4-25-942/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-942

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2025.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-942

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Sekretär

Julia Senkevitš

Kaebuse sisu

Mihkel Asmann kaebus kohtuvälise menetleja 14.02.2025

otsuse peale väärteoasjas 2302,25,001108.

Kaebuse esitaja

Mihkel Asmann, ik: 50509210214, elukoht: XXX.

Kaebaja esindaja

vandeadvokaat Kevin Siivelt

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja

Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Mihkel Asmann kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.02.2025 otsusele nr

2302,25,001108 Mihkel Asmann karistamises KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 227 lg

2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega ära 3 kuuks.

2. Määratud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline

tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

3. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma

juhiloa loovutama Transpordiametile.

4. Tagastada väärteotoimik koos konfiskeeritud, Mihkel Asmannilt ära võetud

kiirusmõõteseadet avastada võimaldava seadmega Genevo Max GXLV3D-

5DKA7 koos toitejuhtme ja kinnitusega peale kohtuotsuse jõustumist

kohtuvälisele menetlejale.

5. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 16.06 2025.a.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetlus kohtus:

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.02.2025 otsusega väärteoasjas 2302,25,001108

karistati M. Asmanni Liiklusseadus § 227 lg 2 ja § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest. M. Asmannile heidetakse ette, et ta 24.01.2025 kella 14:56 ajal Tallinn-

Narva mnt 59-ndal kilomeetril (Kuusalu vallas, Harjumaal) juhtis mootorsõidukit asulavälisel

teel kiirusega 122+/-4 km/h, esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h, ületades seega

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti juhtis M. Asmann mootorsõidukit,

milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. M. Asmannile

määrati eelkirjeldatud väärtegude toimepanemise eest üks karistus LS § 227 lg 2 järgi ning

põhikaristusena määrati võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

2.

13.03.2025 esitas M. Asmann Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise

menetleja otsus tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega määrata menetlusalusele

isikule rahatrahv vastavalt tema süü suurusele ja eripreventiivsele vajadusele. Kaebaja leiab,

et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramise põhimõtete vastu karistusliigi

valikul ja teinud otsuse, mis on menetlusaluse isiku tegu ja tema isikut arvestades

ebaproportsionaalselt raske. Kaebaja esindaja ei vaidle, et M. Asmann on kiirust ületanud

kuid esindaja kahtleb tõendina esitatud videosalvestisest nähtuvalt, et kiirus ei olnud nii suur

nagu politsei väidab. Seadme osas on selge, et kaebaja eesmärk ei olnud kiirusemõõte

seadmeid avastada vaid ta soovis vältida enda hooletusest tingitud kiiruse ületamist. Esindaja

hinnangul on kiiruse ületamine toimunud ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik eeldas,

et see masin, mille ta endale soetas annab talle märku, kui ta kiirust ületab. Esindaja avaldas,

et kõigil on alati need seadmed kaasas autos - Ways, Google maps jms rakendused teevad

meie mobiiltelefonid seadmeteks, mis võimaldavad avastada kiirusemõõteseadmeid.

Arvestades, et M. Asmanni näol on tegemist algaja juhiga siis ei tohiks talle ette heita kui ta

soetas seadme selleks, et ta rikkumisi toime ei paneks.

3. Esindaja leiab, et eriprevetiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada kui rängalt

juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kaebaja pani toime üheainsa kiiruseületamise

inimliku eksimuse tõttu. Esindaja leiab, et kaebaja pani süüteo toime juhuslikult, tegemist ei

ole harjumuspärase käitumisviisiga ning puuduvad põhjused miks peaks kohaldama

juhtimisõiguse äravõtmist. Esindaja leiab, et otsuses pole näidatud mis toetavad

ohuprognoosi, et ta paneb jätkuvalt toime rikkumisi. Puuduvad korduvad rahatrahvid, seega ei

saa põhjendada tavapärasest erinevat karistusliiki. Esindaja hinnangul on juhtimisõiguse

äravõtmine ebaproportsionaalselt raske karistus kuna ta on esmase juhiloa omanik ning LS §

106 lg 3 kohaselt saab ta taotleda uut juhtimisõigust alles aasta pärast seda, seega võetakse

juhtimisõigus ära aastaks ja kolmeks kuuks ja seda on liiga palju. Lisaks leiab esindaja, et

karistusregistri väljavõte ei vasta tegelikkusele, kohtuistungi toimumise seisuga ei ole

karistusregistris enam kaebajale määratud varasem karistus kehtiv. Seega pole kaebaja

esindaja sõnul M. Asmanni näeol korduva rikkujaga nagu kohtuväline menetleja on viidanud.

Kaebaja esindaja hinnangul saab maakohus eripreventiivse otsustuse tegemisel tugineda vaid

kohtuotsuse tegemise ajal kehtivatele karistustele mistõttu ei saa arvestada süü suuruse

määramisel arvestada kaebaja varasemaid väärteokaristusi. Esindaja palub teha uue otsuse

kohtul kus tugineb vaid kehtivatele andmetele.

4. Kohtus jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde kaebuses toodud asjaolude põhjendustel.

M. Asmann ei vaidle väärtegude toimepanemise osas kuid leiab, et kohtuväline menetleja on

eksinud karistuse liigi ja määra valikul ning kohaldanud ebaproportsionaalselt karmi karistust

mis ei vasta isiku süüle ega arvesta eripreventiivseid vajadusi. Eripreventiivselt tuleb

arvestada, et kaebaja ei ole korduv rikkuja ja tegu ei ole eriliselt raske ja ka süü ei ole suur.

Kaebajat saab mõjutada rahatrahviga, eriti arvestades, et ta ei tööta kuna viibib ajateenistuses.

