-24-100679

tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

Ulatus, milles on kohustust rikutud, sõltub teiste kohustuste kehtivusest, kuivõrd krediidiandja

arvestas tagasimakseid erinevate kohustuste katteks, st mitte ainult krediidi tagasimaksena.

12. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka

lepingujärgne intress, intressimääraga võrdne viivis, haldustasu, sissenõudmiskulud. Selleks,

et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda (sh kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv

ja kas isik oli maksetega viivituses, arvestades tagasimakseid), on tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

13. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid,

mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.

14. Kohus selgitas 30.01.2024. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16).

15. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii

14.02.2024. a hagiavalduses (dtl 25-26) kui ka 29.04.2024 seisukohas (dtl 92-93). Hinnates

eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oli põhjendatult veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi

maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

16. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

Tsiviilasi nr 2-24-100679

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

17. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo) või pangakonto väljavõttest, tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt.

18. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Krediidiandja võib

tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused

täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel (KAVS § 49 lg 4). See veendumus ei saa olla

kujundatud valikuliselt selekteeritud andmetest või andmete kontrollimata jätmise tõttu. Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet märgitud vastuolu osas.

19. Hageja selgituste kohaselt teavitas kostja enda sissetulekuteks 600 eurot kuus („user

profile net income“), kostja arvelduskonto alusel nähtus kostja viimase kuu sissetulekuteks

õppetoetus 220 eurot, oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot („user profile

expenditure monthly“) ning oma muude kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseteks

majapidamiskuludele määraks 100 eurot („user montly living expenses).

20. Hageja selgituste kohaselt on kostja märkinud oma majapidamiskuludeks 100 eurot.

Kohus märgib, et krediidiandja peab laenutaotlejalt andmeid küsima selliselt, et laenutaotleja

saab aru, milliseid kulusid ta peab selle all avaldama. Hageja esitatust nähtub, et tarbijalt

küsiti üksnes „user montly living expenses“, kus pole lahti selgitatud, mis selle all mõeldakse.

Mõistlik isik ei saa ilmselt aru, et majapidamiskulude all tuleks märkida mh kulutused

elukohale nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, üüritasu ja varakindlustusmaksed;

kogumis mõistlikult hinnatavad kulud toidule; transpordikulud nagu sõidukikindlustus, kütus,

ühistranspordi piletid; kulud sideteenusele nagu kõne-, SMS- ja internetiteenus, kaabellevi- ja

SAT-TV teenus; kulutused lastele nagu lasteasutuste tasud. Hageja ei ole ka välja toonud, et

Tsiviilasi nr 2-24-100679

krediidiandja oleks kostjalt tema majapidamiskulude koosseisu kohta täiendavat infot küsinud

täiendavalt esialgselt märgitule.

21. Kuigi krediidiandja on kostjalt küsinud arvelduskonto väljavõtteid ja teostanud

automaatse analüüsi, ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et analüüsi tulemusi (dtl 67-68)

oleks krediidiotsuse tegemisel sisuliselt arvesse võetud. Krediidiandja poolt teostatud konto

väljavõtte analüüsist nähtub, et kostjal kulus toidule keskmiselt 186,23 eurot kuus,

transpordile 19,02 eurot ning riietele ja jalanõudele 29,95 eurot, sport/meelelahutusele 29,26

eurot kuus. Kategooriate kulusid on isikul keskmiselt 192 eurot kuus. Hageja on aga

väidetavalt arvestanud kostja igakuiste elamiskuludena üksnes hageja enda märgitud 100

eurot, ilma et oleks selgitatud, milliste kulukategooriate või kontotehingute põhjal see hinnang

kujunes. Samuti ei nähtu, et oleks arvestatud laenumaksetega, mida analüüs näitas ka

keskmiselt 40 eurot kuus.

22. Lisaks nähtub hageja enda esitatud analüüsist, et kostja sai regulaarselt üksnes

õppetoetust summas 220 eurot, mida kostja on saanud kahel korral 5 kuu jooksul. Pangakonto

väljavõttest nähtub, et tegemist oli vajaduspõhise õppetoetusega (dtl 78, nt 08.10.2021

ülekanne), mis oleks samuti pidanud tekitama kahtlusi kostja maksevõimes. Selgitusi, miks

peaks teisi laekumisi (nt eraisikutelt) arvestama kostja regulaarse sissetulekuna, välja pole

toodud. Nimetatud ülekanded võivad olla ka laenud, kingitused või võlatasumised või muud

arveldused. Samuti nähtub, et makseid eraisikutele oli keskmiselt 177 eurot kuus. Seega ei

saaks kohtu hinnangul leida, et eraisikutelt saadud laekumised olid sissetulek. Kohtu

hinnangul, kui isik saab vajaduspõhist õppetoetust ning talle ei laeku regulaarset sissetulekut

töötasu näol, ei saa leida, et isik oleks maksevõimeline. Sellest järeldub, et kuigi krediidiandja

võis andmeid vormiliselt koguda ja analüüsida, jäid maksevõime hindamisel arvesse võtmata

nii tegelikud vältimatud kulud kui ka sissetuleku iseloom ja regulaarsus.

23. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

25. Hageja esitas 29.04.2024 ümberarvestuse (dtl 93-95), mille kohaselt soovis hageja, et

kohus mõistaks välja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhivõla, mis on

arvestatud selliselt, et väljastatud krediidist lahutatakse kõik laekunud tagasimaksed. Kohus

lahendab seega alternatiivse ümberarvestuse alusel esitatud nõude.

26. Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu

täitmise nõude. Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud (maksegraafiku järgi on tähtaeg saabunud osamaksete osas) põhiosa summas

1045,91 eurot (graafikujärgsed põhiosamaksed kuni 15.03.2025 (k.a), dtl 31-31), kuid kuna

Tsiviilasi nr 2-24-100679

kostja on tasunud 793,54 eurot on kostja sissenõutavaks muutunud võlg 252,37 eurot

(1045,91 – 793,54).

27. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu

hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on

seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kui nõue ei ole otsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal,

mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise

aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb.

Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus järelmaksulepingu nr 43994371844 alusel

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse summas 269,09 eurot vastavalt

lepingu lisaks oleva laenu tagastamise maksegraafikule (dtl 31-32), mille osamaksete

tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise

maksegraafikus toodule otsuse resolutsioonis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul

oli esialgse hagi hind 1137,99 eurot. Rahuldamisele kuulus summa 521,46 eurot. Seega on

hagi rahuldamise protsent 46%, mis jääb kostja kanda ja hagi rahuldamata jätmise protsent

56%, mis jääb hageja enda kanda.

29. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõiv 280 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS §

138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.

30. Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud

menetluskulusid 280 eurot, millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema

kanda jäänud osa, s.o 128,80 eurot (280* 46%).

31. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

32. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

Tsiviilasi nr 2-24-100679

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik