4-25-1117/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1117 (231725000181)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

Nikolai Mozolski väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1

järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 21. veebruari 2025 otsus

väärteoasjas nr 2317,25,000181, millega Nikolai Mozolskit

karistati LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks

Menetlusalune isik

Nikolai Mozolski – isikukood: 38810280321; elukoht:

xxx; Eesti Vabariigi kodanik; e-post: xxx

Kaitsja

Indrek Sirk

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 21. veebruari 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2317,25,000181, millega Nikolai Mozolskit karistati LS § 223 lg 1

alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

2. Teha uus otsus, millega karistada Nikolai Mozolskit LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400

eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606

Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor pangas, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 4100081886.

4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

5. Menetlusaluse isiku Nikolai Mozlski kaitsja kaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale

makstud tasu.

7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti koostas 13. jaanuaril 2025 väärteoprotokolli nr

20250113225701, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Nikolai Mozolski 3 jaanuaril 2025 kella

11.09 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli tee Punase tn ja Laagna tee vahel suunaga

Laagna tee mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, oli hooletu

ega hoidnud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, viis sõiduki

meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse (driftis), mille tulemusel kaotas

juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunas liikuva bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku

tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist Scania ja poolhaagisest Krone.

Liiklusõnnetusega tekitas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le,

Swedbank Liising AS-le ja OÜ-le Misinar (varalise kahju tekkimine on fikseeritud

videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsioonidega). Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg-s 1 sätestatud nõuet, millega pani toime LS

§ 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. N. Mozolski esitas 26. jaanuaril 2025 vastulause.

3. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 5. veebruaril 2025 uue väärteoprotokolli nr

20250113225701, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Nikolai Mozolski 3 jaanuaril 2025 kella

11.09 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli tee Punase tn ja Laagna tee vahel suunaga

Laagna tee mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud

oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid,

ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas

sõiduki üle juhitavuse ja kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud

bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis

koosnes veokist Scania ja poolhaagisest Krone. Liiklusõnnetusega tekitas varalise kahju AS

SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ-le Misinar (varalise

kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja

eelkalkulatsioonidega). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg-s 1 ja §

50 lg 3 p-s1 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 21. veebruari 2025 otsusega

väärteoasjas nr 2317,25,000181 karistati N. Mozolskit LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 2-kuuks.

5. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 24. märtsil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku

kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.

6. Kaebuse esitaja palub tühistada N. Mozolski otsuse tema karistamise osas ja lõpetada

menetlus LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teda

on karistatud väärteoasjas tehtud otsusega teo eest, mille kohta talle ei ole koostatud

väärteoprotokolli. Nimelt sätestab VTMS § 87 üldpõhimõtte, et väärteoasja arutatakse

väärteoprotokolli piirides. 21. veebruari 2025 otsuses väärteoasjas viidatakse, et see on tehtud

5. veebruaril 2025 Ragnar Jänese koostatud väärteoprotokolli alusel. Samas teokirjeldus, mis

kasutatud 21. veebruari 2025 otsuses ei vasta 5. veebrurari 2025 väärteoprotokollis kajastatud

kirjeldusele. 21. veebruari 2025 otsuses on tuginetud 13. jaanuari 2025 väärteoprotokollis

kirjeldatud väärteoetteheitele. Seega kui kohus tuvastab, et väärteoasjas tehtud otsuses

kirjeldatud teo kohta ei ole menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli, siis ei saa

kaebemenetluses kohus hakata menetlusalust isikut karistama mingi muu teo eest. Seega tuleb

ainuüksi sellel alusel otsus väärteoasjas tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

7. Menetlusalune isik ei ole tahtlikult liiklusnõudeid rikkunud. Kaebuse esitaja möönab, et

temast endast tuleneval põhjusel kaotas ta oma sõiduki üle kontrolli, kuid menetlusalune isik

ei teinud seda tahtlikult ning ammugi mitte „meelelahutuslikel eesmärkidel“. See oli tingitud

tema sobimatutest juhtimisvõtetest halbades ilmastikutingimustes. Oluline on, et

menetlusalune isik ei ole rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult.

