2-19-9925/166 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Võlausaldajad:

M.R.C (registrikood XXX);

K.K.T (registrikood XXX);

S.P.K (registrikood XXX);

B.K.S (registrikood XXX);

H.W.X (registrikood XXX);

M.L.X (registrikood XXX);

R.T.A (registrikood XXX);

A.G.S (registrikood XXX);

Q.Y.B (registrikood XXX);

O.I.G (registrikood XXX); S.A.J (registrikood XXX).

RESOLUTSIOON

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9925

Tsiviilasi

U.B kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: U.B (isikukood: XXX)

1. Lõpetada U.B (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Jätta U.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3. Vabastada U.B usaldusisiku kohustuste täitmisest.

4. Avaldada teade käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud U.B kanda, v.a. võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. U.B (isikukood: XXX, edaspidi võlgnik) esitas 01.07.2019 Harju Maakohtule avalduse

maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohtu 23.09.2019 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

3. Harju Maakohtu 21.01.2020 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses

pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised olid alljärgnevad.

PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised olid

alljärgnevad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa

(eurodes)

Jaotis (%)

M.R.C

534,06

2,30

X.R.S

3 453,78

14,87

S.P.K

1 740,71

7,50

B.K.S OÜ

1 939,04

8,35

H.W.X

1 041,44

4,49

O.U.I

3 963,94

17,07

R.T.A

3 758,83

16,19

C F AS

1 867,89

8,045

Q.Y.B

1 139,53

4,91

A F OÜ

110,72

0,48

A F OÜ

110,72

0,48

A F OÜ

110,72

0,48

A F OÜ

110,72

0,48

S.A.J

3 335,20

14,35

Kokku

23 217,30

4. Harju Maakohtu 27.02.2020 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus,

kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohustati võlgnikku esitama

kohtule iga-aastaselt alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest

nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed

võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, ning kohustati võlgnikku tegema

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid üks kord

aastas.

5. Võlgnik esitas 06.04.2021 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2020-01.01.2021 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks

töötasu netosummas 600 eurot kuus ning 7725,51 eurot aruandeperioodil kokku. Võlgnik

tõi välja, et töötab E OÜ-s tootmise spetsialistina. Võlgnik selgitas, et tegid abikaasaga

2020. a. vältel oma kontode vahel ülekandeid suurusjärgus 25 000 eurot, kuivõrd võlgniku

abikaasa tegeleb kasiinomängudega. Tegemist oli sama raha edasi-tagasi kandmisega, mitte

täiendava sissetulekuga. Võlgnik selgitas ühtlasi, et kandideeris aasta jooksul umbes 30

ametikohale. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus

925 eurot, mille võlgnik ja tema abikaasa jagavad enam-vähem võrdselt. Võlgnik tõi ühe

jooksva kuluna välja võla abikaasa ees, mille on võlgnik tekitanud (võttes võlgu erinevatest

krediidiasutustest), mida võlgnik tasub, et mitte jääda ilma korterist. Võlausaldajatele

tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto

väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2020. a. sissetulekutest, 09.03.2021 töölepingu E

OÜ-ga ning väljavõtte CV Keskus portaalist võlgniku kandideerimiste kohta. 6.

Võlausaldaja M.R.C esitas 25.08.2021 taotluse. Võlausaldaja hinnangul võlgniku aruandest

ja selle lisadest nähtuvat võlgniku sissetuleku suurust arvestades on võlgnik jätnud

võlausaldajale väljamakse summas 74,33 eurot teostamata. Võlausaldaja palus kohtul

kohustada võlgnikku väljamakset tegema või jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja M.R.C teatas 03.09.2021 kirjas, et suhtles võlgnikuga, tegi seoses

ülalpeetavate lisandumisega uue arvestuse, mille kohaselt kuulus võlausaldajale tasumisele

28,17 eurot, ning et võlgnik tegi puuduoleva makse 02.09.2021.

7. Võlgnik esitas 27.02.2022 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2021-31.12.2021 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks

töötasu netosummas 900 eurot kuus ning 22 121,86 eurot aruandeperioodil kokku. Võlgnik tõi

välja, et töötab S Õ AS-is kontroller-komplekteerijana. Võlgnik selgitas, et sissetulekute all on

arvestatud ka väljavõetud II samba pensioni, ning et sissetulekutest umbes 8000 euro ulatuses

maksis ta ära võlgu, mille oli tekitanud oma abikaasale viimase teadmata. Võlgniku ainsaks

varaks on raha kontodel summas 100 eurot. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 1200

eurot. Võlgnik tõi ühe jooksva kuluna välja võla abikaasa ees, mille on võlgnik tekitanud

(võttes abikaasa loata ja teadmata võlgu erinevatest krediidiasutustest), mida võlgnik tasub

igakuiselt summas 400 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab kolm last ning tema abikaasa

on hetkel töötu, mistõttu kannab võlgnik enamuse kulusid ise. Võlausaldajatele tehtud

väljamaksete all loetles võlgnik väljamakse M.R.C-le 02.09.2021 summas 28,17 eurot.

Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtte ning väljavõtte e-MTA töötamise

registrist.

8. Võlausaldaja H.W.X esitas 25.04.2022 taotluse. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik

rikkunud loovutuskohustust. Võlausaldajatele pidanuks võlgniku saadud

tulumaksutagastusi ning II pensionisamba väljamakset arvestades perioodil märts 2020

kuni detsember 2021 laekuma 8389,90 eurot, sh H.W.X-ile 376,71 eurot, kuid sellist

väljamakset võlausaldajale tehtud ei ole. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma

abikaasale võlga tasudes teinud makseid menetlusvälisele võlausaldajale, kes ei saa seaduse

kohaselt pöörata sissenõuet võlgniku varale või usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele

rahasummadele ning M.R.C-le väljamakset tehes eelistanud üht võlausaldajat teistele.

Võlausaldaja palus kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. 9. Võlgnik selgitas 04.05.2022 seisukohas, et peab üleval kolme

last, tema naine on töötu ning saab üksnes 520 eurot lastetoetust. Enne pankroti

väljakuulutamist oli võlgnik kasiinosõltlane ning võttis lisaks isiklikele laenudele laene ka

oma naise nimel kokku 25 000 euro väärtuses, millest osadest abikaasa teadis ja osadest

mitte. Võlgnik sõlmis abikaasaga kirjaliku kokkuleppe, et maksab need võlad ise tagasi.

Seetõttu maksab võlgnik igakuiselt kolme laenu kogusummas 420 eurot ning kui ta seda ei

teeks, siis kaotaks tema abikaasa oma kodu võlgniku rumaluse tõttu. Lisaks nimetatud

kulule kannab võlgnik kahe lapse lasteaiakulud, interneti, telefoni ja osa

kommunaalarvetest. Toiduks ja laste riieteks jääb igakuiselt 200-300 eurot ringis. Lisaks on

võlgnik igal aastal erinevatel põhjustel töötu olnud umbes 3-kuuliste perioodide kaupa,

mille ajal oli tarvis säästudest peret ülal pidada. Võlgnik ei ole võlausaldajatele

väljamakseid teinud, sest majanduslik olukord ei võimalda seda.

10. Kohus jättis 26.05.2022 määrusega võlausaldaja H.W.X 25.04.2022 taotluse võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbi vaatamata seoses

taotluse tagasivõtmisega.

11. Võlgnik esitas 10.02.2023 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2022-01.01.2023 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks

sissetulekuks töötuskindlustushüvitis netosummas 270 eurot kuus ning 11 145,01 eurot

aastas. Võlgnik tõi välja, et on töötu ning otsib aktiivselt tööd. Samuti selgitas võlgnik, et

võlgniku ja tema abikaasa ühine kolmas laps sündis 13.01.2023. Võlgnikul mistahes vara

puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 1200 eurot. Võlgnik selgitas, et peres

kasvab neli last ning nad on abikaasaga mõlemad hetkel töötud. Võlausaldajatele tehtud

väljamaksete all loetles võlgnik järgmised väljamaksed: M.R.C-le 9 eurot, H.W.X-ile

25,09 eurot, Q.Y.B 15 eurot, R.T.A-le 14 eurot, S.A.J-ile 15,20 eurot, M.L.X-ile 9,34

eurot, C-le (B.K.S) 10 eurot, S.P.K-le 11 eurot, X.R.S Financ 20 eurot ning A.G.S-ile

(J.W.O) 14 eurot. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtte ning e-MTA

väljavõtte võlgniku 2022. a. sissetulekutest.

12. Võlausaldaja H.W.X esitas 06.03.2023 taotluse. Võlausaldaja hinnangul teeb võlgnik

endiselt ülekandeid abikaasale ning eelistab seeläbi jätkuvalt pankrotimenetluses

tunnustamata võlausaldajat, kahjustades selliselt käesoleva menetluse võlausaldajaid.

Võlausaldaja hinnangul kinnitavad võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad T G

OÜ ülekanded (selgituses märgitud „Play North“, „Ninja“, „Boost“ või „Senukai“), et

võlgnik tegeleb jätkuvalt hasartmängude mängimisega. Samuti nähtuvad võlgniku

arvelduskonto väljavõttelt ülekanded, mida võlgnik selgitanud ei ole, muu hulgas 113

ülekannet AllePal OÜga (maksete selgituses märgitud Osta.ee-d) ning 33 ülekannet

COINBASE IE EUR-iga, mis on krüptovaluutatehinguid vahendav portaal. Võlausaldaja

arvestuste kohaselt kuulus perioodil jaanuar 2022 kuni detsember 2022 võlausaldajatele

väljamaksmisele 1353,82 eurot, sealhulgas H.W.X-ile 60,79 eurot. Faktiliselt on võlgnik

võlausaldajale maksnud üksnes 25,09 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik

põhistanud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

13. Võlgnik selgitas 16.05.2023 ärakuulamisel, et otsib aktiivselt tööd ning on saatnud ca

120130 elulookirjeldust kõikvõimalikele ametikohtadele, ent ei ole sellegipoolest 8-9 kuu

jooksul suutnud tööd leida. Võlgnikul on põhiharidus ning puuduvad autojuhiload.

Ülekanded abikaasale ei ole mitte laenude vaid igapäevaste majapidamiskulude katteks,

võlgnik ei ole lihtsalt varasemat makse selgitust muutnud. Võlgnik ei tee vastavaid

makseid ise oma kontolt, sest ei usalda ennast, kuivõrd on endine kasiinosõltlane ja tal on

diagnoositud vaimse tervise häire. Võlgnik alustas vaimse tervise probleemidega

tegelemist, ent ravi jäi pooleli tulenevalt ravikindlustuse lõppemisest.

14. Võlgnik esitas 31.05.2023 saatekirja e-konsultatsioonile, tõendamaks oma vaimse tervise

häiret.

15. Kohus jättis 30.06.2023 määrusega võlausaldaja H.W.X 06.03.2023 taotluse kohustustest

vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks rahuldamata ja jätkas kohustustest

vabastamise menetlust.

16. Võlgnik esitas 28.02.2024 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2023-01.01.2024 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks

sissetulekuks vanemahüvitis kogusummas 9455,51 eurot aastas. Võlgnik tõi välja, et on

töötu alates 01.12.2023 ning otsib aktiivselt tööd. Samuti selgitas võlgnik, et on

hasartmängusõltuvusest tulenevalt teinud tehinguid krüptovaraga ning seeläbi kaotanud

2000 eurot. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus

1700-2000 eurot, kuivõrd lapsed on palju haiged ja ainuüksi apteegitarvetele kulub aastas

1200 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab neli last ning nad on abikaasaga mõlemad

hetkel töötud. Perekond elab hetkel toetustest ning saavad ka toiduabi. Võlausaldajatele

tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele oma

arvelduskontode väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2023. a. sissetulekutest,

väljavõtte CV Keskus portaalist võlgniku kandideerimiste kohta, väljavõtte Töötukassa

portaalist võlgniku kandideerimiste kohta, võlgniku abikaasa arvelduskonto väljavõtte

apteegikulude osas ning võlgniku seletuskirja võlausaldajatele väljamaksete tegemata

jätmise kohta.

17. Võlgnik esitas 09.02.2025 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2024-31.12.2024 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks

töötasu suurusjärgus 900-1000 eurot kuus, vanemahüvitis ja töövõimetushüvitised

kogusummas 6674,13 eurot aastas. Võlgnik tõi välja, et sai tööle 10.07.2024, enne seda oli

töötu ja ühel kuul vanemapuhkusel. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised

kulud on vähemalt 1000 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab neli last ning võlgniku

abikaasa on hetkel töötu. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid.

Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2024.

a. sissetulekutest ning võlgniku seletuskirja võlausaldajatele väljamaksete tegemata

jätmise kohta.

18. Kohus palus 08.04.2025 kohtunõudes võlgnikul muu hulgas selgitada, millest tulenevalt

on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust väiksemas ulatuses,

ning mida on võlgnik perioodidel, mil ta on olnud töötu, teinud mõistlikult tulutoova

tegevuse leidmiseks. Samuti palus kohus selgitada, kuidas on hasartmängude mängimine,

krüptovaluutaga kauplemine ning Osta.ee portaalis kauplemine mõjutanud võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse otsinguid ning missuguses ulatuses on võlgnik nende

tegevustega tulu teeninud.

19. Võlgnik esitas 21.04.2025 seletuskirja, oma arvelduskontode väljavõtted, väljavõtte e-

MTA töötamise registrist, Coinbase portaali tehingute ajaloo väljavõtted 2023-2025 kohta

ning oma bioloogiliste laste sünnitõendid.

20. Võlgnik esitas 30.04.2025 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi

01.01.2024-27.02.2025 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks

töötasu suurusjärgus 950-1075 eurot kuus. Lisaks on võlgnik saanud tulumaksutagastuse,

vanemahüvitist ja töövõimetushüvitist. Võlgnik tõi välja, et töötab alates 10.07.2024 Rimi

Eesti

Food AS-is andmesisestaja/tootespetsialistina. Samuti osutas võlgnik, et on kandideerinud üle

175 ametikohale. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on vähemalt

1050 eurot, millele lisanduvad kulud riietele, laste prillidele, silmaarstidele ning

apteegitarvetele. Võlgnik selgitas, et tema kannab kommunaalkulud, Interneti ja televisiooni

kulu, lasteaiamaksud, laste trennid jms. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt

puudusid. Võlgnik lisas aruandele e-MTA väljavõtte võlgniku 2024. a. ja 2025. a.

sissetulekute kohta ning taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik selgitas taotluses, et tal

puuduvad vara ja säästud, ta elab absoluutses vaesuses ning kasvatab kolme alaealist last.

Tema igakuine netosissetulek on ligikaudu 1000 eurot, mis kulub täielikult esmavajaduste

katmiseks. Tema võlgnevused on kujunenud välja varasema eluperioodi jooksul, mil t

kannatas vaimse tervise probleemide all ning sattus hasartmängusõltuvusse. Ta tegeleb

aktiivselt sõltuvusprobleemiga ka praegu ning kannatab siiani vaimse tervise häirete all, mis

mõjutavad oluliselt tema toimetulekut ja töövõimet. Ta on teinud jõupingutusi olukorra

parandamiseks, kuid varasemad kohustused ületavad tema reaalse maksevõime.

21. Kohus palus 28.02.2025 kohtunõudega Eesti Töötukassalt, Maksu- ja Tolliametilt,

Pensionikeskus AS-ilt, Sotsiaalkindlustusametilt ning krediidi- ja makseasutustelt teavet

võlgniku kohustuste täitmise kontrollimise võimaldamiseks, mille vastavad asutused

kohtule ka esitasid.

22. Kohus palus 02.05.2025 võlausaldajatel esitada oma seisukohad võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise ja ärakuulamise soovi osas ning andmed võlgniku poolt

võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja võlausaldajate nõuete jäägi kohta. Võlausaldajad

esitasid kohtule seisukohad alljärgnevalt:

22.1.

R.T.A teatas 02.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada

ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 01.06.2022

summas 9 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024 summas 10 eurot

ehk kogusummas 24 eurot. Võlgnevuse jääk on 3734,83 eurot. Võlausaldaja ei

soovi olla suuliselt ärakuulatud.

22.2.

S.P.K teatas 02.05.2025, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei

ole põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja nõudeid ei ole piisaval määral

rahuldatud. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 01.06.2022 summas

6 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024 summas 7,50 eurot ehk

kogusummas 18,50 eurot. Võlgnevuse jääk on 1722,21 eurot. 22.3. B.K.S

teatas 02.05.2025, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja hinnangul kui võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul teha

suuremas summas väljamakseid võlausaldaja nõude katteks ei saa ka järeldada,

et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega, ning et

tegemist on süülise rikkumisega. Võlgnik on teinud võlausaldajale

väljamakseid 01.06.2022 summas 10 eurot ja 06.03.2024 summas 7 eurot ehk

kogusummas 17 eurot. Võlgnevuse jääk on 1723,21 eurot. Võlausaldaja ei

soovi olla suuliselt ärakuulatud.

22.4.

Q.Y.B teatas 05.05.2025, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada ega soovi olla suuliselt ärakuulatud.

22.5.

M.R.C teatas 07.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada

ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Alternatiivselt tuleks pikendada kohustustest vabastamise

menetlust ja määrata võlgnikule uus usaldusisik. Võlausaldaja hinnangul ei ole

võlgnik täitnud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses ega ole olnud

motiveeritud lisatööd tegema, tegeledes selle asemel hasartmängudega.

Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 02.09.2021 ja 01.06.2022

kogusummas 37,17 eurot. Võlgnevuse jääk on tunnustatud nõuet summas

534,06 arvestades seega 496,89 eurot. 22.6. S.A.J teatas 07.05.2025, et ei ole

nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnevuse jääk on 3320 eurot,

võlgnik on teinud maksed ning tundnud huvi maksegraafiku vastu.

22.7.

A.G.S teatas 09.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada

ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma

kohustusi ja kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, jättes võlausaldajatele

väljamaksed sooritamata ja jättes kohtu korraldused täitmata. Võlgnik ei ole

võlausaldajale väljamakseid teinud.

22.8.

O.I.G teatas 09.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada

ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik süüliselt tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevuse ega selle otsimisega, kuna vastavad tõendid on

võlausaldaja hinnangul esitamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid

teinud. Võlausaldaja tunnustatud nõuete jäägid on 110,72 eurot, 110,72 eurot,

110,72 eurot ja 110,72 eurot, võlausaldajale S.A.J-i poolt loovutatud nõude jääk

on 3335,20 eurot ning võlausaldajale O.U.I poolt loovutatud nõude jääk on

3963,94 eurot.

22.9.

H.W.X teatas 23.05.2025 , et kohustustest vabastamise menetlus tuleks

lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja jäi oma 06.03.2023 menetlusdokumendis

väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust

loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Olukorras,

kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatud määras, ei

ole põhjendatud hasartmängude mängimine. Tasudes menetlusvälisele isikule

võlgnevust summas 200 eurot kuus eelistab võlgnik teist võlausaldajat. Võlgnik

on teinud võlausaldajale väljamakseid 02.06.2022 summas 11 eurot,

25.07.2022 summas 9,09 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024

summas 10 eurot ehk kogusummas 35,09 eurot. Võlgnevuse jääk on 1006,35

eurot.

22.10. Vastuseks 12.06.2025 kohtunõudele teatas O.I.G 16.06.2025, et edastas S.A.J-i

loovutuslepingu ekslikult, ning et antud nõue ei ole siiski O.I.G-le loovutatud.

23. Kohus kuulas 12.05.2025 ärakuulamisel võlgniku vande all suuliselt ära.

24. Võlgnik esitas 19.05.2025 tõendid tööotsingute kohta ning võlgniku tervisliku seisundi

kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

25. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

26. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas

pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

13.06.2018, mistõttu kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele

pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).

27. PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle

andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel

saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

28. PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

v.r. §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

29. Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-

19-16, p 14; RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

30. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel

tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma

eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus

lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-

1-31-16, p 14)

31. Seejuures johtub Riigikohtu praktikast, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. §

175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-

46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb

mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS §

104 lg 5 tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).

32. Seejuures VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete

kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat

puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras

olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks

võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega

pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt TlnRnKm

12.12.2022, 2-1356245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 2-08-63521, p 14).

33. Kohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu loovutamise

kohustust rikkunud.

33.1.

PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab

kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik

tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis

endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab

võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust

kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm

15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).

33.2.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku

sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis,

riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga,

et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud

töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10).

Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu

tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II

pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).

33.3.

PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja 132.

PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4

järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24;

TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1.

33.4.

TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata näiteks sotsiaaltoetustele

sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning Eesti Töötukassa kaudu

makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele

ettevõtluse alustamiseks (p 5).

33.5.

TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal

teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132

lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie

palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks

kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et

arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei

kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

33.6.

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär 2020. a. 584 eurot, 2021. a. 584

eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886

eurot.

33.7.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole

võimeline ennast ise ülal pidama.

33.8.

Rahvastikuregistri andmetest ning võlgniku selgitustest ja tõenditest (dtl 1014-

1016) nähtuvalt on võlgnikul PKS § 97 p-s 1 sätestatule vastavad ülalpeetavad

sünniaegadega 18.04.2019, 16.05.2020 ja 13.01.2023.

33.9.

Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja

TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2020. a. aprillini 778,67 eurot (584 + 1/3 x 584),

2020. a. maist 2021. a. detsembrini 973,33 eurot (584 + 2/3 x 584), 2022. a.

jaanuarist 2022. a. detsembrini 1090, 00 eurot (654 + 2/3 x 654), jaanuarist

2023. a. detsembrini 2023. a. 1450 eurot (725 + 3/3 x 725) , jaanuarist 2024. a.

kuni detsembrini 2024. a. 1640 eurot (820 + 3/3 x 820) ning jaanuarist 2025. a.

1722 eurot (886 + 3/3 x 886) (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 25).

33.10. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5

järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest

omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma

võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat

sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt

TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p

17.2).

33.11. Võlgnik on perioodil 27.02.2020 – 27.02.2025 saanud erinevatel kuudel TMS §

131 lg 1 p-s 5 sätestatud sissetulekuid, s.o. Eesti Töötukassa kaudu makstud

töötutoetust, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Kuivõrd TMS § 131 lg

1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata, ei pidanud

võlgnik PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma.

Seetõttu ei võta kohus vastavaid tulusid ka võlgniku loovutamisele kuuluva

tulu arvestuses arvesse.

33.12. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (dtl 139-155, 210-233) ning kohtu

kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et

perioodil

27.02.2020 – 26.02.2021 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: veebruaris

tulumaksutagastuse 481,72 eurot, märtsis töötasu 788,99 eurot, aprillis töötasu 807,75

eurot, mais töötasu 629,22 eurot, töövõimetushüvitise 255,81 eurot ja töötasu hüvitise

496,30 eurot, juunis töötasu ja lõpparve 762,43 eurot, augustis töötasu 59,12 eurot,

septembris töötasu 46,27 eurot, oktoobris töötasu 855,14 eurot, novembris töötasu

1028,47 eurot, detsembris töötasu ja puhkuseraha 1214,06 eurot, jaanuaris töötasu

757,74 eurot ja töövõimetushüvitise 13,43 eurot ning veebruaris töötasu, haigusraha ja

lõpparve 1209,88 eurot ning tulumaksutagastuse 690,66 eurot.

33.13. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 võlausaldajatele loovutama märtsis

5,16 eurot, aprillis 14,54 eurot, mais 204,00 eurot, novembris 27,57 eurot,

detsembris 120,36 eurot ja veebruaris 463,60 eurot ehk kokku 835,24 eurot.

33.14. Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele

(võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik

perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 tegema väljamakseid võlausaldajatele

järgnevalt: M.R.C-le 19,21 eurot, X.R.S-ile 124,25 eurot, S.P.K-le 62,62 eurot,

B.K.S Estonia OÜ-le 69,76 eurot, H.W.X-ile 37,47 eurot, O.U.I-le 142,60

eurot, R.T.A-le 135,22 eurot, C F AS-ile 67,20 eurot, Q.Y.B 40,99 eurot, A F

OÜ-le 4 x 3,98 eurot ning S.A.J-ile 119,98 eurot.

33.15. Võlgniku esitatud aruandest (dtl 124-129) ja võlgniku arvelduskonto

väljavõttest (dtl 139-155) nähtuvalt perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 võlgnik

võlausaldajatele väljamakseid ei teinud.

33.16. Seega rikkus võlgnik perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 tulu loovutamise

kohustust, jättes võlausaldajatele 21.01.2020 määruses toodud jaotistele

vastavad väljamaksed tegemata.

33.17. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (dtl 210-233, 350-386) ning kohtu

kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et

perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: aprillis

töötasu 813,52 eurot, mais töötasu 761,38 eurot ja töövõimetushüvitise 13,43

eurot, juunis töötasu 794,45 eurot ja töövõimetushüvitise 26,86 eurot, juulis

töötasu ja lõpparve 2061,99 eurot, augustis töötasu 151,83 eurot, septembris

töötasu ja lõpparve 1540,01 eurot ning II pensionsamba väljamakse, täiendava

laekumise ja kompensatsioonimakse 8010,73 eurot, novembris töötasu 42,05

eurot, detsembris töötasu 514,54 eurot, jaanuaris töötasu

1093,55 eurot ning veebruaris töötasu 1050,97 eurot, töövõimetushüvitise 63,30 eurot

ja tulumaksutagastuse 586,93 eurot.

33.18. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 võlausaldajatele loovutama juulis

544,33 eurot, septembris 4045,37 eurot, jaanuaris 1,77 eurot ja veebruaris

305,60 eurot ehk kokku 4897,07 eurot.

33.19. Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele

(võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik

perioodil 27.02.2021

– 26.02.2022 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: M.R.C-le 112,65 eurot,

X.R.S-ile 728,48 eurot, S.P.K-le 367,16 eurot, B.K.S OÜ-le 408,99 eurot, H.W.X-ile

219,66 eurot, O.U.I-le 836,09 eurot, R.T.A-le 792,83 eurot, C F AS-ile 393,98 eurot,

Q.Y.B 240,35 eurot, A F OÜ-le 4 x 23,35 eurot ning S.A.J-ile 703,47 eurot.

33.20. Võlgniku esitatud aruandest (dtl 203-208) ja võlgniku arvelduskonto

väljavõttest (dtl 210-233) nähtuvalt perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 tegi

võlgnik väljamakseid kogusummas 28,17 eurot, mille maksis tervikuna välja

M.R.C-le.

33.21. Seega loovutas võlgnik perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 tulu oluliselt

väiksemas ulatuses, kui ta seda tegema pidanuks, ning kohtles võlausaldajaid

seejuures ka ebavõrdselt tulenevalt 21.01.2020 määruses toodud jaotiste

järgimata jätmisest.

33.22. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 350-386, 527-552) ning kohtu

kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et

perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis

töötasu 875,70 eurot ja töövõimetushüvitise 65,57 eurot, aprillis töötasu 902,14

eurot, mais töötasu 1171,83 eurot ja töövõimetushüvitise 31,65 eurot, juunis

töötasu 952,74 eurot ning puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise 98,50 eurot,

juulis töötasu 1825,45 eurot, augustis töötasu 844,62 eurot, septembris töötasu

1215,58 eurot, preemia 245,78 eurot ning puhkusetasu ja keskmise töötasu

hüvitise 24,62 eurot, oktoobris puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise 320,11

eurot ning veebruaris vanemahüvitise 682,10 eurot.

33.23. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi

võlgnik perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 võlausaldajatele loovutama mais

56,74 eurot, juulis 367,73 eurot ja septembris 197,99 eurot ehk kokku 622,46

eurot.

33.24. Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele

(võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik

perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 tegema väljamakseid võlausaldajatele

järgnevalt: M.R.C-le 14,32 eurot, X.R.S-ile 92,60 eurot, S.P.K-le 46,67 eurot,

B.K.S OÜ-le 51,99 eurot, H.W.X-ile 27,92 eurot, O.U.I-le 106,27 eurot, R.T.A-

le 100,77 eurot, C F AS-ile 50,08 eurot, Q.Y.B 30,55 eurot, A F OÜ-le 4 x 2,97

eurot ning S.A.J-ile 89,42 eurot.

33.25. Võlgniku esitatud aruandest (dtl 344-348) ja võlgniku arvelduskonto

väljavõttest (dtl 350-386) nähtuvalt perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 tegi

võlgnik väljamakseid kogusummas 142,63 eurot, mille jaotas võlausaldajate

vahel järgnevalt: M.R.C-le 9 eurot, X.R.S-ile 20 eurot, S.P.K-le 11 eurot,

B.K.S-ile (ärinimi muutunud) 10 eurot, H.W.X-ile 25,09 eurot, O.U.I-le

(M.L.X kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 9,34 eurot, R.T.A-le 14 eurot,

C F AS-ile (A.G.S kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 14 eurot, Q.Y.B 15

eurot ning S.A.J-ile 15,20 eurot. 33.26. Seega loovutas võlgnik perioodil

27.02.2022 – 26.02.2023 tulu oluliselt väiksemas ulatuses, kui ta seda tegema

pidanuks, ning kohtles võlausaldajaid seejuures ka ebavõrdselt tulenevalt

21.01.2020 määruses toodud jaotiste järgimata jätmisest.

33.27. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 527-552, 572-613) ning kohtu

kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et

perioodil 27.02.202326.02.2024 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis

vanemahüvitise 602,98 eurot, juunis vanemahüvitise 1179,29 eurot, juulis

vanemahüvitise 1151,09 eurot, augustis vanemahüvitise 1179,29 eurot,

septembris vanemahüvitise 1179,29 eurot, oktoobris vanemahüvitise 1151,09

eurot, novembris vanemahüvitise 1179,29 eurot ja detsembris vanemahüvitise

1151,09 eurot.

33.28. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt ei

pidanud võlgnik perioodil 27.02.2023-26.02.2024 võlausaldajatele tulu

loovutama.

33.29. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 527-552) nähtuvalt perioodil

27.02.2023 – 26.02.2024 tegi võlgnik väljamakseid kogusummas 45,00 eurot,

mille jaotas võlausaldajate vahel järgnevalt: S.P.K-le 7,50 eurot, B.K.S-ile (uus

ärinimi) 7,5 eurot, H.W.X-ile 10 eurot, R.T.A-le 10 eurot ning C F AS-ile

(A.G.S kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 10 eurot.

33.30. Seega loovutas võlgnik perioodil 27.02.2023 – 26.02.2024 tulu suuremas

ulatuses, kui ta seda tegema pidanuks, ent kohtles võlausaldajaid seejuures

ebavõrdselt tulenevalt 21.01.2020 määruses toodud jaotiste järgimata jätmisest.

33.31. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 572-613, 881-931) ning kohtu

kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et

perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis

tulumaksutagastuse 521,35 eurot, mais vanemahüvitise 1151,09 eurot, augustis

töötasu 733,34 eurot, septembris töötasu 1026,54 eurot, oktoobris töötasu

965,18 eurot, novembris töötasu 913,53 eurot, detsembris töötasu 980,91 eurot,

jaanuaris töötasu 1011,18 eurot ning veebruaris töötasu 836,58 eurot ja

töövõimetushüvitise 241,88 eurot.

33.32. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt ei

pidanud võlgnik perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 võlausaldajatele tulu

loovutama.

33.33. Võlgniku esitatud aruandest (dtl 1028-1032) ja võlgniku arvelduskonto

väljavõttest (dtl 881-931) nähtuvalt perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 võlgnik

võlausaldajatele väljamakseid ka ei teinud.

33.34. Seega ei rikkunud võlgnik perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 tulu loovutamise

kohustust.

33.35. Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik tegi kohustustest

vabastamise menetluse kestel kõigile võlausaldajatele kokku väljamakseid

üksnes 215,80 euro ulatuses, kuigi võlgnik pidanuks väljamakseid kõigile

võlausaldajatele kokku tegema vähemalt 6354,77 euro ulatuses.

34. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust osaliselt raskelt süüliselt

ja on seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud.

34.1.

Võlausaldaja M.R.C osutas 25.08.2021 taotluses (dtl 195-199) lisatud

arvestusele tuginedes, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele seaduses sätestatud

ulatuses väljamaksed tegemata. 03.09.2021 teatas M.R.C (dtl 200), et

korrigeeris arvestust seoses ülalpeetavate olemasoluga võlgnikul, ning et

võlgnik on korrigeeritud arvestuse järgse väljamakse võlausaldajale teostanud

02.09.2021.

34.2.

Võlausaldaja H.W.X märkis 25.04.2022 taotluses (dtl 263-268) lisatud

arvestusele tuginedes, et võlgnik on rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-test 3-5

tulenevat loovutuskohustust, kuivõrd on saanud 03.03.2020 ja 26.02.2021

tulumaksutagastused ning AS-ilt Pensionikeskus 03.09.2021 II pensionisamba

väljamakse, 21.09.2021 täiendava laekumise ning 28.09.2021

kompensatsioonimakse, ent ei ole nimetatud tulu võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks loovutanud. Selle asemel on võlgnik teinud ülekandeid oma

abikaasale, kes ei ole pankrotimenetluses tunnustatud nõuet omav võlausaldaja.

Üksnes M.R.C-le väljamakset tehes on võlgnik kohelnud ebavõrdselt

pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavaid võlausaldajaid.

34.3.

Võlgnik selgitas 04.05.2022 seisukohas (dtl 309-311), et oli varem

kasiinosõltlane ja võttis laenu abikaasa nimel kokku 25 000 euro ulatuses,

millest abikaasa vaid osaliselt

teadis. Võlgnik leppis abikaasaga kokku, et maksab vastavad võlad ise ära, et pere ei

kaotaks oma kodu. M.R.C eelistamise küsimuses selgitas võlgnik, et M.R.C oli ainus,

kes andis võlgnikule rekvisiidid väljamaksete tegemiseks.

34.4.

Võlgnik selgitas 12.05.2025 ärakuulamisel (dtl 1128, ajamärk 00:42:50 –

00:44:36), et ei teadnud, et riigilt laekunud summad, näiteks sotsiaaltoetused

või Eesti Töötukassa toetused, lähevad arvesse tuluna, mis tuleks seaduses

sätestatud määras võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks loovutada. Esialgu

arvas võlgnik ka, et tulumaksutagastused ei lähe vastava tuluna arvesse.

Võlgnik sai hiljem teada, et ka neid tulnuks arvesse võtta. Küll aga oli võlgnik

enese sõnul teadlik sellest, et pensionisambast väljavõetud raha läheb arvesse

tuluna, mis tuleks seaduses sätestatud määras võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks loovutada. Kuivõrd võlgniku poolt abikaasa nimel võetud

kohustuste sissenõudmiseks oleks võlgniku abikaasa nimel olev korter

võõrandamisele läinud, tegi võlgnik valiku kasutada pensionisamba raha

vastavate teiste kohustuste täitmiseks.

34.5.

Kohus möönab, et konkreetse loovutamisele kuuluva tulu ja selle täpse summa

ning konkreetse väljamaksete summade kindlakstegemine võis võlgnikule, kes

oli määratud iseenda usaldusisikuks, olla tema selgitusi arvestades ebaselge ja

keeruline. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku

kohustusi ise täita. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik

oma kohustusi täidab (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Piisav ei ole,

kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt

märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole

õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse

sisu piisavalt mõista (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Standardvormis koostatud kohtumääruse või kirja sisu ei ole piisav olukorras, kus

võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks (TlnRnKm

14.08.2024, 2-17-8942/57, p 35).

34.6.

Kohtu hinnangul pidi võlgnik aga vähemalt arvates M.R.C 25.08.2021 taotluse

kättesaamisest (mis pidi kohtu hinnangul toimuma hiljemalt 02.09.2021, mil

võlgnik tegi M.R.C-le viimase taotluse alusel väljamakse) ning veelgi enam

H.W.X 25.04.2022 taotluse kättesaamisest siiski aru saama, et võlgniku

sissetulekute iseloomu ja suurust arvestades peab ta kohustustest vabastamise

menetluses oma tulu loovutama ja võlausaldajatele väljamakseid tegema, ning

üldjoontes ka kuidas loovutamisele kuuluvat tulu ja väljamakseid arvestada.

34.7.

Ühtlasi johtub võlgniku 04.05.2022 seisukohas ja 12.05.2025 ärakuulamisel

väljendatud selgitustest, et võlgnik oli teadlik pensionisambast saadud raha

loovutamise kohustusest ning selle arvelt võlausaldajatele väljamaksete

tegemise vajadusest.

34.8.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest

hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel

juhul on võlgnik saanud tulu mahus, mis võimaldas võlausaldajatele

väljamaksete tegemist. Võlgnik on aga jätnud saadud tulu arvelt

võlausaldajatele maksed suures osas tegemata ning kasutanud saadud rahalisi

vahendeid muude kohustuste täitmiseks, näiteks abikaasa nimel võetud laenude

tagasimaksmiseks, ja muude kulude katmiseks, sealhulgas hasartmängudeks.

34.9.

Kohus on seisukohal, et hoolas võlgnik oleks ülalkirjeldatud asjaoludel aru

saanud, et ta pidanuks oma sissetulekute liiki ja suurust arvestades kõigile

võlausaldajatele alates

02.09.2021 väljamakseid tegema suuremas ulatuses. Hoolas võlgnik oleks kohtu

hinnangul olnud aktiivsem, et saada vajadusel kohtult lisaselgitusi loovutamisele

kuuluva tulu arvestamiseks ja jaotamiseks võlausaldajate vahel ning edaspidi seda ka

korrektselt teinud.

34.10. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud, et võlgnikul diagnoositud vaimse

tervise häire (F41.2, dtl 1164-1179) takistas subjektiivsel tasandil käitumist

võlgnikult objektiivselt oodatava hoolsusega. Arvestades, et võlgnik oli

kohustustest vabastamise menetluse kestel võimeline täitma oma abikaasa

nimel võetud kohustusi, pidi võlgnik olema võimeline täitma oma kohustusi ka

pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavate võlausaldajate ees.

34.11. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on jätnud tulu loovutamise kohustuse täitmisel

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ning olnud vähemalt raskelt

hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes.

34.12. Loovutamiskohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate

huve, sest võlausaldajatel on jäänud seetõttu alates 02.09.2021 seaduses

sätestatud määras väljamaksed saamata ning erinevate võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud erinevas määras, koheldes seeläbi võlausaldajaid ebavõrdselt.

34.13. Kohtu arvestuste kohaselt tulnuks võlgnikul alates 02.09.2021 võlausaldajatele

kokku teha väljamakseid summas 4975,20 eurot. Võlgnik on väljamakseid

teinud aga üksnes 215,80 euro ulatuses. Seejuures on võlgnik võlausaldajaid ka

ebavõrdselt kohelnud, tehes võlausaldajatele väljamakseid 21.01.2020

määruses toodud jaotisi järgimata.

34.14. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-test 3-

5 tulenevat tulu loovutamise kohustust osaliselt rikkunud raskelt süüliselt ning

kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve. Seetõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2

p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

35. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket süülist

rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.

35.1.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise

menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise,

vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis

annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt

asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha

otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla

mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus

tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult

vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab

leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm

28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23).

35.2.

Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova

tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või

suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette

miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa

automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav

summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata

(TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-

49979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse

rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu

teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-

4172/72, p 15.2).

35.3.

Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel

arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p

18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise

mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast

uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad

konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise

võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut,

oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist

olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab

arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku

haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne

(TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24).

35.4.

Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega

anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest

tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 2-09-3606, p 22).

35.5.

Võlgniku selgitustest nähtuvalt on võlgnikul keskharidus (dtl 1123, ajamärge

00:08:50).

35.6.

Võlgniku pankrotiavaldusest (dtl 6) ja ajutise halduri aruandest (dtl 103)

nähtuvalt töötas võlgnik enne pankroti väljakuulutamist S Õ Aktsiaseltsis ning

tema netotöötasu oli 1000 eurot kuus.

35.7.

Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõenditest (dtl 688-695)

nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu

AS-ilt H kuni juunini 2020, K E OÜ-lt augustis 2020, Aktsiaseltsilt

N G septembrist 2020 kuni veebruarini 2021, E OÜ-st aprillist 2021 kuni juulini 2021,

S Õ Aktsiaseltsilt augustist 2021 kuni septembrini 2022, viimasega paralleelselt B E

OÜ-lt novembris 2021 ning R E F AS-ilt augustist 2024 kuni jaanuarini 2025.

35.8.

Sotsiaalkindlustusameti 06.03.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 700-702)

nähtuvalt on võlgnik kasutanud lapsepuhkust, isapuhkust ning vanemapuhkust

ning saanud vastavalt lapsepuhkuse hüvitist juunis 2022, septembris 2022 ja

oktoobris 2022, isa vanemahüvitis veebruaris ja märtsis 2023 ning jagatavat

vanemahüvitist juunist 2023 kuni detsembrini 2023 ning mais 2024.

35.9.

Eesti Töötukassa 07.03.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 863-868) nähtuvalt on

võlgnik olnud Eesti Töötukassas arvel järgnevalt:

35.10. töötuna 11.06.2020–23.08.2020. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik

registreeris end 11.06.2020 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimus tal nõustajaga kolm nõustamist. Kõik nõustamised toimusid e-

nõustamistena, mis tähendab, et isik vastas nõustaja poolt koostatud

küsimustele. Isiku sõnul otsis ta sellel perioodil aktiivselt ise tööd CVKeskuse

ja CVOnline kaudu ning kandideeris erinevatele tööpakkumistele, nt

puhastusteenindajaks, tootmistööliseks, transporditööliseks kauplustesse. Isik

on andnud info, et kandideeris sellel perioodil nt Selver AS,

Jahelogistika OÜ, Aviator OÜ, ABC Supermarkets AS, Olympic Kasiino.

Infosüsteemis puudub info selle kohta, kas ka töötukassa vahendas isikule sellel

perioodil tööpakkumisi. Isik pöördus e-nõustamiste kaudu õigeaegselt ja töötu

põhikohustusi ei rikkunud. 25.08.2020 isik teavitas, et on leidnud töö ja töötuna

arvelolek lõpetati seoses tööle asumisega K E OÜ-sse;

35.11. töötuna 10.02.2021–08.03.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt osik

registreeris end 10.02.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimus tal nõustajaga üks e-nõustamine. Kliendi sõnul otsis ta tööd

CVKeskuse, CVOnline, Facebooki gruppide ja GoWorkAbit kaudu ja

kandideeris tööpakkumistele. Infosüsteemis puudub info selle kohta, kas ka

töötukassa vahendas isikule sellel perioodil tööpakkumisi. Isik pöördus e-

nõustamise kaudu õigeaegselt ja töötu põhikohustusi ei rikkunud. Alates

09.03.2021 asus isik tööle E OÜsse ja töötuna arvelolek lõpetati;

35.12. töötuna 18.07.2021–25.07.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt Isik

registreeris end 18.07.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimus tal nõustajaga üks e-nõustamine. Isik kandideeris e-töötukassa

vahendusel KPMG Baltics OÜ haldusassistendi pakkumisele (puudub info

tööandja tagasiside kohta) ja LL Grupp OÜ velgede puhastaja ametikohale

(tööandja saatis kandideerimisele eitava vastuse). Isik tõi e-nõustamisel välja,

et on kandideerinud 30 töökohta ja käinud kolmel töövestlusel. Tööandja

nimesid ei täpsustanud. Isik pöördus e-nõustamise kaudu õigeaegselt ja töötu

põhikohustusi ei rikkunud. Alates 26.07.2021 asus isik tööle S Õsse ja töötuna

arvelolek lõpetati;

35.13. töötuna 05.09.2021–14.11.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik

registreeris end 05.09.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimus tal nõustajaga üks telefoni teel kohtumine ja üks e-

nõustamine. Ülejäänud aja toimetas klient iseseisva tööotsijana, kuna nõustaja

hindas, et kliendil oli potentsiaali iseseisvalt tööd otsida. Iseseisva tööotsijana

tegutsemise ajal nõustamisi töötukassa nõustajaga ei toimu. Kliendi sõnul otsis

ta sellel perioodil aktiivselt tööd erinevate levinumate tööotsinguportaalide

kaudu ja kandideeris pakkumistele. Antud arveloleku perioodil pakuti kliendile

võimalust läbida töötukassa kaudu B-kategooria juhilubade koolitus, kuna

klient tõi tööle asumise takistusena välja sõltumise bussi- ja rongiaegadest

seoses elukohaga Sakus. Klient alustas koolitusega, kuid katkestas koolituse,

kuna asus tööle ja töögraafik ei võimaldanud koolitusel edasi osaleda. Klient

asus tööle alates 15.11.2021 S Õsse ja töötuna arvelolek lõpetati. Töötu

põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud;

35.14. tööotsijana 31.08.2022-15.09.2022. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt

perioodil

31.08.2022 kuni 15.09.2022 oli isik arvel töötava inimesena, kuna soovis osaleda

karjäärinõustamisel. 31.08.2022 isik kohtus karjäärinõustajaga ja arutas edasisi plaane,

kuna plaanis oma hetke töökohast S Õst ära tulla. Info puudub, mis põhjusel. Isik

arutas karjäärinõustajaga, kas oleks vaja läbida tõstukijuhi koolitus, et edaspidi

edukamalt kandideerida laotöötaja tööpakkumistele. Karjäärinõustaja selgitas, et sellel

hetkel töötukassa ei kompenseerinud töötavatele inimestele tõstukijuhi koolitust.

Klient plaanis end peale töösuhte lõppe töötuna arvele võtta;

35.15. töötuna 16.09.2022–14.02.2023. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik

registreeris end 16.09.2022 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimusid tal nõustajaga kolm telefoni teel nõustamist, üks nõustamine

e-töötukassa vahendusel ja osa arveloleku perioodist tegutses isik iseseisva

tööotsijana, kuna nõustaja hindas, et kliendil oli potentsiaali iseseisvalt tööd

otsida. Iseseisva tööotsijana tegutsemise ajal nõustamisi töötukassa nõustajaga

ei toimu. Antud perioodil lepiti kliendiga kokku osalemine töömessil, kus klient

ka osales ja sai seal kutse kahele tööintervjuule. Kuid hiljem ei saanud

tööandjatelt tagasisidet. Arveloleku perioodil lepiti kliendiga kokku ka CV

täiendamine ning klient täitis selle ülesande. Klient avaldas soovi läbida

tõstukijuhi koolitus, et tõsta oma võimalusi laotöötajana tööd leida. Nõustaja

suunas kliendi koolitusele, kuid isik ei alustanud koolitusega. Koolituse

mittealustamise põhjusena tõi välja, et koolitus ei sobinud ajaliselt. Klient

kandideeris sellel perioodil eelkõige laotöötaja ja kaubapaigutaja

ametikohtadele. Töötu põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud.

07.02.2023 andis isik e-töötukassa vahendusel teada, et asub tööle alates

15.02.2023 ning arvelolek lõpetati;

35.16. töötuna 01.12.2023–03.03.2024. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik

registreeris end 01.12.2023 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku

perioodil toimus tal neli telefoni teel nõustamist. Tööotsinguteks kasutas klient

töövahendusportaale CV Keskus, CV Online, kus tal oli koostatud CV

kandideerimisteks. Vaatas ka tööampse goworkabit.com lehelt. Isiku sõnul

kandideeris ta aktiivselt tööpakkumistele. Ka töötukassa saatis kliendile

automaatselt tööpakkumisi sellel perioodil ja infosüsteemist on näha, et klient

tutvus pakkumistega. Puudub täpne info, kui paljudele töötukassa poolt

edastatud tööpakkumistele klient kandideeris. Arveloleku perioodil osales isik

karjäärinõustamisel, kus sai nõuandeid, millist tööd võiks otsida ning juhiseid

CV parendamiseks. Klient avaldas uuesti soovi läbida tõstukijuhi koolitus,

nõustaja tegi suunamise koolitusele, kuid klient ei registreerinud koolitusele.

Isik selgitas, et ei saaks koolitusel osaleda, kuna koolitused toimuvad päevasel

ajal, aga ta on päevasel ajal seotud lapse eest hoolitsemisega. Tööd otsis

õhtuseks ajaks või mis oleks sobiva graafikuga. 01.03.24 teavitas isik e-

töötukassa vahendusel, et asus Soome tööle ehituse abitöölisena ja töötuna

arvelolek lõpetati. Töötu põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud.

36. Võlgniku esitatud tööotsingute märkmiku kuvatõmmistest (dtl 1134-1138) ja CVKeskus

portaali kuvatõmmistest (dtl 1140-1163) nähtuvalt on võlgnik oktoobrist novembrini

2021, märtsis 2022, detsembris 2022, veebruarist maini 2023 ning jaanuarist septembrini

2024 aktiivselt erinevate ametikohtadele kandideerinud.

37. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid, võlgniku haridus ja varasem töökogemus alust

arvata, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või varjanud.

38. Kohtu hinnangul johtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik on kohaselt täitnud kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel vastavat tegevust otsida.

39. Võlgniku esitatud CVKeskus portaali kuvatõmmistest ei nähtu perioodil september

kuni november 2022 aktiivset mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist. Samas nähtub Eesti

Töötukassa selgitustest, et võlgnik täitis vastaval töötuna arveloleku perioodil siiski kõiki

töötu kohustusi, osales nõustamistel, tegeles oma elulookirjelduse täiendamisega ning

osales töömessil, kus sai kutse kahele tööintervjuule.

40. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud

mõistikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket

süülist rikkumist.

41. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja

oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustust.

41.1.

PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab

kohus tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud

kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või

vara kohta.

41.2.

Usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS v.r. § 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS v.r. § 175 lg 2 p 2 järgi alust

lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseadus eristab

usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste

rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS v.r. §

175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui

usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada

ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS v.r. § 172 lg 5). Seega ei saa

kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised,

mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites (TlnRnKm 08.08.2024, 2-

19- 4172/72, p 15.4).

41.3.

Kuivõrd aruannete täitmine ja esitamine on võlgniku kohustuseks usaldusisiku

ülesannetes, ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita seda, et esitatud

aruanded kohustusest vabastamise menetluses olid puudulikud, näiteks ei

kajastanud kogu aruandeperioodi või kõiki võlgniku sissetulekuid. Kohtul on

võlgniku selgituste põhjal alust arvata, et omaenese usaldusisikuks olemisega

kaasnevad kohustused ei olnud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses

piisavalt arusaadavad.

41.4.

Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid või vara

või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise,

sissetulekute või vara kohta.

41.5.

Seetõttu ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 2

sätestatud tegevuse ja oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustuse

rikkumist.

42. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 51 järgi

kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.

42.1.

PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse

aastat menetluse algatamisest.

42.2.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu

27.02.2020 määrusega (dtl 86-91). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 51

sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 27.02.2027.

42.3.

Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine

ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

Kohus tugineb seejuures asjaolule, et võlgnik avaldas 12.05.2025

ärakuulamisel, et soovi kohustustest vabastamise menetluse pikendamist,

kuivõrd on vaimselt ja füüsiliselt kurnatud ning tal ei ole võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks rahalisi vahendeid (dtl 1129-1130, ajamärk 00:53:51-01:00:08).

Kohus tugineb ka asjaolule, et arvestades loovutamiskohustuse süülise

rikkumise ulatust, võlgniku sissetulekute suurust, võlgniku ülalpeetavate arvu

ning kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 51 järgse

maksimumtähtajani järelejäänud aega, ei oleks võlgnikul tõenäoliselt võimalik

oma seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ega teha arvestatavat

pingutust oma kohustuste vähendamiseks.

43. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata

võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

44. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

45. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

46. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus võlgniku ka

usaldusisiku kohustuste täitmisest. 47. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega,

mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda.

Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik

kohtunik