2-24-116542/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-116542

Kohtuasi

Bondora AS-i hagi X.H

vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5474,78 euro

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepingulised esindajad Elari Arjakas ja Keiu Pettai

Kostja: X.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi X.H vastu osaliselt.

2. Jätta Bondora AS-i hagi X.H vastu rahuldamata 20. juuni 2023

tarbijakrediidilepingust nr xx tulenevates nõuetes.

3. Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja 7. mai 2023 tarbijakrediidilepingu

nr xx alusel välja põhivõlg 2593,34 eurot ja perioodil 18. oktoober 2024

kuni 16. juuni 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 197,47 eurot.

4. Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (2593,34 eurot)

alates 17. juunist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta menetluskulud 55% ulatuses X.H kanda ja 45% ulatuses Bondora

AS-i kanda.

6. Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 536,25

eurot.

7. Mõista X.H-lt Bondora AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (536,25

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

9. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 1. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X.H-lt (kostja) 4413,19 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 12. augustil 2024 asja

menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohus jättis 16. augusti 2024 määrusega hagiavalduse käiguta. Mh selgitas

kohus, et hagejal tuleb esile tuua tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja esitada vastavad

tõendid.

3. Hageja esitas 30. augustil 2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja:

-

lepingu nr xx alusel välja 740,18 eurot, s.o põhivõlg 596,97 eurot, intress 72,80

eurot, lepingu haldustasu 10,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 59,81

eurot ning viivis alates 29. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni 29,39%

tagastamata põhivõlalt aastas;

-

lepingu nr xx alusel välja 3936,12 eurot, s.o põhivõlg 3263,64 eurot, intress

256,52 eurot, lepingu haldustasu 62 eurot, lisateenused 139,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 214,06 eurot ning viivis alates 29. augustist

2024 kuni põhivõla tasumiseni 19,09% tagastamata põhivõlalt aastas.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

3.1. Hagiavalduse ja 18. märtsi 2025 täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 20. juunil

2023 tarbijakrediidilepingu nr xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 637 eurot

intressimääraga 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma

igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja

lepingutasu 37 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel. Leping sõlmiti krediidi

kulukuse määraga 45,57%.

Kostja oli rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Kostja tasus osaliselt 2023 detsembri

ja 2024 jaanuari osamaksed, jättis täielikult tasumata 2024. a veebruari, märtsi ja

aprillikuu osamaksed. Hageja saatis kostjale 28. märtsil 2023 ülesütlemishoiatuse.

Hageja ütles 29. aprillil 2023 lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 146,56 euro tasumist,

mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi, muid kulusid ja teiste laenulepingute

kohustusi.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõla katteks 40,03 eurot. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 596,97 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise

päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 72,80 eurot perioodil 27. detsember

2023 kuni 25. aprill 2024. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 2,12 eurot, mis

on arvestatud perioodi 27. detsember 2023 kuni 25. aprilli 2024 eest (s.o 5 kuud).

Kostjalt tuleb välja mõista 10,60 eurot. Lepingu ülesütlemisel 29. aprillil 2024 oli

lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,84 eurot. Kostja arvutab

pärast lepingu ülesütlemist viivist 596,97 eurolt määraga 29,39% (lepingu p 9.1). 29.

augusti 2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 59,81 eurot.

Hageja on kostjaga 20. juuni 2023 lepingu nr xx sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet laenulepingu

sõlmimisele kolme eelnevat kuud. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgus, et kostja

igakuine sissetulek on 1257,52 eurot ja igakuised kohustused on 856,21 eurot. Hageja

on arvestanud kostja elamiskuludeks 377 eurot. Kostjal puudusid kulud

hasartmängudele. Laenu taotlemise ajal puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Pooled

sõlmisid lepingu kuumaksega 251,76 eurot.

Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu

hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel

tulevikunõude rahuldamist. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude

ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude

katteks on toimunud 27. märtsil 2025 (osaline laekumine). Korraline ülesütlemine

toimuks sellisel juhul 27. mai 2025 osamakse möödumisel, sest hageja huvi oleks öelda

laenuleping üles ilmselgelt esimesel võimalusel. Seega tuleks arvesse võtta, et

vahepealsel ajal oleks hüpoteetiliselt saadetud ka täiendav ülesütlemise hoiatus, millega

on antud kostjale võimalik võlg tasuda täielikult kahe nädala jooksul. Ülesütlemine

toimuks järelikult 28. mail 2025.

Arvestades, et laenulepingu lõpptähtaeg on 26. mail 2028, tuleks kostjal laenulepingu

lõppemiseni 27. juuni 2025 – 26. mai 2028 tasuda 35 osamakset. Seega taotleb hageja

tulevikus sissenõutavaks kohustuse täitmist selliselt, et kostja tasub igakuiselt hagejale

järelejäänud osamaksed. Igakuise osamakse suurus on 13,419 eurot (469,69 ÷ 35).

Samuti taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks seadusjärgse viivise väljamõistmist

juhul, kui kostja jääb viivitusse tähtaegse osamaksega.

3.2. 7. mail 2023 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr xx, mille alusel andis hageja

kostjale laenu 3721 eurot intressimääraga 19,09% aastas tagastamata krediidisummalt.

Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepinguhaldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu

sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 221 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel.

Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 41,32%.

Kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Kostja tasus osaliselt 2023 detsembri ja

2024 jaanuari osamaksed, jättis täielikult tasumata 2024. a veebruari, märtsi ja

aprillikuu osamaksed. Hageja saatis kostjale 28. märts 2024 ülesütlemishoiatuse. Hageja

ütles 29. aprillil 2024 lepingu üles ning nõudis kostjalt 11 146,56 euro tasumist, mis

hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi, muid kulusid ja teiste laenulepingute

kohustusi.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõla katteks 457,36 eurot. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis on tagastamata krediit

3263,64 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise

päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 256,52 eurot (perioodi 27. detsember

2023 kuni 25. aprill 2024 eest). Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 12,4

eurot (4% laenusummalt aastas), mis on arvestatud perioodi 27. detsember 2023 kuni

25. aprilli 2024 eest (s.o 5 kuud). Seega tuleb kostjalt välja mõista 12,4 eurot. Lepingu

ülesütlemisel 29. aprillil 2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata

viivis 4,65 eurot. Kostja arvutab pärast lepingu ülesütlemist viivist 3263,64 eurolt

määraga 19,09% aastas (lepingu p 9.1). 29. augusti 2024 seisuga oli sissenõutavaks

muutunud viivis 214,06 eurot.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja

poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus

tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste

eest tasumata perioodil 27. detsember 2023 kuni 26. aprill 2024, s.o 5 kuud. Kostjalt

tuleb välja mõista 139,90 eurot.

Hageja on kostjaga lepingu nr xx sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet laenulepingu sõlmimisele

kolme eelnevat kuud. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgus, et kostja igakuine

sissetulek on 1715,58 eurot ja igakuised kohustused on 917,55 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 514 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et

kostjal olid kulutused hasartmängudele keskmiselt 0,27 eurot. Laenutaotluse esitamise

ajal puudusid kostjal maksehäired. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine makse

oli 251,76 eurot.

Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu

hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel

tulevikunõude rahuldamist. Sellisel juhul palub hageja arvestada nõude

ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude

katteks on toimunud 18. septembril 2023 (osaline laekumine). Hageja on seisukohal, et

korraline ülesütlemine toimuks sellisel juhul 17. novembri 2023 osamakse möödumisel,

sest hageja huvi oleks öelda laenuleping üles ilmselgelt esimesel võimalusel.

Arvestades, et laenulepingu lõpptähtaeg oli 17. oktoobril 2024, taotleb hageja kostjalt

2594,34 euro suuruse põhivõla välja mõistmist. Samuti taotleb hageja seadusjärgse

viivise väljamõistmist alates 18. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

4. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt.

6. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõuded tulenevad

tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

7. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja kostja sõlmisid 20. juunil 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 30 jj) ja

7. mail 2023 tarbijakrediidilepingu nr xx (dtl 132, 56 jj). Mõlema lepingu sõlmimise

ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 15,31%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273; 31. mai 2023 määr avaldati alles 22.

juunil 2023). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus nr xx on krediidi kulukuse

määraks 45,47% (dtl 30) ja lepingus nr xx 41,32%, st need ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist

lepingutes: krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast (eritingimuste p 1.12),

kuumaksete arvust (eritingimuste p 1.16), intressimäärast (eritingimuste p 1.20)

haldustasust (eritingimuste p 1.21), lepingutasust (eritingimuste p 1.22).

8. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud mõlema lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb

krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja 20. juuni 2023 lepingu nr xx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud

2500 eurot, kohustused 515 eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud

igakuiste sissetulekute 1257,52 eurot ning igakuiste kohustuste 856,21 eurot põhjal.

Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 377 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt

ei nähtu hasartmängukulusid. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid

laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 22,46 eurot.

7. mail 2023 lepingu nr xx puhul lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel

lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, kohustused 515

eurot), kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastatud igakuiste sissetulekute 1715,58

eurot ning igakuiste kohustuste 917,55 eurot põhjal. Hageja arvestas kostja

elamiskuludeks 514 eurot ning et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid

hasartmängukulud 0,5 eurot kuus. Kostjal maksehäired puudusid. Pooled sõlmisid

laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 251,76 eurot.

Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja oli mõlema lepingu

sõlmimise ajal krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid vastavalt 22,46 ja 251,76. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada,

kuidas on hageja jõudnud eeltoodud järeldustele. Hageja täpsustas, et hindas kostja

pangakontode väljavõtteid laenulepingutele eelnenud kolme kuu kohta.

10. Kostja pangakontode väljavõte on esitatud Exceli tabelis vahelehel Bank Statement

(dtl 108). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul

käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakontode väljavõtteid.

Nimetatud tabelist nähtuvad kostja mitmetel pangakontode tehinguid perioodil märts

2022 kuni detsember 2023 kohta.

Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei hinnanud kostjale laenu väljastamisel kostjalt

küsitud pangakontode väljavõtet tervikuna, st kogu laenulepingute sõlmimisele

eelnenud perioodi kohta, vaid üksnes lepingu sõlmimisele eelnenud kolme kuu osas.

Kohus leiab, et kogu pangakontode väljavõtete hindamata jätmine on vastuolus

krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine

lause). Selliselt on hageja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija

esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud 6-nädalase vahega. Samas järeldused kostja

pangakontodelt nähtuvatest sissetulekutest ja kohustustest erinevad hageja tuvastatu

järgi oluliselt erinevad – kui 7. mai 2023 lepingu ajal tuvastas hageja kostja keskmiseks

sissetulekuks 1715,58 eurot, siis 20. juuni 2023 lepingu sõlmimise ajaks ehk ca 1,5

kuuga oli sissetulek vähenenud juba 1257,52 euroni ehk ligi 500 eurot. Juba see näitab

kohtu hinnangul, et hageja on hinnanud liiga lühikest pangakontode väljavõtte perioodi.

Seega jättis hageja nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, kohustuste,

elamiskulude ning hasartmängude suuruse kogu pangakontodelt nähtuva perioodi osas.

Järelikult ei saanud hagejal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma

täiendavaid kohustusi mais 2023 251,76 eurot kuus ja juunis 2023 22,46 eurot.

11. Kohus märgib täiendavalt, et tabel (dtl 108) sisaldab pangakontode väljavõtet ja

hageja analüüsi pangakontode väljavõttest (Bank Statement details). Nii pangakontode

väljavõtet kajastavast tabelist kui ka selle analüüsist nähtub, et kostja kulutused

hasartmängudele on olnud olulisemalt suuremad kui 0 või 0,5 eurot kuus. Juba ainuüksi

2022. a juulis oli kostjal hasartmänguga seotud kulutusi 315 eurot. Kostja

pangakontodelt nähtuvad hasartmängudega seotud ülekanded (kümnetes kuni sadades

eurodes kuus) ka perioodil 2022. a augustist novembrini, aga ka 2023. a juunis.

Kostja pangakontodelt nähtub suurel hulgal ja kohati ka suurtes summades (nt 21. märts

2023) ülekandeid füüsiliste isikutega. Samuti on nendelt tuvastatav, et suurema summa

kontole laekumise järel on kostja teinud ülekandeid füüsilistele isikutele (nt 27. märtsil

2023 laekus Bondora AS-ilt 6500 eurot, millele järgnesid ülekanded füüsilistele

isikutele summades 2000, 1700 ja 2900 eurot). Eelnev kirjeldab kostja maksekäitumist

(uute laenude või hasartmänguvõitudega tasuti varasemaid kohustusi). Samuti pidi

hagejal krediidiandjana tekkima vähemalt kahtlus (kui mitte veendumus), et kostjal

võivad olla lisaks Ü OÜ ja Bondora AS-i ees kohustused füüsiliste isikute ees, mis

viitab, et kostja tegelikud igakuised kohustused olid suuremad, kui hageja lepingute

sõlmimisel tuvastas.

Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava

hoolsusega hinnanud (võttes lepingute sõlmimisel aluseks üksnes kolme kuu

väljavõtted). Samuti leiab kohus, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega

hinnates, ei oleks hagejal krediidiandjana saanud tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakontodelt nähtuv viitab ka

hasartmängusõltuvusele. Samuti jättis hageja tuvastamata kostja pangakontode

väljavõtte perioodi keskmised sissetulekud, kohustused ja elamiskulud. Arusaamatuks

jääb ka see, kuidas sai kostja sissetulek 1,5 kuuga väheneda ligi 500 eurot ning mille

põhjal on tuvastatud elamiskulud mais 2023 514 eurot, aga juunis 2023 377 eurot.

12. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingute

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et

hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Praegusel juhul on

seega kostjaga sõlmitud lepingutes tühised lepingutasu, lepingu haldustasu ja

intressimäära kokkulepped ning B on Track, B Secure, B Secure + lisateenuste

kokkulepe.

14. Hageja on 18. märtsi 2025 ja 28. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud

nõuete ümberarvestused. Hageja palub n-ö alternatiivse nõudena mõista lepingu nr xx

alusel välja 469,69 eurot selliselt, et kostja tasub 35. osamakset, igakuise osamakse

suurus on 13,419 eurot ning lepingu nr xx alusel mõista välja põhivõla 2594,34 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhivõla

osamaksetelt ja põhivõlalt.

15. Kohus hindab esmalt 7. mai 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust.

15.1. Hageja on 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 135) ja selle lisas (dtl 138)

toonud välja põhivõla arvestuse (3500-905,66=2594,34, dtl 86). Hageja lisatud maksete

tabeli järgi on kostja tasunud lepingu alusel alates 17. maist 2023 kuni 11. veebruarini

2024 905,66 eurot.

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Kuivõrd laenuleping

lõppes 17. oktoobril 2024 (dtl 77), on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlg 2593,34 eurot (VÕS § 108 lg 1).

15.2. Kohus selgitab, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses,

vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse

nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata

jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p

3.5.3c).

15.3. Ülejäänud osas jääb hagi lepingu nr xx osas rahuldamata (s.o põhivõlg 2594,34

eurot ületavas osas, intressinõue (sest seadusjärgne intress oleks madalam ning hageja ei

ole esitatud ümberarvestust intressi nõude osas), lepingu haldustasu, lepingu

lisateenuste nõue ning viivis lepingujärgses määras.

15.4. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär. Kohus ei nõustu hagejaga, et

viivise arvestamisel tuleb lähtuda hüpoteetilisest kuupäevast, mil hageja ilmselt oleks

kostjaga lepingu üles öelnud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates lepingu

lõppemisest 18. oktoobrist 2024 (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Otsuse tegemise seisuga

(16. juuni 2025) on sissenõutavaks muutunud viivis 197,47 eurot (arvutatud

viivisekalkulaator.ee-ga, viivitatud päevade arv 242).

16. Kohus hindab järgmisena 20. juuni 2023 lepingu nr xx rahuldamise ulatust.

16.1. Hageja 18. märtsi 2025 menetlusdokumendis (dtl 134) ja selle lisas (dtl 137)

toonud välja ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel 600 eurot, millest on maksnud

tagasi 130,31 eurot (dtl 85, 137).

16.2. Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd hagejal oleks olnud tema nõude

ümberarvestuse tõttu õigus öelda leping üles VÕS § 416 lg 1 alusel juba 27. mai 2025

osamakse möödumisel 28. maist 2025, tuleb see lugeda lepingu lõppemise ajaks. Hageja

ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lepingu üles öelnud 28. maist 2025. Kohus ei saa

lähtuda nn hüpoteetilisest ülesütlemisavaldusest.

Hageja ümberarvestuse kohaselt lõpeb leping 26. mail 2028 (saabub viimase osamakse

tasumise tähtaeg, dtl 134).

16.3. Hageja palub alternatiivse nõudega (dtl 150) mõista kostjalt välja tagastamata

põhivõla 429,69 eurot (600-130,31) perioodil 27. juuni 2025 kuni 26. mai 2028 mõista

välja 35 osamaksena à 13,419 eurot. Tegemist on TsMS § 369 tähenduses tulevase

nõude täitmiseks esitatud hagiga.

Kohus selgitas hagejale 7. aprilli 2025 kohtunõudes, et juhul, kui hageja taotleb

tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist tuleb see nõue esitada

TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele vastavalt. Selleks et hagiavaldus oleks nõuetekohane,

peab hageja menetluslik nõue olema selgelt väljendatud. Haginõue on piisavalt selgelt

väljendatud, kui see kirjeldab konkreetselt esitatud nõuet, seab seeläbi kohtuliku

otsustusruumi piirid, toob välja soovitava otsuse sisu ja piirid. Ei piisa sellest, kui nõue

on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 363, p 3.2.2.2). Haginõudele esitatakse seega

sisuliselt samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile (RKTKo 10.05.2017, 3-2-

1-36-17, p 16), st see peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

(TsMS § 442 lg 5 teine lause). Hageja esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate

osamaksete nõue ei vasta kohtu hinnangul neile tingimustele.

Esiteks ei ole selge, kuidas on kujunenud osamakse suurus 13,419 eurot alates 27.

juunist 2025. Hageja väitis, et kostja jäi ümberarvestuse järgi viivitusse juba 27. märtsil

2025, mil ta maksis üksnes osa tasumisele kuulunud osamaksest. 27. märtsi 2025

seisuga on hageja väitel kostja tagasi maksnud 130,31 eurot. Hageja leiab, et allesjäänud

summa (600-130,31) tuleb välja mõista alates 27. juunist 2025 ning on jaganud saadud

summa (469,69) 35-ga. Samas jäävad selliselt välja osaliselt 2025. a märtsi kuumakse

ning täielikult aprilli ja mai 2025 osas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole nende

kuudega nõude ümberarvestuses arvestanud. Seega ei ole nõude ümberarvestus jälgitav

ega kontrollitav.

Teiseks ei ole ka hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest osamakset ei ole võimalik

välja mõista „13,419 eurot“. Sente ei saa välja mõista kolme kohana pärast koma.

Kohus ei saa korrigeerida hageja nõuet hageja asemel.

Kolmandaks ei ole hagiavalduse alternatiivne taotlus selge, sest sellest ei nähtu tuleviku

osamaksete n-ö maksegraafikut. Välja tulnuks tuua kõik osamaksed ja nende tasumiste

kuupäevad. Kohus ei saa neid hageja nõudest või asjaoludest tuletada. Kohus märgib

samas, et neid andmeid ei nähtu ka nõude ümberarvestuse tabelist (dtl 137). Hagist ega

selle täpsustustest ei nähtu, millisteks kuupäevadeks millistes suuruses osamaksed tuleb

kostjalt välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingu nr xx osas hageja nõuded rahuldamata.

17. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 7. mai 2023 lepingu nr xx alusel põhinõude 2593,34 eurot ja edasiulatuva viivise

nõude. 20. juuni 2023 lepingust nr xx tulenevad nõuded jätab kohus tervikuna

rahuldamata.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 4676,30 eurot) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 2593,34 eurot, rahuldab kohus hagi ca 55% ulatuses. Kohus

jätab seetõttu menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja kanda (TsMS § 163 lg

1).

18. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 28 ja 135), mille kohaselt koosnevad

hageja menetluskulud esindajakuludest 360 eurot, riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot.

18.1. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

18.2. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja

ajakulu on kokku 3 h, s.o hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine,

dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h) ja kohtunõudega tutvumine,

seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine (1,5 h).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades hageja

lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 h ulatuses. Tegemist ei ole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 360

eurot (120 eurot × 3 h).

Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 975 eurot (595 + 20 + 360). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 536,25 eurot (s.o 55% 975 eurost).

18.3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 10. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole

kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte

toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil

hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p

9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)