2-24-137097/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137097

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4804,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline

esindaja:

Marie

Tsine,

e-post:

marie.tsine@b2-impact.com;

Kostja: K. T., isikukood xxxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

5. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale

ei ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda

kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Xxxx (endine Xxxx) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele

laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt

raha kasutada (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 9 korral). Laenulimiidi leping

sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 05.01.2021. a laenutaotluse Xxxx

(krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas

krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile

teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos

Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN

koodi kasutades Xxxx iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud

kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 05.01.2021. a. Krediidilepingu

eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 4000 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas

8905 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318%

päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27%

aastas. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a)

maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid,

Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on

krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 9471,97 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 4948,60 eurot, kulude katteks 259,15 eurot ja intressi katteks

4264,22 eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, märtsikuu osamakse summas 201,47 eurot, maksetähtaeg 05.04.2024, aprillikuu

osamakse summas 210,59 eurot, maksetähtaeg 05.05.2024, maikuu osamakse summas 218,92

eurot, maksetähtaeg 05.05.2024, juunikuu osamakse summas 226,73 eurot, maksetähtaeg

05.07.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes,

19.06.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto

kaudu. 2.20 Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei

tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 04.07.2024. a ning kostja kohustub tasuma

kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02.08.2024 edastatud kirjaga nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale.

Hageja leiab, et krediidiandja (Xxxx Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega.

Hageja palub välja mõista kostjalt K. T. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 4804,79 eurot, millest põhivõlgnevus 3956,40 eurot, intress 546,03 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 267,36 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; menetluskulud

riigilõiv 560 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ning menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 29.03.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb

ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hageja palub välja mõista kostjalt K. T. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 4804,79 eurot, millest põhivõlgnevus 3956,40 eurot, intress 546,03 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 267,36 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping

tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue

ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil

tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg,

st VÕS § 408 lg 1.

Kostja esitas 05.01.2021. a laenutaotluse Xxxx (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas.

Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 8905 eurot.

Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient

tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas.

Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27% aastas.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 9471,97 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 4948,60 eurot, kulude katteks 259,15 eurot ja intressi

katteks 4264,22 eurot (hagi lisa 5).

Viidatud krediidilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C

679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt,

vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud

teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto

väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 18). VÕS § 403.4

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta

on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-13098, p 18).

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgse krediidi kulukuse määra

(60,27%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 20,61%. 05.01.2021 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi

kulukuse määr 60,27% Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus juhtis hageja tähelepanu võimalikele vajakajäämistele (hagi käiguta jätmise määrus

10.02.25, dtl 84 jj) ning märkis, et hagist nähtuvalt (hagi p 3.5 jj) laenuandja hindas kostja

krediidivõimelisust isikusamasuse kontrollimisega rahvastikuregistrist, maksehäire registrist

ning taotleja esitatud andmete ja taotlejaga telefonivestluse alusel. Ehkki hageja on

kinnitanud, et antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud

andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane

kuumakse, siis ei ole krediidiandja reaalselt kontrollinud krediiditaotleja sissetulekuid või

väljaminekuid (mida ei asenda taotleja enda esitatu). Sealjuures on hagis välja toodud, et

kostja on esitanud laenutaotlused kokku 9 korral, kuid nii krediidikulukuse määr kui ka

krediidivõimekust on hinnatud üksnes enne esmakordse krediidi võtmist (nt esmane taotlus

hagi lisa 15, maksehäire kontroll 31.12.20 hagi lisa 17). Kohus selgitas, et vastutustundliku

laenamise järgimiseks on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse

hindamise kohustus, mille mõlema täitmist peab (intressi ja muude kõrvalkulude) nõude

eeldusena tõendama. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta.

Ühtlasi märkis kohus, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS §

403.4 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja leidis (seisukoht 19.02.25, dtl 99 jj), et kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud

andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire register + telefonivestlus kostjaga)

on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimeliseks ning nõude ümberarvestust ei esitanud.

Hagiavaldusest ja lisatud tõenditest (laenutaotlus dtl 37, dtl 77, maksehäire raport dtl 79,

telefonivestlus hagi lisa 16) ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll sõlmitud lepingute osas oli ebapiisav. Kohtu hinnangul krediidiandja ei

ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet (sh kostja tegelikke kulusid ja

sissetulekuid) asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja

kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohus leiab, et ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda

avaldatut, sh telefonis, ja maksehäire registri kontrollimist.

Teabe saamiseks on krediidiandjal võimalik kasutada andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Kohus eeltoodu põhjal leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta

kogutud teave oli piisav laenu väljastamiseks ja seetõttu on krediidiandja vastutustundliku

laenamise kohustust rikkunud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne

kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid

tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne

intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude

aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal (05.01.21) oli seadusjärgne intressimäär 0%, alates

01.01.23 intressimäär 2,5%, 01.07.23 4%, alates 01.01.24 4,5% ja alates 01.07.24 4,25%,

millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada

kasutusse võetud krediidisumma katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi alates

22.03.24 kuni 04.07.24. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 48,107% aastas.

Hageja nõude ümberarvestust ei esitanud.

Kohtu arvestuste kohaselt on seadusjärgses intressimääras intressivõlgnevus põhinõudelt 8905

eurot lepingu sõlmimisest 05.01.21 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.24 summas 493,37

eurot.

Samas nähtub esitatust (hagi p 2.6, 2.17), et kostja on krediiti saanud kokku summas 8905

eurot ning kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 9471,97

eurot (hagi lisa 5).

Seega asub kohus seisukohale, et kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa 8905

ning intressivõlgnevuse 493,37 eurot (9471,97-8905-493,37) ning kuna kostja on tagastanud

kogu põhinõude ja intressi, ei ole kostja viivituses kohustuse täitmisega ning ei ole

põhjendatud kostjalt nõude viivist. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue rahuldamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei määra kohus kostja menetluskulude suurust kindlaks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik