2-24-12421/105 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12421

Tsiviilasi

INCLUSION OÜ saneerimisavaldus

Menetlustoiming

Saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/ettevõtja: INCLUSION OÜ (registrikood

14204858), lepingulised esindajad: vandeadvokaat L.E

, advokaat L.X, e-post: XXX

Saneerimisnõustaja: Tarmo Peterson (e-post:

saneerimine@rask.ee)

Puudutatud isikud/võlausaldajad: määruse lisas 1

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 29.05.2025 allkirjastatud hääletusprotokolli alusel võlausaldajate poolt vastu

võetud 18.11.2024 kohtule esitatud (teistkordselt esitatud 29.05.2025) INCLUSION OÜ

saneerimiskava INCLUSION OÜ saneerimismenetluses.

2. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 16.06.2028.

3. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Tarmo Peterson.

4. Kohustada saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruanne, milles saneerimisnõustaja

kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi

asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule

esitada 16.12.2025.

5. Avaldada teade saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Kohtumäärus on viivitamata täidetav.

7. Vähendada INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) osakapitali järgnevatel

tingimustel:

7.1. Vähendada Ühingu osakapitali 363 995,14 euro võrra 0 euroni.

7.2. Osakapitali vähendamise põhjuseks on käesoleva kohtumäärusega INCLUSION

OÜ (registrikood 14204858) saneerimiskava kinnitamine, mille üheks tingimuseks

on senise ainuosaniku, P (UK registrikood XXX) osa tühistamine.

7.3. Osakapitali vähendamise käigus vähendatakse ainuosanikule P (UK registrikood

XXX) kuuluva osa nimiväärtust 363 995,14 euro võrra ja osa tühistatakse.

7.4. Ainuosanikule P (UK registrikood XXX) ei tehta osakapitali vähendamise järgselt

väljamakseid.

8. Samaaegselt INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) osakapitali vähendamisega

otsustatakse osakapitali suurendamine järgmistel tingimustel:

8.1. Seoses vajadusega muuta enne osakapitali suurendamist INCLUSION OÜ

(registrikood 14204858) põhikirja, kinnitada põhikiri kohtumäärusele lisatud

redaktsioonis.

8.2. Suurendada INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) osakapitali 12 400,25 euro

võrra.

8.3. Osakapitali suurendamise käigus lastakse välja uued INCLUSION OÜ

(registrikood 14204858) osad järgmistele isikutele:

8.3.1. W (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja ülekurss

summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on W nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.2. A J (isikukood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,00 eurot,

mille tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,00 eurot ja ülekurss

summas 9996,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on A J nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.3. M.L.N (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 120,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 120,00 eurot ja

ülekurss summas 299 880,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

M.L.N nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.4. O.I.S (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4695,63

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4695,63 eurot ja

ülekurss summas 11 734 379,37 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

O.I.S nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.5. W.V.Z (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 50,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 50,00 eurot ja

ülekurss summas 124 950,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

W.V.Z nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.6. E OÜ (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 12,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 12,00 eurot ja

ülekurss summas 29 988,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on E OÜ

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.7. R.K.L (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 12,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 12,00 eurot ja

ülekurss summas 29 988,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

R.K.L nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.8. F (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 12,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 12,00 eurot ja ülekurss

summas 29 988,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on F nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.9. O.J.N (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,80

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,80 eurot ja

ülekurss summas 11995,20 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on O.J.N

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.10.F (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 100,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 100,00 eurot ja

ülekurss summas 249 900,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on F

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.11. R.M.B (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja

ülekurss summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

R.M.B nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.12.P.C.F (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja

ülekurss summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on P.C.F

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.13.O.E.S (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 10,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 10,00 eurot ja

ülekurss summas 24990,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on O.E.S

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.14.H.M.S (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 16,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 16,00 eurot ja

ülekurss summas 39 984,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

H.M.S nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.15.K S (isikukood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,00 eurot,

mille tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,00 eurot ja ülekurss

summas 9996,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on K S nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.16.K (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja ülekurss

summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on K nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.17.F.M.K (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 80,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 80,00 eurot ja

ülekurss summas 199 920,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

F.M.K nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.18.X.T.X (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 12,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 12,00 eurot ja

ülekurss summas 29 988,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

X.T.X nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.19.N S (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja ülekurss

summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on N S nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.20.D.H.T (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 16,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 16,00 eurot ja

ülekurss summas 39 984,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

D.H.T nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.21.J.T.W (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 20,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 20,00 eurot ja

ülekurss summas 49 980,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

J.T.W nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.22.P (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 82,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 82,00 eurot ja ülekurss

summas 204 918,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on P nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.23.W.K.S (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega

6197,72 eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 6197,72

eurot ja ülekurss summas 15 488 102,28 eurot.

Mitterahalise sissemakse esemeks on W.K.S nõue INCLUSION OÜ

(registrikood 14204858) vastu.

8.3.24.H.J.O (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 40,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 40,00 eurot ja

ülekurss summas 99 960,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

H.J.O nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.25.A.X.E (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 262,10

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 262,10 eurot ja

ülekurss summas 654 987,90 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

A.X.E nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.26.Q.H.V (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 2,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 2,00 eurot ja

ülekurss summas 4998,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on Q.H.V

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.27.R R (isikukood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 6,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 6,00 eurot ja ülekurss

summas 14 994,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on R R nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.28.O.K.P (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,00 eurot ja

ülekurss summas 9996,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on O.K.P

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.29.X.H.D (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,00 eurot ja

ülekurss summas 9996,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on X.H.D

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.30.N.P.K (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 400,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 400,00 eurot ja

ülekurss summas 999 600,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

N.P.K nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.31.V P (isikukood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 12,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 12,00 eurot ja ülekurss

summas 29 988,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on V P nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.32.V (registrikood xxx), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 10,00 eurot,

mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 10,00 eurot ja ülekurss

summas 24 990,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on O.E.S nõue

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.33.U.S.D (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 8,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 8,00 eurot ja

ülekurss summas 19 992,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on

U.S.D nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.3.34.K.E.V (registrikood XXX), kellele lastakse välja osa nimiväärtusega 4,00

eurot, mille eest tasutakse nimiväärtusele vastav summa ehk 4,00 eurot ja

ülekurss summas 9996,00 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on K.E.V

nõue INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) vastu.

8.4. Punktis 8.3 nimetatud isikute poolt loetakse osa eest tasumine toimunuks

INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) saneerimiskava kinnitamise poolt

hääletamisega, mis on toimunud enne kohtumääruse tegemist.

8.5. INCLUSION OÜ (registrikood 14204858) osakapitali suurus ja osanike nimekiri

pärast osakapitali suurendamise kande tegemist äriregistris on järgnev:

Nimi

Isiku-/registrikood

Osa

nimiväärtus

Häälte arv

1. W

XXX

40,00 EUR

4000

2. A J

xxx

4,00 EUR

1. M.L.N

XXX

120,00 EUR

12000

2. O.I.S

XXX

4695,63 EUR

469563

5. W.V.Z

XXX

50,00 EUR

5000

6. E OÜ

XXX

12,00 EUR

1200

7. R.K.L

XXX

12,00 EUR

1200

8. F

xxx

12,00 EUR

1200

9. O.J.N

XXX

4,80 EUR

10. F

xxx

100,00 EUR

10000

11. R.M.B

XXX

40,00 EUR

4000

12. P.C.F

XXX

40,00 EUR

4000

13. O.E.S

XXX

10,00 EUR

1000

14. H.M.S

XXX

16,00 EUR

1600

15. K S

xxx

4,00 EUR

16. K

xxx

40,00 EUR

4000

17. F.M.K

XXX

80,00 EUR

8000

18. X.T.X

XXX

12,00 EUR

1200

19. N S

xxx

40,00 EUR

4000

20. D.H.T

XXX

16,00 EUR

1600

21. J.T.W

XXX

20,00 EUR

2000

22. P

xxx

82,00 EUR

8200

23. W.K.S

XXX

6197,72 EUR

619772

24. H.J.O

XXX

40,00 EUR

4000

25. A.X.E

XXX

262,10 EUR

26210

26. Q.H.V

XXX

2,00 EUR

27. R R

xxx

6,00 EUR

28. O.K.P

XXX

4,00 EUR

29. X.H.D

XXX

4,00 EUR

30. N.P.K

XXX

400,00 EUR

40000

31. V P

xxx

12,00 EUR

1200

32. V

xxx

10,00 EUR

1000

33. U.S.D

XXX

8,00 EUR

34. K.E.V

XXX

4,00 EUR

9. Toimetada määrus kätte ettevõtjale ja edastada puudutatud isikutele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates saneerimiskava kinnitamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluse käik

1.

15.08.2024 esitas Inclusion OÜ (ettevõtja) Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Kohus

algatas 19.08.2024 määrusega saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustajaks Tarmo Peterson

´i ning määras saneerimiskava vastuvõtmise ja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtajaks 18.10.2024. Ettevõtja taotluse alusel ning saneerimisnõustaja nõusolekul pikendas kohus

19.09.2024 määrusega saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kuni 18.11.2024.

2.

18.11.2024 esitasid saneerimisnõustaja ja ettevõtja kohtule taotluse võlausaldajate poolt

vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks koos lisadega. 05.12.2024 esitas saneerimisnõustaja

kohtule saneerimiskava lisad, mis 18.11.2024 taotluse lisade hulgast olid välja jäänud.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.02.2025 määrusega Harju Maakohtu 18.12.2024

määruse OÜ M ei millestki (pankrotis) määruskaebuse väite alusel, milles M ei millestki OÜ

leidis, et tegemist oli vastu võtmata saneerimiskavaga, kuna M ei millestki OÜ-l (pankrotis)

puudus ajutise pankrotihalduri nõusolek saneerimiskava poolt hääletamiseks.

Määruskaebemenetluse jooksul loobus M ei millestki OÜ (pankrotis) määruskaebusest ja

võõrandas oma nõude A.X.E, kes toetas saneerimiskava.

Ringkonnakohus selgitas, et esineb erandlik olukord käimasoleva saneerimismenetluse

jätkamiseks. Kehtivast õigusest ei tulene võimalust saneerimiskava vastuvõtmise kohta antud

hääli tagantjärele muuta vabas vormis nii, et saneerimiskava vastuvõtmise üle saneerimisseaduse

(SanS) § 24 lg-s 1 sätestatu kohaselt ei hääletata. Kohus saab nõutava arvu poolthäälte olemasolu

kontrollimisel lähtuda üksnes SanS § 25 kohaselt koostatud hääletusprotokollist ning selle

lahutamatutest lisadest (SanS § 25 lg 2), mitte aga muudest tagantjärele esitatavatest andmetest.

Tagantjärele ei ole hääletusprotokolli enam võimalik muuta ka juhul, kui võlausaldaja või tema

õigusjärglane on pärast hääletamist oma seisukohta muutnud. Kohus saaks saneerimiskava

kinnitamise üle siiski otsustada käesolevas menetluses, eeldusel, et enne korraldatakse

nõuetekohane hääletus, hääletustulemused kajastatakse SanS § 25 kohaselt hääletusprotokollis

ning avaldaja ei soovi saneerimiskava sisuliselt muuta. Uus hääletusprotokoll asendab sel juhul

varem koostatud hääletusprotokolli (RKTKm 16.12.2020, 2-16-2060, p-d 11, 12.1, 16).

Ringkonnakohus leidis, et kui seaduses ette nähtud hääled saneerimiskava poolt hääletamiseks on

olemas, ei oleks alust ettevõtte saneerimist mitte võimaldada. Ringkonnakohtu määrus jõustus

14.04.2025.

4. Maakohus andis asja uuel läbivaatamisel 24.04.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt võlausaldajatele uue tähtaja, et saneerimiskava

vastuvõtmise üle SanS § 24 kohaselt hääletada. Saneerimiskava vastuvõtmiseks uue hääletamise

ja saneerimiskava vastuvõtmise ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks oli

29.05.2025.

5. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja esitasid 29.05.2025 kohtule taotluse võlausaldajate poolt

vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks.

Saneerimisnõustaja arvamus (dtl 3125-3137)

6. Saneerimisnõustaja esitas 29.05.2025 arvamuse Inclusion OÜ (saneerimisnõustaja

arvamuses ja ka mujal menetlusosaliste dokumentides nimetatud ka Inclusion EE) saneerimiskava

kohta. Saneerimisnõustaja selgitas, et on sarnase arvamuse esitanud kohtule juba 18.11.2024, s.o

algse kava kinnitamisel. Arvestades, et ettevõtja asus vahepeal kava täitma ja selle tulemusel on

olukord võrreldes 18.11.2024 seisuga mõnevõrra muutunud, esitab saneerimisnõustaja uue

arvamuse, kuid terviklikkuse huvides kordab saneerimisnõustaja ka varem esitatud seisukohti. 7.

Inclusion EE on 15.02.2017 registreeritud äriühing, mille põhitegevusalaks on pikaajalise

autorenditeenuse pakkumine. Täpsemalt seisnes Inclusion EE äriplaan selles, et võimaldada

arenevates riikides ligipääsu isiklikule sõiduautole neil inimestel, kes pankadele ja muudele

konservatiivsema krediidipoliitikaga finantsasutustele ei ole finantsriski mõttes sobivad. Kuni

saneerimiskava esitamiseni pakkus Inclusion EE pikaaegset autorendi teenust läbi 100%-lises

omanduses olevate tütarettevõtjate Mehhikos ja Lõuna-Aafrikas, vastavalt P M. (S A, edaspidi

Mehhiko tütarettevõtja) ja I A (P L, edaspidi L tütarettevõtja). Inclusion EE emaettevõtja on P

(registrikood XXX, edaspidi emaettevõtja), mis registreeriti 2023. aasta lõpus Ühendkuningriigis.

Inclusion EE tegutses kuni saneerimismenetluse algatamiseni Lõuna-Aafrika Vabariigis (edaspidi

LAV) ning Mehhikos P ärinime all. Nimetatud ettevõtted kokku moodustasid P Grupi. 8.

Saneerimiskava kohaselt keskendub Inclusion EE tegevus Mehhiko tütarettevõtja juhtimisele ja

arendamisele. Ettevõtja tulud tekivad juhtimisteenuste pakkumisest Mehhiko tütarettevõtjale.

Saneerimiskava eesmärk on aidata ettevõtjal ületada tekkinud majandusraskused, taastada

likviidsus, tagada jätkusuutlik majandamine ning saavutada kasumlikkus, säilitada ja kasvatada

Mehhiko tütarettevõtja tegevust ja väärtust Inclusion EE osanikele ning rahuldada nende

võlausaldajate nõudeid, kes nõude konverteerimisega ei nõustunud.

9. Saneerimiskava eelduseks olid seejuures P Grupi tasandil tehtud ümberkorraldused. Pärast

saneerimismenetluse algatamist viidi P Grupi tasandil läbi reorganiseerimine, mille tulemusel

Inclusion EE võõrandas LAV-i tütarettevõtja 1,8 miljoni euro eest ning vabanes LAV-i

tütarettevõtja kohustuste tagamiseks antud garantiidest kogumahus ca 50 miljonit eurot, samuti

vabanes garantiide lõpetamisel Inclusion EE-le 232 000 eurot hedge account’il olnud rahalisi

vahendeid. Inclusion EE-le jäi Mehhiko tütarettevõtja, mille kaudu Inclusion EE jätkab oma

tegevust ning allesjäänud võlausaldajate laenude tagasimaksmist (täpsem ülevaade tehingust on

antud saneerimiskava p-s 4). Lisaks viidi sisse mitmed muudatused nii Inclusion EE kui Mehhiko

tütarettevõtja tasandil, mis aitasid kokku hoida kulusid ja tõhustada äritegevust. Tulenevalt

majandustegevuse ümberkorraldamisest koondati Inclusion EE 19 töötajast 17 (ettevõtja palgale

jäi 31.10.2024 saneerimiskava esitamise seisuga 2 töötajat) ja lõpetati ettevõtja kasutuses olnud

büroopinna üürileping aadressil Xxx. Saneerimismenetluse ajal, s.o veel enne saneerimiskava

kinnitamist 18.12.2024, täideti pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud kohustused ja

kohustused, mis saneerimiskavaga ei ole hõlmatud. Mehhiko tütarettevõtjas viidi 2024. aastal

muudatused nii juhatuse kui ka operatiivse poole pealt. Kahjumit suudeti vähendada koguni 2/3

võrra, mida toetas pettuste vähendamiseks ja klientide maksedistsipliini tõstmiseks võetud

meetmed ning autopargi haldamise efektiivsuse tõstmine. Töötajate arv viidi miinimumi

(vähendati 21-lt 8-le), kuid operatiivselt muutus meeskond pädevamaks olles suuteline haldama ka

kolm korda suuremat autoparki. 10. Saneerimisnõustaja toob esile muudatused pärast

saneerimiskava kinnitamist 18.12.2024. Saneerimiskava täitmisel on ilmnenud, et saneerimiskavas

esitatud prognoosid ei ole täies ulatuses paika pidanud ning tegelikus tegevuses on tekkinud

mõningane mahajäämus saneerimiskavas toodud finantsprognoosidest.

11. Kui saneerimiskavas prognoositi, et 2024. a detsembri lõpuks on autopargi suurus 222

autot ja kasvab jaanuaris 27 ning veebruaris 2 auto võrra, siis vastavalt tegelikele selgunud

andmetele kujunes 2024. a detsembris autopargi suuruseks 187 autot. Seejuures jaanuaris uusi

autosid ei lisandunud, vaid autopark vähenes kahe auto võrra, veebruaris siiski suurenes seitsme,

kuid märtsis taaskord vähenes kahe auto võrra. Kokkuvõttes oli autopark ca 25% võrra väiksem,

kui prognoositi. Ka olemasolevas autopargis olevate autode aktiivsus, s.o kasutuses olevate autode

arv jäi alla prognoositud määra, 2024. a detsembris u 30% võrra, kuid mis suurenes perioodil

2025.a jaanuar kuni aprill u 50%-ni. Seejuures mais on aktiivseid lepinguid 111 ja mai lõpu

seisuga on prognoositav lepingute arv 120, st mahajäämus on langenud 40%-ni. Klientidelt

tagasinõutavate autode arv vastas 2024. a detsembris kuni 2025. a veebruarini ligilähedaselt

prognoosidele ning alates 2025. a märtsist on tagasinõudmise vajadus olnud ca 30% võrra

prognoositust isegi väiksem. Autode remondivajadus on olnud mõnevõrra suurem kui prognoositi,

keskmiselt on perioodil 2024. a detsember kuni 2025. a aprill vajanud remontimist 25 autot kuus,

kuigi eeldati, et remontimist vajab u 10 autot kuus. Ka likvideeritavate autode hulk on perioodil

2024. a detsember kuni 2025. a aprill olnud prognoositust suurem, vastavalt keskmiselt 4 ja 22

autot kuus.

12. Prognoositust väiksem oli ka ettevõtja müügitulu. Saneerimiskavas prognoositu kohaselt

eeldati vanale autoportfellile tuginevalt esialgu 68 000 eurot tulu, kuid saavutati 49 000 euro

suurune tulu. Hiljem prognoositi tulu kasvamist, kuid tegelikkuses on see esialgu vähenenud.

Seega eeldati u 30% ja hiljem u 50-65% ulatuses suuremat tulu kui tegelikkuses saadi. Maksmata

arvete summa, oli ca 25% võrra prognoositust väiksem. Kuna ka autopark on sama suurusjärgu

võrra väiksem, võib öelda, et see vastas prognoosile.

13. Ettevõtja kulud olid 2024. a detsembris prognoositust ca 35% võrra suuremad, olles 2024.

a detsembris 166 000 eurot prognoositud 123 000 euro asemel. Alates 2025. a algusest on see

erinevus vähenenud, jäädes kuude lõikes u +-10% juurde. Perioodi 2024 detsember kuni 2025

märts kahjum oli prognoositust oluliselt suurem. Kui saneerimiskavas prognoositi ettevõtja

kahjumiks 2024 detsembris 64 000 eurot, siis tegelikuks kahjumiks kujunes 418 000 eurot.

2025. a märtsiks on kahjum siiski vähenenud, olles 88 000 eurot, samas prognoositu kohaselt

eeldati kahjumit 12 000 eurot. Kahjum on võrreldes sissetulekutega suur.

14. Saneerimisnõustaja hinnangul on kõnealused erinevused tinginud mitmed erinevad põhjused

ja nende kokkulangemine. Tekkinud tagasilöökide ning turu tundma õppimisel selgunud asjaolude

tõttu on Mehhiko tütarettevõtja autopargi kasv, tulukus ja kasumlikkuse saavutamine olnud

esialgu aeglasem ning kulude osakaal mõnevõrra suurem kui algselt saneerimiskavas planeeritud.

15. Ettevõtja kaasas Mehhiko tütarettevõtja äritegevuse strateegilise ja operatiivse tegutsemise

tugevdamiseks autoturu eksperdi R T, kes hindas mh ka ettevõtja tegevuse jätkusuutlikkuse

väljavaateid ja vaatas üle uued prognoosid. Eksperdi kaasabil viidi Mehhiko tütarettevõtja

tegevuses sisse mitmed muudatused, millest olulisim on ärimudeli muutmine ja kulude

arvestamine TCO (Total Cost of Ownership) mudeli alusel. R T hindas ettevõtja äritegevust

Mehhiko turul ning leidis kokkuvõttes, et uus ärimudel on läbimõeldud, struktureeritud ja arvestab

kohaliku turu eripärasid. Eksperdi hinnangul on äriplaan vastuvõetud kujul ja eeldusel, et välises

keskkonnas ei toimu olulisi ja järske muudatusi, teostatav. Eksperdi hinnangul on ärimudelil selge

kasvupotentsiaal, eelkõige seetõttu, et olemas on võimalus laiendada koostööd erinevate

platvormidega (Uber, DiDi, Cabify jt), TCO-mudel võimaldab teha efektiivsemaid otsuseid ja

panna aluse kasumlikkusele ning teenus on skaleeritav, sh juba lähikuudel. Riskid seisnevad

eelkõige välistes tegurites nagu kulude muutused, koostööpartnerite otsuste muutmine ja Mehhiko

turu aeglane otsustuskäik. Viimast kompenseerib siiski turu suur mahuline potentsiaal. Ettevõtja

sisemiselt võib ärimudeli toimimist mõjutada vana ja uue portfelli paralleelne haldamine ning

puudulik statistika kindlustus- ja kahjujuhtumite kohta, mida aga kogutakse. R T toob välja, et kui

ettevõtja saavutab plaanitu järgselt 2026. aprilliks autopargi kasvu 220 sõidukini, on kõik

jooksvad kulud rendituludest kaetavad ning seejärel on võimalik ettevõtja tegevus muuta

kasumlikuks. St, et aktiivses kasutuses olevaid autosid peab olema 220. 2025. a mai lõpu seisuga

on prognoosi kohaselt aktiivses kasutuses 120 sõidukit. 16. Ettevõtja on saneerimisnõustajale

selgitanud, et praeguseks tehtud muudatused on avaldanud mõju. Tänu turundusele on 2025.

aprilli kuus Mehhiko tütarettevõtja veebilehe külastamiste arv oluliselt tõusnud ning aprillis

sõlmiti kokku 21 uut lepingut. Sellega ületati eelnevas kvartalis sõlmitud lepingute arv. Kõik

2025. a jaanuaris soetatud sõidukid on välja renditud ning mais on plaanis soetada veel 16 ja

juunis 20 uut sõidukit. Ettevõtja selgituste ja uute prognooside võrdlusest saneerimiskavas esitatud

prognoosidega selgub, et alguses tekkinud mõningane mahajäämus on võimalik ületada.

17. Uutest prognoosidest ning nende võrdlusest varasemaga nähtub, et esialgne mahajäämus

on arvestatav, kuid see tasakaalustub aastate jooksul ning 2028. aastaks on ettevõtja võimeline

ületama saneerimiskavas esitatud prognoose.

18. Saneerimisnõustaja on analüüsinud ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda

saneerimiskava täitmisele asumisel, võrrelnud seda saneerimiskavas esitatud prognoosidega,

samuti analüüsinud koos ettevõtjaga tekkinud erinevuste põhjendusi ning leiab, et saneerimiskava

täitmine on sõltumata algsest mahajäämusest siiski võimalik ja saneerimiskavas toodud eesmärgid

endiselt saavutatavad. Saneerimisnõustaja peab oluliseks eeltingimuseks ka seda, et ettevõtja

järgib saneerimiskava täitmisel kohandatud ärimudelit, mh TCO mudelit ja väljatöötatud

strateegiaid, tagab järjepideva autopargi kasvu ning klientide arvu suurenemise. Sellisel juhul on

saneerimisnõustaja hinnangul saneerimiskava täitmise õnnestumise olulised eeltingimused

endiselt täidetud ning saneerimiskava täitmise tulemusena suudab Inclusion EE taastada

positiivsed rahavood ja maksevõime.

19. Vahepealsed majandustegevuses toimunud muudatused ja tegelikud selgunud andmed ei

ole otseselt ootamatud, võttes seejuures arvesse, et ettevõtja äriplaan sisaldas ka uuele

teenusturule sisenemist. Pigem tuleb teatavaid erinevusi võrreldes saneerimiskavas esitatud

prognoosidega pidada tavapärase äritegevuse osaks ja seega ootuspäraseks. Küll aga on oluline

nendele adekvaatselt reageerida, mida ettevõtja on antud juhul ärimudeli kaardistamise ja

muutmise kaudu ka teinud.

20. Kava realistlikkust ja positiivseid väljavaateid kinnitab mh asjaolu, et ka teistkordselt

hääletamisel on puudutatud isikud kõikides rühmades hääletanud kava poolt. Seda sõltumata

sellest, et mõned võlausaldajad, kes esimesel hääletamisel hääletasid kava poolt, on praegu jätnud

hääletamata. Kava poolt hääletasid I ja II rühmas võlausaldajad, kelle nõude moodustavad kokku

92% kõikidest põhinõuetest (vrdl: esimesel korral oli see 95%). Oma nõude soovisid asendada

Inclusion EE osalusega võlausaldajad, kellele kuulub kõikidest põhinõuetest 68,2%. Nõude osalist

tagastamist ja intresse soovisid võlausaldajad, kellele kuulub kõikidest põhinõuetest 23,8%. Kava

vastu hääletasid võlausaldajad, kellele kuulub vaid 4,3% nõudeid (vrdl: esimesel korral 3%) ja

hääletamata jätsid võlausaldajad, kellele kuulub 3,7% nõudeid (vrdl: esimesel korral 2%)

arvestatuna kõikidest põhinõuetest. Mõlemal juhul on nii vastu hääletajate kui hääletamata jätnute

osakaal võrreldes esimese hääletamisega suurenenud, kuid seda väikeses ulatuses.

21. Kokkuvõtvalt leiab saneerimisnõustaja, et Inclusion EE majandusliku olukorra

parandamine ja tema kasumlikkuse saavutamine on saneerimiskava alusel võimalik,

saneerimiskava täitmine on realistlik ja realiseeritav.

22. Ümberkujundatavate nõuete selguse ja õiguspärasusega seoses märgib saneerimisnõustaja,

et saneerimiskavas käsitletakse Inclusion EE kohustusi saneerimismenetluse algatamise seisuga,

19.08.2024. Saneerimiskavas käsitletakse Inclusion EE kohustusi saneerimismenetluse algatamise

seisuga, s.o 19.08.2024. Saneerimisnõustaja esitas 29.08.2024 saneerimisteate võlausaldajatele,

kelle nõuet soovitakse

saneerimiskavaga

ümber kujundada,

teavitas

võlausaldajat saneerimismenetluse algatamisest, võlausaldaja nõude suurusest, mis tal

võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on, sealhulgas sellest, kas tema nõue on pandiga tagatud ja

millises ulatuses, ning võlausaldaja suhtes kohalduvatest saneerimismenetluse algatamise

tagajärgedest. Teatele järgnenud menetluse käigus kontrolliti nõuete põhjendatust ja suurust.

23. Vastuväited saneerimiskava projektis ja selle juurde kuuluvas võlanimekirjas kajastatud

nõuetele esitasid P.V.T ja Y.G.L. Vastuväited esitasid ka B R.Y.V Q.S.S R.K.T OÜ ja T.T.D, kes

küll nõustusid nõuete ja intressinõuete suurustega, kuid palusid nõudele lisada ka arvestuslikud

viivised pärast saneerimismenetluse algatamist. Nimetatud vastuväiteid ei arvestatud, kuna

tulenevalt SanS § 11 lg 1 p-st 2 ei arvestata pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud

viiviseid. Samuti esitas vastuväite A K OÜ, kes leidis, et tema põhinõue, mis seisneb esialgses

kahju hüvitamise nõudes, ei ole mitte 135 505 eurot, nagu näidatud saneerimisteates, vaid 51 157

eurot. Hiljem jõudsid A K OÜ ja Inclusion EE kompromissile, et Inclusion EE ei nõua A K OÜ-lt

sissenõutud garantiisummat ning A K OÜ omakorda loobub kõikidest kahju nõuetest Inclusion EE

vastu. Sellega seoses jäi A K OÜ nõue kavast välja. Vastuväite esitas ka R R C, vastuväide

lahendati poolte kokkuleppel, kuid R R C nõue jäi kokkuvõttes seoses emaettevõtjaga tehtud

tehinguga, mille käigus võõrandati LAV-i tütarettevõtja, kavast välja.

24. Seega kõik esitatud vastuväited lahendati. Teised võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud ja

nende nõuete puhul loeti, et võlausaldajad on nõude suurusega nõustunud.

25. Saneerimiskavas on erinevate nõuetega võlausaldajate osas moodustatud eraldi rühmad,

tagatud on võlausaldajate huvid ning erinevate võlausaldajate erinev kohtlemine on

saneerimiskavas põhjendatud. Võlausaldajad on saneerimiskava üle hääletamisel jaotatud

rühmadesse.

26. Saneerimiskava koostamisel on Inclusion EE nõuete käsitlemisel lähtunud võlausaldajate

võrdse

kohtlemise

põhimõttest, saneerimismenetluses

ei

ole

koheldud

nõudeid pankrotimenetlusest halvemini, saneerimiskavaga ei ole võlausaldajate nõudeid

kujundatud ümber suuremal määral, kui on olnud vajalik saneerimise õnnestumise tagamiseks,

nõuete ümberkujundamisel on arvestatud saneerimise eesmärgipärasusega.

27. Saneerimiskavas on toodud selgelt välja nõuete rahuldamise alused ja tähtajad.

Saneerimisnõustaja hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ega kahjustata võlausaldajate

õigusi. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud

nõuded. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et võlausaldajate nõuete nimekiri on tõendatud ja

õiguspärane ning selle koostamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest.

28. Saneerimiskavas esile toodut (vt kava 9. ptk, pankrotihinnang ja võlausaldajate huvide

test) arvestades on saneerimisnõustaja seisukohal, et ükski võlausaldaja ei ole saneerimiskava

kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses

ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Saneerimiskava alusel võlausaldajatele

tehtavad väljamaksed võimaldavad saavutada nende nõuete rahuldamise suuremas ulatuses kui

potentsiaalse pankrotimenetluse

või

mistahes

muu

likvideerimismenetluse

raames. Saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajate suhtes on järgitud SanS § 26 lg

2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

29. Tingimused saneerimiskava kinnitamiseks on täidetud. Kui puudutatud isikud võtavad

saneerimiskava vastu, näitab see reeglina, et kava on mõistlik, võlausaldajate huvidega arvestav

ning tuleks kohtu poolt kinnitada.

30. Saneerimisnõustaja hinnangul ei esine SanS § 28 lg-s 5 sätestatud aluseid vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kokkuvõttes leiab saneerimisnõustaja, et saneerimiskava

vastab kõikidele vastuvõetud kava kinnitamise tingimustele ning kava tuleks kinnitada.

31. Saneerimisnõustajale teadaolevalt ei ole ettevõtja teinud saneerimismenetluse algatamisest

alates tehinguid, mis väljuksid tavapärase majandustegevuse raamest ja millest ettevõtja ei ole

saneerimisnõustajat teavitanud või mis kahjustaksid võlausaldajate huve. Saneerimisnõustajale

teadaolevad tehingud, sh LAV-i tütarettevõtte võõrandamine on kajastatud saneerimiskavas, ning

need on tehtud võlausaldajate huvides.

32. Kokkuvõttes leiab saneerimisnõustaja, et saneerimiskava vastab kõikidele vastuvõetud

kava kinnitamise tingimustele ning kava tuleks kinnitada.

Ettevõtja saneerimiskava

Ettevõtja üldandmed (dtl 467)

33. Ettevõtja on 15.02.2017 registreeritud äriühing, mille põhitegevusalaks on pikaajalise

autorenditeenuse pakkumine. Täpsemalt seisnes Inclusion EE äriplaan selles, et võimaldada

arenevates riikides ligipääsu isiklikule sõiduautole neil inimestel, kes pankadele ja muudele

konservatiivsema krediidipoliitikaga finantsasutustele ei ole finantsriski mõttes sobivad. Kuni

saneerimiskava esitamiseni pakkus ettevõtja pikaaegset autorendi teenust läbi 100%-lises

omanduses olevate tütarettevõtjate Mehhikos ja Lõuna-Aafrikas, vastavalt

P M. (S A, edaspidi Inclusion MX või Mehhiko tütarettevõtja) ja I A (P L, edaspidi Inclusion LAV

või LAV-i tütarettevõtja). Ettevõtja emaettevõtja on P (edaspidi Inclusion UK või emaettevõtja),

mis registreeriti 2023. aasta lõpus Ühendkuningriigis. Ettevõtja tegutses kuni saneerimismenetluse

algatamiseni Lõuna-Aafrika Vabariigis (edaspidi LAV) ning Mehhikos P ärinime all. Nimetatud

ettevõtted kokku moodustasid P Grupi.

Ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus (dtl 467 – 474)

34. 2023. aasta konsolideeritud käive oli 32,9 miljonit eurot, mis on 21% rohkem kui 2022.

aastal, ning 301% rohkem kui 2021. aastal. Kasv on olnud kiire ja pidevalt suurenes töötajate arv.

Ettevõtja allutatud laenude kogumaht on u 34 miljonit eurot, kusjuures antud laenu on andnud

kokku 133 ettevõtjat. Täiendavalt on ettevõtjal kohustus emaettevõtja ees üle

11 miljoni euro. Lisaks on Inclusion LAV kaasanud täiendavad 59 miljonit eurot tagatud laenu

kolmelt institutsionaalselt laenuandjalt – R R C (USA), Standard Bank (LAV) ning M (Läti)

(edaspidi üheskoos nimetatud ka tagatud laenuandjad). Ettevõtja on taganud Inclusion LAV-i

kohustusi laenuandjate R R C ja M ees. Kaasatud raha investeeriti peamiselt LAV-i tütarettevõtja

tegevusse ja vähemal määral Mehhiko tütarettevõtjasse.

35. Alatest tegutsemise algusest on ettevõtja maksnud peamiselt Eesti päritoluga allutatud

laenuinvestoritele 19 miljonit eurot intressi ning kokku on P Grupp maksnud laenuintresse 34

miljoni euro ulatuses. Igakuised avaldaja allutatud laenu intressikulud olid enne

saneerimismenetluse algatamist 485 000 eurot ja P Grupi intressikulud kokku 1,3 miljonit eurot.

P Grupi 2024. aasta eelarves seatud eesmärk oli pärast mitmeaastast võõrkapitalil põhinenud

agressiivset kasvu jõuda aasta lõpuks jooksvasse kasumisse ning mitte enam sõltuda uue kapitali

kaasamisest. Fookuses oli operatsioonide kuluefektiivsemaks muutmine ning sõidukiportfelli

kasvatamine.

36. Mitmete asjaolude kokkulangemisel ei suudetud aga seatud eesmärke täita ning ettevõtjal

tekkisid raskused laenude tagasi maksmisega. Viimastel kuudel enne saneerimisavalduse esitamist

suurenes oluliselt ja kiirelt rendilepingute ennetähtaegne lõpetamine klientide poolt, mis toimus

peamiselt halvenenud majanduskeskkonna (kõrge inflatsioon, töökaotus jne) ja autode kvaliteedi

tõttu – 2023. ja 2024. aasta juulikuude võrdluses on nendel põhjustel lõpetatud rendilepingute arv

2024. aastal kolmekordistunud. Samuti lõpetati lepinguid ebakindla poliitilise olukorra valguses.

Lepingute järgi on ettevõtjal kohustus asendada üles öeldud rendilepingud tagatisvarade kogumis

kas värskete rendilepingute või sularahaga. 2024. aasta esimese poolaasta lõpuks oli aktiivsete

lepingute puudujääk võrreldes eelarvega 987 lepingut ehk 8%, ning augusti lõpuks juba 1 975

lepingut ehk 15%.

37. Kokkuvõttes esines lühikese perioodi jooksul mitmeid tegureid, mis suurendasid kontserni

väljaminekuid (remondikulude suurenemine, randi tugevnemine) ja vähendasid samal ajal

sissetulekuid (ennetähtaegselt lõpetatud rendilepingute oluline kasv ja uute rendilepingute

vähenemine). Eeltoodud probleeme süvendas veelgi asjaolu, et alates 2022. aasta teisest poolest

on keskpangad üle maailma tõstnud inflatsiooni tõttu keskpankade intressimäärasid.

38. Nimetatud tegurite kokkulangemise tulemusena ei suutnud ettevõtja enam võetud laene

endisel viisil teenindada. Ettevõtja kulud seisnevad enamuses allutatud laenude teenindamises.

Kaasatud laenuraha on investeeritud peamiselt LAV-i ja vähemal määral Mehhiko

tütarettevõtjasse. Ettevõtja allutatud laenu kogumaht on 34 miljonit eurot, kusjuures laenu on

andnud kokku 133 ettevõtet. Lisaks on LAV-i tütarettevõtja kaasanud täiendavad 59 miljonit eurot

tagatud laenu kolmelt institutsionaalselt tagatud laenuandjalt – R R C (USA),

Standard Bank (LAV) ning M (Läti). Vastavate isikute ees on laenud tagatud rendilepingute ning

autodega. Allutatud laenudel tagatis puudub. Täiendavalt on ettevõtjal kohustus emaettevõtja ees

üle 11 miljoni euro. Kuigi käesoleva aasta juulikuus ei olnud P Grupp oma rahalisi vahendeid

ammendanud, näitasid prognoosid, et see oht on trendide jätkudes lähikuudel olemas, mistõttu tegi

Inclusion UK juhatus otsuse peatada allutatud laenude põhiosa- ja intressimaksed. Ettevõtja

alustas allutatud laenude maksete peatamise järel viivitamata dialoogi kõigi kolme tagatud

laenuandjaga (R R C, Standard Bank, M). Läbirääkimiste tulemusel otsustasid tagatud

laenuandjad lepinguid mitte üles öelda tingimusel, et P Grupp täidab tagatud laenuandjate

nõudmised. Tagatud laenulepingute üles ütlemise tagajärjel oleks LAV-i tütarettevõtja tagatud

laenuandja R R C oma nõuded LAV-i tütarettevõtja suhtes maksma pannud ning sellega seoses

oleks tal olnud ka õigus esitada tagatistest tulenev nõue ettevõtja vastu. Seda seetõttu, et ettevõtja

kui LAV-i tütarettevõtja emaettevõtja oli andnud R R C’ile garantii. Ühtlasi on ettevõtjal M

sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on ettevõtja ja LAV-i tütarettevõtja kaaslaenaja tüüpi

laenuvõtjad, mis omakorda tähendab vastavate laenuvõtjate solidaarvastutust laenuandja ees.

Tekkinud makseraskuste ületamiseks vajab ettevõtja saneerimist.

Olulised sündmused saneerimisavalduse ja saneerimiskava esitamise vahel (dtl 474 – 477)

39. Saneerimismenetluse ajal võõrandati ettevõtja tütarettevõtja Inclusion LAV osa ja ettevõtja

nõuded Inclusion LAV vastu 1,8 miljoni euro eest emaettevõtjale Inclusion UK. Sama tehinguga

lõpetati kõik garantiid ja tagatised, millega ettevõtja tagas Inclusion LAV kohustusi tagatud

laenuandjate ees (garantiid ja käendused kogumahus ca 50 miljonit eurot). Garantiide lõpetamisel

vabanes ettevõtjale 232 000 eurot rahalisi vahendeid. Inclusion UK võttis kohustuse hääletada

saneerimiskava poolt, millega tühistatakse tema osa ettevõtjas ja emiteeritakse osalused ettevõtja

võlausaldajatele. Inclusion UK võõrandas enda laenunõude ettevõtja vastu O.I.S-ile , mis on

Inclusion UK Eesti taustaga osanike poolt loodud ettevõte. O.I.S eesmärk on osaleda

saneerimisel ning omandada vähemusosalus ettevõtjas. Ettevõtjale jääb kuuluma Mehhiko

tütarettevõtja osa.

40. Tulenevalt majandustegevuse ümberkorraldamisest on koondatud ettevõtja 19 töötajast 17

(ettevõtja palgal on saneerimiskava esitamise seisuga 2 töötajat) ja lõpetatud on ettevõtja

kasutuses olnud büroopinna üürileping aadressil Xxx.

41. Saneerimismenetluse ajal on täidetud pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud

kohustused ja kohustused summas 597 044 eurot, mis saneerimiskavaga ei ole hõlmatud.

Saneerimise eesmärk ja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist (dtl 477 – 486)

42. Ettevõtja saneerimise eesmärk on ületada tekkinud majandusraskused, taastada likviidsus,

tagada jätkusuutlik majandamine ning saavutada kasumlikkus, säilitada ja kasvatada Mehhiko

tütarettevõtja tegevust ja väärtust ettevõtja osanikele, kellest saneerimise tulemusena saavad

ettevõtja tänased tagamata võlausaldajad. Ühtlasi on saneerimise eesmärk võimalikult suures

ulatuses rahuldada tagamata võlausaldajate nõudeid, kes konverteerimisega ei nõustu, ning vältida

ettevõtja pankrotti.

43. Ettevõtja saneerimismenetluse läbiviimise ja kava rakendamise tulemusel rahuldatakse

võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse läbiviimise korral või

asendatakse võlausaldaja nõue ettevõtja osalusega; taastatakse ettevõtja likviidsus ja tagatakse

tema tegevuse jätkusuutlikkus; säilitatakse ja kasvatatakse ettevõtja Mehhiko tütarettevõtja

tegevust.

44. Saneerimise keskne fookus saab olema Mehhiko tütarettevõtja kaudu väärtuse

kasvatamine, milleks kasutatakse ettevõtja olemasolevaid vahendeid (suurusjärgus 11,2 miljonit

eurot), investeerides ettevõtte vaba raha Mehhiko arengusse.

45. Saneerimiskavaga võetud eesmärkide täitmist toetab saneerimismenetluse raames tehtud

tehing, mille tulemusel kujundati ümber P Grupi struktuur. Ettevõtja võõrandas talle kuulunud

tütarettevõtja Inclusion LAV emaettevõtjale Inclusion UK-le. Seoses sellega vabanes ettevõtja

antud garantiidest ja tagatistest kogumahus ca 50 miljonit eurot, sai Inclusion LAV

võõrandamisest 1,8 miljonit eurot, samuti vabanes garantiide lõpetamisel ettevõtjale 232 000

eurot rahalisi vahendeid ning ettevõtjale jäi 100% Mehhiko tütarettevõtja osalus. Lisaks vältis

ettevõtja sellega olukorda, kus tagatud laenuandjad oleks võinud esitada tagatistest tulenevalt

nõuded ettevõtja vastu ja seega pöörata sissenõude Mehhiko tütarettevõtjale. Ettevõtjal ja tema

Mehhiko tütarettevõtjal on võimalik jätkata tegevusega ning edaspidi suunata tegevuse

jätkamisest tulenevad rahavood tagamata nõuete teenindamisse ning ettevõtja väärtuse kasvu.

46. Mehhiko tütarettevõtja on teenindanud üle 500 kliendi ja R.K.T-d kogu protsessi alates

turundusest kuni sõidukite likvideerimiseni. 2024. a oktoobri alguse seisuga on autopargi suurus

193 autot ning Mehhiko tütarettevõtjal on ca 120 aktiivset klienti. Mehhiko tütarettevõtja tegevus

on seni tootnud kuiselt küll 20 000–25 000 eurot rahavoolist kahjumit, kuid seda peamiselt

olemasolevast väikesest ärimahust, mille kasvatamiseks ei ole seni olnud kasutada vajalikku vaba

ressurssi. Kolme aasta jooksul on saadud olulised õppetunnid ning töötatud välja äriprotsessid

klientide murede efektiivseks lahendamiseks. Loodud on oma garantii- ja kindlustustooted ning

plaanis on luua GPS-lahendus. Mehhiko tütarettevõtjal puuduvad võlad ja laenukohustused ning

ettevõttel on aktiivne tegevus. Igakuine korduv tulu (MRR) on veidi üle 1 miljoni Mehhiko peeso

ja praegune portfell suudab genereerida igakuiselt umbes 1,2 miljonit Mehhiko peesot. Seega on

loodud head eeldused äritegevuse laiendamiseks ja kasumlikkuse saavutamiseks. Mehhiko

tütarettevõtjas on 2024. aastal sisse viidud muudatused nii juhatuse kui ka operatiivse poole pealt.

Kahjumit on vähendatud 2/3 võrra, mida on toetanud pettuste vähendamiseks ja klientide

maksedistsipliini tõstmiseks võetud meetmed ning autopargi haldamise efektiivsuse tõstmine.

Töötajate arv on viidud miinimumi (vähendati 21-lt 8-le), kuid operatiivselt on meeskond

pädevam ning suuteline haldama ka kolm korda suuremat autoparki, mis loob head eeldused

autopargi laiendamiseks. Vastavalt kokkuleppele Inclusion UK-ga ei tegutse Mehhiko

tütarettevõtja tulevikus enam P ärinime all ning sellele tehakse rebrändimine.

47. Kasumlikkuse saavutamiseks plaanib ettevõtja LAV-i tütarettevõtja müügist saadud raha

investeerida Mehhiko tütarettevõtja omakapitali ning selle kaudu suurendada sealset autoparki ja

laiendada tegevust. Eeltoodud tegevuse tulemusel on seatud eesmärgiks saavutada rahavooline

kasumlikkus 6 kuu jooksul pärast investeeringu tegemist ning koondkasum grupi perspektiivist

2026. aasta lõpuks. Edasise kasvu finantseerimiseks on kavas kaasata 2025. a stabiilsuse

saavutamisel väliskapitali, mille eelduseks on madalam laenukoormus emaettevõtja tasandil ja

piisav omakapitali olemasolu. Kasvustrateegia realiseerimine tähendab ka mitmeid olulisi

väljakutseid, mis tulenevad regulatiivse keerukusega keskkonnast, ebausaldusväärsetest

partneritest ja kõrgest pettuste riskist. Strateegia põhineb omanäolisel tehnoloogial ja vertikaalsel

integratsioonil, et vähendada sõltuvust kolmandate osapoolte teenusepakkujatest, sealhulgas GPS-

süsteemidest, sõidukite hooldusest ja kindlustusteenustest. Hoolimata praegustest rahalistest

piirangutest on ettevõte valmis kasvuks, eesmärgiga saavutada kasumlikkus, laiendada autoparki

kuni 3 000 sõidukini Mexico City piirkonnas (2028. aastaks on kavas jõuda 800 sõidukini). 48.

Kliendisektori põhiselt on võimalik tegevust laiendada ettevõtjate ja füüsiliste isikute seas ning

suuremas mahus takso/sõidujagamise teenust pakkuvate väikeettevõtjate seas (Uber, Didi, Bolt,

InDrive), kes on täna vähe testitud, kuid kellega on olnud üldiselt hea koostöö ning kelle puhul on

võimalikke pettusi oluliselt lihtsam ennetada. Sõidujagamise turg Mexico Citys on ca 3-4x suurem

kui Johannesburgis LAV-is ning turul on mahtu mitmete ettevõtete jaoks, kes saaks autosid

juhtidele rentida.

49. Mehhiko tütarettevõtjal võlakoormus hetkel puudub, kuid täiendava kasvu võimaldamiseks

peale ettevõtja poolt tehtavat omakapitali investeeringut on tarvis võtta kasvustrateegia

realiseerimiseks täiendavalt laenukapitali. Lähtudes turuolukorrast ja äri suurusest, on

eelduslikult võetud võla aastaseks intressimääraks 20%, mis hõlmab endas ka kõiki

võlakapitali kaasamisega seotud kulusid (juriidilised kulud ja muud tasud). 2025. aasta

jooksul kasvatatakse võlakapitali plaanikohaselt 37,5 miljoni peesoni. Selline võlakoormus

väljenduks võlakapitali ja omakapital suhtes kordajaga 0,98. Järgnevatel aastatel on

võlakapitali ja omakapitali kordaja eesmärgiks ligikaudu 2,6, mis võimaldaks ettevõttel

alates 2026. aastast kasumit tootma hakata ning tähendaks ka uue võlakapitali kaasamist.

Aastal 2028 langeb võlakapitali ja omakapitali kordaja 2,16-ni, tuues alla ettevõtte

riskantsust, eesmärgiga tagada järjepidev ja kindel kasv. Autopargi suurus Mehhiko

tütarettevõttes on 2024. oktoobri seisuga 193 autot. 2025. aastal soetatakse lisaks 208

autot, 2026. aastal 369 autot ning seejärel kasv plaanijärgselt aeglustub, sest võlakapitali

kaasamine muutub konservatiivsemaks. Kuna 2027. aastaks on Mehhiko tütarettevõte juba

prognooside kohaselt kasumlik, siis portfell kasvab loomulikul moel edasi.

50. 2025. aasta lõpuks on eelduslik käive 1,24 miljonit eurot ning kasvab 2028. aastaks 3,58

miljoni euroni. Ärikasum on positiivne juba esimese (2025) aasta lõikes, kuid moodustab

alla kümnendiku käibest. 2028. aastal moodustab ärikasum ligikaudu poole käibest,

peamiselt tulenevalt sellest, et püsikulud autorendi äri ajamisel Mehhikos on kõrged ja

ühikupõhiselt genereerib iga tulevane auto natukene vähem kulusid kui eelmine.

Puhaskasumit hakkab Mehhiko tütarettevõte tootma 2026. aastal, kasvatades puhaskasumit

järgnevatel aastatel oluliselt. 2027. aastal on omakapitali tootluse eesmärgiks 15% ja 2028.

aastal 20%.

51. Ettevõtja tulud tekivad saneerimiskava perioodil läbi juhtimisteenuste pakkumise Mehhiko

tütarettevõtjale. Juhtimistasusid hinnastatakse ettevõtja tegeliku kulubaasi alusel, millele

lisatakse ettevõtja poolt määratud marginaal selliselt, et ettevõtja oleks likviidne kogu

saneerimisperioodi jooksul. Ettevõtja majandustegevuse sisu on Mehhiko tütarettevõtja

juhtimise organiseerimine ning selle nõustamine. Hetkel on ettevõtjas koondamisjärgselt

tööl 2 inimest, kes tegelevad Mehhiko äri tegevjuhtimise ning kontrolliga

(raamatupidamine ja maksete tegemine).

52. Lisaks nähakse ette, et ettevõtja kulud viiakse minimaalseks ning praktiliselt kogu

majanduslik sisu ning kulubaas liigub Mehhiko tütarettevõtjasse (vastavate kuludega on

Mehhiko tütarettevõtja prognoosides arvestatud). Kvartaalselt jääb Eesti kulubaas 46 kuni

53 tuhande euro vahemikku. Järgmistel perioodidel on ettevõtte kulud Eestis eelkõige (1)

saneerimisega seotud kulud, s.h. saneerimisnõustaja tasu, (2) saneerimiskavas ette nähtud

intresside tasumine võlausaldajatele, (3) juriidilised kulud ning (4) muud ettevõttega

seotud kulud. Ettevõtja eeldab, et Mehhiko katab otseselt või kaudselt kõik tööjõukulud.

53. Saneeritavate nõuete põhiosa tagasimakse teeb ettevõtja võlausaldajatele 2027. aasta lõpus

läbi omakapitali vähendamise ja tagasimakse tehingu. Ettevõtja bilansi vaatest on

omakapital saneerimiskava kinnitamise järgselt positiivne kõikide stsenaariumite korral.

Saneerimisest puudutatud isikud ja nõuded (dtl 486 – 491)

54. Saneerimiskavaga pakutakse võlausaldajatele võimalust nõude asendamiseks ettevõtja

osaga või juhul, kui võlausaldaja sellega ei nõustu, rakendatakse tema nõude

ümberkujundamiseks muid meetmeid. Seoses sellega, et osa nõuetest konverteeritakse

ettevõtja osakapitali, puudutab käesolev saneerimiskava ettevõtja olemasolevate osanike

huve. Seega puudutab saneerimiskava nii ettevõtja võlausaldajate kui ka osanike huve.

55. Seega puudutab saneerimiskava järgmistel õiguslikel alustel tekkinud nõuetega

võlausaldajaid ja huvidega isikuid, kõigi nõuded on pandiga tagamata: laenulepingututest

ja võlakirjadest tulenevad põhinõuded kokku 33 658 000,00 eurot, kõrvalnõuded 1 924

209,51 eurot (30.10.2024 seisuga); O.I.S poolt P-lt omandatud laenulepingust tulenev

põhinõue 11 739 085,09 eurot, kõrvalnõuded 769 591,23 eurot (19.08.2024 seisuga);

maksuvõlg Y.G.L-i ees summas 52 533,43 eurot, kõrvalnõuded 85 eurot; A K OÜ

tingimuslik kahju hüvitamise nõue 135 505 eurot, mis on osaliselt täidetud garantii arvelt

summas 84 348 eurot, kuid mille on ettevõtja kohtuväliselt vaidlustanud; P (Inclusion EE

ainuosanik, lähikondne) osalus 363 995,14 eurot.

56. Saneerimiskavaga on hõlmatud 104 võlausaldaja nõuded ja ettevõtja olemasolevad

osanikud. Kõik nõuded on tagamata. Osanikud ja võlausaldajad jagunevad saneerimiskava

üle hääletamisel kolme rühma.

57. I rühma moodustavad võlausaldajad, kes ei anna nõusolekut nõude asendamiseks ettevõtja

osalusega ning millisel juhul on võlausaldajal õigus hääletada saneerimiskava poolt või

vastu vastavalt sellele, kas ta nõustub nõude ümberkujundamisega muul viisil, s.o kavas

ettenähtud vähendamise ja ajatamisega. Esimesse rühma arvatakse ka kõik need

võlausaldajad, kes jätavad kava osas hääletamata. Ka sellisel juhul tuleb lugeda, et nad ei

ole andnud SanS § 21 lg-s 3 nimetatud nõusolekut enda nõude asendamiseks ettevõtja

osalusega. Igale võlausaldajale antakse põhinõude alusel hääli põhimõttel iga euro eest üks

hääl vastavalt täiseuroni ümardatud summale.

58. II rühma moodustavad kokkuvõttes võlausaldajad, kes annavad nõusoleku oma nõude

asendamiseks ettevõtja osalusega ja hääletavad kava poolt. II rühmas ei ole võimalik anda

nõusolek, kuid hääletada kava vastu, või hääletada kava poolt, kuid mitte anda nõusolekut

nõude asendamiseks osaga. Mõlemal juhul arvatakse võlausaldaja esimesse rühma. Igale

võlausaldajale antakse põhinõude alusel hääli põhimõttel iga euro eest üks hääl vastavalt

täiseuroni ümardatud summale.

59. III rühma kuulub ettevõtja olemasolev ainuosanik emaettevõtja P. Ühtlasi on tegemist

ettevõtja lähikondsega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 1 tähenduses, kuid mitte

võlausaldajaga, kuna emaettevõtjal puudub nõue ettevõtja vastu. Osaniku häälte arv on

võrdeline tema osa suurusega osakapitalist vastavalt äriseadustikus sätestatule.

60. Saneerimiskavaga ei hõlmata kõiki ettevõtja kohustusi, mis on tekkinud

saneerimismenetluse alustamise seisuga, s.o 19.08.2024, ning kajastatud 15.08.2024

võlanimekirjas. Saneerimiskavaga ei hõlmata kolme võlausaldaja nõuet. K B OÜ nõue

summas 8418 eurot, kuna nõude osas on kokkuleppel võlausaldajaga saneerimiskava

väliselt sõlmitud ajatamise kokkuleppe kohustuse täitmiseks 12 kuu jooksul. Kavaväline

kokkulepe oli vajalik põhjusel, et tegemist on ettevõtja jaoks vajaliku teenusega

(audiitorteenus) ning kokkuleppe saavutamata jäämisel oleks see võinud lõppeda. Lisaks ei

hõlmata saneerimiskavaga VAIMO OÜ nõuet summas 19 749,46 eurot, sest nõude osas

sõlmiti kavaväline kokkulepe, kuna arve oli võimalik osaliselt tasaarvestada endisele

büroopinnale ehitatud köögimööbliga ning ülejäänud täitmata kohustusest, summas 6

198,70 eurot, ajatati 18 kuu peale. Köögimööbli võõrandamisel lähtuti mööbli bilansilisest

väärtusest ning praktiliselt oleks selle köögimööbli realiseerimisväärtus olnud pea olematu

ning sellise kokkuleppe tulemusel sai ettevõtja kasu. Viimasena ei hõlmata

saneerimiskavaga Inclusion UK laenu ettevõtjale, mille omandas O.I.S summas 30 500

eurot õigusabikulude tasumiseks, kuna see on tekkinud pärast saneerimisavalduse esitamist

ning tegemist on menetlusega seotud õigusabikulude hüvitamisega ettevõtja lepingulistele

esindajatele.

61. Kavast on välja jäetud ka Ä AS nõue. Tegemist on nõudega, mida ettevõtja ei tunnista ning

mis jäetakse seetõttu kavast välja. Saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjas kajastatud

teiste hankijate nõuded on saneerimismenetluse jooksul täidetud, kuivõrd tegemist on

väiketarnijatega, kelle nõuded on väga väikesed, tegemist on teenusega, mis on ettevõtjale

kriitilise tähtsusega, või tegemist on nõudega, mis on seoses 28.10.2024 tehinguga antud

täitmiseks uutele isikutele.

Nõuete ümberkujundamine ja rakendatavad saneerimisabinõud (dtl 491 – 494)

62. Nõuete ümberkujundamismeetmed, mida kasutatakse, on kohustuse täitmise tähtaja

pikendamine, rahalise nõude täitmine S.O.P-ga, võlasumma vähendamine ning nõude

asendamine juriidilise isiku osaga (SanS § 22 lg 1 p-d 1-4). Sama nõude puhul on lubatav

kasutada mitut abinõu. Saneerimisabinõu valikul on lähtutud sellest, et see oleks

võlausaldajaid võimalikult vähe koormav, kuid samas aitaks ettevõtja majandusraskustest

välja tuua. Saneerimiskavas pakutakse kõikidele võlausaldajatele võimalust valida, kas nad

soovivad ja annavad vastavalt enda nõusoleku nõude asendamiseks ettevõtja osalusega või

mitte. Võlausaldajate, kes seda ei soovi ja nõusolekut ei anna, nõuete osas rakendatakse

teisi nõude ümberkujundamise meetmeid. Nimelt neid nõudeid vähendatakse ja ajatatakse.

Kuna kõikidel võlausaldajatel on vaba valikuvõimalus, millise ümberkujundamismeetme

rakendamist enda nõude puhul lubada, ei ole tegemist võlausaldajate erineva kohtlemisega.

Ühelt poolt ei kohelda võlausaldajaid, kelle nõue konverteeritakse osalusse, halvemini

nendest võlausaldajatest, kelle nõuded ajatatakse ja vähendatakse, kuna konverteerimine

on võimalik ainult võlausaldaja enda valikul ja nõusolekul. Teiselt poolt ei kohelda

halvemini ka võlausaldajaid, kes konverteerimisega ei nõustu ja kelle nõudeid seega

vähendatakse ja ajatatakse.

63. Nõuete ümberkujundamisel on arvestatud põhimõttega, et saneerimismenetluses ei kohelda

nõudeid halvemini pankrotimenetlusest. Nõudeid ei ole kujundatud ümber suuremal

määral, kui on olnud vajalik saneerimise õnnestumiseks. Nõuete ümberkujundamisel on

arvestatud saneerimise eesmärgipärasusega. Kõikide maksete aluseks on ettevõtja

rahavood läbi juhtimistasude millega garanteeritakse Eesti ettevõtte likviidsus 2025.

aastast kuni 2027. aasta lõpuni. Võlausaldajate, kes otsustavad saneerimiskavas hääletada I

rühma poolt ehk võlasumma vähendamise poolt, tasub ettevõtja läbi Mehhiko

tütarettevõtte ära vaba rahavoo 2027. aastal, mida on suurusjärgus 60 tuhat eurot kuus.

Ettevõtja, sh Mehhiko tütarettevõtja konservatiivne finantsprognoos näeb ette, et 2027.

aasta lõpus maksab ettevõtja tagasi saneeritava võla saneerimisjärgsetele võlausaldajatele.

64. I rühmas kujundatakse võlausaldajate nõuded ümber järgmiselt: 1) Laenulepingutest ja

võlakirjadest tulenevad kohustused kujundatakse ümber SanS § 221 lg 1 alusel ja need

lõppevad saneerimiskava kinnitamisel. See ei kohaldu Y.G.L-i maksunõude ning A

K OÜ tingimusliku nõude suhtes. A K OÜ tingimusliku nõude osas kohaldub SanS § 22 lg 6 –

kuna saneerimiskavas nähakse ette tingimuslikust tehingust tuleneva nõude ümberkujundamine,

kohaldatakse kavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest. 2)

Võlausaldajate põhinõudest rahuldatakse nõuet 5,5% ulatuses, ülejäänud ulatuses põhinõuet

vähendatakse. Samuti vähendatakse kõrvalnõudeid 100%. 3) Esimesel kava kinnitamise järgsel

aastal S.O.P-d ei tehta. Vähendatud põhinõudelt arvestatakse alates saneerimiskava kinnitamisele

järgnevast 2. aastast intressi 7,5% aastas. Intress makstakse välja kvartaalselt. Vähendatud põhiosa

ulatuses tehakse väljamakse saneerimiskava tähtaja (3. aasta) lõpus. 4) Saneerimiskava

kinnitamisest alates 1. aasta on maksepuhkus ning intressi ei arvestata. Intresse arvestatakse ja

makstakse 2. ja 3. aastal saneerimiskava kinnitamisest, intresse arvestatakse ja tasutakse

kvartaalselt iga lõppeva kvartali viimaseks kalendripäevaks. Vähendatud põhinõude ulatuses

tehakse väljamakse 3. aasta lõpus alates saneerimiskava kinnitamisest.

65. II rühmas asendatakse võlausaldajate kohustused juriidilise isiku osaga ehk II rühma

kuuluvad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kes valivad kohustuse asendamise

juriidilise isiku osaga ning annavad selleks kohase nõusoleku. Võlausaldajate kohustuste

asendamine juriidilise isiku osaga toimub järgmiselt: 1) Laenulepingutest ja võlakirjadest

tulenevad kohustused kujundatakse ümber SanS § 221 lg 1 alusel ja need lõppevad

saneerimiskava kinnitamisel. See ei kohaldu Y.G.L-i maksunõude ning A K OÜ

tingimusliku nõude suhtes. A K OÜ tingimusliku nõude osas kohaldub SanS § 22 lg 6 –

kuna saneerimiskavas nähakse ette tingimuslikust tehingust tuleneva nõude

ümberkujundamine, kohaldatakse kavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude

sissenõutavaks muutumisest. 2) Võlausaldaja põhinõue asendatakse juriidilise isiku osaga

põhimõttel 25 eurot = 1 osa, mille nimiväärtus on 0,01 eurot ning 24,99 eurot ülekurss. 3)

Võlausaldajate põhinõue asendatakse juriidilise isiku osaga. Kui võlausaldaja põhinõue ei

ole 25 euro täiskordne, siis sellises (st. kuni 24,99 eur) osas nõue vähendatakse 0 euroni.

Võlausaldaja kõrvalnõuded vähendatakse 100%. 4) Kohustuse asendamine juriidilise

osaga toimub pärast saneerimiskava kinnitamist saneerimiskava kinnitava määruse ja teiste

äriseadustikust tulenevate ja äriregistris jt registrites tehtavate toimingute tulemusena.

66. III rühma kuulub Inclusion EE ainuosanik P, kes on ühtlasi ettevõtja lähikondne ning kelle

S.O.P suuruseks on 363 995,14 eurot. Kuna saneerimiskavaga kujundatakse kohustusi

ümber juriidilise isiku osa asendamise kaudu, tühistatakse osaniku osad, ning emiteeritakse

uued osad. Kohustuste asendamiseks uute ettevõtja osadega tühistatakse P osad, ning

asendatakse uute isikutega (võlausaldajatega), kes soovivad kohustuste asendamist

juriidilise isiku osaga. Eeltoodust tulenevalt on ainuosanik saneerimiskavaga puudutatud

isik ja hääletab eraldi rühmas saneerimiskava ja tema suhtes kohalduvate järgmiste

meetmete suhtes: 1) vähendada ettevõtja osakapital 0 euroni, tühistades P kuuluv ettevõtja

osa nimiväärtusega 363 995,14 eurot täies ulatuses; 2) suurendada samaaegselt ettevõtja

osakapitali suuruseni, mis saadakse uute ettevõtja osade emiteerimisel II rühmas

hääletavatele võlausaldajatele arvestusega, et võlausaldaja põhinõude iga 25 eurot = 1 osa,

millest nimiväärtus on 0,01 eurot ja ülekurss 24,99 eurot; 3) kinnitada ettevõtja uus

põhikiri.

Saneerimiskava täitmise tähtaeg (dtl 494 – 495)

67. Nende nõuete puhul, mis konverteeritakse ettevõtja osakapitali, piirdub saneerimiskava

täitmise tähtaeg ajaga, mis kulub saneerimiskava kinnitamise määruse alusel äriregistrisse

vajalike kannete sisseviimiseks.

68. Nende nõuete, mille puhul võlausaldaja ei ole nõustunud nõude asendamisega ettevõtja

osalusega, ja mis kuuluvad vähendamisele ning ajatamisele, tehakse võlausaldajatele

väljamaksed 3 aasta jooksul arvestades saneerimiskava kinnitamisest.

69. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on seega 3 aastat alates saneerimiskava kinnitamisest.

Pankrotihinnang ja võlausaldajate huvide test (dtl 495 – 500)

70. Ettevõtja vara moodustub saneerimiskava esitamise seisuga käibevarast summas 1 454 500

eurot ning põhivarast summas 557 830 eurot. Käibevara koosneb rahast kontol summas 1

387 690 eurot ning nõuetest ja ettemaksetest summas 66 807 eurot. Põhivarad koosnevad

Mehhiko tütarettevõtja osast väärtuses 547 610 eurot. Lisaks on ettevõtjal materiaalne

põhivara nagu arvutid ja seadmed, mööbel ja ettemaksed põhivara eest, mille jääkväärtus

on umbes 10 220 eurot. 71. Mehhiko tütarettevõtja müümisel tervikvarana oleks selle

väärtus pankrotimenetluse korral 355 300 eurot. Mehhiko tütarettevõtja varade tükihaaval

müügi tulemusel oleks võimalik selle eest pankrotimenetluses saada aga 547 610 eurot.

Tükihaaval müük põhineb eeldustel, et Mehhiko juhatusel säilib otsustusvõime läbi

pankrotimenetluse ning ettevõtte saab seal asuva äri kiirkorras 6-7 kuuga lõpetada läbi

kiirema omaalgatusliku protsessi.

72. Ettevõtja on arvestanud, et muude varade, nagu arvutid, seadmed ja kontorimööbel,

kiirmüügi korral oleks nende väärtus tõenäoliselt u 30% madalam. Hinnanguliselt oleks

need varad võimalik realiseerida 10 220 euroga.

73. Seega kokku moodustavad põhivarad pankrotimenetluses 557 830 eurot.

74. Käibevara suhtes arvestatakse täies ulatuses nii raha kui nõudeid ja ettemakseid, kuivõrd

viimased on suure tõenäosusega laekuvad (1 454 500 eurot). Seega oleks käibevara väärtus

hüpoteetilise pankrotimenetluse korral 1 454 500 eurot.

75. Kokku on ettevõtjal varasid seega väärtuses 2 012 330 eurot. Kui lähtuda pandieseme

arvelt menetluskulude kandmise piirmäärast, tuleks maha arvata 10% (PankrS § 153 lg 2).

Arvestades, et ettevõtjale kuuluvad varad ei ole panditud, ning tegemist on suures osas varadega,

mis asuvad Mehhikos, tuleks antud juhul hinnata pankrotimenetluse kulud kõrgemaks.

Konservatiivse lähenemise puhul on arvestatud menetluskuludeks 15% vara väärtusest.

76. Kokkuvõttes on ettevõtja hüpoteetiliseks likvideerimisväärtuseks saneerimiskava esitamise

seisuga kokku 1 710 482,50 eurot.

77. Ettevõtja varale võlausaldaja P.V.T kasuks tsiviilasjas nr xxx hagi tagamise abinõuna

seatud kommertspandiga ei arvestata, kuna Harju Maakohus on selle saneerimismenetluses

tühistanud. Nimetatud kommertspandiga ei arvestata ka pankrotihinnangu koostamisel,

kuna vastavalt PankrS § 43 lg-le 2 ja TsMS § 386 lg-le 4 ei oleks võlausaldaja nõue

pankrotimenetluse korral kommertspandiga tagatud ning seda ei saa arvestada ka

pankrotihinnangu andmisel.

78. Hüpoteetilise pankrotivara väärtuse ning võlausaldajate nõuete rahuldamise määrade

hindamisel on ettevõtja arvestanud ka raha väärtuse muutust ajas, mis on leitud kasutades

nüüdispuhasväärtuse valemit NPV. Riigikohtu juhiste kohaselt on raha väärtuse

vähenemise kompenseerimise hindamiseks parema ekvivalendi puudumisel kasutatav

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 94 tulenev seadusjärgne intressimäär (RKTKm 3 2 1-25-11,

p 50).

79. Võrdluse koostamisel on lähtutud sellest, et nõuded rahuldatakse 5,5% ulatuses 3. aasta

lõpus ning vastavalt summalt makstakse kvartaalselt intressi määraga 7,5% aastas.

80. Saneerimiskavas sisalduv võrdlus, millises ulatuses täidetakse võlausaldaja nõue

saneerimiskava kohaselt ja millises ulatuses saaks see täidetud alternatiivsel juhul

pankrotimenetluses, näitab, et kõikidele rühmadele on saneerimine parem kui oleks

pankrot.

Saneerimise mõju töötajatele (dtl 502)

81. Saneerimiskava esitamise seisuga on ettevõtjal 2 töötajat ning vastavalt finantsolukorra

kirjelduse punktile otsustavad saneerimiskava kinnitamise järgselt ettevõtte uued

omanikud ettevõtja töötajate üle. See võib sisaldada nii töötajate ja funktsioonide üle

viimist ettevõtjast Mehhiko tütarettevõtjasse kui ka töötajate arvu kasvu ettevõtja tasemel.

