1-11-7501/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2011 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1- -7501 11 (09240100258)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus

Kriminaalasi D.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja Ruslan Baimovi süüdistuses

KarS § 199 lg 2 p 4,7 8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi ,

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri i Ave prokuröri ab Arnim

Süüdistatavad

D.A

isikukood XXX Eesti ,

Vabariigi kodanik haridus 8 klassi, emakeelvene , keel, xxx kriminaalkorras karistatud: töötu, ,

1. 12.02.2009

Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2. 30.04.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, § 209 lg 2 p 1,3, § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 64, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68

lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1

kuu 25 päeva katseajaga 24 kuud. Viru Maakohtu 01.02.2010 määrusega pöörati Viru

Maakohtu 30.04.2009 ja 12.02.2009 kohtuotsusega mõistetud karistused täitmisele ning KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 25 päeva vangistust;

3. 18.11.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

2

lg 2 p 4,7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi KarS § 64, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg

1 alusel

Viru Maakohtu 30.04.2009

kohtuotsusega mõistetud karistuse arvestades

vangistusega 1 aasta 6 kuud; karistus on ära kantud, vabanes 01.08.2011

4. 21.10.2011

Viru Maakohtu poolt KarS § 202 lg 1 järgi KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1

aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel arvati

liitkaristusest maha Viru Maakohtu

18.11.2010 kohtuotsuse järgi täielikult

ärakantud karistus alates 01.02.2010 kuni 01.08.2011, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2008.

Ruslan Baimov isikukood 37704152223 Eesti , Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeelvene keel, töötu, elukoht kriminaalkorras karistatud xxx,

1. 23

.09.1994 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi

vabadusekaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat 6 kuud;

2. 17.02.1997 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 2,3,4

järgi KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 10 kuud;

3. 07.10.1997 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 15 lg 2 § 197 lg 1 -

järgi KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 3 kuud;

4. 20.04.1998 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 176 lg 1 järgi KrK § 41 alussel vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud;

5. 16.11.2000 Ida-Viru Maakohtu pooltKrK §

139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;

6. 25.08.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 27 päeva;

7. 25.04.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 5 kuud katseajaga 18 kuud;

8. 08.01.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 266

lg 2 p 3 järgi KarS § 68 lg 1 alusel rahalise

3

karistusega 900 krooni. Karistus ei ole täidetud ega asendatud Tõkendit ei ole valitud. Kaitsjad D.A kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

Ruslan Baimovi kaitsja vandeadvokaa Eduard t Bulattšik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 130 lg 4- 238, 306, 309 lg 3, 1, 310 lg 1, 311, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

D.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 . järgi Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud

vangistust.

D.A süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi.

Mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust - D.A-le ühe kolmandi võrra. Kandmisele kuulub ku ehk 3 (kolme) kuu 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada raskeimat Viru Maakohtu 21.10.2011

kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta 6 kuud vangistus ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistuse osa 1 aasta 6 kuud liitkaristusest maha . Kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld a, valida D.A-le uueks – tühistad

tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selle kriminaalasja raames vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.11.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

RUSLAN BAIMOV süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi.

Mõista karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

RUSLAN BAIMOV süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi.

4 Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada mõistetud - Ruslan Baimovile

karistust ühe kolmandiku ehk võrra. Kan 4 (nelja) kuu dmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust Viru Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on rahaline karistus 900 krooni ehk 57,52 eurot,

ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot. Rahaline karistus 57,52 eurot viiakse täide iseseisvalt.

Valida Ruslan Baimovi suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selle kriminaalasja raames vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.11.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: Rxxx Jxxx tsiviilhagi summas 10219,70 krooni ehk 653,16 eurot rahuldada täielikult;

D.A Nxxxa tsiviilhagi summas 2500 krooni ehk 159,78 eurot rahuldada täielikult;

J i Sxxxi tsiviilhagi summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot rahuldada xxx täielikult;

Nxxxi Lxxx tsiviilhagi summas 8950 krooni ehk 572,01 eurot rahuldada täielikult;

Nxxxi D i tsiviilhagi summas 14525 krooni ehk 928,31 eurot rahuldada xxx täielikult;

xxx tsiviilhagi summas 18286,30 krooni ehk 1168,71 eurot rahuldada täielikult;

Pxxx Nxxxi tsiviilhagi summas 4720 krooni ehk 301,60 eurot rahuldada täielikult.

Välja mõista D.A-lt tsiviilhagi katteks: de - 653,16 eurot Rxxx Jxxx xxx) kasuks; ´i (elukoht

- 159,78 eurot D.A Nxxx (arveldusarve 10010299322016 SEB pank) kasuks;

- 319,56 eurot Jexxx Sxxx (arveldusarve 1102004327 Swedbank) kasuks.

5

Välja mõista D.A-lt ja Ruslan Baimovilt solidaarselt tsiviilhagide katteks: - 572,01 eurot N Lxxxi ( ) kasuks; xxx xxx - 928,31 eurot N i D ( xxx xx xx) kasuks.

Välja mõista Ruslan Baimovilt iviilhagide katteks: ts

- 1168,71 eurot R

(reg.kood 10820612 arveldusarve xxx xx OÜ 221018758288 Swedbank) kasuks;

- 301,60 eurot Sxxxi Nxxx (arveldusarve 1101802562 Swedbank) kasuks.

Rahuldada ndeadvokaat Kaido Kooga ta tema poolt D.A-le va taotlus ja määra osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 191,75 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 159,79 eurot, käibemaks 31,96 eurot).

Välja mõista D.A-lt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha.

Menetluskulud: 194,81 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 191,75 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 27,94 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja mä

ärata tema poolt

Ruslan Baimovi menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

osalemise eest 196,12 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 163,43 eurot, käibemaks 32,69 eurot ).

Välja mõista Ruslan Baimovilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha.

Menetluskulud: 134,22 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 196,12 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 12,34 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis

6 viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.11.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.12.2011 Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk 03.01.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

D.A on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on

varem toime pannud varguse, kuna ta mõisteti 30.04.2009 Viru Maakohtu

Kohtla-Järve Maakohtu poolt süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ajavahemikul 11.08.2005 kuni 24.03.2008 varguste toimepanemise eest. - ajavahemikus 07.09.2008 kella 20.00st kuni 08.09.2008 kella 07.30ni tungis xxx juures seisnud D.D.A xxx va sõiduautost ukse luku lõhkumise teel

auto CD-mängija Sony koos kahe kõlariga maksumusega 4500 krooni

(287,60€), auto dokumendid, juhiload D.A Pxxxi ja A N xx xxva nimele,

sõiduauto plaadid väärtusega 500 krooni (31,96€). xxx dokumendid ja CD- Kogukahju summas 5000 krooni (319,56€). - 02.01.2009 varastas D.A Kxxxa korterist aadressil , lukustamata uksest xxx sisenemise teel R J l`ile kuuluva mobiiltelefoni xxx maksumusega 2500 xxx xx

krooni (159,78€) ning kasutas sellelt erinevaid kõneteenuseid kogusummas 7719,70 krooni (493,38€). - ööl vastu 24.06.2009 tungis koos Ruslan Baimov`iga seina lõhkumise teel

xxx Metallist asuvasse Nxxx

si nr. 51 ja varastas xx kuuluvasse garaažibok

sealt

xxx mootori plokikaane väärtusega 4000 krooni (255,65€), roostevaba 170-liitrise mahuti maksumusega 2000 krooni (127,82€), mutrivõtmete 6-12 komplekti maksumusega 850 krooni (54,32€), gaasilõikuri reduktori ja kaks lõiketera maksumusega 600 krooni (38,35€), isetehtud käipingi maksumusega

7

1000 krooni (63,91€) ning gaasikeevitusaparaadi väärtusega 1000 krooni (63,91 €). Vargusega tekitatud kahju kogusummas 9450 krooni, s.o 603,97€. - ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30ni tungis

ukseluku lõhkumise teel koos Ruslan Baimov`

xxxile xxx külas asuvasse kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastas bensiinisae Partner

maksumusega 2700 krooni (172,56€), auto käivitamiseks mõeldud

transformaatori 3 KTV maksumusega 2000 krooni 127,82€), lukksepa

tööriistu väärtuses 3000 krooni (191,73€). Tõmbas majas maha

elektrijuhtmestiku ja varastas ca 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi koguväärtuses 3000 krooni (191,73€) ning 25 meetrise pikendusjuhtme poolil maksumusega 350 krooni (22,37€). Lisaks lõikas ära

kõikide elektriseadmete juhtmed, võttis maha kõik majas olnud segistid ja pani valmis äraviimiseks. Varastatud asju kogusummas 11050 krooni, s.o 706,22 eurot.

Seega D.A, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see

on toime pand grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse D.A selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, kuna 30.04.2009 mõisteti ta Viru Maakohtu Kohtla- Järve kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi, -19.06.2009 kella 20.45 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxx asuvasse J xxx kuuluvasse majja. xxxi - ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00 kuni 07.05.2009 kella 19.00ni tungis koos Rxxx xxxiga xxx asuvasse P t Sxxx`ile kuul

xx uvasse garaaži.

Seega D.A isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise,

tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse

hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rxxx B on an xx tud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kuna Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

25.04.2006 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 jaärgi ja karistati 5 kuulise vangistusega 18-kuulise katseajaga: - ajavahemikus maikuu lõpust 2009 kuni 09.06.2009 sisenes lukustamata ukse kaudu asuvasse xxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt elektriboileri xxx2 maksumusega 1245,75 krooni (79,

62€).

- ööl vastu 21.12.2009 murdis aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxx asuvasse

Pxxx Nxxxkuuluvasse majja ja sauna ning ukse lõhkumise teel garaaži ja varastas sealt rauast kelgu, 5m pikendusjuhtme, 15-liitrise pudeli koduveiniga

ja pliidi kulbiraua, mille koguväärtuse hindas kannatanu 1000 kroonile

(63,91€), lisaks veepumba Rutšejek maksumusega 700 krooni (44,74€), 2

rohelise riidega aiatooli maksumusega 400 krooni (25,56€), 12 karpi

8

lihakonserve maksumusega 120 krooni (7,67€) ja lillelise kattevaiba

maksumusega 200 krooni (12,78€). Varastatud asjade koguväärtus 2420 krooni, s.o 154,67 eurot. - ööl vastu 24.06.2009 tungis koos D.A-ga seina lõhkumise teel xxx Metallist asuvasse Nikolai Levitski`le kuuluvasse garaažiboksi nr. 51 ja võttis sealt BMW mootori plokikaane väärtusega 4000 krooni (255,65€), roostevaba 170-liitrise mahuti maksumusega 2000 krooni (127,82€), mutrivõtmete 6-12 komplekti maksumusega 850 krooni (54,32€), gaasilõikuri reduktori ja kaks lõiketera maksumusega 600 krooni (38,35€), isetehtud käipingi maksumusega

1000 krooni (63,91€) ning gaasikeevitusaparaadi väärtusega 1000 krooni (63,91 €). Vargusega tekitatud kahju kogusummas 9450 krooni, s.o 603,97€. - ise teel ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni tungis ukseluku lõhkum

02.07.2009 kella 08.30 ni asuvasse N koos D.A-ga xxx külas xxxi

Dxx`ile kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastas bensiinisae

Partner maksumusega 2700 krooni (172,56€), auto käivitamiseks mõeldud

transformaatori 3 KTV maksumusega 2000 krooni (127,82€), lukksepa

tööriistu väärtuses 3000 krooni (191,73€). Tõmbas majas maha

elektrijuhtmestiku ja varastas ca 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi koguväärtuses 3000 krooni (191,73€) ning 25 meetrise pikendusjuhtme poolil maksumusega 350 krooni (22,37€). Lisaks lõikas ära

kõikide elektriseadmete juhtmed, võttis maha kõik majas olnud segistid ja

pani valmis äraviimiseks. Varastati asju kogusummas 11050 krooni, s.o 706,22 eurot. - 15.10.2009 kella 03.00 paiku läks ta koos Oxxx K `i ja S xxx, Idaxxx xx xxx

asuvate xxx kuuluvate garaažide territooriumile, kus surus lahti tanklakonteineri rippluku ja võttis sealt elektrikaablit väärtusega 1000 krooni (63,91€), lisaks võttis garaažide ette pargitud ekskavaatori küljest 2 töötuld a´

500 krooni, s.o. koguväärtusega 1000 krooni (63,91€) ja 2 akut koguväärtusega 5000 krooni (319,56€). Varastatud asjade koguväärtus 7000 krooni, s.o 447,38 eurot.

Seega Ruslan Baimov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ja see on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja

süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Ruslan Baimov`it selles, et tema isikuna, kes on varem

toime pannud sissetungimise, kuna 08.01.2009 mõisteti ta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt süüdi Kars § 266 lg 2 p 3 järgi,

ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00 kuni 07.05.2009 kella 19.00ni tungis koos D.A-ga xxx asuvasse Pxxx xxxile kuuluvasse garaaži ja võttis sealt kaasa ca 6 kg kraane ning 2 elektripirni.

Seega Ruslan Baimov, isikuna, kes on varem toime pannud

sissetungimise, tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt

9 ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §- 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub de

kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi

(RKKKo 3-1-1- -07). 20 Kohtuistungil avaldas prokurör kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS § 296 sätestatut. ühimenetluses lahendab kohus -s L kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal (RKKKo 3-1-1- -07 p 7). 91

Kohtuistungil avaldas süüdistatav D.A, et ta tunnistab ennast talle

esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks

kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. D.A kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Ruslan Baimov, et ta tunnistab ennast talle

esitatud kuritegude toimepanemises süüdi, kahetseb tehtut ja võtab omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Ruslan Baimov kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud.

KarS § 199 lg 2 p järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja -de 4, 7, 8, 9

äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Peale süüdistatavate omaksvõtu on nende osavõtt süüdistuses näidatud kuritegudes kinnitatud järgmiste tõenditega.

Süüdistatav D.A 02.01.2009 mobiiltelefoni varguse episood .

Kannatanu R

xxx xxx Jü l`i ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 4), millest

nähtub et kannatanu sai 12.01.2009 telefoniarve summale 7719, 70 krooni.

Telefoninumbrit 5141573 kasutas kannatanu ema, kes selgitas et temalt

varastati telefon Nokia 6300 umbes 10 päeva tagasi kahe isiku poolt ja üks neist elab korteris 51. Kannatanu ema avastas varguse peale isikute lahkumist. Telefon kuulus kannatanule.

Süüdistatava menetluses antud ütlustega (I kd, tl. 14), D.A kohtueelses

mille kohaselt - võttis Võidu 8 50 korterist voodil oleva telefoni ja väljus

sellega. Rääkis telefoni vargusest Rxxx Vxxx, kes elab 51 korteris ja viis telefoni hiljem pandimajja.

10

Kriminaalasjamaterjali , tl. 5-9) de juures oleva arve ja kõnede eristuse (I kd

kohaselt on alates 01.01.2009- 16.01.2009 kasutatud kõneteenuseid kogusummas 493,38 €.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A varastas 02.01.2009 AxxxKx a korterist aadressil , lukustamata uksest sisenemise teel Rein xx xxx Jürgenthal`ile kuuluva mobiiltelefoni 159, 78 € ja kasutas xxx maksumusega sellelt erinevaid kõneteenuseid kogusummas 493,38 €.

Sõiduautost VW Passat reg.nr 205 TFD varguse episood. Kannatanu D.D.Aa ülekuulamise protokollist (III kd, tl. 7, 8) nähtub, et kannatanule kuuluvasse autosse, mis oli pargitud maja juures murti sisse xxx

ajavahemikus 07.09.2008 kella 20.00st kuni 08.09.2008 kella 07.30ni. Varastatud oli automakk Sony, 2 kõlarit, dokumendid ja umbes 10 CD plaati.

Õhtul tuli kannatanu juurde D.A ja pakkus dokumentide tagastamist 700 krooni eest.

Vastastamisprotokolli (III kd, tl. 31-37) kohaselt pani D.A sõiduautost xxx

varastatud asjad politsei poolt kinni peetud sõiduauto BMW pagasiruumi. Käis AxxxNxxx juures pakkumas dokumentide tagastamist 700 krooni eest.

D.A kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl. 42), mille kohaselt xxx nr xxx juurde, läks varguse eesmärgil ette pargitud sõiduauto xx lõhkus kangiga juhipoolse ukseklaasi, avas ukseluku ja võttis autost CD-

mängija Sony koos kahe kõlariga (287, 60 €), 5 CD plaati (31, 96 €) ja

dokumendid. Vajas väga raha.

Asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd, tl. 45- ), mille kohaselt on 47

vaadeldavateks asitõenditeks hall CD makk Sony esipaneelita, kõlarid ja

autojuhiload D.A Pxxx ja D.A Nxxx nimele, sõiduauto xxx.nr

xxx registreerimistunnistus ja kindlustuspoliisid. Nimetatud kannatanule kuulunud esemed on talle tagastatud 17.10.2008 (III kd, tl. 48, 49).

Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A varastas 08.09.2008 õhtul kella 19.00 ajal 7 maja juures pargitud AxxxNxxx xxx xxx

a sõiduautost VW

sissetungimisega auto CD-mängija Sony, kaks kõlarit €), auto (287,60 dokumendid, juhiload D.A Pxxx ja A Nxxx

xx a nimele, sõiduauto Mazdxxx xxx dokumendid ja CD-plaadid (31,96

€).

Sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline

sissetung KarS § 266 tähenduses. terjalidest nähtuvalt ( Kriminaalasja ma III kd, tl. 118, 119 kolmel korral karistatud ) on süüdistatavat D.A varem varguste eest (viimane kord 18.11.2010) - , siis on täidetud KarS § 199 lg 2 p s

11 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

KarS § 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme 199 lg

varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult

subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest

süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga

süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem

korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise

varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10).

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ( 119) on süüdistatavat III kd, tl. 113- D.A varem kolmel korral karistatud varguste eest, ning väärteokorras neljal korral varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu (KarS § 218 lg

1). Seega on täidetud KarS § 199 lg 2 p-s 9 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o süstemaatiline vargus.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda.

xxx episood.

Kannatanu J ni Sxxx xxx ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 16, 17), millest

nähtub, et 19.06.2009 teatas naaber kannatanule et tema majja on sisse

tungitud. Avastas et purustatud on kahe pakettakna klaasid ja ühe raam on katki murtud.

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd, tl. 23), mille kohaselt on

sündmuskohaks xxx. Sissetungimine on toime pandud esimese korruse

klaaspaketi lõhkumise teel. Välisuksest paremal asuva akna klaas on kahjustatud.

Tunnistaja V Lxxx (I kd, tl 19), mille xxx maja xxx a ütlustega kohaselt nägi juures kuidas isik ronis läbi akna majja. Tõstis kisa, isik ronis välja ja istus teda ootava mopeedi peale ja isikud sõitsid minema. Teavitas juhtunust maja omanikku ja politseid, kes pidas isikud kinni. Tundis noormehed ära.

12 Tunnistaja D.A R (I kd, tl. 29), mille haselt 19.06.2009 xxxütlustega ko sõitis mopeediga xxx D.A kaupluse juurde. Tagasi sõites hüppas xxx maja juures D.A mopeedi pagasiraamile.

D.A kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl. 26), mille

kohaselt oli tal ripplagesid vaja. Kontrollis enne, et majas toimus remont.

Otsustas sisse tungida, lõhkus akna. Kuulis tänavalt naisterahva häält ja

jooksis majast eemale. Teel nägi mopeediga sõitvat tuttavat. Hüppas

tagaistmele. Akna lõhkus, kuid m , sest segas majast mööd ajja ei tunginud uv naine.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et D.A tungis 19.06.2009 kella 20.45 paiku aknaklaasi lõhkumise teel xxx xxx asuvasse J i xxxle kuuluvasse

majja. Võõrasse hoonesse sisenemise ebaseaduslikkus tuleneb valdaja

puuduvast nõu Süüdistatava ütlused et ta majja ei tungi solekust. nud on ,

ümber lükatud tunnistaja Vxxx L

xxx ütlustega (I kd, tl 19) kes nägi, et süüdistatav ronis läbi lõhutud akna majja ja hiljem majast välja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 119) on süüdistatavat D.A eelnevalt

karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, seega on tegemist võõrasse hoonesse teistkordse ebaseadusliku tungimisega (KarS § 266 lg 2 p 1).

KarS § 199 lg 2 p järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja -de 4, 7, 8

äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Süüdistatav Ruslan Baimov xxx2 episood

Ruslan Baimov kohtueelses menetluses kd, tl. 112), mille i antud ütlustega (II kohaselt pani varguse korterist 2 toime. Teadis et korteris oli varem aknaklaas sisse löödud ja seal ei ela keegi. Uks ei olnud lukustatud, sisenes korterisse ja

otsustas võtta elektriboileri. Käis tellitavat võtit toomas, võttis eelnevalt boileri ja viis koju. Annab boileri vabatahtlikult välja.

Kannatanu ülekuulamise protokolliga (II kd, tl. 115, 116), mille kohaselt

tundis ära politseis näidatud elektriboileri, mis oli üles pandud xxx-le kuuluvasse korterisse xxx

Asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 113), mille kohaselt on vaadeldavaks

objektiks valget värvi 60 l elektriboiler Mister. Elektriboiler on tagastatud kannatanule (II kd, tl. 114).

13 Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus maikuu lõpust 2009 kuni

09.06.2009 sisenes lukustamata ukse kaudu xxx xxx xxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt elektriboileri maksumusega 79, 62

€.

xxx episood

Kannatanu PxxxNxxxülekuulamise protokollidega (II kd, tl. 103, 113), mille

kohaselt läks 21.12.2009 kell 10.00 oma majja . Võrkaeb oli puruks xxx lõigatud, majal aken eest võetud, lõhutud sauna aken ja garaaži uks. Garaažist oli kadunud metallist kelk, saunast 5m pikendusjuhe, majast 15-liitrine pudel

koduveini, pliidi kulbiraud, veepump Rutšejek, 2 aiatooli, 12 karpi lihakonserve ja lilleline kattevaip.

Ruslan Baimovi kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl. 118), mille kohaselt kuriteo pani toime koos Jxxxi Mxxx ja R S a. Teadis et selles xxx xxx rajoonis on majad kus talvel ei elata. 21.12.2009 kella 22.00 paiku xxx maja juurde, Zxxx

u, võttis akna eest ja koos lõhkusid garaažiuks lauad, võtsid kelg veini ja veepumba.

Asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 119), mille kohaselt on vaadeldavaks

objektiks 29 cm veepump. Veepump on kannatanule tagastatud (II kd, tl. 120.)

Rxxx Sxxx II kd, tl. 125), mille kohaselt viibis varguse ajal Ruslan ütlustega ( Baimovi korteris, kuhu tulid Ruslan Baimov ja J Mxxxv suurte kottidega, xx kus olid ka lihakonservid. Kust asjad pärinevad ei öeldud.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et ööl vastu 21.12.2009 murdis Ruslan Baimov aknakla xxx asuvasse Pxxx Nxxx kuuluvasse asi lõhkumise teel sisse majja ja sauna ning ukse lõhkumise teel garaaži ja varastas sealt rauast kelgu,

5m pikendusjuhtme, 15-liitrise pudeli koduveiniga ja pliidi kulbiraua (koguväärtus €), veepumba Rutšejek, 2 63,

91 aiatooli maksumusega (25,

56 €), 12 karpi lihakonserve (7,

vaiba (12,

67 €) ja 78 €).

xxx episood

Kannatanu I k Stxxx , 36), mille xxx ülekuulamise protokollidega (II kd, tl. 2 kohaselt teatati 15.10.2009 kell 03.00 telefoni teel, et keegi liigub kannatanu territooriumil. Kohale jõudes märkas et ekskavaatori paagist läks kanistrisse

voolik. Territooriumilt sõitis ära tundmatu sõiduk. Sõiduk peatus, kuid

sõidukis kedagi polnud. Saabus politsei. Sõiduki pakiruumis oli kannatanu elektrikaabel. Teistkordselt territooriumil viibides avastas et tanklakonteineri

lukud on katki ja puudub elektrikaabel. Ekskavaatoril puudus 2 akut ja 2 töötuld.Töötuled on kannatanule tagastatud.

14

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tl. 6), mille kohaselt on sündmuskohaks minitankla aadressil Lembitu 46. Tanklasse sissetungmine on

toimunud rippluku lõhkumise teel. Kahjustatud on pump. 500 m kaugusel

seisva auto, reg. märgiga 657 MGJ pagasiruumis on tanklast varastatud

elektrikaabel. Tankla kõrval asuvast ekskavaatorist on püütud varastada kütust.

Tunnistaja D.A Pxxx ütluste (II kd, tl. 12) kohaselt oli oma autoga xxxx xxx, Ruslan Baimovi juures garaažis. Jäi magama ja ärgates avastas et autot ei ole. Teised midagi selgitada ei osanud ja ütlesid et käisid linnas. Auto leidis järgmisel päeval xxx tasulisest parklast.

Ruslan Baimovi ütluste (II kd, tl. 25) kohaselt sõitsid 2009 oktoobris xxx diislit varastama. See ei õnnestunud. O v võttis ekskavaatorilt 2 akut ja xxKxxx töölambid, mille viisid viimase koju. Oxxx K ja Sxxxi Txxxai surusid lahti xx

tanklakonteineri luku ja võtsid kaablit. Nad avastati ja jooksid minema.

Sxxx xxx Tš i sõitis autoga, aga kütus sai otsa. Kaabel ja lambid jäid tema autosse.

Sxxx Tšxxütluste (II kd, tl. 47) kohaselt käisid Baimov ja Kxxx ekskavaatori juures ja panid midagi auto pagasiruumi.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et Ruslan Baimov koos Oxxx Kxxxi ja

S T

xx xxx läksid 15.10.2009 kella 03.00 paiku asuvate OÜ xxx -le Fonda

Invest kuuluvate garaažide territooriumile, surusid lahti tanklakonteineri

rippluku ja võtsid €), garaažide ette pargitud sealt elektrikaablit (63, 91 ekskavaatori küljest 2 töötuld €) ja 2 akut €). (63,

91 (319,

56

Sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung KarS § 266 tähenduses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (II kd, tl. 154-157 kuuel korral karistatud ) on süüdistatavat Ruslan Baimovit varem

varguste eest -s 4 toodud kvalifitseeriv , siis on täidetud KarS § 199 lg 2 p

koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 2 p-s 7 toodud kvalifitseeriv Täidetud on ka KarS § 199 lg

koosseisutunnus, s.o grupiviisiline vargus. Ruslan Ülatoodu alusel on

Baimovi teod kolmes ülaltoodud episoodis, kokku kolm vargust, õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel võõra vallasasja , kui äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt .

Süüdistatavad D.A ja Ruslan Baimov xxx episood

15

Kannatanu Nxxx Lxxx ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 45, 62), mille

kohaselt teatasid tuttavad 24.06.2009 et kannatanu garaaži nr. 51 on sisse

murtud. Seina oli auk lõhutud, uksed olid pärani ja ripplukk oli kadunud. Garaažist oli kadunud xxx mootori plokikaas, roostevaba 170-liitrine mahuti, mutrivõtmete komplekt, gaasilõikuri reduktor ja 2 lõiketera, isetehtud käipink ja gaasikeevitusaparaat.

Ruslan Baimovi ütluste (I kd, tl. 50 ) kohaselt sai ööl vastu 24.06.2009 , 136

kokku D.A-ga ja otsustasid minna garaažide juurde ja otsida metalli.

Kaasas oli kang. Lõhkusid seina augu ja ronisid garaaži. Mäletab kahekesi

kohvrit gaasilõikuriga. Peitsid asjad põõsastesse ja läksid käru järgi. Tagasi tulles asju ei leidnud.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodega (I kd, tl. 42, 43), millest nähtub garaažiboksi nr. 51 lõhutud sein.

D.A kohaselt ütluste (I kd, tl. 50) ta vargust Nikolai Levitski garaažist toime pannud ei ole.

Läbiotsimisprotokolli (I kd, tl. 57) kohaselt leiti Vladimir Leontjevi garaažist

gaasikeevitusaparaat (I kd, tl. 59), mille kannatanu ära tundis ja mis talle tagastati (I kd, tl. 60).

Nimetatud tõenditega on tõendatud et ööl vastu 24.06.2009 tungisid Ruslan Baimov ja D.A seina lõhkumise teel tänaval garaažiühistu Met xxx allist asuvasse Nxxxi Lxxxkuuluvasse garaažiboksi nr. 51 ja varastasid sealt BMW

mootori plokikaane (255,

65 €), roostevaba 170 €), -liitrise mahuti (127,

82 mutrivõtmete €), gaasilõik komplekti (54,32 uri reduktori ja kaks lõiketera (38,

35

€), isetehtud käipingi (63, 91 €) ning gaasikeevitusaparaadi (63, 91 €).

Süüdistatava D.A ütlused et ta kuritegu ei sooritanud, on ümber

lükatud süüdistatava Ruslan Baimovi ütlustega, mis on kohtu arvates

usaldusväärsed. Kohus arvestab seda, et kohtuistungil avaldas D.A , et tunnistab end süüdi täielikult, ei vaielnud ühegi episoodi vastu.

xxx episood

Kannatanu N i Dxxx te protokollidega kd, tl. 76, 86), mille xxx i ülekuulamis (I

kohaselt on majast ja kõrvalhoonetest ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50

kuni 02.07.2009 kella 08.30 varastatud ukselukkude lõhkumise teel

bensiinisaag Partner P3BXT, auto käivitustransformaator 3 KTV, lukksepa

tööriistad, 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, lüliteid ja pistikupesi ning 25 meetrine pikendusjuhe poolil.

16 Ruslan Baimovi kd, tl. 79) kohaselt pani kuriteo toime koos D.A ütluste (I . Püüdsid 02.07.2009 Läksid maja juurde. D.A ütles xxx kala. et läheb vaatab bensiini. Mõne aja pärast tuli käruga tagasi, mis oli esemeid täis. Nägid lähenevat autot ja jooksid ära.

D.A kd, tl. 82) kohaselt otsustasid koos majja sisse tungida, ütluste (I et vaadata mida saab võtta, selleks et pärast maha müüa. Püüdsid akent avada

ja klaas purunes. Tirisid majas juhtmestiku maha. Leidsid garaaži võtmed, sisenesid sinna ja korjasid asju käru peale. Võtsid tööriistad, bensiinisae,

kaablid, pikenduse, jaotuskarbid, lülitid, pistikupesad ja lõikasid ära

elektriseadmete juhtmed. Saunast võtsid maha segisti ja dušši. Ruslan nägi maja omaniku autot ja teatas sellest. Jooksid ära.

Sündmuskoha vaa kd, tl. 71) kohaselt on ühekordse elumaja tlusprotokolli (I vasakpoolsel äärmisel aknal ja sissepääsu juures asuval aknal lõhutud klaas.

Kuuri uksed on avatud ja see kõik laiali loobitud. Ustel on sissemurdmise jäljed. Ripplukk on maas.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus 01.07.2009 kella 23.50 kuni 02.07.2009 kella 08.30 tungis

id süüdistatavad ukseluku lõhkumise teel

Maidla külas asuvasse Nxxx Dxxx kuuluvasse majja ja kõrvalhoonetesse, kust varastasid bensiinisae Partner (172,56 €), auto käivitustransformaatori 3 KTV (127,82 (191,73 id maja seintelt maha €), lukksepa tööriistu €). Tõmbas

elektrijuhtmestiku ja varastas 200 meetrit uut juhtmestikku, jaotuskarpe, id lüliteid ja pistikupesi (191,73 €) ning 25 meetrise pikendusjuhtme (22,37 €).

Lisaks lõikas ära kõikide elektriseadmete juhtmed, võtsid id

maha segistid ja panid valmis äraviimiseks. Varaline kahju kogusummas 706,

22 €.

Ülatoodu alusel on D.A ja Ruslan Baimovi teod kahes ülaltoodud episoodis õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt.

KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt

võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda ja grupi poolt.

xxx episood Kannatanu Pxxx Sxxx ülekuulamise protokolliga (I kd, tl. 129), mille kohaselt on xxx omanik.

Ruslan Baimovi ütluste (II kd, tl. 79) kohaselt tegi D.A ettepaneku minna

Lepa teel olevasse majja ja võtta keevitusaparaat. Maja oli piiratud taraga,

17

sisenesid väravast territooriumile. D.A tegi garaažiukse lahti ja sisenesid garaaži, kuid keevitusaparaati ei leidnud.

D.A ütluste (I kd, tl. 129) kohaselt sisenesid xxx maja territooriumile

ja otsustas garaažist võtta keevitusaparaadi, kuna teadis et see peab seal

olema. Rääkis sellest Baimovile. Garaaživäravad ei olnud lukustatud ja olid juhtmega kinni. Sisenesid garaaži, kuid keevitusaparaati ei leidnud.

Nimetatud tõenditega on tõendatud et ajavahemikus 04.05.2009 kella 19.00

kuni 07.05.2009 kella 19.00 tungisid D.A ja Ruslan Baimov Kiviõlixxxsxxx asuvasse Pxxx xxxile kuuluvasse garaaži.

Valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale on kuriteona karistatav omavolilise sissetungina

(KarS § 266). Omavoliline sissetung isikute grupi poolt on karistatav

KarS 266 lg 2 p -1-1- -07 p 7.3). Kriminaalasja § 3 järgi (RKKKo 3 36 materjalidest nähtuvalt (III kd, tl. 119) on süüdistatavat D.A eelnevalt karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja süüdistatavat Ruslan Baimovit (

II kd, tl.

142) KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, seega on tegemist võõrasse hoonesse teistkordse ebaseadusliku tungimisega (KarS § 266 lg 2 p 1). Täidetud on ka KarS § 266 lg 2 p-s 3 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus grupi poolt, sest süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult.

Süüdistatavate D.A ja Ruslan Baimovi tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et D.A pani talle KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8, 9 järgi

inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks

korduvate varguste toimepanemise ehk võõra vallasasjade äravõtmise ste selles omastamise eesmärgil. KarS § 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus. Süüdistataval oli väga vaja raha. Varguste ajendiks oli asjaolu et saada esemeid mida hiljem realiseerida. Süüdistatav viis hõivatud võõra vara ära kavatsedes saada müügi ja pantimise teel raha. Sellisest käitumisest teeb

kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kohus leiab, et Ruslan Baimov pani talle KarS § 199 lg 2 p 4, järgi 7, 8

inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks

korduvate varguste toimepanemise ehk võõraste vallasasjade äravõtmise

selles omastamise eesmärgil. KarS § 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime

18

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav oli kahes episoodis eelnevalt teadlik, et ruumides kust ta vargused toime panna kavatses keegi ei ela ning süüdistatav varustas enda

eelnevalt ka vajalike vahenditega (tellitav võti, kang). Ühes episoodis (

xxx,

xxx Varguste ajendiks oli ) oli Ruslan Baimovi eesmärgiks varastada kütust. asjaolu et saada esemeid mida hiljem realiseerida. Süüdistatav viis hõivatud

võõra vara ära kavatsedes saada müügi teel raha. Sellisest käitumisest teeb ,

kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kohus leiab, et D.A ja Ruslan Baimov 1 ja panid KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo mõlemad d toime otsese tahtlusega, sest olid teadlikud

et teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu, tungivad võõrastesse

ruumidesse ja sõidukisse ning soovisid seda. KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kavatsusele võõrasse

ruumi sisse tungida viitab asjaolu,

et süüdistatavad otsustasid eelnevalt garaažist saada mis nende teadmist mööda pidi seal olema keevitusaparaadi,

(Kiviõli, Lepa tee 33 episood). D.A otsustas majja sisse tungida eesmärgil saada ripplagesid, st. omastada võõrast vara, veendudes eelneva

lt et sissetungitavas majas tehti remonti (Püssi, Vilde 9 maja episood).

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.A ja Ruslan Baimov on oma tegusid kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3). Ruslan Baimovi

puhul arvestab kohus kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist,

varastatud eseme (elektriboiler) vabatahtlikku väljaandmist (II kd, tl. 112) ( D.A suhtes KarS § 57 lg 1 p 2). KarS § 57 lg 1 p 2 sätestatud asjaolu

tuvastatud ei ole. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsjad on kohtuistungil palunud süüdistatavad tingimisi karistuse kandmisest vabastada, leides, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud.

19 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava

isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku

aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest

vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-1-1- -09 p 30.2) 10

Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks,

milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1- -06 p 15.1). 99

D.A pani toime 4 varguseepisoodi, tekitades oma tegudega kahju 2100 eurot, lisaks 2 episoodi võõra ruumi sissetungimist, üks vargus on toime

pandud grupis R. Baimoviga. Ühes episoodis on kahjus osaliselt hüvitatud varastatud gaasilõikuri tagastamisega. D.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral ja väärteokorras

37 korral, sh. varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu. Süüdistatavale on määratud arest 7 korral ja kohaldatud 2-l korral tingimisi

vangistusest vabastamist. Kohuas leiab, et A. peusile rahalise karistuse

mõistmine poleks põhjendatud. Rahalise karistuse puhul on üheks

kohaldamise eelduseks selle karistuse reaalne täideviimine. D.A ei oma pika ajal jooksul töökohta, seega piisavat ja püsivat sissetulekut. Suurem osa

väärteruge toimepanemise eest määratud rahatrahvidest on tasumata. Isikul

on kohtuo6sustest tulenevad muud rahalised kohustused, samuti peab ta

hakkama hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud. Selles valguses ei ole

rahalise karistuse mõistmine karistuse eesmärkide saavutamise põhimõttega

kooskõlas. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga et reaalse vangistuse

mõistmine ei ole põhjendatud ja l D.A-le tuleb määrata reaalne eiab, et vangistus, karistusest vabastamine ei ole põhjendatud ei tööta, on . D.A

varem kriminaalkorras korduvalt, 4 korral, karistatud mis on iseloomustavaks ,

asjaoluks.tema suhtes on varem kahel korral olnud kohaldatud karistusest

vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine, mis ei toonud positiivset tulemust, karistused on täitmisele pööratud. Sellegipoolest ei ole järjekordne

karistusest vabastamine millegagi põhjendatud. näol ei ole D.A

tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud

toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei

olnud juhuslik. Kohus leiab, et D.A suhtes on võimalik saavutada

karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni

alammääras, arvestades eelkõige kuriteo arvu (6 kuriteoepisoodi), sellega tekitatud kahju ja asjaolu, et D.A on varem karistatud korduvalt, kuid

isik jätkas kuritegude toimepanemist Sellises käitumises väljendub kohtu .

hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste D.A tähendusest Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse .

20 eripreventsiooni tähenduses. muti on iseloomustavaks asjaoluks väärtegude Sa rohkus, mis on toime pandud järjepidevalt sh. ka määratud katseaegadel.

D.A suhtes on korduvalt kohaldatud ka aresti. Kohtule näitab see üheselt, et ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele D.A pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest.

Kohus arvestab , et kuriteod olid toime pandud karistuse määra valimisel ajavahemikus september 2008 kuni juuli 2009, ehk viimasest kuriteost on

möödunud rohkem kui 2 aastat. Samas kohus märgib, et menetlemise mõistlik tähtaeg ei ole ületatud sellises määras, et isik tulek õigels mõista või talle mõistetavat karistust oluliselt vähendada. D.A-le mõistab kohus KarS § 199 lg 2 alusel karistusena vangistue 9 kuud, KarS § 266 lg 2 alusel 4 kuud vangistust. Kuritegude kogumi eest KarS § 64 kohaldamisega tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkakristuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada karistust ühe kolmandikku võrra ja mõista liitkakrituseks 6 kuud vangistust. Kuna kõik varasemad kohtuotsustega mõistetud karistused on arvestatud ja liidetud Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega ja lõplikuks karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, mis on käeoslevaks ajaks ka täielikult ära kantud, tuleb KarS § 65 lg 1 alusel noodustada liitkaristust, sest käesolevas

kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on toime pandud enne 21.10.2011

kohtuotsuse tegemist. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 21.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistust tuleb suurendada ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest tuleb maha arvata ärakantud karistuse osa, mis on 1 aasta 6 kuud. Seega kuulub kandmisele 6 kuud vangistust.

Ruslan Baimov pani toime 5 varguseepisoodi ja 1 episood võõra ruumi sissetungimine. Üks varguseepisood on toime oandud grupis koos D.A-ga. Oma tegudega tekitas ta kahju üle 3000 eurot. Kahju on osaliselt hüvitatud varastatud gaasilõikuri ja boileri tagastamisega.

Ruslan Baimovit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Kahel korral on kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist ja 5 korral määratud vangistus, ühel korral karistati rahalise karistusega, mille täitmisele ei ole isik

isegi asunud. R. Baimovi suhtes ei ole rahalise karistuse mõistmine enam

põhjendatud. Esiteks, ta oli juba ühel korral kriminaalkorras karistatud

rahalise karistusega, kuid peale seda jätkas kuritegude toimepanemist ega

asunud kartistust täitma. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isikul oleks

piisav ja stabiilne sissetulek, mille tõttu osutuks rahalise karistuse toitmine

reaalseks. Isik on karistatud väärteokorras rahatrahvidega kolmel korral4

korral, üks rahatrahv on tasutud. Isiku käitumisest nähtub, et rahalist laadi

karistus ei ole talle piisavaks meetmeks, et ta hoiduks edaspidi süütegude

toimepanemisest. kaitsja seisukohaga et Kohus ei nõustu Ruslan Baimovi vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud ja leiab, et Ruslan Baimovile tuleb

21 määrata reaalne vangistus, karistuses vabastamine ei ole põhjendatud. Isik oli

varem karistusest vabastatud käitumiskontrollile allutamisega, kuid jätkas kuritegude toimepanemist, järgmisena karistati ta rahalise karistusega, ka see

takistanud isikul uute süütegude toimepanemist. See näitab, et R. Baimovi

suhtes ei ole karistusest vabastamine meetmeks, mis oleks karistuse

eesmärkide saavutamise põhimõttega kooskõlas. Käitumiskontroll ei täida

oma eesmärki, et isik hoiduks süütegude toimepanemisest. Ruslan Baimovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks

tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt

toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Ruslan Baimovi suhtes on

võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Ruslan Baimov on varem korduvalt karistatud, kuid on tkanud kuritegude jä toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Ruslan Baimov

ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised

karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni

tähenduses. Kohtule näitab see üheselt, et Ruslan Baimov ei suuda isegi

mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. R. Baimovile mõistab kohus KarS õ 199 lg 2 alusel vangistuse 1 aasta, karS § 266 lg 1 alusel 2 kuud vangistust. Kuritegude kogumi eest tuleb KarS § 64

kohaldamisega mõiste liitkaristus, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ja mõista 1 aasta vangistust.

Kuna käesolevas kriminaalasjas esemeks olevad kuriteoepisoodid on toime

pandud Viru Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega mõistatud karistuse

täitmissdaadiumi kestel ja karistus, rahaline karistus ei ole täidetud, tuleb

KarS § 65 lg 2 kohakdamisega mõista liitkaristus 1 aasta vangistust ja rahaline karistus 57,52 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt.

Kaitsja väide et Ruslan Baimov töötas 3 kuud enne kohtuistungi toimumist ja

et viimane elab koos elukaaslasega, kellel on kolme aastane laps, ei anna põhjust kandmisest käitumiskontrollile allutamisega. vabastada isik karistuse

Kaitsjale ja süüdistatavale selgitatakse, et tingimisi vangistus ei ole eraldi

liiki karistus, karistuse liigiks on vangistus. Isikut on võimalik karistuse

kandmisest vabastada kui kohtul on piisavalt andmeid teha prognooso, et isiku vangistamine ei ole otstarbekas ja isik ei hakks uusi kuritegusid toime panema. R. Baimovi suhtes sellest veendumust kohtule ei tekkinud.. Ruslan Baimovi puhul on tegemist korda rikkuva isikuga, kellele järjekindlalt õigus

eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Ruslan Baimov sooritab kuritegusid vabadust piiravad endiselt. Korduvalt on talle mõistetud

karistused ja teda on tingimisi vangistusest vabastatud, kuid õiguskuulekamaks isik muutunud ei ole. Vangistus on kohtu arvates Ruslan

Baimovi suhtes ainuke

karistus tõhusa mõjuga . Pealegi ainuüksi viide

22

tööülesannete täitmisele ja kooselule elukaaslasega kellel on laps, ei anna iseenesest alus kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Lapse huvid on kaitstud, kuna lapse eest kannab hoolt lapse ema. Selliseks põhjuseks ei ole ka kaitsja viidatud tööpuudus.

D.A ja Ruslan Baimovi puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus

tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud

veendumus, e tstarbekas t karistuse ärakandmine oleks nende puhul ebao meede. KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse

kuni 5 aastani ja KarS § 266 lg 2 rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. D.A-le ja Ruslan Baimovile mõistetud karistused on võimaliku karistuse miinimummäära lähedal, keskmisest määrast oluliselt väiksemad..

IV Tsiviilhagid

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on

kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varal õi moraalset kahju. Antud kriminaalasjas on tekitatud ist v

kannatanutele varaline kahju. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult.

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda

tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui

süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu 444 lg korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1- -09). 79

Kuna süüdistatavad on kõik tsiviilhagid õigeks võtnud, siis tuleb hagid

rahuldada täies ulatuses, tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagid on

tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5.

V Menetluskulud

KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

23

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 417,03 eurot,

tuleb süüdistatavatelt, igaühelt, välja mõista. Arvestades

süüdistatavate varalist seisundit (süüdistatavatel puudub püsiv sissetulek,

süüdistatav Baimovil on ülalpidamisel alaealine laps), tuleb kaitsjatasud ja

kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud jätta riigi kanda.

VI Tõkend

D.A suhtes on varem tõkendina kohaldatud alates 30.09.2008 elukohast lahkumise keeld. Vaatamata sellele on isik pärast tõkendi kohaldamist toime

pannud veel 5 kuriteoepisoodi. Ta on varem käesolevaks ajaks

kriminaalkorras 4 korral karistatud isik, käesoleva kriminaalasja esemeks

ovevate kuritegude toimepanemise ajaks oli ta kriminaalkorras karistatud

kahel korral. Käesoleva kohtuotsuse karistatakse D.A vangistusega.

Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja arvestades isiku

vabaduses viibimisest tulenevaid riske, kõigepealt uute kuritegude

toimepanemist, on põhjendatud rangema tõkendi kohaldamine. D.A suhtes tuleb tõkendiks valida vahistamine ja vahistada ta kohtusaalist.

R. Baikovi suhtes ei olnud käesoleva kriminaalmenetluses tõkendit

kohaldatud. Isik on vare, 8 korral kriminaalkorras karistatud isik ta on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest KarS § 199

ja 266 järgi. Käesoleva kohtuotsusega karistatakse R. Baimovit vangistusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja arvestades

isiku vabaduses viibimisest tulenevaid riske, kõigepealt uute kuritegude toimepanemist, on põhjendatud rangema tõkendi kohaldamine. R. Baimovi suhtes tuleb tõkendiks valida vahistamine ja vahistada ta kohtusaalist.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2012 kohtumäärusega RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta süüdistatavate D.A ja Ruslan Baimovi apellatsioonid Viru Maakohtu 23. novembri 2011 otsusele läbi vaatamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun

24 Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.02.2012

Nooremreferent

Liivi Õun