Ka keskmises määras olev rahatrahv on kaebajale piisavalt keeruline ja piisavalt

distsiplineeriv. Kaebaja esindaja rõhutab, et kehtivat karistust ei ole, 26.04.2024 tasus kaebaja

rahatrahvi seega, kohtuistungi toimumise ajaks on väärtegu kehtetu. Samuti tõi kaebaja

esindaja välja, et kaebaja ei ole korduv rikkuja, et tal oli väikene rahatrahv kiirmenetluses, et

korduv rikkuja on isik, kes on saanud vähemalt 2 rahatrahvi.

5. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja põhjendas, et

M. Asmanni poolt toimepandud teod on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja selgitas

kiirusemõõteseadme tööpõhimõtteid, mõõtmise on teinud pädev mõõtja, mõõteseade oli

taadeldud mistõttu mõõtetulemus on jälgitav. Kohtuväline menetleja ei pea kaebuse esitaja

ütlusi usaldusväärseks. Menetlusalune isik sai juhtimisõiguse 19.03.2024, selleks pidi

sooritama nii teooria- kui sõidueksami. Ebaseadusliku seadme soetamise osas leidis

kohtuväline menetleja, et on seade on soetatud tahtlikult ning eesmärgipäraselt. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pidi tajuma ja aru saama, et kiirus on

märkimisväärselt suurem kui lubatud. Juhtimisõigus antakse isikutele, kes on läbinud

vajalikud eksamid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik kes esmase juhtimisõiguse

ajal paneb korduvalt toime kiiruse ületamisi näitab üleolevat ja ükskõikset suhtumist

õiguskorda. Kiiruse ületamise osas leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja selgitus, et tal on

ka keeruline keskenduda ja jälgida spidomeetrit on kummastav kuivõrd see on üks juhi

kohustusi. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades rikkumisi ei ole kaebuse esitaja valmis

osalema liikluses autojuhina, seega tuleb tal ajutiselt liikluses osalemist mootorsõidukiga

keelata. Kohtuväline menetleja leidis, et esmase juhiloa omamise ajal on M. Asmann

korduvalt pannud toime liiklussüüteod, seega on otsus seaduslik ja põhjendatud ning vastab

kaebuse esitaja süü suurusele mistõttu palub kohtult jätta kaebus rahuldamata ja koostatud

otsus muutmata.

Kohtu järeldused:

6. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse

peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

7. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse M. Asmannile ette LS § 50 lg 2 ja § 73 lg 8

rikkumist, mis seisnes selles, et M. Asmann juhtis 24.01.2025 kella 14.56 ajal Harjumaal,

Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 59.kilomeetril suunaga Tallinna poole sõidukit BMW 320i

reg nr: XXX kiirusega 122 km/h +/- 4 km/h teel. Esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90

km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti heidetakse M. Asmannile

ette, et ta juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida

võimaldav seade. Selliselt rikkus M. Asmann LS § 50 lg 2 ja § 73 lg 8 ja pani toime väärteod,

mis on kvalifitseeritavad LS § 227 lg 2 ja § 228 järgi.

8. M. Asmannilt võeti ära seade Genovo Max GXLV3D-5DKA7, mida on vaadeldud

eraldi asitõendina.

9. Kui esialgu kohtumenetluses väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude osas vaidlus

puudus jäi vastuoluliseks kas kaebaja nõustub kiiruse ületamisega või mitte. Täpsemalt

kohtuvaidlustes muutis kaebaja esindaja oma seisukohta avaldades, et otseselt nad ei vaidle

kiiruse ületamise osas kuid leiavad, et fikseeritud kiirus ei pruukinud olla see mis kohtuväline

menetleja tuvastanud.

10. Liiklusseaduse § 50 lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita

kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis, Mihkel Asmann'i poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti

122 +/- 4 km/h.

11. Kohtule esitati 2 videosalvestist, esimene on kiirusemõõturi salvestis koos heli- ja

videosalvestisega ja teine on videovaatlus kus viiakse läbi eksperiment, et tuvastada kas

tegemist oli kiirusemõõte seadet tuvastada võiva seadmega.

12. Kaebaja esindaja taotles vaadelda kohtus kiirusemõõturi salvestist. Esindaja juhtis

tähelepanu, et kiirust on mõõdetud lasertüüpi kiirusemõõteseadmega, ehk siis see seade

mõõdab kiirust vaid asjal millele on sihik suunatud. Esindaja leidis, et sihik on suunatud

asfaldile mis ei liigu aga kiiruseks on 122 km/h (kaadrid 19-21), samuti kaadritest 26-28 on

näha, et täpp on suunatud tee peale ja tee kiirus on 122 km/h, kaadritel 33-43 on sihik

suunatud auto peale kuid kiirus on 0 km/h, samuti edasi 90-96 on täpp kogu aeg enne ja pärast

neid kaadreid auto peal aga kiirus on kogu aeg 0 km tunnis, alates kaadrist 126 on kiiruse näit

auto peal ning kiirus on 90 km/h ja langeb. Esindaja leiab, et see tõend ei tõenda sõiduki

kiirust mida mõõdeti ega osanud öelda mida siis mõõdeti, et see on kohtuvälise menetleja

kohustus öelda.

13. Kohtuväline menetleja selgitas, et kiirusemõõturi seade koosneb videokaamerast ja

kahest läätsest. Esimeses läätses saadab kiirusemõõteseade päästiku vajutamisel lained

mõõdetavale objektile, seejärel see signaal peegeldub tagasi ja kiirusemõõtur võtab seda vastu

teise läätsega ning see võtab pisut aega. Korraks võib kiirusemõõteseade kuvada näidu

väikese viivitusega. Kui kiirusemõõtmist ei toimu siis seade kuvabki nulli. Selleks, et tabada

objekti siis on loogiline, et kogu aeg ei ole stabiilselt täpike sõiduki peal kuivõrd käsi ei ole

nii stabiilne ja see on ka videosalvestisest näha. Kui täpike ei ole autol siis kuvab nulli kuna

kiirust ei mõõdeta. Menetleja selgitab, et kiirusemõõte seade on signaali vastu võtmas või

signaali välja saatmas kaebaja esindaja poolt välja toodud kaadritel, samuti selgitas

kohtuväline menetleja, et mõõdetud on siiski sõidki kiirust mitte asfaldi.

14. Kiirusmõõtur LaserCam 4 LE3246 salvestusandmete väljatrükilt (Prolog) nähtuvalt on

Põhja prefektuuri ametnik M. V. 24.01.2025 kell 14:56:32 mõõtnud mõõtjale läheneva

sõiduki BMW reg.nr. XXX kiiruseks 122 km/h. Mõõtekaugus mõõtjast oli 326-387,4 meetri

kaugusel ja mõõtja asukoht on määratud Tallinn-Narva mnt 59 km. Fikseeritud ka asjaolu, et

lubatud suurimaks sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiirusmõõturi andmete

väljatrükil kajastuvate andmete usaldusväärsust kinnitab väärteotoimikus olev ning kohtus

vaadeldud videosalvestuselt nähtuv. Kohtumenetluses kaebaja esindaja poolt esitatud

argumendid, et pole aru saada kas mõõdeti asfaldi kiirust või sõiduki kiirust on põhjendamata.

Kohtuväline menetleja selgitas kohtus kuidas kiirusemõõteseade töötab ning kuidas kuvab

aparaat numbreid salvestisel. Kuivõrd andmete lugemise üle oli kohtus vaidlus selgitab kohus

kaebajale ning tema esindajale kuidas andmeid väljatrükilt lugeda. Nimelt nähtub seadme

väljatrükilt, et kaebaja poolt juhitud sõiduk, mille kiirust mõõdeti lähenes mõõtjale (vahemaa

meetrites mõõtja ja sõiduki vahel järjest vähenes). Kui kaebaja sõiduk oli 387.4 meetri

kaugusel mõõtjast mõõdeti sõiduki kiiruseks 122 km/h, see kiirus püsis ca 60 meetrit (veel

kaugusel 326 m oli kiiruseks 122 km/h) ning hakkas siis langema. Väljatrüki juures on

salvestuse andmena lisatud ka pilt, millelt on näha, et sihik (ristikujuline valget värvi märk

diameetriga 39 cm) on suunatud otse sõiduki peale ja kiirus on mõõdetud 122 km/h 387.4 m

kauguselt. Teisel pildil on fikseeritud sama sõiduki numbrimärk (103 m kauguselt). Seega

puudub täielikult eksimisvõimalus, et mõõdetud võiks olla millegi muu peale selle sõiduki

kiirust. Eelnevat kinnitab mõõteseadme videosalvestis, mida kohtus ka kaadrite täpsusega

vaadeldi.

15. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teostanud pädev mõõtja, kes

on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, jälgides asjakohast

mõõtemetoodikat. On tuvastatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ametnik M.

V. on läbinud mõõtealased koolitused 09.07.2014 ja 29.11.2005. Metrosert taatlustunnistus

kinnitab, et kiirusmõõtur LaserCam 4 LE3246 oli taadeldud 23.10.2024 omab kehtivat

taatlustunnistust (TTRS-24/00221 kuni 31.10.2025). Seega mõõdeti menetlusaluse isiku poolt

juhitud sõiduki kiirust vastava koolituse läbinud politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli

taadeldud ning kiirusmõõteseadme andmete väljatrüki ja videosalvestuse kohaselt on

mõõtmisel jälgitud mõõtemetoodika nõudeid. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

16. Kiiruse mõõtjat kohtueelses menetluses tunnistajana üle ei ole kuulatud ning kohtu

hinnangul ei ole olnud selleks ka vajadust. Tunnistajana on üle kuulatud isik, kes

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki peatas, s.o R. R.. Tunnistaja sai teate kiiruse

mõõtjalt, et sõiduauto BMW 320 reg märgiga XXX ületas Narva mnt 59 km lubatud

sõidukiirust ning tunnistaja peatas sõiduki Tallinn-Narva mnt 57-kilomeetril suunaga Tallinna

poole. Muid tehiolusid kiiruse ületamise kohta see tunnistaja oma ütlustes ei ole märkinud.

Kohus, küsinud kohtuistungil menetluspooltelt seisukohti kas nad soovivad tunnistaja

kohtulikku ülekuulamist vastasid nii kohtuväline menetleja kui ka kaebaja esindaja eitavalt.

Seega kohtuvälise menetleja, kaebaja ja tema esindajaga kokkuleppel jättis kohus tunnistaja

kohtusse kutsumata ning tõendina võeti vastu ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud

ütlused.

17. M. Asmann ise selgitas, et tuli sõjaväelinnakust, koos 3 sõbraga, läksid linnaloale.

Maanteele keerates sõitis ta enda arust sama kiirusega nagu eessõitev auto. Aparaati kasutas ta

esimest korda ja ta arvas, et see teavitab kohe kui ta kiirust ületab. Sõber soovitas, et see on

parem kui Ways. Tol korral hakkas see seade piiksuma, seade näitas 110 km/h ja minut hiljem

peatas politsei ta kinni. Sõber pani aparaadi kindalaekasse. M. Asmann arvas, et see aparaat

oli lubatud ja kasutas seda avalikult ning oli üllatunud kui sõber selle kindalaekasse pani

politsei tulles. Eelmine rahatrahvi sai isik seepärast, et oli püstitatud kiiruskaamera ja kui tal

oleks olnud Ways ei oleks ta kiirust ületanud. Tol korral ei vaadanud ta spidomeetrit,

keskendus muudele asjadele, ületas kogemata kuna ei pannud kiirust tähele. Ta ei teadnud kas

sellel autol, ida ta juhtis on püsikiirusehoidja olemas. M. Asmann selgitas, et sõitis

liiklusvoos, eeldas, et kõik liiguvad korrektselt, tunnistas, et ta ei ta ei jälgi sõitmise ajal

spidomeetrit. Arvas, et see seade piiksub kui kiirust ületab, annab märku kui on mingi

kiiruskaamera kuhugi pandud. M. Asmanni selgitas, et ostis selle seadme jaanuaris 2025,

kuulutuses oli kirjas, et tegemist kiirusmõõdikuga pluss politsei püstitatud kaamerate

mõõtjaga. Sai juhtimisõiguse kevadel 2024, läbis teooriaeksami kuid ühtegi sellist küsimust

ega teooriat, et selliseid seadmeid ei tohi kasutada ei olnud. Telefonihoidjat samuti kaebajal

autos ei ole. Kohtuvälisele menetleja küsimusele, mis järeldused ta teinud on peale eelmist

rikkumist selgitas M. Asmann, et esimene rikkumine juhtus kogemata ja möödasõidu ajal

kiirustades akadeemilisele testile. Kohtu küsimustele selgitas M. Asmann, et soetas selle

seadme eesmärgiga tuvastada nii iseenda kiirust (et see piiksuks kui ta ületab kiirust) ja et

tuvastada kiiruskaameraid ja politsei poolt paigaldatud kiiruskaameraid. Telefoni ei saa ta

kasutada sõidu ajal kuna ta ei saa sõidu ajal telefoni vaadata ja telefoni hoidjat tal ei ole.

18. Liiklusseaduse kohaselt on iga mootorsõiduki juht kohustatud juhtima sõidukit

hoolsalt, tähelepanelikult ja liiklusnõudeid järgides (LS § 14 lg 2). Juhtimisõiguse omandanud

isik teadma ja järgima kehtivaid liikluseeskirju; jälgima sõidukiirust spidomeetrilt, mitte

eeldama ega oletama. Iga mootorsõiduki juht peab tagama, et tema tegevus ei sea ohtu teisi

liiklejaid ega rikuks seadust. M. Asmanni selgitus, et ta "ei vaata spidomeetrit" või "eeldas, et

teised sõidavad korrektselt", on otseselt vastuolus seadusest tuleneva isikliku vastutusega. M.

Asmanni iseloomustavatest andmetest nähtub, et vaatamata vähesele juhtimisõiguse

kogemusele on ta varasemalt kiiruse ületamise eest juba karistada saanud, seega ta oli teadlik,

et kiiruse kontrollimine on vajalik. Olenemata sellest, et käesoleval juhul eelmine karistus on

kehtivuse kaotanud pidanuks eelmine rikkumine suurendama tema ettevaatlikkust, mitte

julgustama seadusliku vastutuse nihutamist seadmele. Selline käitumine on objektiivselt

ohtlik, subjektiivselt põhjendamatu ning vastuolus liiklusseaduse nõuetega. M. Asmanni

selgitused kiiruseületamise ja keelatud seadme kasutamise kohta ei ole usutavad ega

vabandatavad kuivõrd juht on seadusest tulenevalt kohustatud jälgima sõidukiirust, olema

tähelepanelik ning järgima liiklusseadust sõltumata oma isiklikest arvamustest või tehniliste

seadmete olemasolust.

19. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et uuritud tõendid tõendavad ja kinnitavad,

et M. Asmann juhtis 24.01.2025 kella 14:56 Tallinn-Narva mnt 59-ndal kilomeetril

(Kuusalu vallas, Harjumaal) suunaga Tallinna poole sõidukit BMW 320i reg tunnusega

XXX kiirusega 122 km/h. Puudub vaidlus, et M. Asmannil on esmane juhiluba, kohtule

esitatud detailandmete päringust isiku kohta nähtub, et M. Asmann omandas juhiloa

19.03.2024. Seega ei tohi M. Asmann sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis kuid ületas

lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 „Kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse

väärtuse laiendmääramatused“ p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel

saadava kiiruse väärtuse laiendmääratuseks mõõtmisel 101-135 km/h +/- 4, mis on M.

Asmanni mõõdetud kiirusest maha arvutatud.

20. Kohtu hinnangul tegutses kaebajast menetlusalune isik kiiruse ületamisel vähemalt

kaudse tahtlusega. M. Asmanni ütlustest nähtub, et ta ei jälginud spidomeetrit, vaid lootis

tehnilisele seadmele, mille tööpõhimõtteid ta ise täielikult ei tundnud. Ta teadis, et seade

võib tuvastada kiiruseületust ja kiiruskaameraid, ning tugines sellele eeldades, et see annab

õigel ajal märku. Samas ei võtnud ta tarvitusele mingeid meetmeid, et iseseisvalt tagada

lubatud sõidukiiruse järgimine. Ta tunnistas, et ei kontrollinud kiirust visuaalselt, ei

teadnud püsikiirusehoidja olemasolust ja ei vaadanud spidomeetrit, kuigi oli teadlik enda

eelnevast rikkumisest, mille tõttu pidi olema eriti tähelepanelik. Selline käitumine viitab, et

isik vähemalt pidas võimalikuks, et ta võib kiirust ületada, ja leppis sellega ükskõikselt,

lootes, et seade hoiatab teda õigeaegselt. Kiirus oli ka märkimisväärselt suurem, sõites

kiirusega 122 km/h on see ka füüsiliselt tajutav ning märgatav. Sellest tulenevalt tuleb

järeldada, et isik pani kiiruseületamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4

mõttes), olles oma tegevuse võimalikust õigusvastasusest teadlik, kuid otsustas sellest

hoolimata jätkata. Seega tuleb õiguslikult rääkida kaudse tahtlusega toimepandud teost.

21. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

22. Seega rikkus M. Asmann LS § 50 lg 2, mis sätestab, et esmase juhiloa omaja

juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Kuna M. Asmann ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, siis ta pani toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

23. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 24.01.2025 kella 14:56 ajal kaebaja poolt

juhitud sõidukist BMW 320i reg tunnusega XXX avastati ja võeti ära kiirusemõõte seadet

tuvastav seade Genovo Max GXLV3D-5DKA7. Kaebaja esindaja hinnangul ei olnud see

soetatud kaebajal eesmärgiga avastada kiirusemõõteseadmeid selliselt nagu kohtuväline

menetleja ette heitnud vaid see oli soetatud eesmärgiga mitte kiiruse ületamisi toime

panna.

24. Tunnistaja R. R. ütlustest nähtub, et teenistuskaaslane M. H. küsis M. Asmannilt

kui nad sõiduki peatasid kiiruse ületamise eest, kas M. Asmannil on sõidukis keelatud

esemeid. Esialgu M. Asmann vastas, et ei ole kuid teistkordsel küsimisel tunnistas M.

Asmann, et sõidukis on kiirusemõõteseadet avastav seade ning võttis sõiduki kindalaekast

seadme koos toitekaabli ja iminappkinnitusega ning andis politseiametnik M. Hundi kätte.

Seade ise ja selle töökorras olek nähtub uurimiseksperimendist (esitatud CD-plaadil),

milles tuvastati, et seade reageeris kõigil kolmel katsel politseiautos kiirusemõõteseadme

sisselülitamisel helisignaaliga ning tabloole ilmusid ka kirjed. Seega on tuvastatud, et

tegemist oli kiirusemõõte seadet tuvastada võiva seadmega. LS § 73 lg 8 kohaselt ei või

mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada

liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Omades mootorsõidukis kiirusemõõteseadet

avastada võivat seadet on E. S. täitnud LS § 73 lg 8 objektiivse koosseisu.

25. M. Asmann selgitas, et ostis seadme sõbra soovitusel jaanuaris 2025, teadmata, et

tegemist on keelatud seadmega. Kuulutuses oli kirjas, et tegemist kiirusmõõdikuga pluss

politsei püstitatud kaamerate mõõtjaga ning autokoolis ei räägitud midagi sellest, et

selliseid seadmeid olla ei tohi ja ka eksamil polnud ühtegi sellist küsimust (vt käesolevas

lahendis p 17).

26. M. Asmanni ja tema esindaja väide, et seadme kasutamine oli informatiivse

eesmärgiga ning pidi aitama parandada juhi liikluskäitumist, ei ole veenev. Esiteks jäi M.

Asmann seadme kasutamise ajal politseile vahele lubatud sõidukiiruse ületamisega.

Teiseks ei ole kohtule usutav tema selgitus, et ta ei saanud kasutada tavakasutajatele

kättesaadavaid rakendusi, nagu Waze, kuna sõidukis puudus mobiiltelefonihoidja. On

üldteada, et sellised hoidjad on väga taskukohased ning kindlasti märkimisväärselt

odavamad kui seadeldis, mille M. Asmann soetas 100 euro eest sotsiaalmeedia

müügiplatvormi kaudu.

27. Kohtule antud ütluste kohaselt oli M. Asmann teadlik, et müügikuulutuses oli

märgitud, et tegemist on ka politsei püstitatud kiiruskaamerate tuvastamise seadmega.

Sellest järeldub, et ta teadis seadme otstarvet ning pidi soetama selle sihiliku kavatsusega

vältida võimalikke õigusrikkumiste tuvastamisi. Väited, justkui ei saanud ta aru, miks

kõrvalistuv sõber politsei peatumise hetkel seadme kindalaekasse peitis, ning selgitus, et

autokoolis ei olnud seadme kasutamise kohta selgesõnalisi juhiseid, on kohtule selgelt

ennastõigustavad ega muuda rikkumise olemust ega teadlikkust.

28. Kohtu hinnangul on üldteada, et sõidukis ei tohi kasutada seadmeid, mille eesmärk

on kiirusemõõteseadmete avastamine või nende töö häirimine. Seda teadmist ei omanda

üksnes autokoolist – see on liikluskultuuri ja -õiguse üldine alusprintsiip. M. Asmanni

selgitused on omavahel vastuolulised: ühelt poolt väidab ta, et pidas seadet lubatuks ning

kasutas seda kiiruse jälgimiseks, ent teisalt möönab, et seade oli mõeldud ka politsei

kiiruse mõõtjate avastamiseks. Selline käitumine ei viita juhuslikule või teadmatusest

tingitud rikkumisele, vaid teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mille eesmärk oli vältida

liiklusjärelevalvega kaasnevaid tagajärgi.

29. Lisaks on märkimisväärne, et M. Asmann soetas seadme pärast seda, kui ta oli

eelnevalt saanud rahatrahvi kiiruse ületamise eest. Selle asemel, et edaspidi oma kiirust

hoolsamalt jälgida, otsustas ta hankida vahendi, mis aitaks avastada politsei

kiirusemõõteseadmeid ning seeläbi olukordi kus politsei kiirust mõõdab. Piirkiiruse

järgimine ei ole suvaline piirang, vaid oluline liiklusohutuse tagamise meede. M. Asmanni

suhtumine viitab sellele, et ta ei võta liiklusseadusest tulenevaid kohustusi piisava

tõsidusega.

30. Eelkirjeldatust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Asmann on LS § 228

kirjeldatud väärteo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

31. Kohus selgitab, et M. Asmanni kasutuses olnud seade (Genevo Max) on oma

olemuselt kiirusmõõteseadmeid avastav seade, mille eesmärk on tuvastada politsei

kiirusemõõteseadmete olemasolu vahetus ümbruses. Sellist seadet ei saa samastada

mobiilirakendusega, nagu näiteks Waze, millele kaebaja esindaja kohtus viitas. Waze ja

sarnased rakendused ei tuvasta ega avasta ise kiirusmõõteseadmeid. Need rakendused

töötavad kasutajate sisestatud andmete põhjal, kus tähistatakse näiteks politsei asukohti,

liiklusõnnetusi, teetöid vms. Politsei asukoha märkimine ei tähenda iseenesest kiiruse

mõõtmist, kuna politsei võib viibida teel ka muudel põhjustel. Rakendus ei reageeri

tehnilistele signaalidele ega tuvasta radarit, lasermõõtjat ega muid mõõteseadmeid. See

erineb sisuliselt ja tehniliselt seadmetest, nagu radaridetektorid, mis reageerivad reaalajas

politsei mõõteriistade signaalidele, nagu ka uurimiseksperimendist nähtus. Seega ei ole

Waze ega sarnased rakendused seaduse mõttes kiirusmõõteseadmeid avastavad või

avastamist abistavad seadmed. Nad ei tööta iseseisvalt ega tuvasta mõõteriista olemasolu,

vaid kuvavad infot juhul, kui see on rakendusse sisestatud (seda infot võib ka mitte olla,

see võib olla aegunud või vale). Vastupidiselt on Genevo Max tüüpiline aktiivne

avastusseade, mis reageerib seadme läheduses töötavatele mõõteriistadele.

32. Analoogia ei ole põhjendatud ka statsionaarsete kiiruskaameratega, mille asukohad

võivad olla tähistatud nii liiklusmärkidega kui ka rakendustes, nagu Waze. Need kaamerad

on avalikult paigaldatud ja seadusega ette nähtud hoiatustähistega, mistõttu nende info

kättesaadavus ei tähenda, et neid tuvastatakse või avastatakse tehnilise seadme kaudu.

Kaebaja esindaja väide, et mobiilirakendusi võiks justkui võrdsustuda avastava seadmena,

ei ole kooskõlas liiklusseaduse § 73 lg 8 mõttega. Seadus keelab seadmed, mis tehniliselt

avastavad kiirusmõõteseadmeid, mitte info vahendamist kellegi teise sisestatud andmete

kaudu. Rõhk on just sõnal "seade", mis viitab tehnilisele abivahendile, mis on võimeline

iseseisvalt teise seadme olemasolu tuvastama. Seetõttu ei ole karistatav nt see, kui keegi

edastab näiteks raadio või rakenduse kaudu politsei asukoha kohta infot. Karistatav on see,

kui juhil on autos tehniline seade, mis suudab automaatse tuvastuse abil avastada politsei

kasutatava kiirusmõõteseadme signaali.

33. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Asmanni süü on tõendatud, tema tegu on õigesti

kvalifitseeritud ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on

karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma

ning õiguskorra kaitsmise huve.

35. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku

süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

36. LS § 227 lg 2 alusel karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni mootorsõidukijuhti tema poolt

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 5 näeb ette

ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse. LS § 228 alusel karistatakse põhikaristusena

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

37. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse.

38. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ja § 228

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi. Tegemist

on ühe käitumisaktiga – menetlusalune juhtis sõidukit kiirusega 122 km/h +/- 4 km/h teel kui

esmase juhina ei tohtinud ta sõita kiiremini kui 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 28 km/h. Samal ajal juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, milles asus

kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Kohtu hinnangul on need

kaks toime pandud väärtegu kantud ühisest tahtlusest vältida vastutust kiiruse ületamise eest

ja nad on ajalis- ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on

kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on

kohtuväline menetleja eelpool märgitud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina

KarS § 63 lg 1 järgi.

39. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M. Asmannile määranud karistuseks LS § 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise kolmeks kuuks, seega on põhikaristus määratud keskmises määras. Otsustuse

tegemisel on kergendava asjaoluna arvestatud nii M. Asmanni süü tunnistamist kui kahetsuse

väljendamist. Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda M. Asmanni kahetsuse siiruses,

seega arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes

puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

40. Samuti on kohtuväline menetleja viidanud, M. Asmanni karistusregistri andmetele,

täpsemalt kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal kehtinud väärteokaristusele kiiruse

ületamise eest.

41. Kohtumenetluses märkis menetlusaluse isiku esindaja korduvalt, et kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole M. Asmannil ühtegi kehtivat karistust ning sellega tuleb karistuse

määramisel arvestada. Tõepoolest, kohtule esitatud karistusregistri andmetest nähtub, et M.

Asmanni on karistatud 06.04.2024 toimepandud kiiruse ületamise eest rahatrahviga, mis on

täidetud 26.04.2024. Kohtulahend kuulutati mais 2025, seega rikkumise toimepanemise ajal ja

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal oli M. Asmannil üks kehtiv väärteokaristus seoses

lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega kuid kohtuotsuse tegemise ajaks sellega tõepoolest

arvestada ei saa, karistusregistris nähtuv on M. Asmanni iseloomustavaks teguriks.

Analüüsides kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal

jätkuvalt on kohus seisukohal, et mõnevõrra omab kirjeldatu tähtsust. Täpsemalt ei saa mööda

vaadata asjaolust, et M. Asmann on oma vähese juhtimiskogemuse ajal silma jäänud just

kiiruse ületamisega ning selle asemel, et olla tähelepanelikum ja hoolsam soetas endale

kiirusemõõteseadet avastava seadme. Seega karistusotsus rahatrahvi näol ei mõjutanud M.

Asmanni positiivselt vaid pigem negatiivselt – ta jätkas liiklusseaduse rikkumist. Seega on

varasem, tänaseks kehtetu rikkumine otseselt seotud käesoleva menetlusesemeks oleva kiiruse

ületamise ning mittelubatava seadme soetamisega ja kasutamisega.

42. M. Asmanni süü suurust mõjutavaks asjaoluks on tegude toimepanemise vorm. Nimelt

on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või

tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Kohus leidis, et M. Asmann pani

mõlemad teod toime tahtlikult. Kiiruse ületamise osas leidis kohus, et tegu on toime pandud

vähemalt kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt väikseim kuid

kiirusmõõteseadet avastava seadme osas leidis kohus, et tegu on toime pandud kavatsusega,

mis on toimepanemise vormidest raskuselt suurim.

43. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on sõidukiiruse ületamise ulatus, s.o 28 km/

h. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusalune isik

ületas sõidukiirust selle sätte keskmise ulatuse lähedal. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul

käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi toime teelõigul, kus on palju liiklejaid. Sage

liiklusõnnetuste põhjustamise allikas on piirkiiruse mittejärgimine ning enda juhivõimete

ülehindamine. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti

ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka

ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja

üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul kaalu. Seadusandja on sätestanud

algajale mootorsõidukijuhile kiiruspiirangu, mille kohaselt ei tohi algaja lubadega sõiduki juht

sõita kiiremini kui 90 km/h. Kohus selgitab, et selle regulatsiooni eesmärgiks on

liiklusohutuse tagamine, arvestades, et algajal juhil puudub veel piisav praktiline kogemus

erinevates liiklusolukordades toimetulekuks. Madalam kiirus aitab vähendada liiklusõnnetuste

riski, kuna võimaldab juhil paremini reageerida ootamatutele olukordadele ning tagab sõiduki

parema juhitavuse. Samuti lüheneb peatumisteekond ning väheneb võimalike kokkupõrgete

raskusaste. Kohtumenetluse käigus jäi kohtule arusaam, et M. Asmanni ja tema esindaja

käsitlus piirkiiruse regulatsioonist ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgi ega regulatsiooni

sisulise tähendusega. Eelkõige ilmnes see kaebaja esindaja seisukohtadest, milles ei käsitletud

piirkiirusest kinnipidamise kohustust algaja juhi puhul esmasel kiiruseületamisel sellise

rangusega, nagu seda näeb ette kehtiv õiguspraktika ja liiklusohutuse tagamise põhimõtted.

Kaebaja esindaja viitas korduvalt sellele, et varasem rikkumine oli üksikjuhtum ning selle eest

määrati väike rahatrahv, püüdes sellega vähendada rikkumise tõsidust.

44. Kohus selgitab, et statistiliselt kuuluvad algajad juhid kõrgendatud õnnetusriski

gruppi. Sellest tulenevalt on kiiruspiirangu kehtestamine algajatele juhtidele õigustatud ja

proportsionaalne meede avaliku huvi – eeskätt liiklusohutuse – kaitseks. Samuti ei ole sellise

eesmärgi valguses asjakohane kasutada seadeldisi, mille eesmärk on tuvastada politsei

kiirusemõõteseadmete asukoht, et seeläbi vältida kontrolli ja vastutust nagu M. Asmann tegi.

45. Kokkuvõtlikult, arvestades kiiruse ületamise teo toimepanemist kaudse tahtluse

vormis, sõidukiiruse ületamise ulatust keskmises määras ning ühe karistust kergendava

asjaolu esinemist, jääb isiku süü selles teos alla keskmise.

46. Kiirusmõõteseadet avastava seadme osas on kohus seisukohal, et M. Asmanni süü on

suur. M. Asmanni varasem karistatus kiiruse ületamise eest iseloomustava asjaoluna ning

sellele järgnenud teadlik tegevus – kiirusmõõteseadmeid avastava seadme soetamine – osutab

sellele, et M. Asmann ei võtnud varasemat rikkumist kui hoiatust ega muutnud oma

liikluskäitumist seaduskuulekamaks. Vastupidi, ta otsustas vältida võimalikku

õiguskaitseasutuste kontrolli, mitte aga rikkumisi ennast. Selline käitumine näitab selget

ükskõiksust seadusest tulenevate kohustuste suhtes ning vähendab karistuse kasvatavat mõju.

Nagu kohus eelnevalt selgitas (vt käesoleva lahendi p 43), siis piirkiiruse järgimine ei ole

pelgalt formaalne kohustus, vaid sisuliselt oluline meede liiklusohutuse tagamiseks, eriti

arvestades, et tegemist oli algaja juhiga. Seetõttu viitab teadlik tegutsemine kontrolli

vältimiseks sellele, et M. Asmann on oma käitumises valmis eirama liikluseeskirju, kui ta

usub, et saab sellest hoiduda. Selline suhtumine suurendab süüd, kuna see ei ole juhuslik ega

hooletusest kantud rikkumine, vaid viitab sihipärasele soovile vältida vastutust seaduse

rikkumise eest.

47. Kokkuvõtlikult kogumina hindab kohus M. Asmanni süü keskmises määras olevaks.

48. Kaebaja taotles kohtult karistuseks rahatrahvi määramist. Samas selgitas kaebaja

esindaja, et M. Asmann ei tööta ja viibib hetkel kaitseväes, mistõttu tal puuduvad regulaarsed

sissetulekud. Kohus ei ole saanud andmeid selle kohta, milliste vahendite arvelt ta oleks

suuteline tasuma talle määratavat rahatrahvi. Kaebaja esindaja märkis kohtuistungil, et ka

ligikaudu 400-eurone rahatrahv oleks kaebajale märkimisväärselt koormav ning omaks juba

ainuüksi seetõttu distsiplineerivat mõju. Samuti viitas kaebaja esindaja, et kaitsekulud selles

asjas ületavad juba niigi LS § 227 lõike 2 alusel määratava karistuse maksimummäära, mille

tõttu rahaline koormus M. Asmannile on märkimisväärne. Kohus selgitab, et

väärteomenetluse eesmärk ei piirdu üksnes isiku rahalise mõjutamisega, vaid karistuse

määramisel tuleb arvestada ka üldpreventiivset ja liiklusohutust tagavat eesmärki.

49. Käesolevas asjas leiab kohus, et põhikaristusena on M. Asmannile põhjendatud ja

vajalik määrata juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse ajutine piiramine täidab karistuse

eesmärki mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ning aitab ennetada uute

väärtegude toimepanekut. Arvestades kaebaja käitumist – sh tema teadlikkust eelnevast

rikkumisest ja sellele järgnenud kiirusmõõteseadmeid tuvastava seadme kasutamist – ei saa

kohus kogumina pidada rahatrahvi piisavaks mõjutusvahendiks. Sellise seadme soetamine

viitab soovile vältida järelevalvet, mitte vältida rikkumisi. Kohtu hinnangul on käitumine,

mille eesmärgiks on teadlikult rikkuda või eirata liiklusreegleid, piisavalt tõsine, et õigustada

juhtimisõiguse äravõtmist kui proportsionaalset ja tõhusat mõjutusmeedet, eriti kui tegemist

on algaja sõidukijuhiga kelle õiged juhtimisharjumused liikluses on kujunemas.

50. M. Asmann selgitas kohtus, et ta ei jälgi sõidu ajal spidomeetrit ning ta ei teadnud, et

kiirusemõõturite tuvastamiseks mõeldud seadmete kasutamine on keelatud. Samuti kohtule

esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et M. Asmannil puudus sõiduki juhtimisel esitada ka

isikut tõendav dokument, mis on liiklusseadusest tulenev kohustus iga juhi jaoks. Kuigi

viimast rikkumist ei käsitleta eraldi käesolevas menetluses, viitab eelnev tervikuna isiku

suhtumisele seadusest tulenevatesse nõuetesse. Kohus veendus menetluse käigus, et M.

Asmann on omandanud küll sõiduki tehnilise juhtimise oskused, kuid tal on olulisi

puudujääke liikluseeskirjade täitmise osas. Kui isik ei pea vajalikuks järgida elementaarseid

liiklusreegleid – nagu piirkiiruse jälgimine – või otsib viise, kuidas järelevalvet vältida, ei saa

teda pidada ohutuks liikluses osalejaks. Kuigi kaitse toonitas, et tegemist on noore ja

kogenematu juhiga ning rikkujana võiks teda käsitleda leebemalt, ei pea kohus seda argumenti

veenvaks. Liiklusreeglite täitmine ei ole seotud kogemuse või noorusega, vaid elementaarse

vastutustundega. Kui juht ignoreerib reegleid või püüab neid sihilikult vältida, on see märk

tõsisest ohust liiklusohutusele. Kohtu hinnangul ei ole M. Asmanni puhul väärtegude

toimepanemine olnud juhuslik või hooletusest tingitud. M. Asmanni käitumine viitab soovile

vältida järelevalvet, mitte soovile täita seadust. Radaripüüdja asumise ja kasutamise eesmärk

sõidukis ei ole liiklusohutuse või parema käitumise tagamine, vaid selle seadme eesmärgiks

on avastada kiirusmõõtmisseadeid, mistõttu on selle kasutamise eesmärgiks elulise usutavuse

ja kriminoloogilise kogemuse pinnalt soov vältida kiiruse ületamisest tulenevat karistust.

Liiklusalast käitumist mõjutavad liikluses osalevad inimesed liiklusreegleid austades ja neid

järgides, sh ise lubatud sõidukiirusest kinnipidades. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul

veendumust, et M. Asmann osaleks edaspidi liikluses ohutul ja seaduskuulekal viisil.

51. Tõsi, juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb M. Asmannile LS § 106 lg 6 järgi uute

eksamite edukas sooritamine, mis on mõistlik ja mõõdukas meede tagamaks, et isik on

edaspidi võimeline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohus selgitab, et eksamite uuesti

sooritamise nõue ei ole mitte täiendav või iseseisev karistus, vaid osa seadusandja kehtestatud

mehhanismist, mille eesmärk on tagada, et isikud, kellel on väärteo rikkumistest tulenevalt

tõsiselt kahtluse alla seatud tema liiklusalased teadmised või suhtumise liiklusreeglitesse,

omavad vajalikku teadmiste ja hoiakute taset, et turvaliselt liikluses osaleda. Algaja juhi

staatus ise eeldab kõrgendatud ettevaatlikkust ja kohusetundlikkust, kuna juhikogemus on

alles kujunemisjärgus. Kui M. Asmann juba esmasel juhiloa perioodil ignoreerib

kiiruspiiranguid (mis on algajale juhile veelgi rangemad), väldib järelevalvet ebaseadusliku

kiirusmõõturi avastamise seadme kasutamisega, ega oma teadlikkust oma kohustuste osas, siis

annab see alust kahelda, kas ta on omandanud need teadmised ja hoiakud, mis on ohutu

juhtimise eelduseks. Uute eksamite sooritamise nõue ei ole ebaproportsionaalne, vaid on

selgelt suunatud isiku enda kaitsele ja teiste liiklejate ohutusele. Tegemist ei ole karistusliku

meetmega, vaid ennetava ja hariva mõjuga normiga. Samuti ei ole eksamite uuesti

sooritamine liialt koormav ega raskesti ületatav – see on igale juhikandidaadile jõukohane ja

seaduses selgelt ette nähtud tagasipöördumistee juhtimisõiguse juurde. M. Asmannil tuleb

arvestada, et piirkiiruse järgimine ning seaduslike vahenditega sõitmine ei ole formaalsed

kohustused, vaid olulised komponendid liiklusohutuse tagamisel. Kui ta püüab neid kohustusi

vältida, tuleb riigil sekkuda viisil, mis tagab, et edaspidi osaletakse liikluses

vastutustundlikult.

52. KarS § 48¹ lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et M.

Asmannil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist.

53. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja

möödumisel.

54. Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jääb ka muutmata

kohtuvälise menetleja otsustus menetlusaluselt isikult ära võetud väärteo toimepanemise

vahendi osas. Liiklusseaduse 263 lg 5 alusel konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus LS

§ 215 ja § 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi. Seega on kohtuvälise menetleja

14.02.2025 otsuses seade õigel alusel konfiskeeritud. Arvestades, et seadme kasutamine on

Eestis keelatud tuleb see hävitada kohtuotsuse jõustumisel, mistõttu on õige ka kohtuvälise

menetleja lahendus äravõetud eseme kohta. Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 §

11 lg 1 kohaselt on asitõendi hävitamise aluseks mh kohtuvälise menetleja otsus.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/