2-24-12365/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-12365

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2025, Tallinn

Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi C. F.

R. d. S. F. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2463,56 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

esindajad 10746479, registrijärgne aadress Toompuiestee 35,

Tallinn 10149)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkemaa (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: C. F. R. d. S. F. (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

e-post xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus C. F. R. d. S. F. vastu osaliselt.

2. Mõista C. F. R. d. S. F.´lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS I ja kostja vahel

28.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 929,25 eurot.

3. Mõista C. F. R. d. S. F.´lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 497,25

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista C. F. R. d. S. F.´lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg Tasumisele kuuluv

05.07.2025

05.08.2025

05.09.2025

05.10.2025

05.11.2025

05.12.2025

05.01.2026

05.02.2026

05.03.2026

05.04.2026

38,07

Kokku

524,07

5. Jätta rahuldamata intressi 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 247,97 eurot nõuded.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 536 eurot ja mõista

nimetatud summa C. F. R. d. S. F.´lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.08.2024 hagiavalduse C. F. R. d. S. F.

(kostja) vastu. Kohus jättis 18.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale

laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et

tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk

kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas

2/10

lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud.

2. Hageja esitas 11.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles hageja esitas oma nõude

juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on

hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja

11.10.2024 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.

3. Hagiavalduse ja 11.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS I (võlausaldaja)

ja kostja 28.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas

1800 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,96% aastas ja intressimäär 18% aastas,

0,90% päevas. Viivise määr oli 18% aastas ja 0,05% päevas.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis võlausaldaja

05.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.10.2023 saatis võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja oli viivituses

nelja üksteisele järgneva osamaksega: 05.07.2023, 05.08.2023, 05.09.2023, 05.10.2023.

5. Võlausaldaja loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta on edastatud kostja aadressile Xxx

30.10.2023.

6. Hageja on seisukohal, et võlausaldaja on kogunud ja kontrollinud, sh analüüsinud teavet

enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja

kohustuste kohta. Võlausaldaja lähtus laenutaotlusest ja maksehäireregistri väljavõttest.

Krediidivõimelisuse

hindamise

protsessis

tegi

võlausaldaja

päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu-

ja Tolliametilt.

7. Hageja nõudis hagis põhivõlgnevust 1719,80 eurot, intressi 126,23 eurot, haldustasu 10

eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 247,97 eurot.

Hageja esitas hagis ka menetluskulude nimekirja.

8. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 11.10.2024 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel

saadud summa 1453,32 eurot (2306,07- 852,75). Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 05.10.2023 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1350 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks

852,75 eurot seega võlgnevuses on 497,25 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega

viivituses alates 17. osamaksest 05.02.2024. Hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

497,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu

kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue krediidi tagastamise

graafiku kohaselt.

9. Kohus toimetas 14.08.2024 hagiavalduse, 11.10.2024 puuduste kõrvaldamise ja

14.10.2024 kohtumääruse kostjale avalikult kätte (dtl 104-105). Kostja vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3/10

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 929,25 eurot,

edasiulatuvalt lepingujärgsed põhiosamaksed alates kohtuotsuse tegemisest vastavalt

resolutsioonis sisalduvale graafikule (kogusummas 524,07 eurot) ning viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni vastavalt hageja taotlusele. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

11. Võlausaldaja ja kostja sõlmisid 28.09.2022 makselahenduse lepingu nr xxxx, mille alusel

sai kostja krediiti summas 1800 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,96% aastas,

intressimäär 18% aastas ja 0,90% päevas. Viivise määr oli 18% aastas ja 0,05% päevas

(dtl 14-21). Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olev leping on võlausaldaja ja kostja

poolt digiallkirjastatud 28.09.2022, digiallkirjastatud konteineris on Xxxx

makselahenduse leping nr xxxx, lepingu üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 14-

21). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Lepingus on viidatud Xxxx

makselahenduse lepingu tingimustele ja I AS-i üldtingimustele ning kuna need on ka

kostja poolt allkirjastatud, siis oli kostjal mõistlik võimalus tingimustega tutvuda ning

üldtingimused on saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1).

12. Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ja andnud kostja kasutada krediiti 1800 eurot. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise

seisuga kostja kasutanud krediiti summas 1719,80 eurot (dtl 7). 11.10.2024

menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku

summas 2306,07 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 852,75 eurot

(dtl 60).

13. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid iga kuu 05.kuupäeval

(dtl 14). Tarbijakrediidi teabelehest nähtuvalt oli tegemist tähtajatu lepinguga ning kostja

pidi laenu tagastama teenuselepingus kokkulepitud maksepäeval krediidiandja poolt

näidatud minimaalse tagasimakse (dtl 20). Vastavalt Xxxx makselahenduse lepingu

tingimuste p-le 8.3 oli minimaalse tagasimakse protsendimäär Xxxx Standard kaardi

puhul 3% (dtl 17). Hageja väitel on kostjal tagastamata 05.07.2023, 05.08.2023,

05.09.2023, 05.10.2023 osamaksed (dtl 56). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet

vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on hageja

viidatud maksed tagastamata.

14. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 30.10.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet

esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (31), kuid

nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

15. Leping on kostjaga sõlmitud 28.09.2022. Lepingu krediidikulukuse määr oli 23,96%

aastas (dtl 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 16,305% = 48,90%).

4/10

16. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab kostjaga

sõlmitud lepingu tingimusi arvestades tulemuseks 22,75%. Seega ei ületanud laenu

krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud

piirmäärasid.

17. Kostja ei ole alates 05.07.2023 tagasimakseid teinud ja hageja nõuab esmajärjekorras

põhivõlgnevust 1719,80 eurot, intressi 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 247,97 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

19. Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 (dtl 5-7) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll. Võlausaldaja hindas kostja laenutaotlust ja tegi päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne

võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Vaatamata kohtu

selgitustele 18.09.2024 määruses (dtl 50-51) ei ole hageja täiendavaid andmeid ega

tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitanud.

20. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav ja osaliselt on hageja väited tõenditega vastuolus.

20.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja

kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal

maksehäired puudusid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on

võetud seisuga 13.08.2024 (dtl 33). Esitatud väljavõte ei hõlma perioodi, millal

sõlmiti leping kostjaga (28.09.2022). Kuna väljavõte on võetud alles vahetult

enne hagi esitamist, siis ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu

sõlmimise eelselt. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostjal lepingu

sõlmimise ajal maksehäired puudusid.

20.2.

Taotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 2500

eurot ja kohustuse summaks 800 eurot (dtl 32). Väidetavalt Maksu- ja

Tolliametisse kostja kohta tehtud päringust nähtub, et kostja sissetulek oli

1315,47 eurot. Kohus märgib sealjuures, et hagiavalduses toodud tabeli

andmeid ei ole võimalik kostjaga seostada, kostja nime või muid tuvastamist

võimaldavaid andmeid päringu väljavõttelt ei nähtu (dtl 6). Ka laenutaotlusel ei

ole kostja nime ja valdav osa lahtreid on täitmata. Kostjaga seostab

laenutaotlust vaid isikukood. Seega on andmed kostja sissetulekute kohta

vastuolulised ja hageja esitatud andmetest ei selgu, missugune oli kostja

5/10

sissetulek tegelikult. Üldse ei nähtu hagist ega 11.10.2024

menetlusdokumendist mingit selgitust selle kohta, et oleks teostatud analüüs

kostja sissetulekute ja krediidivõimelisuse osas 28.09.2022 või enne seda, kui

võlausaldaja ja kostja sõlmisid hageja nõude aluseks oleva lepingu.

20.3.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Võlausaldaja ei ole kostja konto väljavõtet

küsinud ja kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

kaugeltki piisavad need andmed, mida võlausaldaja on kogunud.

20.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei

kogunud esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.

20.5.

Üksnes kostja sissetuleku, mille andmed olid vastuolulised, ja maksehäirete

puudumise kontrollimine (mida esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei

viinudki) ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud

andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate

finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-

142669, p 11.2.2).

20.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb

kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

22. Hageja on 11.10.2024 esitanud lepingu täitmise nõude juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 11.10.2024 seisukohas

6/10

on hageja viidanud krediitkaardi väljavõttele ja selgitanud, et kostja on lepingu alusel

saanud krediiti kokku summas 2306,07 eurot ning teinud tagasimakseid lepingule summas

852,75 eurot (dtl 60-61). Hageja ei ole esitanud selget tõendit saadud krediidi summa

kohta, kuid kuna kostja vastuväide hageja väitele menetluses puudub, siis eeldab kohus, et

hageja väide ja krediitkaardi väljavõtte andmed on õiged. Hageja esitatud krediitkaardi

väljavõtet (dtl 63-86) analüüsides sai kohus antud krediidi summaks hageja väidetule

sarnase summa.

23. Hageja esitatud maksegraafikust nähtub, et kui arvestada alates esimesest tasumisele

kuulunud 05.10.2022 osamaksest kõik maksed tasutuks põhiosa katteks, siis kattis kostja

tasutud 852,75 eurot lepingujärgsed tagasimaksed kui 05.01.2024 osamakseni (dtl 61).