Saneerimismenetlusega seonduvast informeerib töötajaid ja konsulteerib nendega ettevõtja

juhtkond jooksvalt ning vastavalt vajadusele. Kuna töötajaid on esialgu ainult 2,

informeeritakse neid vahetult.

Q.S.S, L.I.F ja R.K.T 26.05.2025 seisukoht (dtl 2458 – 2465)

82. Võlausaldajad esitasid pärast uue hääletuse läbiviimist 26.05.2025 kirjalikult oma

seisukohad. 26.05.2025 hääletasid puudutatud isikud teistkordselt Inclusion OÜ

saneerimiskavale vastu. 83. Kohus märgib, et võlausaldajad esitasid 30.05.2025 kohtule

taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Taotlus on allkirjastatud 30.05.2025 kl

16:02. Seega ei ole taotlus esitatud SanS § 26 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Siiski on

kohtul SanS § 28 lg-st 3 tulenevalt kohustus anda hinnang puudutatud isiku taotlusele ja

kohtule nähtuvalt on 26.05.2025 seisukoht samasisuline 30.05.2025 taotlusega ning sellest

on arusaadav võlausaldajate seisukoht saneerimiskava suhtes ning eesmärk, et kohus jätaks

kava kinnitamata. Seega annab kohus oma hinnangu võlausaldajate seisukohale.

84. Seisukoha kohaselt omavad võlausaldajad laenulepingutest tulenevaid nõudeid ettevõtja

vastu. Inclusion OÜ oli tegelikult hiljemalt 2023. aasta lõpuks püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg

2 ja lg 3 tähenduses, kuna Inclusion OÜ-l ei olnud piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks ning

see olukord ei olnud ajutine. Teistkordselt hääletamisele pandud samast saneerimiskavast nähtub,

et majanduslikud raskused tekkisid Inclusion OÜ-l vähemalt 2023. aasta lõpus, kui toimusid

muutused ärikeskkonnas ja kliendikäitumises (mh olulisel määral rendilepingute ennetähtaegne

lõpetamine klientide poolt). Seega oli saneerimiskava kohaselt Inclusion OÜ-l hiljemalt 2024.

aasta alguses selge, et laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei ole võimalik nõuetekohaselt täita.

Inclusion OÜ jättis oma lepingulised kohustused täitmata juba 2022. aastal. Eestis sisulist

äritegevust enam ei toimu ning järgi on jäänud Mehhiko äri, millise majandustegevuse tulem ei

võimalda maksta dividende ega ka laenu põhiS.O.P-d, s.t. täita saneerimiskavas pakutud

graafikut. Inclusion LAV varad on oktoobris 2024 vähemalt 15.5m eurot üle hinnatud ning

Inclusion LAV ja tema kohustuse müügihind 1.8m eurot kinnitab, et Inclusion LAV varad olid üle

hinnatud (15.5m – 1.8m = ) varasemalt vähemalt summas 13.7m eurot ning juhatuse poolt

võlausaldajatele (laenuandjatele) edastatud igakuised raportid olid valed. Tehing, millega

võõrandati Inclusion LAV, kahjustab võlausaldajate huve, sest antud tütarettevõttes (Inclusion

LAV) on 97,5% kogu grupi käibest 2024 management accounts kohaselt (19,4m EUR vs 19.9m

EUR) ning 2023 aasta aruande kohaselt on netointressi tulu jagunemisel LAV osakaal jõuliselt üle

132,6%. Inclusion OÜ raha investeerimine ning kasvatamine läbi Mehhiko äri, ei ole reaalaselt

toimetatav ega eluliselt usutav. 2024 aastal on kogu gruppi (st P ) tehtud osakapital sissemaksed

13.9m euro väärtuses (30.06.2024 management reporting), milline näitab, et 2024 aasta sees on

investorid oluliselt uskunud ettevõtte turuväärtusesse, kuid nüüd saneerimismenetluse käigus on

otsustanud Inclusion LAV (mis sisuliselt on kogu grupi äritegevus), müüa P 1.8m euro eest.

Pankrotitestis kasutatud andmed ei ole põhjendatud ega usaldusväärsed ega vasta käesoleva

hääletamise ajal kehtivale olukorrale. Vara realiseerimise väärtust pankrotimenetluses on esitatud

alusetult madalana, samas pankrotimenetlusega kaasnevad kulud (nt pankrotimenetluse kulu) on

selgelt üle paisutatud. Inclusion OÜ saneerimiskavas toodud andmed vara väärtuse kohta

pankrotimenetluses ei vasta 2025 maikuu seisule ega ole seetõttu usaldusväärsed. Pankrotitestis

märgitud andmed on sisuliselt põhjendamata. Puuduvad selgitused selle kohta, millisel analüüsil

või millistel lähteandmetel tabelis kajastatud numbrid baseeruvad. Inclusion OÜ ärimudel ei ole

jätkuvalt elujõuline ja saneerimiskava täitmine ei ole võimalik. Saneerimisnõustaja on 09.05.2025

teates ka ise välja toonud, et ettevõtte majandustegevus on olnud kahjumlik, mis on vähendanud

ka 31.10.2024 saneerimiskavas esitatud likvideerimisväärtust.

Y.G.L-i 29.05.2025 taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (dtl 2500 –

2502)

85. Võlausaldaja esitas 29.05.2025 taotluse ettevõtja saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Taotluse kohaselt nähtub 09.05.2025 võlausaldajale esitatud kava kaaskirjast, et ettevõtja tegevus

ei ole kasumisse jõudnud ja võrreldes esialgse prognoosiga võtab kasumisse jõudmine veelgi

rohkem aega. Seega MTA hinnangul saneerimiskava ei kajasta ettevõtja tegelikku majanduslikku

seisu. INCLUSION OÜ taotleb võlasummade peaaegu täies ulatuses vähendamist ning

sissenõutavad kohustused täidetakse vaid 5,5% ulatuses 3 aasta jooksul ja seejuures esimesel

aastal rakendatakse maksepuhkust ja see kinnitab, et INCLUSION OÜ on juba maksejõuetu ja

tegemist on pigem püsiva maksejõuetusega. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, mis on

INCLUSION OÜ saneerimismenetluse eesmärk, kui INCLUSION OÜ viib kogu majandusliku

sisu ettevõttest välja ja vahetub ka juhatus ning ainsaks tegevuseks ja tuluallikaks on

juhtimisteenuse pakkumine Mehhiko tütarettevõtjale. See kinnitab pigem veendumust, et

INCLUSION OÜ kogu sisu viiakse Mehhiko tütarettevõtjasse. Seega ei ole maksuhalduri

hinnangul usutav, et saneerimiskavaga plaanitavate abinõude kohaldamisel säilib INCLUSION

OÜ elujõulisus ning MTA hinnangul ei täida kava SanS §-is 2 nimetatud eesmärki. MTA

põhinõudeks 52 533,43 eurot ja kõrvalnõudeks 85 eurot, kokku 52 618,43 eurot. 13.09.2024

saneerimisteates nimetatud andmetega mittenõustumise avalduses nr 13-15/00208-2 on MTA

ümberkujundatav nõue INCLUSION OÜ saneerimismenetluses põhinõude osas 52 448,43 eurot

ja kõrvalnõue 85 eurot. Kokku 52 533,43 eurot. See tähendab, et saneerimiskavas on MTA nõuet

kajastatud vales summas. MTA hinnangul ei ole usutav, et INCLUSION OÜ on võimeline täitma

maksukohustusi saneerimiskava kinnitamise korral, sest saneerimiskava täitmine ja jooksvate

kohustuste tasumine sõltub suuresti Mehhiko tütarettevõtja rahavoost. On vähe usutav, et lähima

aasta-kahe jooksul õnnestub kaasata ettevõttesse (mille omanik on saneerimisel ehk

makseraskustes) sellisel määral rahalisi vahendeid, et tasuda INCLUSION OÜ kohustused ja

samal ajal panustada Mehhiko tütarettevõtja edasiarendamisse.

X OÜ (pankrotis) 26.05.2025 taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (dtl 2454-2455).

86. Võlausaldaja esitas 26.05.2025 taotluse Inclusion OÜ saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks. Taoluse kohaselt on Inclusioni saneerimisnõustaja 09.05.2025 teatest nähtuvalt

Inclusioni likvideerimisväärtus vähenenud poole aastaga ca veerandi võrra (kui 31.10.2024 oli see

2 012 330 eurot, siis 09.05.2025 juba 1 557 780 eurot). Esitatud dokumentidest ei nähtu, millest

sedavõrd suur langus on tekkinud, arvestades, et saneerimiskava p 71 järgi pidas Inclusion

võimalikuks ärikasumit juba 2025 I kvartalis. Algse finantsprognoosi kohaselt oli 2025

puhaskahjum 200 000 eurot. Tänase seisuga on see arusaadavalt juba mitu korda suurem.

09.05.2025 kaaskirjas, mis sisaldab ülevaadet vahepeal toimunust, on vähenenud autopargi

kavandatud suurus ja tuluprognoosid, oluliselt suurenenud on muutuvkulude prognoosid,

realiseerunud on mitmed riskid, millega saneerimiskavas pole arvestatud jne, mis tekitab

võlausaldaja hinnangul piisava kahtluse, et saneerimiskava on põhjendamatult optimistlik. Kui

juba poole aasta möödudes tuleb Inclusioni prognoose sedavõrd suure ulatuses ümber hinnata, siis

esineb oluline risk, et ka tänased prognoosid ei realiseeru veelgi pikemas ajalises plaanis. Tema ja

teiste võlausaldajate huvides oleks põhjendatud Inclusioni olemasoleva vara jagamine

pankrotimenetluses, enne kui see kahjumliku tegevuse juures veelgi väheneb.

Saneerimisnõustaja seisukohad saneerimiskava kohta esitatud vastuväidete ja taotluste osas

(dtl 3162-3169).

87. Saneerimisnõustaja esitas 09.06.2025 seisukohad võlausaldajate poolt saneerimiskavale

esitatud taotluste osas. Saneerimisnõustaja jääb varasemas menetluses, s.o 05.12.2024

seisukohtade ptk-des 3.1.3, 3.2.3 ja 3.3.3, 18.11.2024 ja 24.01.2025 kohtule esitatud arvamuste

juurde.

88. Seoses Q.S.S, L.I.F ja R.K.T seisukohtadega märgib saneerimisnõustaja järgmist.

89. Eristada tuleb ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on

saneerimismenetlusega ületatav. Saneerimiskava vastab nõuetele ning selle abil on võlausaldajatel

võimalik saavutada parem tulemus, kui see oleks võimalik ettevõtja pankroti korral.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et see on jätkuvalt nii, seda sõltumata sellest, et seoses

saneerimiskava täitmisega on selgunud algsest kavast teatav mahajäämus ning ettevõtja algsed

prognoosid on seetõttu mõnevõrra muutunud. Saneerimisnõustaja on teostanud ettevõtja tegevuse

üle järelevalvet, sh on sisse seatud iga kahe nädala tagant koosolekud, mille raames ettevõtja on

andnud saneerimisnõustajale ülevaate oma tegevusest ja selle tulemustest. Saneerimisnõustaja on

jooksvalt hinnanud ettevõtja majanduslikku olukorda ning saneerimiskava täitmise võimalusi.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuna saneerimiskava

abil on võimalik ettevõtja maksejõuetus jätkuvalt ületada. Saneerimiskava täitmisel on ettevõtja

teinud kulutusi, mh investeeringu Mehhiko tütarettevõtjasse, kes on seda raha kasutanud oma

tegevuse laiendamiseks ja ilmnenud riskidega toimetulemiseks. Sellega seoses on olemasolevad

vahendid vähenenud, esialgne kahjum on prognoositust suurem ja kasumlikkuse saavutamine

võtab eeldatust rohkem aega, kuid ettevõtja ei ole samas veel tehtud kulutusi saanud tagasi

teenida. See omakorda tähendab, et kui tänase päeva seisuga viidaks läbi pankrotimenetlus, oleks

likvideerimisväärtus ning võlausaldajatel võimalik saadav summa paraku väiksem.

90. Saneerimisnõustaja ei nõustu Q.S.S jt väitega, et Eesti äriühingus sisulist äritegevust ei

toimu ning Mehhiko tütarettevõtja majandustegevus ei võimalda saneerimiskava täita. Vastupidi,

ettevõtja tehtud toimingud saneerimiskava täitmisel on pigem kinnitanud, et kava täitmine

planeeritud tegevuste kaudu liigub õiges suunas. Inclusion EE ehk Eesti äriühingu ja tema

Mehhiko tütarettevõtja tegevus on seotud ning Inclusion EE osutab Mehhiko tütarettevõtjale

juhtimisteenust. Ettevõtja on saneerimisnõustaja hinnangul asunud saneerimiskava täitma ning

esimesed tegevused ja tulemused, sh aprillis sõlmitud uute lepingute arv (21) pigem kinnitavad

seda, et ettevõtja ja Mehhiko tütarettevõtja tegevuse tulemusel on saneerimiskava täitmine

võimalik.

91. Pankrotivõrdluse andmed ei ole vananenud ning vastavad kavale. Tegemist on sama

saneerimiskava vastuvõtmise ja kinnitamisega, mis koostati ja esitati võlausaldajatele 31.10.2024.

Kavas sisalduv pankrotivõrdlus vastab kava koostamise ajal kehtinud olukorrale ning sellele

kavale, mida ettevõtja on sõltumata asjaolust, et saneerimiskava kinnitamise määrus tühistati,

asunud täitma. Muudatus likvideerimisväärtuses on kava täitmise tagajärg ning oleks tekkinud ka

siis, kui saneerimiskava kinnitamise määrust ei oleks tühistatud. Likvideerimisväärtus on seoses

saneerimiskava täitmisega esialgu vähenenud, sest ettevõtja on raha ja muid vahendeid kasutanud

Mehhiko tütarettevõtja tegevuse jätkamiseks ja laiendamiseks. Sellega seoses on ettevõtja

kandnud kulusid, mh selliseid, mida esialgu ei osatud prognoosida, ning ettevõtja tegevus on

olnud kahjumlik. Pankrotivõrdluse tähenduses suureneb aga seetõttu kava suhteline eelis. Kuivõrd

algse kava uuesti hääletamise ajal on ettevõtte likvideerimisväärtus vähenenud, oleks tänases

olukorras pankrotimenetluse kaudu saadav summa veel väiksem kui algselt kavas hinnati.

Vastupidiselt võlausaldaja esitatud seisukohale see tugevdab argumenti, et saneerimiskava täidab

pankrotivõrdluse nõude veelgi kindlamalt. Saneerimisnõustaja, hinnates ettevõtja majanduslikku

olukorda saneerimiskava teistkordse kinnitamise ajal, võrrelnud seda kavas püstitatud

eesmärkidega ning võttes arvesse ettevõtja tegevusi saneerimiskava täitmisel ja mahajäämusega

tegelemisel, on seisukohal, et ettevõtja koostatud ajakohastatud prognoose ja R. Toonekure

arvamust saab pidada põhjendatuks. Arusaadavalt ei ole kõiki riske võimalik välistada ega tagada

prognooside täielikku täitumist, kuid senise tegevuse pinnalt saab pidada saneerimiskava täitmist

ja selles püstitatud eesmärkide saavutamist jätkuvalt realistlikeks.

92. Q.S.S jt taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei ole põhjendatud ning tuleks jätta

rahuldamata.

93. Seoses Y.G.L-i (MTA) taotlusega märgib saneerimisnõustaja, et kuivõrd Y.G.L ei ole

esitanud sisuliselt uusi seisukohti, vaid toob välja, et esitab uuesti 18.11.2024 esitatud seisukohad,

siis on ka saneerimisnõustaja on nendele seisukohtadele vastanud oma 05.12.2024 arvamuse ptk-s

3.4. Saneerimisnõustaja jääb nende juurde, samuti vastuväidete juurde, mis saneerimisnõustaja

esitas 09.06.2025 seisukohas teiste võlausaldajate taotluste osas. Ettevõtja 09.05.2025 kaaskiri

kajastab piisava põhjalikkusega vahepeal ettevõtja tegevuses toimunud tegevusi ja sündmusi ning

ettevõtja koostatud ajakohastatud prognoosid kajastavad ka ettevõtja tulevast maksevõimet, mh

kaaskirja leheküljel 11 on ettevõtja välja toonud ajakohastatud sissetulekute ja kulude prognoosid.

Prognooside koostamisel on ettevõtja ühtlasi arvestanud saneerimiskava järgsete maksetega

võlausaldajatele. Asjaolu, et ettevõtja tegevus ei ole veel kasumisse jõudnud, vastab

saneerimiskavale.

94. Y.G.L-i taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei ole põhjendatud ning tuleks jätta

rahuldamata.

95. Seoses X OÜ (pankrotis) taotlusega märgib saneerimisnõustaja järgmist.

96. Saneerimisnõustaja ei nõustu võlausaldaja seisukohtadega. Kava perspektiivikuse osas

jääb saneerimisnõustaja Q.S.S jt seisukohtadele esitatud vastuväidete juurde. Vastavalt läbiviidud

tegevustele ja võetud abinõudele ajakohastas ettevõtja saneerimiskavas toodud finantsprognoosid.

Ajakohastatud finantsprognooside kohaselt on esialgne mahajäämus võimalik ületada ning

pikemas perspektiivis saavutada saneerimiskavas seatud eesmärgid. Prognooside koostamisel on

ettevõtja arvestanud saneerimiskavast tulenevate kohustustega. Saneerimisnõustaja on jõudnud

järeldusele, et ettevõtja ajakohastatud prognoosid on realiseeritavad ning ettevõtja tegevused

nendes prognoosides esitatud tulemuste saavutamiseks vajalikud ja asjakohased. Prognoosidele on

andnud omapoolse hinnangu ka võlausaldajad, kui hääletasid saneerimiskava vastu võtmise üle.

Võlausaldajad on taaskord kõikides rühmades kava vastu võtnud.

97. Kuigi võlausaldaja ei ole välja toonud, millised saneerimiskavas nimetamata riskid on

realiseerunud, tuleb seda osaliselt pidada põhjendatuks. Näiteks ei osatud saneerimiskava

koostamisel arvestada sellega, et uuel sõidujagamise teenuse turul tegutsevate koostööpartnerite,

täpsemini InDrive’i sõidujagamise platvormi kaudu pöördunud autojuhtide profiil on YesPablo,

s.o Mehhiko tütarettevõtja uue brändi tingimusi arvestades mittesobiv (nt puudus sõidujagamise

kogemus, pangakonto jms), mistõttu ei läbinud paljud kandidaadid riskikontrolli ning nende

taotlused tuli tagasi lükata. Sobivaid kandidaate oli seetõttu oluliselt vähem ning see vähendas

YesPablo kliendibaasi kasvu. Samas on saneerimisnõustaja arvamusel, et kõiki võimalikke

äritegevuses ilmneda võivaid riske ei ole võimalik ette näha ning olulisem on see, kuidas ettevõtja

riskide realiseerumisega toime tuleb ja neile lahendused leiab. Antud juhul töötab ettevõtja selle

nimel, et leida täiendavaid koostööpartnereid ning muuta enda brändi Mehhiko autoturul

tuntumaks ning usaldusväärsemaks. Seega töötab ettevõtja selle nimel, et kliendibaasi suurendada.

2025. a aprilli kuus olid positiivsed arengud märgatavad ning ettevõtja sõlmis kokku 21 uut

lepingut. Aktiivses kasutuses olevate autode arv on seni tasapisi suurenenud.

98. X OÜ (pankrotis) taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei ole põhjendatud ning

tuleks jätta rahuldamata.

Ettevõtja seisukoht Q.S.S, L.I.F ja R.K.T taotlusele (dtl 3203– 3214)

99. Ettevõtja esitas 09.06.2025 seisukohad seoses Q.S.S, L.I.F ja R.K.T seisukohaga.

100.

Ettevõtja vastuväidete kohaselt on väär võlausaldaja arvamus makseraskustest ja

majanduslikest raskustest. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et iga ettevõtja, kes ei ole

püsivalt maksejõuetu, on saneeritav, kui esineb piisavalt perspektiivikas plaan ettevõtja

päästmiseks. Kuna sissenõutavaks muutunud nõuete ümberkujundamine tähendab seda, et

ettevõtja juba oli saneerimisavalduse esitamisel makseraskustes (tema vastu oli sissenõutavaks

muutunud nõudeid, mida ta ei suutnud täita), siis ilmneb vastavast järeldusest ühemõtteliselt, et

saneerimismenetlust viiaksegi läbi eeskätt makseraskuste puhul, mitte üksnes majanduslike

raskuste puhul. Kuna tihti ei saa hinnata äriühingu maksevõimet netovara pinnalt, eriti

innovatsiooni loovate ettevõtjate puhul, kelle eesmärk on kaasata pidevalt käibevahendeid laenude

kaudu kuni saavutatakse kasumlikkus, tuleb hinnata positiivse tulevikustsenaariumi

realiseerumise tõenäosust. Tegelikkuses ei pidanud ükski puudutatud isikutest varasemalt

ettevõtjat püsivalt maksejõuetuks. Ettevõtja finantse on aastaid auditeerinud KPMG, mis on

läbivalt kinnitanud võlausaldajatele avaldatud andmete õigsust. Nii audiitoraruannetes kui ka

avalikkusele on teada, et ettevõtja edu sõltub tulevikus kaasatavast lisakapitalist, sest tegu on

äriga, kus ehitatakse laenukapitali abil skaalat, et saavutada tulevikus kasumlikkus.

101.

Võlausaldajad ei ole esitanud konkreetseid väited, miks Mehhiko äri ei võimalda

saneerimiskava täita. Saneerimiskavas on üksikasjalikult selgitatud, et erinevalt LAV-i

tütarettevõtjast on Mehhiko tütarettevõtja mahte kasvatatud aeglasemalt vastavalt turuolukorrale

ning finantsvahenditele ning LAV-i tütarettevõtja müügi järel on võimalik vastavat tegevust

oluliselt hoogustada. Mehhiko tütarettevõtja portfell suutis saneerimiskava koostamise seisuga

genereerida igakuiselt üle 1,2 miljoni Mehhiko peeso (ca 56 000 eurot) igakuist korduvat tulu

(MRR). Ühtlasi oli Mehhiko tütarettevõtja meeskond saneerimiskava koostamisele eelneva

aastaga kulusid kärpinud 51%, pannes tugeva aluse Mehhiko tütarettevõtja edasisele kasvule

vastavalt saneerimiskavas ettenähtule. Saneerimiskavas on ka esitatud põhjalik Mehhiko

tütarettevõtja kasvustrateegia ja tegevuskava ülevaade, mida on ajakohastatud ettevõtja poolt

09.05.2025 koostatud kaaskirjas ning mida on ühtlasi käsitletud saneerimisnõustaja 29.05.2025

arvamuses saneerimiskava kohta. Võrrelduna saneerimiskavas esitatud finantsprognoosidega on

ajakohastatud prognooside kohaselt eeldada suuremat lõppkasumit – 2028. aastaks 560 000 eurot

puhaskasumit algselt kavandatud 460 000 euro asemel. Mehhiko 3 miljardi dollari suurusele

turule on ühtlasi ennustatud nutitelefonide kasvava leviku ja linnastumise tõusu tõttu 10-15%

kasvu aastas. 2027. aasta lõpuks ennustatakse 09.05.2025 kaaskirja kohaselt Mehhiko

tütarettevõtja käivet 3,73 miljonit eurot kavas prognoositud 3,68 miljoni euro asemel ning

2028. aastaks kasvab käive summani 4,45 miljonit eurot, võrrelduna kavas prognoositud käibega

3,58 miljonit eurot. Puhaskasum saavutatakse 2027. aastal ning 2028. aastaks eeldatakse

puhaskasumit 560 000 eurot, võrrelduna kavas prognoositud 460 000 euroga. Seega on Mehhiko

tütarettevõte suuteline tasuma dividende ja laenu põhiS.O.P-d, on oluline arvestada, et põhiosa

maksed on planeeritust väiksemad, sest suurem hulk võlausaldajaid (68,2%) otsustas oma nõuete

omakapitali konverteerimise kasuks.

102.

Kui LAV tütarühingut ei oleks võõrandatud, siis LAV tütarühingu tagatud laenuandjad M

ja R R C saanuks oma nõuded LAV tütarühingu vastu panna maksma ka Inclusion OÜ vastu,

tulenevalt solidaarvõlgnevusest, garantiist ja võlatunnistusest, kui tehingut ei oleks toimunud.

LAV tütarühingul puudus ettevõtja jaoks väärtus. Olgugi et Inclusion OÜ-l oli tütarühingu vastu

nõue, ei olnud see nõue realiseeritav, kuna vastava nõude realiseerimiseks pidanuks LAV

tütarühing vabade vahendite puudumise tõttu oma masinapargi tervikuna realiseerima (mis ei

võimaldaks siiski vastavat nõuet rahuldada). Masinpargi realiseerimine muutnuks omakorda

äritegevuse läbiviimise võimatuks ning ei võimaldanuks tasuda võlgnevusi LAV tütarühingu

tagatud laenuandjatele R R C, M ja Standard Bank.

103.

30.06.2024 management reporting numbrid olid tõesed. Mehhiko tütarettevõtja ei ole

teeninud 2024 poolaastal 5,3 miljonit eurot kahjumit. Kogu avaldatud finantsinfo on olnud tõene.

Võlausaldajate väited süsteemse tagatisega laenude osakaalu suurendamise kohta on väärad.

104.

Võlausaldajad ei esita oma taotluses mitte ühtegi näidet või selgitust oma väidete

põhistamiseks pankrotitesti nõuetekohasele läbimata jätmisele. Saneerimisega seotud andmeid on

hinnatud finantsasjatundjate poolt. Pankrotitesti andmed ei ole vananenud.

105.

Puudutatud isikute väited ettevõtja põhitegevuse kahjumlikkuse, finantseerimise struktuuri

ja negatiivsete rahavoogude kohta on põhjendamatud. Likvideerimisväärtus on oodavalt langenud

seoses saneerimiskava rakendamisega. Finantsprognooside, sh kavandatud kasumlikkuse

saavutamise hetke ajakohastamine on majanduslikult loogiline ega väära saneerimiskava täitmise

võimalikkust.

106.

Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseid ei esine.

Ettevõtja seisukoht Y.G.L-i taotlusele (dtl 3299-3302)

107.

Ettevõtja esitas 09.06.2025 oma seisukoha Y.G.L-i (EMTA) taotlusele saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks. Ettevõtja seisukohad on järgmised.

108.

Nõude vähendamine 94,5% ulatuses ei ole keelatud. Saneerimine on võlausaldajate jaoks

soodsam võrrelduna pankrotiolukorraga. Saneerimiskavale on väga suur toetus. Võlausaldaja

väited majandustegevuse perspektiivikusest on põhjendamatud. Inclusion OÜ äritegevus on

algusest peale toimunud tütarühingute kaudu. Ettevõtjal on ulatuslik kogemus nii omakapitali kui

ka laenukapitali kaasamisel.

109.

Puudutatud isik on ka märkinud, et saneerimiskava kohaselt on tema põhinõudeks 52

533,43 eurot ja kõrvalnõudeks 85 eurot, kokku 52 618,43 eurot. Samas on tegelikult 13.09.2024

saneerimisteates nimetatud andmetega mittenõustumise avalduses nr 13-15/00208-2 EMTA

ümberkujundatav nõue saneerimismenetluses põhinõude osas 52 448,43 eurot ja kõrvalnõue 85

eurot, kokku 52 533,43 eurot, s.o kavas on nõuet valesti kajastatud. Ettevõtja märgib, et tegemist

on ebatähtsa eksimusega, sest see ei muuda hääletustulemusi ega seega ka kava vastuvõtmist ega

kinnitamist. EMTA nõuet tuleb nimetatud 85 euro ja sellelt arvestatava intressi võrra vähendada

ning nõue kuulub tasumisele selle tegelikus ulatuses.

110.

Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseid ei esine.

Ettevõtja seisukoht X (pankrotis) seisukohale (dtl 3171-3176) 111. Ettevõtja esitas 09.06.2025

oma seisukoha X OÜ (pankrotis) taotlusele. Valdavalt on ettevõtja seisukohad samad, mis

ettevõtja esitas võlausaldajate Q.S.S jt seisukohale. Täiendavalt on ettevõtja märkinud järgmist.

112.

Puhaskahjumi prognoositud muutus ei mõjuta saneerimiskava täitmist. Saneerimiskava

kohaselt tehakse esimesed väljamaksed intresside osas alles 2. ja 3. aastal saneerimiskava

kinnitamisest ning vähendatud põhinõude ulatuses tehakse väljamakse 3. aasta lõpus alates

saneerimiskava kinnitamisest. Puudutatud isik ei ole selgitanud, kuidas välistab 2025. aasta

puhaskahjumi vähenemine saneerimiskava täitmise 31.10.2024 saneerimiskavas kavandatud

kujul.

113.

Saneerimiskava ei ole põhjendamatult optimistlik. Finantsprognooside muutumine aja

möödudes on majanduslikult loogiline. Ettevõtja tegevuse juurde kaasati 2025. aastal Eesti

autoturu ekspert R T, kes töötas välja ettevõtja strateegilise tegevusplaani. R T soovituste põhjal

muudeti ettevõtja kulustruktuur TCO mudelil põhinevaks. Muutuvkulude prognoositud

suurenemine on seotud uue kulustruktuuri loomisega ning toob kaasa suurema lõppkasumlikkuse.

Ajakohastatud tuluprognoosid ja prognoositud autopargi suurus ei ole pikemat perspektiivi

arvestades vähenenud. Mehhiko tütarettevõtja vara väärtus vastab saneerimiskavas esitatud

projektsioonidele.

114.

Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseid ei esine.

Kohtumääruse põhjendused

115.

Kohus, olles uurinud saneerimiskava, sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid

võlausaldajate vastuväiteid, ettevõtja ja saneerimisnõustaja seisukohti võlausaldajate taotlustele ja

saneerimisnõustaja arvamust, on seisukohal, et ettevõtja ja saneerimisnõustaja taotlus

saneerimiskava kinnitamiseks tuleb rahuldada ja saneerimiskava kinnitada. Kohus leiab, et

saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS

§ 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada

ettevõtja jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid

oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning kava kuulub kinnitamisele.

116.

Uus, 29.05.2025 hääletusprotokoll, asendab 18.11.2024 hääletusprotokolli ja kõrvaldab

Tallinna Ringkonnakohtu poolt märgitud menetlusliku puuduse seoses M ei millestki OÜ

(pankrotis) hääletamisega eelmisel hääletusel.

117.

Kohus märgib, et saneerimiskava, millele kohus hinnangu annab, on sama kava, mille

võlausaldajad 18.11.2024 hääletuse tulemusena vastu võtsid ja mille üle võlausaldajad uuel

hääletamisel hääletasid ning vastu võtsid. Vastuväited saneerimiskavale esitasid uue hääletamise

ajal viis võlausaldajat ja kohus hindab ainult uue hääletamise järgselt esitatud vastuväiteid, kuna

tulenevalt Sans § 26 lg-st 1 on saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse esitamine seotud

konkreetse hääletamisega.

118.

SanS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus

hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise

eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste

kaitsmine saneerimise käigus ning ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine

ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse

parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 1 ja § 2).

119.

Kohus on seisukohal, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte

saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse.

Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast

saneerimismenetluse lõppemist. Kohus on seisukohal, et saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

120.

Kohus märgib, et arvestab saneerimiskava kinnitamisel olulises osas saneerimisnõustaja

arvamusega. SanS § 16 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja

ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve.

Vastavalt SanS § 16 lg-le 2 on saneerimisnõustaja ülesanne teavitada võlausaldajat ja kohut

erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest,

nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude

õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Käesoleval juhul on kohtul veendumus, et

ettevõtja saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid vastavalt seadusele. Seega on

saneerimisnõustaja kohtu jaoks ekspert, kelle arvamusest saab kohus lähtuda.

121.

Kuivõrd 18.12.2024 kohtumääruse alusel asus ettevõtja saneerimiskava ellu viima, siis on

käesolevaks ajaks ilmnenud kava alusel toimuva saneerimise tegelikkus võrreldes kavandatuga.

Saneerimisnõustaja on teavitanud kohut muutustest ettevõtja majanduslikus olukorras pärast

saneerimiskava kinnitamist 18.12.2024 (dtl 3128-3130) ning on seisukohal, et saneerimiskava

täitmine on sõltumata algsest mahajäämusest siiski võimalik ja saneerimiskavas toodud eesmärgid

endiselt saavutatavad.

122.

Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule autoturu eksperdi R T arvamuse (dtl 3144-3146),

milles ekspert märgib, et P Mexico ärimudeli muutmine YesPablo kaubamärgi alla – ehk

üleminek platvormijuhtide autorendi pakkujaks – on toonud kaasa põhimõttelise uuenduse: autode

kulude arvestamine TCO (Total Cost of Ownership) mudeli alusel. Erinevalt varasemast P

lähenemisest, kus kulumudelit ei kasutatud piisava täpsusega, põhineb uus mudel konkreetsetel,

prognoositavatel ja kohalikelt partneritelt (autotootjad, kindlustusandjad jt) saadud andmetel. See

tagab usaldusväärsuse ning välistab näiteks võimaluse, et ühe auto kulud ootamatult 50% võrra

suureneksid – olukord, mis oli P vanas mudelis reaalne risk. Ekspert on selgitanud, et Mehhiko

turu suurus ja kultuuriline eripära tähendavad, et protsesside elluviimine võtab võrreldes Eestiga

märgatavalt rohkem aega, kuid selle kompenseerib mahuline potentsiaal – suurem turg tähendab

ka suuremaid tuluvõimalusi, kui ärimudel tööle rakendub. Lähtudes hetkeolukorrast ja esimestest

tulemustest ning eeldades, et väliskeskkonnas ei toimu järske muutusi, võib öelda, et äriplaan on

esitatud kujul realistlikult teostatav. YesPablo ärimudelil on selge kasvupotentsiaal, esinevad küll

riskid, mis on seotud kulude muutustega, aeglase otsustustempoga Mehhiko turul, ressursside

killustumisega vana ja uue ärimudeli paralleelsel haldamisel ja puuduliku statistikagakindlustus-

ja kahjujuhtumite osas. Kokkuvõttes on ekspert siiski seisukohal, et YesPablo uus ärimudel on

läbimõeldud, struktureeritud ja arvestab kohaliku turu eripärasid. TCO mudeli kasutamine annab

vajaliku usaldusväärsuse äriplaani kulude poolelt, samas kui platvormi juhtide sihtgrupp loob

tugeva nõudluse teenusele. Tulemuste hindamine ja lõplikud otsused peaksid toimuma pärast

2025. aasta esimese poolaasta andmete kogumis.

123.

Saneerimisnõustaja on seega ettevõtjaga arutelu ning eksperdi arvamuse hindamise

tulemusel seisukohal, et vahepealsed majandustegevuses toimunud muudatused ja tegelikud

selgunud andmed ei ole otseselt ootamatud, võttes seejuures arvesse, et ettevõtja äriplaan sisaldas

ka uuele teenusturule sisenemist. Küll aga on oluline nendele adekvaatselt reageerida, mida

ettevõtja on antud juhul ärimudeli kaardistamise ja muutmise kaudu ka teinud. Kavandatud

saneerimismeetmed on vajalikud ja põhjendatud ning need tuginevad saneerimiskavas esitatud ja

sellele lisatud finantsprognoosidele, millised on saneerimisnõustaja hinnangul koostatud pigem

konservatiivselt ning mis on saneerimismenetluses täidetavad (dtl 3133).

124.

Saneerimisnõustaja ja eksperdi arvamusele tuginedes asub kohus seisukohale, et kuigi

pärast 18.12.2024 saneerimiskava kinnitamist ei ole kava täitmine õnnestunud sellises tempos

nagu planeeritud, on ettevõtja saneerimine siiski võimalik ja ettevõtja püüab saneerimiskava täita,

korrigeerides vajadusel oma tegevusi.

125.

Kohus nõustub saneerimisnõustajaga, et vähetähtis ei ole asjaolu, et kava poolt hääletasid I

ja II rühmas võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad kokku 92% kõikidest põhinõuetest (dtl

3134). Eelmisel hääletusel oli poolhäälte osakaal 95,5%, mis tähendab, et võlausaldajatel on

jätkuvalt usku saneerimismenetluse õnnestumisse, vaatamata sellele, et kava täitmine ei ole

kulgenud sellises tempos, nagu ette nähti. Vastavalt SanS § 1 on saneerimise eesmärgiks ettevõtja,

võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise

käigus. Kui nii suur osa võlausaldajatest on jätkuvalt leidnud, et saneerimiskava tuleb kinnitada,

siis tuleb kohtu hinnangul seda usaldada ning anda ettevõtjale võimalus majanduslike raskuste

ületamiseks, likviidsuse taastamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2) ning

võlausaldajatele võimalus saada oma nõuded rahuldatud saneerimiskavas planeeritud ulatuses.

126. SanS § 21 lg 2 sätestab, et kui saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid,

tuleb saneerimiskavas ette näha, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena. Eraldi

rühmad moodustatakse vähemalt pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatest, pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatest, võlausaldajatest, kelle nõue rahuldatakse madalamas järgus vastavalt

PankrS § 153 lg 41, ettevõtja osanikest või aktsionäridest, kui kavas nähakse nõude

ümberkujundamise meetmena ette kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest moodustatakse eraldi rühmad.

Lähikondseks loetakse PankrS § 117 lg 2 nimetatud isikud.

127.

Saneerimiskava p-s 6.2 (dtl 486) on viidatud saneerimiskava lisale 2 (dtl 2597-2600),

milles on toodud võlanimekiri. Saneerimiskavaga on hõlmatud 104 võlausaldaja nõuded ja

ettevõtja olemasolevad osanikud (vt saneerimiskava p 96). Ettevõtja on selgitanud, et kõigi

võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata. Saneerimiskavaga pakutakse võlausaldajatele

võimalust nõude asendamiseks ettevõtja osaga või juhul, kui võlausaldaja sellega ei

nõustu, rakendatakse tema nõude ümberkujundamiseks muid meetmeid. Seoses sellega, et

osa nõuetest konverteeritakse ettevõtja osakapitali, puudutab saneerimiskava ettevõtja

olemasolevate osanike huve. Seega puudutab saneerimiskava nii ettevõtja võlausaldajate

kui ka osanike huve. Nii on loetud puudutatud isikuteks võlausaldajad ja huvidega isikud,

kelle nõuded on tekkinud järgmistel õiguslikel alustel: laenulepingututest ja võlakirjadest

tulenevad põhinõuded kokku 33 658 000,00 eurot, kõrvalnõuded 1 924 209,51 eurot

(30.10.2024 seisuga); O.I.S poolt P-lt omandatud laenulepingust tulenev põhinõue 11 739

085,09 eurot, kõrvalnõuded 769 591,23 eurot (19.08.2024 seisuga); maksuvõlg Y.G.L-i ees

summas 52 533,43 eurot, kõrvalnõuded 85 eurot; A K OÜ tingimuslik kahju hüvitamise

nõue 135 505 eurot, mis on osaliselt täidetud garantii arvelt summas 84 348 eurot, kuid

mille on ettevõtja kohtuväliselt vaidlustanud; P (ettevõtja ainuosanik, lähikondne) osalus

363 995,14 eurot. A K OÜ osas on saneerimisnõustaja oma 18.11.2024 arvamuse p-s 32

(dtl 441) märkinud, et kuna nõude lõplik suurus pidi selguma peale nõude üle peetavat

sisulist (kohtu)vaidlust, kajastati A K OÜ nõue saneerimiskavas tingimusliku nõudena

vastavalt SanS § 22 lg-le 6. Samas on A K OÜ ja ettevõtja jõudnud kompromissile, et

ettevõtja ei nõua A K OÜ-lt sissenõutud garantiisummat ning A K OÜ omakorda loobub

kõikidest kahju nõuetest ettevõtja vastu. Sellega seoses puudub A K OÜ-l nõue, mida oleks

võimalik kavaga enam hõlmata ja tingimusliku nõudega võlausaldajaid ei ole.

128.

SanS § 24 lg 2 kohaselt võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega,

mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse alusel. SanS § 24 lg 21 kohaselt on osaniku või

aktsionäri häälte arv võrdeline tema osa suurusega osakapitalist või aktsiatega

aktsiakapitalist vastavalt äriseadustikus sätestatule.

129.

26.05.2025 hääletusprotokolli (dtl 2648-2650) kohaselt hääletasid kavaga puudutatud

isikud vastavalt saneerimiskavas ettenähtule kolmes rühmas. Kohus on hääletusprotokolli

järgi kontrollinud, et võlausaldajatele antud häälte arv vastab nende hääletusprotokollis

kajastatud põhinõuete suurustele. Ükski võlausaldaja ei ole talle antud häälte arvu kohtule

teadaolevalt ka vaidlustanud. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta

vastavad seega kohtu hinnangul SanS § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele.

130.

SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud

rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt

puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.

Osanikud ja võlausaldajad jagunesid saneerimiskava üle hääletamisel kolme rühma. I ja II

rühm olid algselt seotud tulenevalt sellest, et SanS § 21 lg 1 p-s 4 nimetatud meetme, s.o

kohustuse asendamine juriidilise isiku osaga, rakendamine võlausaldaja nõude suhtes on

sama sätte lg 3 kohaselt lubatav ainult võlausaldaja vastaval nõusolekul.

131.

Kohus on hääletusprotokolli (dtl 2648-2649) järgi tuvastanud, et I rühmas, kuhu kuuluvad

võlausaldajate nõuded, mida vähendatakse ja tasutakse saneerimiskavas näidatud

maksegraafiku kohaselt ning mille osas võlausaldajad ei nõustunud nõude

ümberkujundamisega viisil, millega nõue oleks asendatud ettevõtja osalusega, hääletas

saneerimiskava vastuvõtmise poolt 75,1676% ja vastu 13,4337% rühmas esindatud

häältest. I rühma arvati saneerimiskava alusel ka kõik need võlausaldajad, kes jätsid

hääletamata. Neid võlausaldajaid oli 11,3987%. Nõutav 2/3 on ca 66,66% puudutatud

isikute häältest, seega on kava poolt hääletanud isikud, kellele kuulub rohkem kui 2/3

häältest. Nõude osalist tagastamist ja intresse soovisid, st hääletasid I rühmas kava

vastuvõtmise poolt, võlausaldajad, kellele kuulub kõikidest põhinõuetest 23,8%.

132.

II rühmas, kuhu kuuluvad nõuded, mille osas võlausaldaja nõustus nende asendamisega

ettevõtja osalusega, hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt 100% võlausaldajatest. II

rühma nõuded moodustavad kõikidest põhinõuetest 68,2% (dtl 2649).

133.

III rühm, kuhu kuulub ettevõtja emaettevõte, kelle osalus ettevõtjas vähendatakse

saneerimiskavaga nullini, hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt 100% (dtl 2649).

134.

Seega on saneerimiskava vastavalt SanS § 24 lg-le 4 vastu võetud.

135.

SanS § 28 lg 1 kohaselt, kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse

see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule

kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid

saneerimiskava projekti ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

Vastavalt SanS § 28 lg-le 2 kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul

selle saamisest arvates. SanS § 28 lg 3 sätestab, et saneerimiskava kinnitamisel annab

kohus hinnangu puudutatud isiku taotlusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse on esitanud viis võlausaldajat, kes hääletasid

ka saneerimiskava vastu.

136.

Q.S.S, L.I.F ja R.K.T esitasid ühise seisukoha saneerimiskava osas (dtl 2458-2466).

Võlausaldajad leiavad, et Inclusion OÜ on püsivalt maksejõuetu; võlausaldajad

reaalaselt toimetatav ega eluliselt usutav; Inclusion OÜ ei ole esitanud nõuetekohast pankrotitesti ;

on kohtu poolt saneerimiskava kinnitamisel ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluses;

saneerimiskava ei kajasta tegelikku majanduslikku situatsiooni; hääletusrühmade moodustamisel

ei ole järgitud proportsionaalsust ja ühetaolisust; LAV tütarettevõtte müügiga kahjustati

võlausaldajate huve; Inclusion OÜ raha investeerimine ning kasvatamine läbi Mehhiko äri ei ole

testis kasutatud andmed ei ole usaldusväärsed ja ei vasta 2025 maikuu ajal kehtivale olukorrale;

pankrotitestis märgitud andmed on sisuliselt põhjendamata; ärimudel ei ole jätkuvalt elujõuline ja

saneerimiskava täitmine ei ole võimalik; saneerimisnõustaja on 09.05.2025 teates välja toonud, et

ettevõtte majandustegevus on olnud kahjumlik, mis on vähendanud ka 31.10.2024

saneerimiskavas esitatud likvideerimisväärtust.

137.

Y.G.L palub oma taotluses (dtl 2500-2503) jätta saneerimiskava kinnitamata, kuivõrd

saneerimiskava ei kajasta ettevõtja tegelikku seisu; jääb arusaamatuks, mis on ettevõtja

saneerimismenetluse eesmärk, kui ettevõtja viib kogu majandusliku sisu ettevõttest välja ja

vahetub ka juhatus ning ainsaks tegevuseks ja tuluallikaks on juhtimisteenuse pakkumine;

kava ei täida SanS §-is 2 nimetatud eesmärki ja ei ole usutav, et ettevõtja on võimeline

täitma maksukohustusi saneerimiskava kinnitamise korral.

138.

X OÜ (pankrotis) esitas taotluse (dtl 2454-2455), milles märgib, et võlausaldajate huvides

oleks põhjendatud Inclusion OÜ vara jagamine pankrotimenetluses, enne kui vara

kahjumliku tegevuse juures veelgi väheneb. Võlausaldaja viitab likvideerimisväärtuse

vähenemisele alates 31.10.2024 kuni 09.05.2025 ja autopargi kavandatud suuruse

vähenemisele, mis tekitab võlausaldajas kahtluse, et saneerimiskava on põhjendamatult

optimistlik.

139.

Seega on võlausaldajate vastuväited sarnased ning võlausaldajad on seisukohal, et ettevõtja

on püsivalt maksejõuetu ja saneerimine on perspektiivitu.

140.

Kohus on seisukohal, et puuduvad alused võlausaldajate taotlustes märgitud põhjustel

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimine on abinõude rakendamine

makseraskuste ületamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte likviidsus ja tagada

jätkusuutlikkus. Ettevõtja on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud saneerimisabinõude

rakendamise vajalikkust ja perspektiivikust, samuti on saneerimiskavas läbiviidud

pankrotitest vastavalt SanS § 26 lg-le 2, millest ei nähtu, et eriarvamusel olevad

võlausaldajad oleksid ebasoodsamas seisus, kui nad oleks pankrotimenetluse läbiviimisel

ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude korral. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-

1-122-09 18.11.2009 tehtud määruse p-s 19 märkinud, et võlausaldaja huve võidakse

saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid

mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja

õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on

kavas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis

võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses.

141.

Kuivõrd võlausaldajad hääletasid saneerimiskava osas rühmades, siis tuleb võlausaldajate

vastuväiteid arvestades eelkõige kontrollida, kas rühmade moodustamine oli õiguspärane

ja vastas ettenähtud tingimustele. SanS § 21 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb rühmad moodustada

lähtuvalt võlausaldajate ühesugustest huvidest, mis põhinevad kontrollitavatel

kriteeriumidel ja on ühetaolised. Ühesugused huvid seisnevad eelkõige näiteks nõude

tagatuses ja selle ümberkujundamise meetmetes, sealjuures ei ole ühesuguse huvi aluseks

nõude suurus. Saneerimiskava p-s 99 (dtl 487 – 488) on kirjeldatud rühmade

moodustamise aluseid ning nimetatud punktist ja hääletusprotokollist (dtl 2648-2651)

nähtub, et I ja II rühm on algselt seotud ning eraldi rühmad tekivad alles pärast seda, kui

võlausaldajad on otsustanud, kas nad soovivad nõuete ümberkujundamist selliselt, et tema

nõue vähendatakse ja ajatatakse või et tema nõue asendatakse ettevõtja osalusega. Viimasel

juhul moodustus taolistest võlausaldajatest II rühm. Rühmad moodustusid vabatahtlikkuse

alusel, kuna SanS § 21 lg 1 p-s 4 nimetatud meetme, s.o kohustuse asendamine juriidilise

isiku osaga, rakendamine võlausaldaja nõude suhtes on sama sätte lg 3 kohaselt lubatav

ainult võlausaldaja vastaval nõusolekul. I rühma jäid need võlausaldajad, kes ettevõtja

osalust ei soovinud, vaid soovisid nõude vähendamist ja ajatamist. Kohtu hinnangul ei ole

taoline rühmade moodustumine keelatud ja on kooskõlas SanS § 21 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

kriteeriumitega rühmade moodustamiseks huvi või õigusliku seisundi alusel.

Võlausaldajad on ise otsustanud, kas neil on huvi nõude rahuldamiseks selle vähendamise

ja ajatamise teel või on neil huvi nõude asendamiseks ettevõtja osaga.

142.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et rühmade moodustamisel on järgitud

proportsionaalsust ja ühetaolisust. Võlausaldajatel on olnud valik, kas nad soovivad nõude

asendamist ettevõtja osaga või nõude vähendamist ja ajatamist. Kohtu hinnangul vastab

eeltoodut arvestades rühmade moodustamine nõuetele ja sellega ei ole rikutud

võlausaldajate huve ja õigusi.

143.

Eelnevat arvestades saab kohus asuda analüüsima, kas on järgitud võlausaldajate huvide

testi nõudeid ja kas eriarvamusel olnud võlausaldajad on saneerimiskava kohaselt

ebasoodsamas seisus, kui nad oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses

ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral.

144.

Saneerimisnõustaja on oma 29.05.2025 arvamuse (dtl 3125-3137) p-s 2.1.4 (dtl 3136)

olnud seisukohal, et ükski võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas

seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud

rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Samuti on saneerimisnõustaja leidnud, et

saneerimiskavaga alusel võlausaldajatele tehtavad väljamaksed võimaldavad saavutada

nende nõuete rahuldamise suuremas ulatuses kui potentsiaalse pankrotimenetluse või

mistahes muu likvideerimismenetluse raames ning saneerimiskavale vastu hääletanud

võlausaldajate suhtes on järgitud SanS § 26 lg 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

145.

Kohus on tuvastanud, et saneerimiskava punktis 144 (dtl 497 – 500) toodud võlausaldajate

huvide testist nähtub, et R.K.T saaks pankrotimenetluses kokku 1345,69 eurot,

saneerimiskava alusel kokku 2015,72 eurot. Q.S.S saaks pankrotimenetluses 3 680,59

eurot, saneerimiskava alusel 5 487,23 eurot. L.I.F saaks pankrotimenetluses 1 962,03

eurot, saneerimiskava alusel 2 911,59 eurot. Y.G.L saaks pankrotimenetluses 1 862,22

eurot, saneerimiskava alusel 2 941,46 eurot. X OÜ (pankrotis) saaks pankrotimenetluse 33

013,08 eurot, saneerimiskava alusel 49 581 eurot. Seega järeldub võlausaldajate huvide

testist, et ükski eriarvamusele jäänud võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt

ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses

ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral.

146.

Võlausaldajate vastuväited pankrotitestile, sh, et pankrotivõrdlus ei ole korrektselt

koostatud; selle aluseks olevad andmed ei ole tõesed; saneerimiskava ei kajasta ettevõtte

viimaseid majandustulemusi ega põhine ajakohastel finantsandmetel, sest saneerimiskava

ei ole muudetud ning see tugineb varasematele andmetele, on oletuslikud ja ei anna alust

asuda seisukohale, et pankrotitesti aluseks olnud andmed on ebaõiged. SanS § 21 lg 1 p 11

ja SanS § 26 lg 2 kohane pankrotivõrdlus eeldab nii vara väärtuse kui ka nõuete

rahuldamise määra puhul pankrotimenetluse läbiviimist saneerimiskava esitamise seisuga,

mistõttu ei saa enne saneerimiskava esitamist aset leidnud muutumisi finantsolukorras,

millele võlausaldajad on tuginenud, vastava võrdluse puhul arvestada. Võlausaldaja huvide

test viiakse läbi SanS § 26 lg 2 kohaselt nii, et pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise

seisuga. Seega tuleb võrdlustesti läbiviimisel lähtuda sellest, et pankrotimenetlus viiakse

läbi saneerimiskava esitamise seisuga. Kohus hindab saneerimiskava, mis oli kohtule

esitatud 18.11.2024, kuivõrd saneerimiskava ei ole võimalik menetluse kestel muuta nagu

on selgitanud Riigikohus (vt Riigikohtu 09.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 76).

Seega ei ole põhjendatud võlausaldajate etteheited, et pankrotitestis kasutatud andmed ei

vasta uue hääletamise ajal kehtivale olukorrale.

147.

Võlausaldajad ei ole selgitanud, kas ja kuidas saneerimiskava esitamise aegsete

olemasolevate andmete alusel koostatud test nende õigusi rikub. Võlausaldajad ei ole

esitanud tõendeid, mis tõendaksid nende väiteid pankrotitesti aluseks olnud eelduste

ebaõigsusest. Pankrotivõrdluse läbiviimisega seotud asjaolud on põhjalikult kirjeldatud

saneerimiskava 9. peatükis (dtl 495 – 500) ning kohtul puudub alus arvata, et ettevõtja või

saneerimisnõustaja oleks kohtule esitanud ebaõigeid andmeid. Samuti on ettevõtja

viidanud, et tema finantse on aastaid hinnanud KPMG, mis on läbivalt kinnitanud

võlausaldajatele esitatud andmete õigsust (dtl 1564). 148. SanS § 28 lg 31 sätestab, et kui

saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks SanS § 26 lõike 1 punktis 11 nimetatud alusel, hindab kohus

võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul

kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda. Vastavalt SanS § 26 lg 1 punktile 11

võib saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik esitada kohtule käesoleva seaduse §

10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud taotluse, milles palub jätta

saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui

ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi. Seega

selleks, et kohus peaks hindama ettevõtja vara väärtust, peab võlausaldaja taotlus

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks olema esitatud tähtaegselt, olema põhjendatud ja

selles peab olema selgitatud, milles seisneb võlausaldaja huvide oluline rikkumine seoses

testi järgimata jätmisega. Võlausaldajad on esitanud oma taotlused tähtaegselt, kuid ei ole

põhjendanud ega selgitanud, milles seisneb nende huvide oluline rikkumine

saneerimiskava esitamise aegse majandusliku olukorra alusel koostatud võrdlustestis.

Seega puudub kohtul ka kohustus hinnata ettevõtja vara väärtust.

149.

Lisaks märgib kohus, et saneerimiskava 9. peatükis on välja toodud ettevõtja vara väärtus,

kui ettevõtja suhtes viidaks saneerimiskava esitamise seisuga läbi pankrotimenetlus ning ettevõtja

vara väärtus, kui saneerimiskava täidetakse. Kohtul puudub alus kahelda ettevõtja esitatud

andmetes vara väärtuse kohta, kuivõrd ka saneerimisnõustaja on oma arvamuses olnud seisukohal,

et pankrotivõrdlus on teostatud nõuetekohaselt. See tähendab, et ka pankrotivõrdluse aluseks

olnud andmed on saneerimisnõustaja hinnangul õiged.

150.

Võlausaldajad on olnud ka seisukohal, et saneerimine on perspektiivitu ja ettevõtja on

püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et eelkõige tuleb nendele vastuväidetele hinnangu andmisel

arvestada saneerimisnõustaja arvamust ning sellele lisatud eksperdi seisukohta Mehhiko

tütarettevõtte perspektiivikuse kohta, kust ettevõtja peaks saama oma rahavoo. Kuigi kohus

hindab sama kava, mis esitati kohtule 18.11.2024, siis saneerimiskava perspektiivikust hinnates

saab kohus siiski arvestada muutustega, mis on enne uut hääletamist toimunud, kuivõrd see

iseloomustab kava täitmise perspektiivikust tulevikus.

151.

Saneerimisnõustaja on oma arvamuses saneerimiskava kohta esitanud ülevaate muutustest

ettevõtja majanduslikus olukorras pärast saneerimiskava kinnitamist 18.12.2024 (dtl 3128-3130, p

30 jj). Saneerimisnõustaja on viidanud, et kava täitmisel on ilmnenud, et saneerimiskavas esitatud

prognoosid ei ole täies ulatuses paika pidanud ning tegelikus tegevuses on tekkinud mõningane

mahajäämus saneerimiskavas toodud finantsprognoosidest. Nii on autopark ca 25% võrra

väiksem, kui prognoositi. Klientidelt tagasinõutavate autode arv vastas 2024. a detsembris kuni

2025. a veebruarini ligilähedaselt prognoosidele ning alates 2025. a märtsist on tagasinõudmise

vajadus olnud ca 30% võrra prognoositust isegi väiksem. Autode remondivajadus on olnud

mõnevõrra suurem kui prognoositi. Eeldatust väiksem oli ka ettevõtja müügitulu.

Saneerimiskavas prognoositu kohaselt eeldati vanale autoportfellile tuginevalt esialgu 68 000

eurot tulu, kuid saavutati 49 000 euro suurune tulu. Perioodi 2024 detsember kuni 2025.

aasta märts kahjum oli prognoositust oluliselt suurem. Kui saneerimiskavas prognoositi ettevõtja

kahjumiks 2024. a detsembris 64 000 eurot, siis tegelikuks kahjumiks kujunes 418 000 eurot.

2025. a märtsiks on kahjum siiski vähenenud, olles 88 000 eurot, samas prognoositu kohaselt

eeldati kahjumit 12 000 eurot. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et koostöös ettevõtjaga

analüüsiti, mis on kava mahajäämuse tinginud ja missugused võiksid olla ettevõtja tegevused

mahajäämuse vähendamiseks.

152.

Kohtule on usutav saneerimisnõustaja arvamuse punktides 35-41 toodud selgitus kava

mahajäämuse põhjustest (dtl 3130-3131). Saneerimisnõustaja on arvamusel, et ettevõtja selgituste

ja uute prognooside võrdlusest saneerimiskavas esitatud prognoosidega selgub, et alguses

tekkinud mõningane mahajäämus on võimalik ületada. Planeeritud tulud on esialgu väiksemad,

kuid jõuavad kavaga planeeritud tasemele 2027. aastaks ning 2028. aastal ületavad seda pea 25%

ulatuses. Kulude pool on konsultandi soovituste kohaselt üle vaadatud ning loodud kulustruktuur,

mis tagab autode kvaliteedi säilimise aja jooksul, tuues omakorda kaasa masinapargi väiksema

amortisatsioonikulu ning suurema realiseerimisväärtuse.

153.

Ettevõtja mehhiko tütarettevõtte YesPablo ärimudeli kohta on arvamuse andnud ekspert R

T, kelle hinnangul on äriplaan on esitatud kujul realistlikult teostatav. Protsesside elluviimine

Mehhikos võtab võrreldes Eestiga märgatavalt rohkem aega, kuid seda kompenseerib mahuline

potentsiaal, kuivõrd suurem turg tähendab ka suuremaid tuluvõimalusi, kui ärimudel tööle

rakendub. Kokkuvõttes on ekspert olnud seisukohal, et YesPablo uus ärimudel on läbimõeldud,

struktureeritud ja arvestab kohaliku turu eripärasid. TCO mudeli kasutamine annab vajaliku

usaldusväärsuse äriplaani kulude poolelt, samas kui platvormi juhtide sihtgrupp loob tugeva

nõudluse teenusele. Tulemuste hindamine ja lõplikud otsused peaksid toimuma pärast 2025. aasta

esimese poolaasta andmete kogumist (dtl 3144-3146). Seega kinnitab eksperdi arvamus, et

saneerimiskavas esitatud ärimudel on perspektiivikas ja teostatav.

154.

Kohus on saneerimisnõustaja arvamusele tuginedes seisukohal, et kavandatud

saneerimismeetmed on vajalikud ja põhjendatud ning need tuginevad saneerimiskavas esitatud ja

sellele lisatud finantsprognoosidele, mis on saneerimismenetluses täidetavad. Pikemas plaanis

võimaldab saneerimiskava saavutada ettevõtja kasumlikkuse ning tagada nõude asendamise

osalusega valinud võlausaldajatele parema tulemuse.

155.

Kohus nõustub saneerimisnõustajaga selles, et kava positiivseid väljavaateid kinnitab

asjaolu, et ka teistkordsel hääletamisel on puudutatud isikud kõikides rühmades hääletanud kava

vastuvõtmise poolt. Kava poolt hääletasid I ja II rühmas võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad

kokku 92% kõikidest põhinõuetest, eelmisel hääletamisel oli see suhtarv 95,5%. Vastu hääletasid

võlausaldajad, kellele kuulub 4,3% nõuetest. Seejuures soovisid oma nõude asendada ettevõtja

osalusega võlausaldajad, kellele kuulub 68,2% põhinõuetest. Nii suur toetus näitab, et

võlausaldajad soovivad ettevõtja ärimudeliga jätkamist ning näevad ettevõtjas ja Mehhiko

tütarettevõtjas potentsiaali. Need võlausaldajad moodustavad II rühma. Ka I rühmas oli kava

pooldajaid rohkem, arvestatuna põhinõuetest hääletasid kava poolt võlausaldajad, kellele kuulub

23,9 % põhinõuetest ning mis I rühmas moodustasid 75,1676% nõuetest (dtl 3134 ja dtl

26482649). Kohtu hinnangul kinnitab nii kõrge kava poolt hääletanud võlausaldajate hulk, et kava

peetakse perspektiivikaks ja täidetavaks. Puudub alus kahelda niivõrd suure hulga nõuetega

esindatud võlausaldajate hinnangus saneerimiskavale ja selle perspektiivikusele.

156.

Puutuvalt võlausaldajate väidetesse, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, märgib kohus, et

võlausaldajad ei ole põhistanud ettevõtja maksejõuetust (PankrS § 10 lg 1). Saneerimisnõustaja on

olnud seisukohal, et kuigi ettevõtjal on makseraskused, ei ole ettevõtja püsivalt maksejõuetu.

Riigikohus on lahendite 3-2-1-122-09 p-s 20 ja 3-2-1-25-11 p-s 35 selgitanud, et saneerimisel

tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on

saneerimismenetlusega ületatav. Saneerimisest tuleks SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui

on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke

saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita)

rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure

tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. Praegusel juhul on võlausaldajad

saneerimiskava kinnitamisel heaks kiitnud ettevõtja pakutud abinõud, mida rakendades

saavutatakse võlausaldajate jaoks eelduslikult parem tulemuse kui pankrotimenetluse korral. Seda

kinnitab ka läbiviidud pankrotitest.

157.

Riigikohus selgitanud lahendi nr 3-2-1-49-11 p-s 19, et üldjuhul ei ole võlgniku püsivat

maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi

või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus

passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t äriühingu

kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu

maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse

hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne,

automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et netovara negatiivsus

on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise ajaks võib võlgniku

finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline

kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll

negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest. Positiivsetele

tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul,

kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada

võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. 158.

Kohtule esitatud ettevõtja bilansist seisuga 31.10.2024 (dtl 2608 – 2609) nähtub, et ettevõtja

netovara on negatiivne. Ettevõtte maksevõime hindamisel on enimkasutatavaks finantsnäitajaks

lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, mis leitakse ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste

suhtenäitajana. Heaks likviidsuse näitajaks peetakse lühiajalise võlgnevuse kattekordajat, mis on

kõrgem kui 1,6, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 nõrgaks, millele võib järgneda

ettevõtte maksejõuetus. Ettevõtja puhul on vastav näitaja 0,514. SanS § 2 kohaselt on ettevõtja

saneerimine saneerimiskava alusel abinõude rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste

ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku

majandamise tagamiseks. Eeltoodust nähtub, et saneerimismenetlust rakendataksegi ettevõtja

suhtes, kelle likviidsus vajab taastamist, mistõttu ei ole põhjendatud sel alusel jätta

saneerimiskava kinnitamata.

159.

Kohtu hinnangul on ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt tehtud prognooside põhjal

ettevõtja kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Saneerimiskava p-s 5.2.3, 5.2.4 ja 5.3 (dtl

480 – 486) on esitatud saneerimise kasvustrateegia ja tegevuskava ülevaade,

finantsprognooside ülevaade ning ettevõtja tegevus ja prognoositav majanduslik seisund

pärast saneerimiskava kinnitamist, millest nähtub, et ettevõtja kasumlikkuse taastamine

saneerimiskava alusel on võimalik. Vaatamata sellele, et pärast 18.12.2024 kava

kinnitamist ja selle alusel tegutsemist on selgunud, et tulemused ei ole nii positiivsed kui

loodeti, on saneerimisnõustaja olnud seisukohal, et saneerimine on jätkuvalt võimalik ja

saneerimiskaval on mõistlik väljavaade ettevõtja maksejõuetuse ärahoidmiseks ja

elujõulisuse taastamiseks. Ettevõtja Mehhiko tütarettevõtte ärimudeli on heaks kiitnud

ning perspektiivikaks hinnanud ka ekspert R T. Kava poolt on hääletanud valdav osa

võlausaldajaid, kes ilmselt jagavad seda usaldust. Seega ei ole ka kohtul põhjust kahelda,

et saneerimiskavas nimetatud saneerimisabinõusid rakendades võiks olla võimalik

ettevõtja tegevuse jätkamine selliselt, et kava kohane saneerimine on tulemuslik. Eelnevat

arvestades ei nõustu kohus võlausaldajate vastuväidetega saneerimiskava perspektiivituse

ja püsiva maksejõuetuse kohta.

160.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-09 leidnud, et kuna kava täitmise ajal ei saa ettevõtja

vastu esitada pankrotiavaldust ega ka hagi kavaga ümberkujundatud nõuete alusel, peab

selline õiguste piiramine toimuma konkreetse ettevõtte saneerimise vajadustest lähtudes.

Seetõttu ei tohiks kava täitmise aeg olla ebamõistlikult pikk. Erakordsed asjaolud, mis

õigustaksid erakordselt pikka tähtaega, peavad olema kavas esile toodud. Ettevõtja

saneerimiskavas on märgitud, et nende nõuete puhul, mis konverteeritakse ettevõtja

osakapitali, piirdub saneerimiskava täitmise tähtaeg ajaga, mis kulub saneerimiskava

kinnitamise määruse alusel äriregistrisse vajalike kannete sisseviimiseks. Nende nõuete,

mille puhul võlausaldaja ei ole nõustunud nõude asendamisega ettevõtja osalusega, ja mis

kuuluvad vähendamisele ning ajatamisele, tehakse võlausaldajatele väljamaksed 3 aasta

jooksul arvestades saneerimiskava kinnitamisest.

161.

Saneerimiskava tähtaeg on seega 3 aastat. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul

tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga, see on SanS § 1 kohaselt

eesmärgipärane, kuna ümberkujundatavate kohustuste maht on väga suur ning nende

kiirem tasumine ei ole realistlik.

162.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastu võetud

saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, seega tuleb saneerimiskava kinnitada.

Saneerimismenetluse läbiviimine on ettevõtjale parim võimalus pankrotimenetluse

vältimiseks, saneerimiskava alusel on ettevõtja makseraskuste ületamine ning

kasumlikkuse taastamine kohtu hinnangul realistlik.

163.

Saneerimiskava kohaselt asendatakse II rühmas saneerimiskava poolt hääletanud

võlausaldajate põhinõuded ettevõtja osaga. Kui võlausaldaja põhinõue ei ole 25 euro

täiskordne, siis sellises (st. kuni 24,99 eurot) osas nõue vähendatakse 0 euroni.

Võlausaldaja kõrvalnõuded vähendatakse 100% (dtl 2582). SanS § 22 lg 4 sätestab, et kui

nõue kujundatakse ümber kohustuse juriidilise isiku osa või aktsiaga asendamise kaudu,

otsustatakse osa- või aktsiakapitali suurendamine või vähendamine käesolevas seaduses

sätestatud korras. Osa- või aktsiakapitali suurendamiseks ega vähendamiseks

üldkoosolekut kokku ei kutsuta. Osa- või aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise

otsust asendab saneerimiskava kinnitamise määrus, sealhulgas juhul, kui osanikud või

aktsionärid hääletasid saneerimiskava vastu. Määruses tuleb märkida äriseadustiku (ÄS) §-

s 1921, 1971, 342 või 357 sätestatud tingimused. Kui osa- või aktsiakapitali muutmisega

seoses on vaja muuta ühingu põhikirja, asendab määrus ka põhikirja muutmise otsust.

Osanikel ja aktsionäridel ei ole eesõigust uute aktsiate või osade märkimisel. Seega ei ole

vaja täiendavaid otsuseid osanike poolt vastu võtta ning saneerimiskavas ettenähtud

toimingud saab teha vastavalt saneerimiskava kinnitamisele.

164.

Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on koos saneerimiskava kinnitamise taotlusega esitanud

SanS § 22 lg 4 kohased ettevõtja kapitali vähendamise ja suurendamise tingimused ja taotluse

nende tingimuste lisamiseks kohtumääruse resolutsiooni, millega kohus otsustab saneerimiskava

kinnitamise (dtl 3118-3124). Kohus leiab, et SanS § 22 lg 4 kohaldamise tingimused on täidetud.

ÄS § 1921 sätestab, et osakapitali suurendamise otsuses märgitakse: uute osade arv ja

nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; uute osade märkimise õigust omavad

isikud ja märkimise õiguse kasutamise tähtaeg; kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis

olemasolevate osade uued nimiväärtused; uute osadega seotud õiguste erisused; osa eest tasumise

aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise

sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; kui osad lastakse välja ülekursiga, siis

ülekursi suurus; fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele,

mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Vastavalt ÄS §-le 1971 märgitakse

osakapitali vähendamise otsuses osakapitali vähendamise põhjus; osakapitali vähendamise ulatus

ja viis; osade uus nimiväärtus.

165.

Kohus on tuvastanud, et ettevõtja ja saneerimisnõustaja 29.05.2025 taotlused vastavad ÄS

§ 1921, 1971 tingimustele. Seega märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis vastavalt

ettevõtja ja saneerimisnõustaja taotlusele tingimused võlausaldajate nõuete asendamiseks

ettevõtja osadega.

166.

SanS § 37 lg 21 sätestab, et kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi

tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri maksekonto arestimise ja

täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga

hõlmatud nõudega. Kohtule ei ole teada, et käesoleval ajal oleks saneerimiskavaga

hõlmatud nõuete osas kehtivaid hagi tagamise abinõusid, maksuhalduri või täitemenetluses

seatud areste, mida oleks vaja lahendada koos saneerimiskava kinnitamise määrusega.

167.

Kohus lahendab saneerimisnõustaja tasu küsimuse eraldi määrusega.

Menetluskulude jaotus

168.

Saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi

saneerimismenetluse osaliste huvides. Eeltoodust tulenevalt jäävad ettevõtja ja puudutatud

isikute võimalikud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

Kohtunik