2-23-108387/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-108387

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Ü. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

646,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja Ü. V. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Ü. V. vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (7)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü. V. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 4. juulil 2023 ja

hagi täpsustuse 28. septembril 2023. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 2. oktoobril 2023

(28.09.2023 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded).

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 309,94 eurot, viivise 213,78 eurot,

sissenõudekulud 25 eurot ja viivise määraga 0,0863% päevas alates 26. veebruarist 2023 kuni

põhinõude 309,94 eurot jäägi täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 15.01.2019 liitumislepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 23.01.2019 Telia seadmete kasutuslepingu nr 846956, mille

kohaselt andis Telia Eesti AS kostjale üle lepingus toodud seadme ruuteri Inteno DG200A.

Kostja võttis nimetatud seadme vastu ning kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri

vastavalt esitatud arvetele.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 05.11.2019 Telia seadmete kasutuslepingu nr XXX, mille

kohaselt andis Telia Eesti AS kostjale üle lepingus toodud seadme digiboksi Arris VIP5305.

Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, seadmete

kasutustingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma. Üldtingimuste p 5.2.5 järgi

kohustus kostja maksma Telia Eesti AS-ile tasu vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis oma

kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid.

Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2

alusel võib Telia Eesti AS ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud

teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Telia Eesti AS piiras kostja internetiteenused

alates 06.02.2020 ja TV teenused alates 01.04.2020, kuna kostja oli võlas kahe arve

tasumisega, s.o 31.12.2019 arve nr XXX, 31.01.2020 arve nr XXX ja 29.02.2020 arve nr XXX.

Kasutustingimuste p 5.2.1 kohaselt on Telia Eesti AS-il õigus leping ühepoolselt ja

erakorraliselt üles öelda, kui klient rikub lepingu tingimusi, sh ei ole tasunud üüri kolmel

järgneval maksetähtpäeval. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja

juhindudes lepingust, teavitas Telia Eesti AS 10.04.2020 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei

tasu võlgnevust hiljemalt 25.04.2020. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, loeti tähtpäev

saabunuks 26.04.2020. Telia Eesti AS hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb

Telia Eesti AS lepingu üles. Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et Telia Eesti AS on

kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei

võimalda Telia Eesti AS seadet lepingu kohaselt ära viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest.

Sellisel juhul loobub Telia Eesti AS seadme tagastamise nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel

lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning Telia Eesti AS-ile tekitatud

kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. 23.01.2019 seadmete kasutuslepingu

2 (7)

nr XXX tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme ruuter Inteno DG200A

eest alates 2. aastast 81 eurot. 05.11.2019 seadmete kasutuslepingu nr XXX tingimuste

kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme digiboks Arris eest 1. aastal 99 eurot. Kuna

kostja ei tagastanud kasutusse võetud seadmeid, siis esitas Telia kostjale 30.04.2020 arve nr

XXX, mis sisaldas kahjuhüvitist digiboksi tagastamata jätmise eest summas 99 eurot ja

30.06.2020 arve nr XXX, mis sisaldas kahjuhüvitist ruuteri tagastamata jätmise eest summas

81 eurot. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista arve nr XXX alusel järgmised summad: 20,07 eurot

internet aadressil XXX; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 10,70 eurot TV teenused aadressil

XXX; 1,64 eurot digiboks Arris üür. Arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista

järgmised summad: 21 eurot internet aadressil XXX; 2,99 eurot ruuter DG200 üür; 13 eurot

TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboks Arris üür. Arve nr XXX alusel palub hageja

kostjalt välja mõista järgmised summad: 3,62 eurot internet aadressil XXX; 5,24 eurot

ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 2,99 eurot ruuter DG200 üür; 13 eurot TV

teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboks Arris üür. Arve nr XXX alusel palub hageja

kostjalt välja mõista järgmised summad: 6,33 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu

piiratud ajal; 2,99 eurot ruuter DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot

digiboks Arris üür. Arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad:

1,15 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 0,54 eurot ruuter DG200 üür; 2,36

eurot TV teenused aadressil XXX; 0,36 eurot digiboks Arris üür.

Vastavalt üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg

2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Kostjale on saadetud kolm

tasulist meeldetuletuskirja: 10.06.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 11.10.2022

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 01.02.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista 25 eurot.

Alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste p 4.10 sätestas, et juhul, kui klient ei ole tasunud

temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata

summalt viivist 0,15% päevas. Alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste p 5.3.2 järgi oli Telia

Eesti AS-il õigus muuta hinnakirja ja tingimusi üldtingimustes sätestatud alustel ja p 5.4.7 järgi

oli Telia Eesti AS-il kohustus informeerida kliente hinnakirja ja tingimuste muudatustest

kodulehe või massiteabevahendi kaudu vastavalt üldtingimustes sätestatule. Telia Eesti AS on

muutnud üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud kliente üldtingimuste muutmisest kodulehe

kaudu. Alates 15.04.2021 kehtivate üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib Telia Eesti AS nõuda

kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses

seaduses sätestatud viivisemääras.

Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja hagi täiendus koos menetlusse võtmise kohtumäärusega

kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 08.11.2023 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.12.2023.

Kostja hagile ei vastanud.

3 (7)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri).

Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud

tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse

teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt

signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse

osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett

sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse

lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused.

Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama järgmist: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus

selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava

teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside

mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;

teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid,

paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse,

kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide

lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasunõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud (vt ka P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 635, p 3.2.1. bb). Kui aga

lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis

muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega

vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

4 (7)

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 15.01.2019 sõlmitud

kliendilepingu nr XXX (dtl 23). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kliendilepingu kohaselt

on kliendileping kliendisuhte raamleping, mis loob kliendile võimaluse liituda Telia

teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida Teliaga muid lepinguid. Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Kohus leiab, et kostjale ei tulene

kliendilepingust nr 27776320 iseseivaid kohustusi. Konkreetse teenuse jaoks tuleb seega

sõlmida eraldi leping.

6.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 23.01.2019 sõlmitud

seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 26). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu

kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme ruuter Inteno DG200A. Ruuteri maksumuseks oli

108 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 108 eurot, 2. aastal 81

eurot ja alates 3. aastast 27 eurot. Seadme kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete

kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja

ärikliendile. Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 108, 109). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr XXX näol

on tegemist asja üürilepinguga.

6.3. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 05.11.2019 sõlmitud

seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 27). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu

kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme digiboks Arris VIP5305. Digiboksi maksumuseks

oli 99 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 99 eurot, 2. aastal

74,25 eurot ja alates 3. aastast 24,75 eurot. Seadme kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete

kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja

ärikliendile. Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 108, 109). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr XXX näol

on tegemist asja üürilepinguga.

7. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud lepingud öeldi erakorraliselt üles alates 30.04.2020

(dtl 20). Hageja tugineb sellele, et Telia piiras kostja internetiteenuseid alates 06.02.2020 ja

TV teenuseid alates 01.04.2020, kuna kostja oli võlas kahe arve tasumisega, s.o 31.12.2019

arve nr XXX, 31.01.2020 arve nr XXX ja 29.02.2020 arve nr XXX. Hageja viitab

kasutustingimuste p-le 5.2.1. ja üldtingimuste p-le 6.7.2 (dtl 73, 74).

Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud seadmete kasutuslepingutele kohalduvate

kasutustingimuste Üür era- ja ärikliendile p 2.1. näeb ette, et Telia annab kliendile seadme

üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse või teenuspaketi

(teenus) kasutamiseks. Punkt 2.2.1 näeb ette, et klient on kohustatud tasuma seadme

kasutamise eest igakuiselt hinnakirjas toodud üüri Telia poolt esitatud arve alusel seadme

kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Kasutustingimuste p 5.2. kohaselt on

Telial õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse seadme osas üles

öelda, teatades sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette mh kui: 5.2.1 klient rikub lepingu

tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) või; 5.2.2 kliendil on

tekkinud võlgnevus Telia ees muudest lepingutest tulenevalt või; 5.2.3 lõpeb lepingus märgitud

teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping (dtl 109 jj).

5 (7)

Lisaks tugineb hageja sellele, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata

kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14

kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata üles,

kui teenus on piiratud üks kuu. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud Telia

liitumislepingut eraldi üles ütlema. Hageja on tuginenud erinevatele ülesütlemise alustele –

kasutustingimuste p-le 5.2.1. (dtl 74, 109) ja üldtingimuste p-dele 6.7.2. ja 6.9 (dtl 73, 36).

Kohus on korduvalt määranud hagejale tähtaegu lepingute ülesütlemise aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks (dtl 68, 127). Kohus on hagejale mh selgitanud, et selleks, et kohtule

oleks arusaadav, kas lepingud on kehtivalt üles öeldud, tuleb hagejal lepinguid arusaadavalt

eristada ja välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja oli lepingu tingimusi rikkunud ning

ülesütlemise eeldused on täidetud. Samuti tuli hagejal välja tuua, millise lepingu või lepingud

Telia üles ütles ja esitama kohtule vastavad tõendid ülesütlemise tõendamiseks. Kui üles öeldi

15.01.2019 sõlmitud kliendileping nr XXX, tuli hagejal ka seda tõendada. Hageja ei ole

lepingute rikkumist ega ülesütlemist tõendanud.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus

asuda seisukohale, et lepingud on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu

kahjuhüvitise nõuet 81 eurot ruuteri Inteno DG200A eest ja kahjuhüvitise nõuet 99 eurot

digiboksi Arris VIP5305 eest. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 180 euro väljamõistmiseks

kostjalt rahuldamata.

8. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista 129,94 eurot:

1) arve nr XXX alusel järgmised summad: 20,07 eurot internet aadressil XXX; 2,99 eurot

ruuteri DG200 üür; 10,70 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,64 eurot digiboksi Arris

üür. Kokku 35,40 eurot.

2) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 21 eurot

internet aadressil XXX; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil

XXX; 1,99 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 38,98 eurot.

3) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 3,62 eurot

internet aadressil XXX; 5,24 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal;

2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot

digiboksi Arris üür. Kokku 26,84 eurot.

4) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 6,33 eurot

ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13

eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 24,31 eurot.

5) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 1,15 eurot

ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 0,54 eurot ruuteri DG200 üür; 2,36

eurot TV teenused aadressil XXX; 0,36 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 4,41 eurot.

Kohus selgitas hagejale, et kostjale osutatavateks teenusteks on olnud: internet ja TV teenused.

Samuti nähtub, et hageja nõuab ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal. Kohtule

esitatud arvetelt nähtuvad järgmised teenuspaketid: e-Kodu ja TV teenuste minipakett (dtl 52–

56). Hageja ei ole hagis välja toonud ega tõendanud, millal need lepingud sõlmiti ja mis oli

osutatud teenuste hind. Samuti on välja toomata ja tõendamata nende lepingute lõppemise

asjaolud. Kohus selgitas, et teenuseosutaja poolt koostatud arved ei tõenda lepingu sõlmimist

poolte vahel (dtl 126). Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb mh välja tuua ja tõendada

järgmised asjaolud (dtl 127):

6 (7)

1) kostjale osutati teenuseid, mis on märgitud kohtule esitatud arvetel. Vastavad lepingud

ja hinnakirjad tuli hagejal kohtule esitada (sh e-Kodu ja TV teenuste minipakett).

2) mis hinnaga kohtule esitatud arvetel märgitud teenuseid kostjale osutati (viidata

lepingupunktile või hinnakirjale).

3) mis teenus on ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; millisest lepingust see

teenus tuleneb ja millises teenuse hinnas pooled kokku leppisid.

4) esitada kohtule tõendid, millest nähtub, et Telia piiras kostja internetiteenuseid alates

06.02.2020 ja TV teenuseid alates 01.04.2020.

5) millises igakuises tasus (üüris) pooled kokku leppisid digipoksi Arris VIP5305 osas ja

viitama vastavale lepingule. Kohus selgitas hagejale, et üüritasu nõude aluseks olevad

asjaolud on välja toomata ja tõendamata.

Hageja vastavaid asjaolusid välja ei toonud ja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus tõi

kohtuotsuse p-s 6 välja, et ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud

tingimused. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu kohtule esitatud

arvetel märgitud nõuded (sh e-Kodu ja TV teenuste minipaketi osas ning ühenduse säilitamise

tasu nõue). Vastavaid lepinguid ja hinnakirja ei ole kohtule tõendina esitatud. Ka digiboksi ja

ruuteri üüritasu nõuete aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Eeltoodust

tulenevalt jääb hagi 129,94 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.

9. Kuivõrd lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Arvestades, et

hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb hagi rahuldamata ka viivisenõude osas.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)