Hageja on ka ise märkinud, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks

26.10.2023, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja veel osamaksetega võlgnevuses. Kohus

nõustub hagejaga, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud 26.10.2023 teatisega (dtl 30) ja

leping seega kehtib. Kuivõrd leping ei ole üles öeldud, siis on hagejal kostja vastu

lepingu täitmise nõue.

24. Kuigi hageja nõude arvestus on segane ja hageja ei ole viidanud, kust tulenevad

tagasimaksete suurused ja perioodi pikkus, siis on kohus tõendite alusel tuvastanud,

millest hageja on nõude arvestamisel lähtunud. Tagasimaksed on kohtule arusaadavalt

määratud Xxxx makselahenduse lepingu tingimuste p 8.2 ja 8.3 alusel ning igakuise

tagasimakse minimaalseks suuruseks on lepingus märgitud antavat krediidisummat

arvestades 54 eurot (1800x 3%) (dt 17).

25. Hageja on märkinud, et 05.10.2023 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhiosa

summas 1350 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 852,75 eurot, seega võlgnevuses on

497,25 eurot ja et kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest

05.02.2024. Ilmselt on hageja eksinud kuupäevaga ja 1350 eurot on muutunud sissenõutavaks

05.10.2024, mitte 05.10.2023, see nähtub ka maksegraafikust.

26. Kohus on tuvastanud, et kui alates 05.10.2022 (esimesest lepingujärgsest osamaksest)

kuni hageja 11.10.2024 ümberarvestuseni oli sissenõutavaks muutunud 1350 eurot ja kostja

on tasunud 852,75 eurot, siis oli kostja võlgnevus seisuga 11.10.2024 summas 497,25 eurot.

Pärast hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi esitamist kuni kohtuotsuse tegemiseni

(16.06.2025) on sissenõutavaks muutunud osamaksete summa veel 432 eurot (8x54).

Kohtotsuse tegemise aja seisuga on seega sissenõutavaks muutunud tasumata põhiosa summa

kokku 929,25 eurot (497,25+432). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

27. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud lepingu maksegraafikus põhiosamaksetena nr 34-45 (dtl 61).

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 524,07 eurot.

28. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole alates 05.07.2023 lepingu alusel teinud ühtegi

tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täida. Kohus rahuldab

7/10

hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed nr 34-45 maksegraafiku

järgsetel tähtpäevadel (dtl 61) perioodil 05.07.2025 – 05.04.2026, kokku summas 524,07

eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

29. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl

3438), tagasimaksetega võlgnevuses sellises ulatuses, nagu on kirjades märgitud, siis on

kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega

tekkinud kulusid.

30. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja

sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja

11.10.2024 nõude ümberarvestust arvestades rahuldamata.

31. Hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus

asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 497,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kuivõrd hageja on nõudnud viivist konkreetselt põhivõla summalt 497,25 eurot, mitte kogu

sissenõutavaks muutunud summalt, siis lähtub kohus hageja nõudest ja rahuldab hageja nõude

viivise väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 497,25 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

32. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 25.04.2025 täiendava

menetluskulude nimekirja (dtl 110-111), mis on kostjale kätte toimetatud 14.05.2025. Kostja

vastanud ei ole.

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

35. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

36. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

37. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 760,50 eurot (ilma

käibemaksuta) (dtl 110-111). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (dtl 40).

8/10

38. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

39. Hageja lepingulise esindaja kulu on 760,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 110):

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 2h; hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine – 2h;

hageja 24.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine –

0,5h. Kokku seega 4,5 tundi.

40. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

41. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

42. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja

hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud

jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja

kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos

käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

43. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud

4,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale.

Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 450

eurot ilma käibemaksuta (4,5 tundi × 100 eurot).

44. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 800 eurot, millest 350 eurot on

riigilõiv ja 450 eurot on lepingulise esindaja kulu.

45. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

9/10

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

46. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2154 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 1719,80

eurot, intress 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 247,97 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 929,25 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kogusummas 524,07 eurot, kokku 1453,32 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 67% (arvestuse aluseks olev tehe: 1453,32 / 2154 * 100% = 67,4 %). Seega jäävad

menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ning 33% ulatuses hageja kanda.

47. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 67% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,67 *

800 = 536 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

48. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

49. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud

avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente

kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel

elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

50. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse

TsMS § 317 lg 5

kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

10/10