Legislator Case Law & Legislation
2-24-18842/9 AI generated

2-24-18842/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-24-18842/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-18842/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
family asylum Nigerian asylum application church asylum collective asylum action for reduction in succession forced heir
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

Valga kohtumaja

kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-24-18842

Tsiviilasi

L.K. hagi P.K. ja M.J. vastu osa tagastamiseks ja

tahteavalduste asendamiseks

Tsiviilasja hind

2x3500 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: L.K. (isikukood XXX), lepingulised esindajad: v.adv

Ott Saame (isikukood XXX) ja adv Helen Hääl (isikukood

XXX)

Kostjad: P.K. (isikukood XXX) ja M.J. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Kohustada P.K.-d tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus, et

2.1.

avada P.K. ja L.K. ühine väärtpaberikonto P.K. ja L.K. nimel, ja

2.2.

kustutada P.K. XXX OÜ (registrikood XXX) osanike nimekirjast 2505 eurose

nimiväärtusega osa omajana ning kanda P.K. ja L.K. XXX OÜ osanike nimekirja 2505

eurose nimiväärtusega osa ühiste omajatena, kandes XXX OÜ osa P.K. ja L.K. nimele

avatud väärtpaberikontole.

3. Kohustada M.J.-i tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus, et

3.1.

kustutada M.J. XXX OÜ osanike nimekirjast 51 eurose nimiväärtusega osa

omajana, ja

2-24-18842

3.2.

kanda P.K. ja L.K. XXX OÜ osanike nimekirja 51 eurose nimiväärtusega osa ühiste

omajatena, kandes XXX OÜ 51 eurose osa P.K. ja L.K. nimele avatud

väärtpaberikontole.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta Tartu Maakohtu 13.12.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna

kohaldatud XXX OÜ osadele seatud arest ja blokeerimine jõusse kohtuotsuse

täitmise tagamiseks. P.K. ja M.J. võivad osasid käsutada kohtuotsuse täitmiseks

eelpool toodud osas.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. L.K. (hageja) esitas 12.12.2023 Tartu Maakohtule hagi P.K. (kostja I) ja M.J.-i (kostja II)

vastu osaühingu osa tagastamiseks vajalike tahteavalduste tegemise nõudes ja Eesti

väärtpaberite registris ühise konto avamiseks vajalike tahteavalduste tegemise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I abielus alates 1974. aastast ning abikaasade vahel

kehtib varaühisuse varasuhe. XXX OÜ (rk XXX) kanti äriregistrisse XX.XX.XXXX. Hageja

ja kostja I abielu on faktiliselt lõppenud, kuid kestab õiguslikult veel edasi. Äriregistri

andmetest nähtuvalt viis kostja I XXX OÜ osad .XX.XX.XXXX Eesti väärtpaberite

registrisse. Kostja I võõrandas 15.11.2023 XXX OÜ osast 2% kostjale II (kostja I

elukaaslane). Hagejale sellest keegi ei teatanud, hageja nõusolekut selleks tehinguks ei

küsitud. Seega on kostja I võõrandanud hageja ja kostja I ühisvarasse kuuluvast XXX OÜ

osast osa ilma hageja nõusolekuta. XXX OÜ osast osa võõrandamise käsutustehing on PKS §

31 lg 1 kohaselt tühine ning hageja saab esitada kostja I vastu nõude XXX OÜ osa

ühisvarasse tagastamiseks vajalike tahteavalduste asendamiseks PKS § 28 lg 4 alusel. Kostja

II suhtes saab hageja aga nõuda XXX OÜ osa ühisvarasse tagastamist ja selleks vajalikke

tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt.

Hageja taotles kohustada:

-

P.K.-d tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale, et avada ühine

väärtpaberikonto P.K. ja L.K. nimele või alternatiivselt L.K. nimele;

-

P.K.-d tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registrile kustutada XXX OÜ osanike

nimekirjast 2505 eurose nimiväärtusega osa omajana ning kanda P.K. ja L.K. XXX OÜ

osanike nimekirja nimetatud osa ühiste omajatena, kandes XXX OÜ osa P.K. ja L.K.,

alternatiivselt L.K., nimele avatud väärtpaberikontole;

-

M.J.-i tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale kustutada M.J. XXX OÜ

osanike nimekirjast 51 eurose nimiväärtusega osa omajana ning kanda P.K. ja L.K. XXX

Lk 2 / 3

2-24-18842

OÜ osanike nimekirja nimetatud osa ühiste omajatena, kandes XXX OÜ 51 eurose osa

P.K. ja L.K., alternatiivselt L.K., nimele avatud väärtpaberikontole.

3. Tartu Maakohtu 13.12.2024 määrusega arestiti ja blokeeriti kostjate nimele registreeritud

XXX OÜ osad ja saadeti hagi tagamise määrus täitmiseks registripidajale.

4. Tartu Maakohtu 14.01.2025 määrusega võeti menetlusse L.K. hagi P.K. ja M.J.-i vastu

nõuetega: 1) kohustada P.K.-d tahteavalduse tegemiseks Eesti väärtpaberite registrile ühise

väärtpaberikonto avamiseks L.K.-ga, P.K. kustutamiseks osanike nimekirjast osaühingu XXX

2505 eurose nimiväärtusega osa omajana ja L.K. ja P.K. osaühingu XXX 2505 eurose

nimiväärtusega osa ühiste omanikena nimekirja kandmiseks ja selle L.K. ja P.K. ühisele

väärtpaberikontole kandmiseks ning 2) kohustada M.J.-i tahteavalduse tegemiseks Eesti

väärtpaberite registrile M.J.-i kustutamiseks osanike nimekirjast osaühingu XXX 51 eurose

nimiväärtusega osa omajana ja L.K. ja P.K. osaühingu XXX 51 eurose nimiväärtusega osa

ühiste omanikena nimekirja kandmiseks ja selle L.K. ja P.K. ühisele väärtpaberikontole

kandmiseks.

5. Kostjad võtsid 04.02.2025 esitatud ühises vastuses hagi õigeks.

PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb hagi rahuldada.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS §

444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

7. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hagi tagamise jätkumine on

lahendi täitmise tagamiseks vajalik, et osa saaks tagastatud hageja ja kostja I ühisvara hulka.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist.

9. Hageja soovib TsMS § 162 lg 1 alusel kulude jätmist kostjate kanda. Hageja õigusabikulu on

1350 eurot koos käibemaksuga ning tasutud riigilõiv 910 eurot. Kuigi see teeb kokku 2260

eurot, taotleb hageja 2890 euro väljamõistmist.

10. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks ning leiavad, et nad ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

11. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 102 lg 1 lähtudes on tegemist abieluasjaga. Kohus jätab seetõttu menetluskulud

poolte endi kanda. Seda ei saa pidada ebaõiglaseks, sest asjaoludest nähtuvalt oli tegemist

poolte ühisvaraga seotud vaidlusega, mistõttu ka menetluskulud on kantud ühisvara arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Lk 3 / 3