2-24-146315/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-146315

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elektrum Eesti OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus

J. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

470 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood: 11399985),

lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post: XXX)

Kostja: J. A. (isikukood: XXX, elukoht hagiavalduses ja

rahvastikuregistris: XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi J. A. vastu osaliselt.

2. Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks põhivõlgnevus 312,29 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 66,10 eurot (seisuga 11.06.2025), kokku summas

378,39 eurot.

3. Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 312,29 eurot)

alates 12.06.2025. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas,

kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.

4. Ülejäänud osas (s.o põhinõue 10,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1,25

eurot) jätta rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 80,51 % ulatuses J. A. kanda ja 19,49 % hageja kanda.

6. Elektrum Eesti OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada

osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulud 273,73 eurot ning

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX,

viitenumbriga XXX.

8. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 326,64 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

27.02.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks.

Kohus kohustas hagejat 13.11.2024 määrusega esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud

vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.

2. Elektrum Eesti OÜ esitas 08.04.2025 hagi J. A. vastu põhivõlgnevuse 335,92 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 54,86 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja J. A. vahel 27.03.2024 sõlmitud elektrimüügileping

nr 8292279320. Vastavalt lepingule oli elektrienergia müügiperiood 11.04.2024 kuni

30.09.2024 ning mõõtepunktid 38ZEE-00388723-9 --, Eesti, 38ZEE-00348445-1 --, Eesti,

38ZEE-00565739-3 --, Eesti. Vastavalt lepingu tingimustele müüja müüb ja klient ostab

elektrienergiat kogutarnena lepingus näidatud mõõtepunktide kaudu. Vastavalt lepingule lepiti

kokku elektrienergia põhitariifis – 0.10350 eur/kWh ja kuutasus 1.88 eurot. Lepingu kohaselt

on müüja kohustus väljastada ja saata kliendile arve hiljemalt 10 päeva jooksul pärast

võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või

otse müüjale kättesaadavaks tegemist vastavalt kliendi poolt kalendrikuus tegelikult tarbitud

elektrienergia kogusele. Lepingus lepiti kokku, et arve esitamise viis on postiga XXX, Eesti.

Arve tasumise aeg on 15 päeva jooksul alates arve väljastamisest. „Maksetingimuste”

kohaselt mitteõigeaegse tasumise korral, tuleb tasuda viivist 0,07% päevas. Kliendi

kohustuseks oli maksta lepingus märgitud tähtajaks ära täies mahus müüja poolt müüdud

elektrienergia kohta esitatud arved, kattes müüjale raha ülekandmisega seotud mistahes kulud.

Samuti lepiti kokku, et kliendil õigus esitada 10 päeva jooksul alates arve väljastamise

päevast müüjale pretensioon müüja poolt väljastatud arve kohta. Kui klient ei nõustu arve

sisuga, tuleb esitada pretensioon 10 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise päevast.

Kuna kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arvet nõuetekohaselt, saatis hageja 30.05.2024

kostjale esmalt meeldetuletuskirja tasumata arvete kohta. Meeldetuletuskiri mingit tulemust ei

andnud, mille järgselt saatis hageja 17.06.2024 kostjale teate võrguühenduse katkestamise

kohta, paludes mh võlgnevus tasuda 15 päeva jooksul. Ehkki kostja ei tasunud võlgnevust 15

päeva jooksul, jätkas hageja kostjale teenuse osutamist sh ka pikendas oma 15.08.2024

lepingupakkumisega lepingut. Hageja ütles kostjaga lepingu erakorraliselt üles alates

30.11.2024, teavitades kostjat sellest oma 22.10.2024 ülesütlemise avaldusega. Võlgnevust

kostja hagejale tasunud ei ole. Kuivõrd hageja ütles lepingu üles, edastas hageja nõude

sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-le, vastavalt kostjale väljastatud tasumata arvetele enne

lepingu lõppemist tarbitud elektrienergia eest. Ka Julianus Inkasso OÜ kohtuvälises

menetluses ei ole jätkuvalt ühtegi tasumist kostja poolt toimunud, kostja ei ole ka esitanud

saadetud arvetele pretensioone.

Elektrimüügilepingu nr 8292279320 tulenev võlgnevus on kokku 335,92 eurot, s.o põhinõue

335,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,86 euro (seisuga 08.04.2025).

Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivised alates 09.04.2025 kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni, lepingus kokku lepitud määras (0,07% päevas) põhinõudelt. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõiv summas 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ja

õigusabikulud 402,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. 15.04.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.

4. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte 25.04.2024 e-posti teel kostja

venna kaudu. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva

09.05.2025. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks (09.05.2025) ega käesoleva ajani vastust

esitanud.

5. 14.05.2025 kirjaga kohus andis hagejale tähtaja põhinõude kujunemise selgitamiseks

hiljemalt 19.05.2025, mida kohus pikendas hageja taotlusel kuni 02.06.2025.

28.05.2025 hageja selgitas põhinõude kujunemist ja leidis, et põhinõude suuruseks on 322,93

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 64,56 euro (seisuga 28.05.2025). Hageja

palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 387,49 eurot ning edasised viivised

vastavalt hagiavalduses taotletule.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, hinnates tsiviilasjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.

7. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud

enda ärakuulamist.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja J. A. vahel on 27.03.2024

sõlmitud elektrimüügilepingu nr 8292279320, müügiperioodiga 11.04.2024–30.09.2024 (dtl

35-36), mida on pikendatud 15.08.2024 elektrimüügilepingu nr 8292279320,

müügiperioodiga 01.10.2024-30.09.2025 (dtl 42-44). Seega on tuvastatud, et poolte vahel on

sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1, 3 kohaselt.

Kostjal tekkis seega VÕS § 208 lg 1 ja § 213 alusel kohustus ostetud elektrienergia eest

tasuda.

Hageja on kostjale esitanud arved 08.05.2024 nr 829876567995, 04.06.2024 nr

829787125786, 04.07.2024 nr 829675388355, 06.08.2024 nr 829818859880, 06.08.2024 nr

829353621077, 11.10.2024 nr 829938119056, 07.11.2024 nr 829459504081, 16.12.2024 nr

829975105655, kogusummas 322,93 eurot (dtl 48-81, 109-111). Hageja on täitnud oma

kohustuse ja vastavalt lepingule esitanud kostjale arveid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega

andmeid, et kostja oleks nimetatud arved tasunud.

Hageja saatis 30.05.2024 kostjale meeldetuletuse tasumata arve nr 829876567995 kohta,

paludes arve tasuda (dtl 37). Kuivõrd kostja saadetud meeldetuletusele ei reageerinud, saatis

hageja 17.06.2024 teate võrguühenduse katkestamise kohta, kuna kostjal on võlgnevus

Elektrum Eesti OÜ eest. Katkestamine oli kavandatud algusega 02.07.2024, juhul kui kostja

ei ole võrguteenuste võlgnevust 15 päeva jooksul kõrvaldanud ja hagejat sellest teavitanud

(dtl 38-39). Ehkki kostja ei tasunud võlgnevust 15 päeva jooksul, jätkas hageja kostjale

teenuse osutamist ja 15.08.2024 saatis hageja kirja, milles andis teada, et elektrienergia

müügileping nr 8292279320 lõpukuupäev on 30.09.2024 ning teavitas, et leping pikeneb

muudetud tingimustel automaatselt 12 kuu võrra alates 01.10.2024 (dtl 40-45). 15.08.2024

elektrimüügilepingu nr 8292279320, müügiperioodiga 01.10.2024-30.09.2025 (dtl 42-44).

Kuna kostja oli jätkuvalt võlgnevuses, ütles hageja lepingu erakorraliselt ülesse alates

30.11.2024. Hageja saatis 22.10.2024 teavituse lepingus märgitud aadressil elektrienergia

müügilepingu nr 8292279320 lõpetamise kohta (dtl 46). Seega on hageja kehtivalt lepingu

üles öelnud ja leping lõppes 30.11.2024.

9. Kuna kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p

1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist.

Kohus ei nõustu hageja põhinõude suurusega, milleks on 28.05.2025 täpsustuse kohaselt

322,93 eurot (dtl 109). Nimelt nähtub arvetest nr 829459504081 ja 829178477503, et

põhinõude hulka on arvestatud jätkuvalt ka viivis (dtl 112) (kuigi kohus andis hagejale tähtaja

põhinõude täpsustamiseks – dtl 107). Seega järeldub, et arve nr 829459504081 põhinõude

suuruseks on 29,59 eurot (34,55-4,96 (viivis)) ja arve nr 829178477503 põhinõude suuruseks

on 18,98 eurot (24,66-5,68 (viivis)). Ülejäänud arvete ja arvutustega kohus nõustub.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõude suuruseks 312,29 eurot, mistõttu

on põhinõue põhjendatud osaliselt.

10. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivised viivisemääraga 0,07% päevas perioodil

24.05.2024 – 28.05.2025 kokku 64,56 eurot (dtl 109).

Hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kuna kostja on olnud hagejale

elektrienergia eest maksmisega viivituses.

Hageja nõutav viivisemäär vastab lepingus kokku lepitud määrale.

Kohus ei nõustu hageja viivise arvestustega. Hageja on arvutanud arve nr 829459504081

viivise põhinõudelt 34,55 eurot, mis sisaldab ka viivist summas 4,96 eurot. Eelnevalt on

kohus leidnud, et arve nr 829459504081 põhinõude suuruseks on 29,59 eurot (vt otsuse p 9),

mistõttu tuleb viivist arvestada summalt 29,59 eurot. Seega kujuneb sissenõutavaks viivise

suuruseks perioodil 23.11.2024–28.05.2025 3,87 eurot, mitte 4,52 eurot, nagu hageja on oma

arvutustes leidnud. Samuti on hageja eksinud arve nr 829178477503 osas ning arvestanud

viivise summalt, mis sisaldas viivist. Kohus on eelnevalt leidnud, et arve nr 829178477503

põhinõude suuruseks on 18,98 eurot (vt otsuse p 9). Seega viivis on perioodil 28.12.2024–

28.05.2025 summas 2,02 eurot, mitte 2,62 eurot. Sellest tulenevalt saab hageja nõuda viivist

seisuga 28.05.2025 summas 63,31 eurot.

Eeltoodust ja vastavalt TsMS §-le 367 mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise välja

kuni otsuse tegemiseni (s.o 13.06.2025) järgnevalt:



arve nr 829876567995 summa 67,51 eurot, viivis 18,24 eurot (24.05.2024–13.06.2025);



arve nr 829787125786 summas 54,08 eurot, viivis 13,59 eurot (20.06.2024–13.06.2025);



arve nr 829675388355 summas 53,63 eurot, viivis 12,35 eurot (20.07.2024–13.06.2025);



arve nr 829818859880 summas 32,20 eurot, viivis 6,67 eurot (22.08.2024–13.06.2025);



arve nr 829353621077 summas 26,74 eurot, viivis 4,92 eurot (24.09.2024–13.06.2025);



arve nr 829938119056 summas 27,05 eurot, viivis 4,32 eurot (29.10.2024–13.06.2025);



arve nr 829459504081 summas 29,59 eurot, viivis 4,20 eurot (23.11.2024–13.06.2025);



arve nr 829178477503 summas 18,98 eurot, viivis 2,23 eurot (28.12.2024–13.06.2025);



arve nr 829975105655 summas 2,51 eurot, viivis 2,51 eurot (01.01.2025–13.06.2025).

Kohus rahuldab seega hageja viivise nõude osaliselt, s.o summas 66,10 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Tsiviilasja hind

Kohus leiab, et tsiviilasja hinda tuleb muuta (TsMS § 136 lg 4).

Hagis on hageja esitanud nõude 390,78 eurot, mis koosneb 335,92 eurot põhinõue ja 54,86

eurot viivis (dtl 33), mis võeti menetlusse 15.04.2025 määrusega (dtl 95-98). 28.05.2025

esitas hageja nõudele täiendused, milles taotleb kostjalt põhinõude 322,93 eurot ja viivise

64,56 euro välja mõistmist (dtl 109).

Arvestades hageja poolt vähendatud nõuet, on õige tsiviilasja hind 470 eurot

(322,93+64,56+82,51) (TsMS § 133 lg 1, § 134 lg 1).

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind on 470 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (378,39 eurot ehk

80,51%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80,51% ulatuses kostja kanda ja

19,49% ulatuses hageja kanda.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 140 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 402,50

eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule

esitamise hüvitamist summas 20 eurot. Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on

käibemaksukohuslane.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

Kohus leiab, et riigilõiv 140 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 402,50

eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2,5 tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja

tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Samas ei pea kohus põhjendatuks

menetlustoimingutele kulunud aega. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis

toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud

dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1,5 tundi. Seega on põhjendatud esindaja tasuks

180 eurot (ilma käibemaksuta) (1,5x120).

14. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 340 eurot (140+20+180). Kostjal tuleb

hagejale hüvitada 273,73 eurot (80,51% 340-st).

15. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

16. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik