2-22-143901/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-143901

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X.L-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

590,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja X.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X.L-i vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (6)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X.L-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 30.01.2023 ja hagi

täpsustuse 16.03.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 306,58 eurot, 11.11.2022

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 179,86 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot (dtl 70, 82,

menetlusse võetud nõuded). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõude

306,58 eurot tasumata osalt määraga 0,066% päevas alates 12.11.2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 16. märtsil 2023 (16.03.2023 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded).

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 29. mail 2018 Telia seadmete

kasutuslepingu nr 723943, mille kohaselt andis Telia Eesti AS kostjale üle kasutamiseks

lepingus toodud seadmed, s.o digiboksi Arris VIP1113 ja ruuteri Inteno DG200A.

Kostja pärast lepingu ülesütlemist seadmeid ei tagastanud. Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt

loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu, kui klient ei

tagasta seadet või ei võimalda Telial seadet lepingu kohaselt ära viia 30 päeva jooksul lepingu

lõppemisest. Sellisel juhul loobub Telia seadme tagastamise nõudest ja nõuab kliendilt selle

asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning Teliale tekitatud

kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Seadmete kasutuslepingu kohaselt on

lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme ruuteri Inteno DG200A eest 2. aastal 81 eurot ja

seadme digiboksi Arris VIP1113 eest 74,25 eurot. Kuna kostja ei tagastanud Teliale kasutusse

võetud seadmeid, siis esitas Telia pärast lepingute ülesütlemist kostjale 30.04.2020 arve nr

05202002206145, mis sisaldas mh kahjuhüvitist summas 74,25 eurot ja 30.06.2020

kahjuhüvitise arve nr 07202003183614 summas 81 eurot. Arve nr 05202002206145 sisaldas

lisaks kahjuhüvitisele järgmist: eKodu ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 1,15

eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür ruuter DG200 0,54 eurot (01.04.2020–

06.04.2020); TV teenused Pagari tn 7 1,09 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür

digiboks Arris 0,36 eurot.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 27. juulil 2018 liitumislepingu nr

27686562 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmimisega sai kostja

mobiiltelefoni Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM ning kohustus kasutama 24 kuud Telia

kõneteenus- ja/või mobiilse Interneti paketti. Mobiiltelefoni maksumus Telia kodulehe järgi oli

199 eurot. Kostja pärast lepingu ülesütlemist telefoni ei tagastanud. Lepingu ennetähtaegse

lõppemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu summas 149 eurot. Käsitlustasu summa

on Telia klientidele mõeldud seadme tavahind. Mobiiltelefoni käsitlustasu 149 eurot on

arvestatud telefoniväärtusest sõltuvalt arvestades seadme tavalist kulumist 24 kuise perioodi

jooksul. Telia Eesti AS väljastas pärast lepingute ülesütlemist kostjale arve nr B20043189634

(maksetähtaeg 20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 149 eurot, teenus Samsung Galaxy J3

2017 Dual SIM käsitlustasu).

2 (6)

1.3. Kostja oli võlas kolme järjestikuse arve tasumisega, mistõttu teavitas Telia Eesti AS

kostjat 19.03.2020 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia Eesti AS tähtpäeva saabunuks 6. aprillil 2020.

Lepingu ülesütlemise aluseks olevad arved tasus kostja pärast lepingute ülesütlemist.

1.4. Telia Eesti AS loovutas 27. mail 2022 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

1.5. Üldtingimuste kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist

määraga 0,066% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 0,066% päevas

arve nr B20043189634 (maksetähtaeg 20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 149 eurot,

viivise arvestamise periood 21.05.2020–11.11.2020), arve nr 05202002206145 (maksetähtaeg

20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 76,58 eurot, viivise arvestamise periood 21.05.2020–

11.11.2022), arve nr 07202003183614 (maksetähtaeg 20. juuli 2020, tasumisele kuuluv summa

81 eurot, viivise arvestamise periood 21.07.2020–11.11.2022) tasumata jätmise eest 179,86

eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,066% päevas alates 12.

novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja saatis kostjale pärast lepingu ülesütlemist kolm võlateatist. Hagiavalduse kohaselt oli

10. juunil 2022 saadetud kirja maksumus 20 eurot, 11. augustil 2022 saadetud kirja maksumus

5 eurot ja 19. oktoobril 2022 saadetud kirja maksumus 5 eurot. Eeltoodut arvestades palub

hageja kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja hagi täiendused koos menetlusse võtmise kohtumäärusega

kätte tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.03.2023 (TsMS § 313 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 24. aprillil 2023. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

3 (6)

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri).

Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud

tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse

teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt

signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse

osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett

sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse

lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused.

Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama järgmist: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus

selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava

teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside

mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;

teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid,

paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse,

kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide

lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasunõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud (vt ka P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 635, p 3.2.1. bb). Kui aga

lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis

muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega

vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud

seadmete kasutuslepingu nr 723943 (dtl 23, 24). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu

kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme digiboksi Arris VIP1113. Digiboksi maksumuseks

oli 99 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 99 eurot, 2. aastal

74,25 eurot ja alates 3. aastast 24,75 eurot. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse ka

seadme ruuteri Inteno DG 200A. Ruuteri maksumuseks oli 108 eurot ja seadmelepingu

rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 108 eurot, 2. aastal 81 eurot ja alates 3. aastast 27

eurot. Seadmete kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete kasutuslepingu kohaselt rakenduvad

seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja ärikliendile (dtl 23). Vastavad

kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 48, 49). Kohus loeb eeltoodud asjaolud

esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr 723943 näol on tegemist asja

üürilepinguga.

6.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 27.07.2018 sõlmitud

mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu (dtl 25–27). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt soetas kostja seadme Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM (dtl 26). Komplekti

tähtaeg oli 24 kuud (dtl 25). Komplekti kuutasu suurus sõltub kliendi poolt valitud seadmest ja

4 (6)

teenustest (komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei

lisandu intressi) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Telia kõneteenus-

ja/või mobiilse interneti paketti. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient

tasuma käsitlustasu summas 149 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega

seoses Telialt saadud seadme(te) maksumus ja/või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa

on Telia kliendile mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme sellest hinnast

soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti ennetähtaegsel

lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu

täitmise ajal tasutud maksumuse võrra (dtl 26). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi

alusel tuvastatuks.

7. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud lepingud öeldi erakorraliselt üles alates 06.04.2020

(dtl 20, 91).

Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud seadmete kasutuslepingule nr 723943

kohalduvate kasutustingimuste Üür era- ja ärikliendile p 2.1. näeb ette, et Telia annab kliendile

seadme üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse või

teenuspaketi (teenus) kasutamiseks. Punkt 2.2.1 näeb ette, et klient on kohustatud tasuma

seadme kasutamise eest igakuiselt hinnakirjas toodud üüri Telia poolt esitatud arve alusel

seadme kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Kasutustingimuste p 5.2.

kohaselt on Telial õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse

seadme osas üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette mh kui: 5.2.1 klient

rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) või; 5.2.2

kliendil on tekkinud võlgnevus Telia ees muudest lepingutest tulenevalt või; 5.2.3 lõpeb

lepingus märgitud teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping (dtl 48 jj).

Hageja tugineb sellele, et kostja oli võlas kolme järjestikuse arve tasumisega, kuid tasus

nimetatud arved Teliale pärast lepingute ülesütlemist, s.o 10.04.2020 (dtl 68, 91). Hageja viitab

lisale 9, kuid nimetatud lisast ei nähtu, et kostja oli enne lepingute ülesütlemist võlgnevuses

kolme järjestikuse arve tasumisega. Lisa 9 on Telia vastus hageja päringule (dtl 73). Lisaks

tugineb hageja sellele, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata kostjale

teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva.

Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on

piiratud üks kuu. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud Telia liitumislepingut

eraldi üles ütlema. Hageja on tuginenud erinevatele ülesütlemise alustele – kasutustingimuste

p-le 5.2.1. (dtl 91, 49) ja üldtingimuste p-dele 6.7.2. ja 6.9 (dtl 91, 39).

Kohus on korduvalt määranud hagejale tähtaegu lepingute ülesütlemise aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks (dtl 63, 87). Kohus on hagejale mh selgitanud, et kui lepingu

rikkumise aluseks oli kolme üksteisele järgneva makse mitte tasumine, tuli hagejal selgelt välja

tuua, millise kolme järjestikuse maksega kostja viivituses oli ja nende maksete sissenõutavaks

muutumise ajad. Hagejal tuli iga lepingu puhul eraldi välja tuua asjaolud, millest nähtub, et

lepingud öeldi kohaselt üles. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule

tõendeid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et lepingud on kehtivalt üles öeldud.

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu käsitlustasu nõuet summas 149 eurot mobiiltelefoni

Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM eest, kahjuhüvitise nõuet 81 eurot ruuteri Inteno DG200A

eest ja kahjuhüvitise nõuet 74,25 eurot digiboksi Arris VIP1113 eest. Eeltoodust tulenevalt

jääb hagi 304,25 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.

5 (6)

8. Hageja 15.06.2023 vastusest nähtub, et arve nr 05202002206145 sisaldas lisaks

kahjuhüvitisele (74,25 eurole) järgmist: eKodu ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal

1,15 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür ruuteri DG200 eest 0,54 eurot (01.04.2020–

06.04.2020); TV teenused Pagari tn 7 1,09 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür

digiboksi Arris eest 0,36 eurot. Arve kokku 77,39 eurot, millest arvestati maha ettemaks 0,81

eurot. Arve alusel oli tasumisele kuuluv summa 76,58 eurot.

Kohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et kostjaga on eelnimetatud teenuste

osutamiseks lepingud sõlmitud. Vastavad lepingud ja hinnakirjad tuli kohtule esitada (sh e-

Kodu ja põhipakett mini). Hageja vastavaid asjaolusid välja ei toonud ja kohtule tõendeid ei

esitanud. Kohus selgitas hagejale, et teenuseosutaja poolt koostatud arved ei tõenda lepingu

sõlmimist poolte vahel (dtl 116). Kohus tõi kohtuotsuse p-s 6 välja, et ESS § 951 ja 96

sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Kohus leiab, et hageja ei ole

tõendanud, et tal on kostja vastu kohtule esitatud arvel nr 05202002206145 märgitud nõuded

(sh TV teenused ja e-Kodu ühenduse säilitamise tasu nõue). Vastavaid lepinguid ja hinnakirja

ei ole kohtule tõendina esitatud. Ka digiboksi ja ruuteri üüritasu nõuete aluseks olevad asjaolud

on välja toomata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 2,33 euro väljamõistmiseks

kostjalt rahuldamata.

9. Kuivõrd lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Arvestades, et

hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb hagi rahuldamata ka viivisenõude osas.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)