2-23-15874/49 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.06.2025, Valga

Tsiviilasja number

2-23-15874

Tsiviilasi

A.B., Z.M, R.V, D.Y, A.B., H.V hagi B.B. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: A.B. (isikukood XXX), Z.M (isikukood XXX),

R.V (isikukood XXX), D.Y (isikukood XXX), A.B.

(isikukood XXX), H.V (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: A.K. (isikukood XXX;

elukoht, XXX e-post XXX)

Kostja: B.B. (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistung

16.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta elatise nõue perioodi 09.11.2022 kuni 31.10.2023 eest rahuldamata.

3. Mõista B.B.-lt välja A.B. , Z.M , R.V , D.Y , A.B. ja H.V kasuks elatis 2610 eurot

perioodi 01.11.2023 kuni 30.06.2025 eest.

4. Mõista B.B.-lt välja A.B. kasuks alates 01.07.2025 kuni A.B. täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

5. Mõista B.B.-lt välja Z.M-i kasuks alates 01.07.2025 kuni Z.M-i täisealiseks

saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

6. Mõista B.B.-lt välja R.V kasuks alates 01.07.2025 kuni R.V täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

7. Mõista B.B.-lt välja D.Y kasuks alates 01.07.2025 kuni D.Y täisealiseks saamiseni

(.XXXX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

8. Mõista B.B.-lt välja A.B. kasuks alates 01.07.2025 kuni A.B. täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

9. Mõista B.B.-lt välja H.V kasuks alates 01.07.2025 kuni H.V täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.

10. Kohustada B.B. maksma välja mõistetud elatis iga kuu 5.ndaks kuupäevaks A.K.

arveldusarvele nr XXX, selgitusega „elatis“.

11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja nende rahaline suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa

1. A.B., Z.M, R.V, D.Y, A.B., H.V esitasid 09.11.2023 hagi B.B. vastu elatise summas 21,75

eurot lapse kohta väljamõistmiseks alates 2022 aasta jaanuarist. Hagis on selgitatud, et kostja

(laste X) elab alates 2022 aastast XXX ning ta pole võimeline lastele elatist tasuma, kuna elab ise

toimetuleku piiril (kodaniku toetusest). Hagejad (lapsed) elavad aga koos oma X Eestis

toimetulekutoetustest. Praegune kokkulepe kostaga on, et alates 2023 detsembrist maksab ta

hagejatele u 40 eurot kuus, mis läheb X lapse lasteaiatasudeks.

Hagis on märgitud, et pere sissetulekuteks on: lastetoetused 560 eurot, lasterikka pere toetus 650

eurot, toimetulekutoetus (2023 keskmine) 1311,89 eurot. Igakuiselt kulub 1 lapse kohta

keskmiselt 350 eurot. Kostja sissetulekuks on aga vaid 727,30 eurot.

2. Tulenevalt 04.12.2023 kohtunõudest selgitas hagejate esindaja 05.12.2023 kohtule

taotletud elatise suuruse kohta järgmist. Kostja kindlasti aitaks ja toetaks lapsi, kui ta rahaline seis

oleks parem. Kuna laste X on aga ise toimetulekupiiril, saades 727,30 eurot sotsiaalabi kuus ning

tema püsikulud kokku on 447 eurot (üür, kommunaalid, telefon, kindlustus), jääb tal igakuiselt

elamiseks vaid 280 eurot. Elatise kalkulaatori järgi arvutades tuleks kostjal tasuda lastele kokku

igakuiselt 1190,55 eurot, mida ta ei ole võimeline maksma. Hagejad on kohtusse pöördunud,

kuna sotsiaaltöö spetsialisti sõnul on see vajalik, et saada Eestis toimetulekutoetust.

3.

15.12.2023 võttis kohus hagi menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja sai küll

hagimaterjalid kätte, kuid avaldas, et ta ei saa eesti keelest aru ning soovib neid saada saksa või

inglise keeles.

4.

22.01.2024 teavitas kohus hagejate esindajat hagimaterjalide tõlkimise vajadusest ning

31.01.2024 ka menetlusabi saamise võimalusest.

5.

06.03.2024 esitati kohtule hagiavalduse terviktekst, kus elatist nõutakse miinimummääras

alates hagi esitamisest, s.o 09.11.2023 ning tagasiulatuvalt alates 09.11.2022 kuni 08.11.2023.

6.