8. Kaebaja on seisukohal, et väärteoasjas otsuses viidatud LS § 16 lg 1 kirjeldatud nõuete

rikkumist ei ole ka 5. veebruari 2025 koostatud väärteoprotokolli väärteokirjelduses. Samuti

on kaebaja hinnangul põhjendamatu etteheide LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumises –

menetlusalune isik kasutas tõepoolest sobimatuid liiklemisvõtteid ning väiksema sõidukiiruse

korral oleks kokkupõrge jäänud toimumata, kuid nimetatud sätte sisuks on kiiruse valikul

tagada see, et juht suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva

etteaimatava takistuse ees. Mingeid takistusi menetlusaluse isiku ees ei olnud, ta põrkas

kokku hoopis vastassuunavööndis liikunud teise sõidukiga. Liiklusõnnetus toimus seetõttu, et

menetlusalune isik ei liikunud pärisuunavööndis (st tee paremal poolel), vaid kaldus välja oma

sõidurajalt ja sõitis seetõttu vastassuunavööndisse – need kohustused on sätestatud LS § 14 lg

1 ja § 45 lg 1 ja lg 3.

9. Liiklusõnnetuse menetlemine ja väärteomenetluse alustamine oli põhjendamatu ning

vastuolus Politsei- ja Piirivalveameti tavapraktikaga. LS § 169 sätestab alused, millal on

liiklusõnnetusest politseile teatamine vajalik ja millal mitte. Ühtegi liiklusõnnetusest politseile

teatamise alust antud juhul ei esinenud ja sellele ei ole viidatud ka üheski

menetlusdokumendis. Vabariigi Valitsus on 05.07.2018 määrusega nr 54 kehtestanud

„ „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra ning

liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse“. Sealt on oluline § 3 lg 1, mis sätestab, et

sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet: 1) registreerib liiklusõnnetuse, milles isik sai vigastada

või hukkus; 2) liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lg 5 alusel tuleb politseile teatada.

Politsei- ja Piirivalveamet on ka meedias väljendanud, et nad ei tegele kindlustusjuhtumitega.

10. Karistus ei vasta teole. N. Mozolski on varem karistamata isik, kes ettevaatamatusest

kaotas auto üle juhitavuse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi kui Politsei- ja

Piirivalveamet oli õigustatud väärteomenetlust alustama, siis varem karistamata inimese

sedavõrd range karistamine ettevaatamatusest toime pandud liiklusõnnetuse eest on

põhjendamatu.

11. Lahend väärteoasjas tehti 12 tundi pärast vastulause esitamise tähtaja möödumist. Kaitsja

praktikas on korduvalt esinenud olukordi kuis Põhja prefektuur teeb väärteoasjas lahendi paari

päeva jooksul pärast vastulause esitamise tähtaja möödumist. See on toonud kaasa olukordi,

kus tähtaegselt esitatud vastulause ei jõua konkreetse asja lahendava kohtuvälise menetleja

ametnikuni ja seetõttu jääb vastulause arvestamata. Vastulause esitamise õigus on aga

menetlusaluse isiku üks põhiõigustest ning kohtuvälisel menetlejal on kohustus sellega

arvestada. Kaitsja selline praktika oli viimati väärteoasjas nr 4-24-4266.

12. Kaebuse esitaja taotleb väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Alternatiivselt muuta väärteokirjeldus

vastavaks väärteoprotokollile ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud.

13. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja I. Sirk esitatud kaebuse juurde, paludes

kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

15. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebuses esitatud väitel, mille kohaselt

liiklusõnnetuse menetlemine ja väärteomenetluse alustamine käesolevas väärteoasjas oli

põhjendamatu ning vastuolus Politsei- ja Piirivalveameti tavapraktikaga. Kaitsja esitas

kohtule tõendina kaks artiklit („Kokkuleppeta jäänud avarii osapooled saavad õnnetuse

fikseerida politseita“ ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre artikli „See

kevad tuleb liikluses plekimõlkijatele teisiti. Politsei: me ei küsi enam esimese asjana, kuidas

õnnetus juhtus“), mille kohaselt on Politsei – ja Piirivalveamet meedias väljendanud, et nad ei

tegele kindlustusjuhtumitega. LS § 169 sätestab alused millal on liiklusõnnestusest politseile

teatamine vajalik ja millal mitte. Ühtegi liiklusõnnetusest politseile teatamise alust antud juhul

ei esinenud ja sellele ei ole viidatud ka üheski menetlusdokumendis.

16. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrusega nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise,

asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise

põhimääruse“ § 3 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet registreerib liiklusõnnetuse,

milles isik sai vigastada või hukkus (p1); liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lg 5

alusel tuleb politseile teatada (p 2). Ehk siis eelnimetatud määruses reguleerib seda, millised

liiklusõnnetused Politsei- ja Piirivalveametis kohustuslikus korras registreerida tuleb. Kohtu

hinnangul ei tähenda eelöeldu aga seda, et kui eelpool loetelus väljatoodud asjaolusid ei esine,

et siis ei ole Politsei- ja Piirivalveametil justkui üldsegi õigust liiklusõnnetust registreerida.

17. LS § 169 reguleerib juhi tegevust liiklusõnnetuse korral. LS § 169 lg 4 ei sätesta otseseid

eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele, vaid määrab kindlaks

üksnes tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. Viidatud sättest

ei tulene aga keeldu politseil väärteoasja menetleda.

18. Lisaks eelöeldule kehtib väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte. Nii sätestab VTMS

§ 31 lg 1, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi

viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt

vähetähtis või puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Lisaks

sätestab VTMS § 31 lg 4, et väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on

tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja arvatud juhul, kui

väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Praeguseid

väärteoasja asjaolusid silmas pidades (liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud kahju mitmele

isikule, sõidukite vigastuste ulatust arvestades on tekitatud varaline kahju suur) ei ole alust

väita, et väärtegu on vähetähtis.

19. Seega leiab kohus, et puudub alust väita, et Politsei- ja Piirivalveametil tuleneb seadusest

tulenevalt keeld käesolevat väärteoasja menetleda.

Väärteoprotokollidega seonduv

20. Puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule on koostatud kaks väärteoprotokolli

(vastavalt siis 13. jaanuar 2025 ja teine 5. veebruarist 2025).

21. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et 13. jaanuari 2025 väärteoprotokoll ei ole kohtule

käesolevalt siduv. Peale menetlusaluse isiku vastulause esitamist on menetlusalusele isikule

süüks arvatavat väärteoetteheite teokirjeldust muudetud ja koostatud 5. veebruaril 2025 uus

väärteoprotokoll, mida on ka menetlusalusele isikule tutvustatud. Ja just 5. veebruari 2025

väärteoprotokoll on kohtule siduv. Sestap tuleb N. Mozolskile etteheidetava

väärteokirjeldusena õigeks lugeda 5. veebruari 2025 väärteoprotokollis nr 20250205225701

kirjeldatud rikkumise kirjeldus järgmises sõnastuses: „juhtis mootorsõidukit BMW 530D

XDRIVE registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale

vastavaks, sõidukiiruse valikule ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas sõiduki üle juhtivuse ja kaldus

vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas

kokku tema kõrval reas liikunud autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest

KRONE. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-

le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud

videosalvestisega, fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsiooniga.“

22. On kahtlemata kahetsusväärne, et kohtuvälise menetleja 21. veebruari 2025 otsus

väärteoasjas sisaldab teokirjeldust, mis võetud esialgsest, s.o 13. jaanuari 2025

väärteoprotokolli teokirjeldusest, kuid VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise

menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies

ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133

loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87

kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise

tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12).

23. Kohus ei nõustu aga kaitsja kohtuistungil väljendatuga, mille kohaselt ei saa maakohus

olla selline kohtuaste, kus parandatakse kohtuvälise menetleja vigu. Väärteomenetluses on

õigusemõistmise funktsioon antud ka kohtuvälisele menetlejale. Samas on karistatud isikule

tagatud võimalus asja täiemahuliseks lahendamiseks kohtus. Ja VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt

peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest

peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest. VTMS § 87 kohaselt on

kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada

seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Viidatud säte ei piira aga kohtu rolli

materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS § 133 p 4 kohaselt

väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu

andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Tulenevalt VTMS § 132 p-st

2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue

otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu

rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel.

24. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja

lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt

üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise

menetleja otsus (või väärteomenetluse lõpetamise määrus). VTMS § 74 lg 1 kohaselt tuleb

kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo

toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus ja viide otsuse tegemise aluseks olevale

väärteoprotokollile. VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka

karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja

on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70

sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist.

25. Praegusel juhul nähtub 21. veebruari 2025 üldmenetluse otsusest väärteoasjas nr

2317,25,000181 viide 5. veebruari 2025 väärteoprotokollile, kuid kahetsusväärselt on väärteo

teokirjeldus 13. jaanuari 2025 väärteoprotokollist. Samas rikutud õigusnormid on samad, mis

5. veebruari 2025 väärteoprotokollis.

26. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu

rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.

27. Kohtu hinnangul on praegusel hetkel oluline, et väärteootsusest nähtub, et otsus on

koostatud väärteoasjas nr 2317,25,000181 menetlusaluse isiku N. Mozolski suhtes, on olemas

ka viide 5. veebruari 2025 väärteoprotokollile ja seega on see otsus siiski seostatav otsuse

aluseks olnud väärteoprotokolliga. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olulise rikkumisega

VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuivõrd vale väärteoetteheite teokirjelduse kajastamine 21.

veebruari 2025 kohtuvälise menetleja esindaja otsuses ei ole kaasa toonud ebaseaduslikku või

põhjendamatut otsust.

28. Nii on N. Mozolskile 5. veebruari 2025 väärteoprotokolli tutvustatud ja lähtuvalt nii

kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja seisukohtadest, on

arusaadav, et ka kaitseõiguse tagamiseks on N. Mozolskile inkrimineeritavate väärteo

faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Kuivõrd väärteoprotokolli on

tutvustatud, menetlusalusel isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga juba kohtuvälise

menetluses ning ka maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki

kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on N. Mozolski kaitseõigus olnud tagatud.

29. Isegi kui jaatada, et tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, ei kujuta

menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvalt

väärteomenetluse lõpetamise alust (3-1-1-53-08) Oluline menetlusõiguse rikkumine annab

aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses

kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2018 kohtuotsus asjas nr 3-1-1-53-08 p 5). Üksnes sellisel

juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades aga, et maakohus

tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 lahendab väärteoasja algusest peale ja täies ulatuses ning on

VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega, on nimetatud puudus

kõrvaldatav kohtumenetluses.

N. Mozolski teo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi

30. 5. veebruari 2025 koostatud väärteoprotokolli nr 20250205225701 kohaselt heidetakse

N. Mozolskile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE

registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks,

sõidukiiruse valikule ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse

ees, mida juht pidi ette aimama, kaotas sõiduki üle juhtivuse ja kaldus vastassuuna vööndisse,

kus põrkas kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas

liikunud autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest KRONE. Oma

tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank

Liising AS-le ja OÜ Misinarile. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud videosalvestisega,

fotodega, tunnistaja ütlustega ja eelkalkulatsiooniga. Sellega rikkus N. Mozolski LS § 16 lg 1

ja LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja tema tegu vastab LS § 223 lg 1 tunnustele.

31. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse

valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama.

32. LS § 223 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Seega LS § 223 lg 1 ettenähtud

väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

33. Puutuvalt N. Mozolskile inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt

tuvastada, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks

juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene

vigastada, surma või tekib varaline kahju.

34. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et N. Mozolski juhtis väärteoprotokollis märgitud

ajal ja kohas mootorsõidukit BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga XXX. Seda

kinnitavad nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka sündmuskoha vaatluse käigus koostatud

liiklusõnnetuse akt.

35. N. Mozolski ei eita liiklusõnnetuse põhjustamist. Nii ei eita menetlusalune isik sõiduki

juhtimise fakti, ebaõige sõidukiiruse valiku ja ilmastikuolude (lumised) tõttu sõiduki üle

juhtivuse kaotamist ja selle tulemusel vastassuuna vööndisse sõitmist, mille tagajärjel põrkas

kokku otse liikunud bussiga MAN, mis omakorda põrkas kokku tema kõrval reas liikunud

autorongiga, mis koosnes veokist SCANIA ja poolhaagisest KRONE. Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le

ja OÜ Misinar’ile.

36. Menetlusaluse isiku ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokollist, SEBE bussi salvestuse

ja Tallinna linnakaamera vaatlusprotokollidest (vaadeldud SEBE bussi salvestust ja Tallinna

linnakaamera salvestust, millelt nähtuvad liiklusõnnetuse asjaolud), liiklusõnnetusest tehtud

fotodelt nähtuga on tõendamist leidnud, et N. Mozolski poolt juhitud sõiduki liikumise

tagajärjel sai vigastada N. Mozolski poolt juhitud mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga

XXX, buss MAN registreerimismärgiga XXX, veok Scania registreerimismärgiga XXX koos

haagisega Krone registreerimismärgiga XXX. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja

liiklusõnnetusest tehtud fotodel nähtuvad ka eelnevalt nimetatud sõidukite kahjustused, mis

omakorda kinnitavad varalise kahju põhjustamist AS SEB Liisingule, Luminor Liising AS-le,

Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Bussile MAN tekkinud varalise kahju kinnitavaks

tõendiks on ka eelkalkulatsioon, mille kohaselt on esialgne kahju üle 29 000 euro.

37. Seega on N. Mozolski põhjustanud liiklusõnnetuse LS § 2 p 32 mõttes.

38. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule

heidetakse ette LS § 16 lg 1 rikkumist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 16 lg 1 kui üldine liikluses

hoolsuskohustust sätestav norm ei sisusta praeguses asjas seejuures kohtu hinnangul

iseseisvalt rikkumist, olles kasutatav vaid abivahendina teiste normide tõlgendamisel.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist. Kohtu hinnangul rikkus

N. Mozolski LS § 50 lg 3 p 1 nõuet. Viidatud säte näeb kokkuvõtlikult ette, et juht peab

kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud

kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki

seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse

ees, mida juht pidi ette aimama. 5. veebruari 2025 väärteoprotokollist on võimalik järeldada,

et N. Mozolskile heidetakse ette teo toimepanemist ettevaatamatusest ehk hoolsuskohustuse

rikkumist.

39. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata

ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma

hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on öelduga haakuvalt leidnud, et näiteks juhul, mil isikule heidetakse ette raskete ilmastiku- ja

teetingimuste korral ebaõige sõidukiiruse valikut, mis viis varalise kahju põhjustamiseni,

tuleb hinnata, milline oleks olnud keskmise mõistliku sõidukijuhi kiirusevalik, et tagada

kontroll sõiduki üle, sh võimalus pidurdada ja takistuse ees peatuda. Neid seisukohti

arvestades tuleb käesoleva kohtuasja tehiolude kohta märkida järgmist.

40. Väärteoasjas ei ole menetlusalusele isikule esitatud etteheidet selles, et ta ületas sellel

teelõigul kehtivat piirkiirust. Menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse rikkumine LS § 50 lg 3 p

1 kontekstis seisneb selles, et mootorsõidukit juhtides ei kohandanud ta oma sõiduki kiirust

olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid

liiklusolusid selliselt, et tal oleks võimalik ohutult peatuda, vältimaks kokkupõrget. Tallinna

linnakaamera videosalvestise põhjal on tuvastatav, et teised sõidukid pööret teostades ei kaota

sõidukite üle juhitavust ja teevad pööret aeglasel kiirusel. N. Mozolski poolt juhitud sõiduk

kaotab kohe pöörde tegemisel juhitavuse. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et

menetlusaluse isiku kui mootorsõiduki juhi reageerimisvõimalused ohuolukorras olid piiratud

tema enda tegevuse ehk valede sõiduvõtete ja vale kiiruse (isik otsustas gaasipedaali vajutada)

valimise tõttu. N. Mozolski selgitas ise, et kaotas sõiduki üle juhitavuse ja hakkas triivima.

Tahtis sõidukit stabiliseerida ja valesti tuli meelde, et peaks natukene gaasi andma, vajutama

gaasi ja teatud hetkel kaotaski sõiduk juhitavuse ja juhtus liiklusõnnetus. Seega on kohtu

hinnangul tõendatud, et menetlusaluse isiku kiirus ei vastanud ei ilmastiku ega ka

liiklusoludele, millega N. Mozolski rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Hoolsuskohustuse

rikkumisega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja sellega ka varalise kahju AS SEB Liisingule,

Luminor Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ja OÜ Misinar’ile. Kahju tekkimine on

tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetusest tehtud fotodega (nähtuvad

liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused) ja N. Mozolski ütlustega. Bussi MAN osas

on tekkinud varalise kahju kinnitavaks tõendiks on ka eelkalkulatsioon, mille kohaselt on

esialgne kahju üle 29 000 eurot.

41. Kohtu hinnangul rikkus N. Mozolski liiklusnõudeid ettevaatamatusest hooletuse vormis.

N. Mozolski pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, valides vale sõidukiiruse ja

ilmastikutingimustele mittevastavad sõiduvõtted, mille tagajärjel kaotas sõiduki üle juhtivuse.

Nii selgitas N. Mozolski ka kohtuistungil ise, et kaotas sõiduki üle juhitavuse ja hakkas

triivima. Tahtis sõidukit stabiliseerida ja valesti tuli meelde, et peaks natukene gaasi andma,

vajutama gaasi ja teatud hetkel kaotaski sõiduk juhitavuse ja juhtus liiklusõnnetus. N.

Mozolski lisas sedagi, et sõiduk oli ostetud 1 kuu enne käesolevat juhtumit, töötab välismaal,

siis oli ka selle sõidukiga vähe sõitnud. Kohus järeldab eelöeldust, et N. Mozolski valiski

valed sõiduvõtted ja vale sõidukiiruse, sh ei arvestanud ka sõiduki eripäradega – sõiduk oli N.

jaoks uus. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklus- ja ilmastikuoludega vastavaks,

pidanuks N. Mozolski arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus

ja tekkida varaline kahju. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanuks

ta kahju saabumise võimaluse ära tundma. Ka tagajärg on seega põhjustatud hooletusest.

Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega vastavaks, pidanuks N. Mozolski

arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline

kahju.

42. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab N. Mozolski tegu

LS § 223 lg 1 tunnustele.

Karistus

43. LS § 223 lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Sealjuures võib antud rikkumise korral

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg 2 kohaselt 1-3 kuuks.

44. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

45. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

46. Kohtu hinnangul ei saa kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda

proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isikuga, samuti eri- ja

üldpreventiivsete eesmärkidega.

47. LS § 223 mõistes on N. Mozolski teosüü keskmises määras, Arvesse tuleb võtta, et

liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahju mitmele isikule, sõidukite vigastuste ulatust arvestades

on tekitatud varaline kahju suur. N. Mozolski enda sõiduk sai samuti kahjustada ning kuulub

mahakandmisele. Positiivne on asjaolu, et autos viibinud inimesed liiklusõnnetuses kannatada

ei saanud. Samuti ei ole N. Mozolskil kehtivaid väärteokaristusi. Tal on juhtimisõigus alates

aastast 2011. Sestap ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vajadus N. Mozolski liiklusest

kõrvaldamiseks.

48. Kohtuvälises menetluses arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust.

Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmisest

määrast madalamas määras, s.o 50 trahviühikut ehk 400 eurot. Liikluses tuleb siiski olla

tähelepanelik. Liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd vastasel juhul võivad

tagajärjed olla pöördumatud.

49. Kuna sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see

peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, kuid praegusel juhul

saab siiski nentida, et N. Mozolski on õiguskuulekas isik. Kohus arvestab, et tegemist on

esmakordse liiklusalase rikkumisega ja seega ei ole kohtu hinnangul vajalik lisakaristuse

kohaldamine. Praegusel juhul ei ole kohtul alust arvata, et menetlusalusele isikule määratud

rahatrahv keskmisest määrast veidi madalama määras ei täidaks eripreventiivset eesmärki ega

mõjutaks teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on N. Mozolski

teinud enda rikkumisest vajalikud järeldused.

50. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 otstarbekuse kaalutlustel kohus põhjendatuks ei

pea. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja vara,

mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Kõnesolevas asjas põhjustatigi

liiklusõnnetuse tagajärjel ulatuslik varaline kahju – liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada

vähemalt kolm sõidukit. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab

toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid

arvestades, et tegemist on üheaegselt mitme sõiduki rikkumisega ning mitmele inimesele

kahju tekitamisega, ei saa käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega

avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

N. Mozolski karistamata jätmine LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

51. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada N. Mozolski

valitud kaitsjale makstud tasu 1281 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud

õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust

VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata,

puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

52. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse ja teeb uue otsuse, millega karistab Nikolai Mozolskit LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot. Rahatrahv tuleb

tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor

pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100081886. Menetlusaluse isiku Nikolai

Mozlski kaitsja kaebuse jätab kohus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)