16.05.2024 anti hagejate seaduslikule esindajale menetlusabi tõlkekulude kandmiseks

elatishagi materjalide ja 15.12.2023 menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimisel.

7. Kostja vastas hagile 28.08.2024, mille kohaselt on ta praegu töötu ja elab riiklikust

sotsiaaltoetusest, ehk kodanikutoetus, mis on riigi elatusmiinimum. Mittetöötavale isikule

rakendub toimetulekuks 1120 eurot. Laste ülalpidamiseks saaks kostja anda raha ainult juhul, kui

tema sissetulek oleks sellest suurem. Kostja leiab, et esiteks tuleb tagada inimese enda

toimetulek, enne kui ta peab maksma elatist teistele inimestele. Kostja märgib, et ta saab

kodaniku rahana 1013 eurot, millest maksab ta 450 eurot üüri ning alates jaanuar 2024 kannab ta

iga kuu 43,50 eurot laste toetuseks Eestis, mobiiltelefonikuludeks ja kindlustuseks läheb kostjal u

40 eurot iga kuu ning lisaks on kostjal ka võlgnevusi tuttavate ja sõprade ees. Pärast kõiki

mahaarvamisi on kostja ellujäämiseks iga kuu umbes 360 eurot. Seetõttu ei ole kostjal praegu

võimalik Eestis lastele rohkem elatist maksta, kui varem mainitud 43,50 eurot.

8.

16.12.2024 kohtuistungile ilmus vaid hagejate esindaja, kostja istungile ei ilmunud ega

teatanud ka ilmumata põhjustest. Kohtukutse saadeti kostjale e-postile XXX, millele saadeti ka

hagimaterjalide X keelsed tõlked.

9. Istungil hagejate esindaja täpsustas, et soovib lastele elatist 180 eurot kuus lapse kohta.

Lisaks selgitas hagejate esindaja, et sotsiaalosakond nõuab temalt, et ta nõuaks abikaasalt elatist,

kuna laste X elab toimetulekutoetusest ning muidu piiratakse tema toetust. Samas on laste X

teadlik, et kostjal ei ole võimalust. Kostjal ei ole mingit vara, ta üürib korterit ja autot tal ei ole.

Hagejate esindaja ise on rahul oma eluga, tuleb toime saadud toetustega. Pere elab üürimajas (üür

620 eurot kuus), mille soetas kostja X, kes elab ka X.

Hagejate esindaja kinnitas istungil kostja esitatud tõendil olevaid andmeid – toetuste suurusi ning

seda, et kostja maksab sellest oma elamise, üüri ja tema eest makstakse haigekassat ja

pensionifondi. Lisaks kinnitas laste X, et kostja on endiselt töötu, tema olukord ei ole muutunud,

kuid ta otsib tööd. Kostjal on ka haiged perekonnaliikmed, keda ta peab aitama.

Põhjendav osa

10. Laste sünnitunnistustega ja rahvastikuregistri päringuga on tõendatud, et hagejad on

kostja lapsed. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Osa lapsi on sündinud X kuid pere asus

elama Eestisse ning viimane laps sündis XXXX. a Eestis. Seetõttu on hagejad perekonnaseaduse

(PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist XXX seaduse alusel.

Kohtuistungil on hagejate ema avaldanud, et elatist taotletakse 180 eurot kuus lapse kohta.

11. Nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja on kohtule avaldanud, et kostja tasub alates

2024. a jaanuarist hagejatele elatist kokku igakuiselt 43,50 eurot. Hagejad olid sellega rahul, kuid

pidid kohtusse pöörduma, sest muidu võetakse toetused ära. Seega oli tegemist vanemate vahelise

kokkuleppega, mis on PKS § 100 lg 3 kohaselt lubatud. Arvestada tuleb ka, et kostjalt ei ole

varasemalt elatist nõutud ning hagejad ei ole põhistanud, miks tagasiulatuva elatise nõudmine on

vajalik. Seega jääb hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata, v.a 2023. novembri eest.

12. Hagi kohaselt on hagejate vajadused 347-365 eurot kuus lapse kohta, kuid hagi ja sellele

lisatud tabel on mõnevõrra erinevad, sh eluasemekulu 145 vs 134 eurot, toidukulu 130 vs 140,5

eurot, transport 26 vs 21 eurot. Tabeli kohaselt on laste ja X kulud kokku 2489 eurot.

Mastaabiefekti arvestades tuleb eeldada, et toidukulu võiks olla väiksem. Samuti on hagejad

selgitanud, et eluaset üüritakse kostja isalt, mis võib anda võimaluse pidada üüri suuruse üle

läbirääkimisi. Mõistetav on, et laste kulud on nende vanuseid arvestades erinevad ja tabelis on

püütud esitada keskmisi summasid. Samas on kulusid siiski eristatud ja nt kõige väiksema lapse

kulu meelelahutusele ei ole usutav, sest üritustel osalemine on neile enamjaolt tasuta.

Transpordikulu analüüsides võib tõdeda, et tegemist ei ole reaalsete kulude järgi koostatud

tabeliga, sest sellest puudub nt kindlustus. Ühistranspordikulu arvestades on küsitav, kas autokulu

on üldse õigustatud. Samas ei ole kostja laste vajaduste suurusele vastu vaielnud.

13. Riigikohtu 27.10.2021 otsuse nr 2-19-18082 punktis 11 märgiti, et PKS § 99 lg-te 1 ja 2

alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka

vanemate võimalustega. PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära,

arvestades kohustatud vanema varalist seisundit, lapse tegelikke vajadusi, samuti lapse vajaduste

kaetust nt riiklike toetustega. Samuti tuleb arvestada mõlema vanema võimet teenida sissetulekut.

14. Hagejad saavad lastetoetusi kokku 560 eurot (80+80+100+100+100+100) ja lasterikka

pere toetust 650 eurot kuus, kokku 1210 eurot kuus. Seega on laste vajadustest lastetoetustega

kaetud pisut üle 200 euro kuus. Kui lähtuda hagis toodud laste vajadustest, siis on toetustega

katmata ca 150 eurot lapse kohta kuus, mis tuleks katta vanematel võrdselt.

15. Kostja on viidanud, et tema sissetulek ei võimalda elatist vajalikus summas maksta. Ka

laste ema ei käi tööl, vaid talle makstakse toimetulekutoetust. Selles osas on vanemad võrdses

seisus. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi

ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Järelikult ei sõltu elatise maksmise võime vaid sissetulekust, vaid ka

kostja vajadustest ja muust varanduslikust seisundist.

16. Kostja vastusest nähtuvalt saab ta igakuiselt toetust 1013 eurot ning igakuisteks kuludeks

on tal üür 450 eurot, sidekulud ja kindlustus kokku u 40 eurot kuus ning alates 2024 jaanuarist

kannab ta ka lastele 43,50 eurot. Lisaks on kostjal võlgnevusi ja hagejate esindaja väitel hoolitseb

ta ka haigete pereliikmete eest. Kostja väitel jääb tal igakuiselt elamiseks 360 eurot, mille sisse

oli ilmselt arvatud ka lastele makstav elatis 43,5 eurot.

17. Kostja on tõendanud, et tema sissetulekuks on vaid kodanikutoetus ja sellest ei piisa, et

tasuda lastele elatist ettenähtud ulatuses. Hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul

on kostja esitatud väited aluseks väljamõistetava elatise suuruse vähendamiseks alla

miinimummäära. Kostja toidukuluks tuleb arvestada vähemalt sama palju kui hagejaile, st 130-

140 eurot. Kuivõrd kostja ei saa mastaabiefekti eelist nagu hagejad, kulub tal ilmselt rohkemgi.

Ka kostjale tuleb tagada enda ülalpidamiseks vajalikud vahendid, mistõttu ei saa ülejäävat

summat tervikuna välja mõista. Seega tuleb lastele kokku elatiseks maksta pool üle jäävast osast

ehk 180 eurot alates 2025. a juulist ehk 30 eurot lapse kohta. Asjaolude olulisel muutumisel on

pooltel õigus taotleda elatise muutmist.

18. Hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb välja mõista elatis algses hagis

taotletud summas, s.o 21,75 eurot lapse kohta. Kuigi pooled on kinnitanud, et kostja maksab

igakuiselt 43,5 eurot, ei ole vastavat kinnitust küsitud kogu perioodi kohta, mistõttu tuleb juba

tasutud osa arvestada elatise sissenõudmisel, st tasutud osa tuleb pooltel välja mõistetud osast

maha arvestada. 2023. a novembrist kuni juunini k.a on 20 kuud, st välja tuleb mõista

20x6x21,75=2610 eurot.

19. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt

kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik