1-08-13964/103 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-13964

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15 detsember 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14 detsembril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-13964 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Kaitsja advokaat Tiia Tafenau Taotlus

T.J-i

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu T.J

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

XXX RESOLUTSIOON

Vabastada T.J (isikukood ) talle Tartu Maakohtu XXX 17.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13964 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata T.J-ile katseajaks kuni 17.04.2013.a KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada T.J täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

2 (3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata T.J-ile katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

Määrus T.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu T.J karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13964 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.11.2006.a otsusega mõistetud ärakandmata osa, mis on 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.10.2008.a ja lõpeb 17.04.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2011.a seisuga on T.J-i kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust. T.J on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 28.03.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 20.11.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 18- kuulise katseajaga.

Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles toetas T.J-i ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas ta asjaoluga, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja T.J-i suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Kuigi varasem katseaeg on kulgenud probleemselt, siis loodetavasti on esimene reaalne vangistus avaldanud tema

käitumisharjumustele positiivset mõju ja ta on motiveeritud läbima katseaja nõuetekohaselt.

Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on seadnud eesmärgiks enda käitumist muuta ja elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Ka vangistuse jooksul on ta viimasel ajal käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

3 (3)

Seetõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Vabanedes on ta olemas elukoht ja töökoht ning toetav tugi perekonna näol, kes on valmis teda moraalselt ja majanduslikult toetama, mis samuti loob paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks.

Ka kaitsja leidis, et T.J-i vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Vangistuse ajal on ta näidanud, et on suutnud oma suhtumist muuta. Võrreldes varasemaga on positiivne see, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on osalenud sotsiaalprogrammis, tööhõives. T.J-i käitumine on paranenud ja võib järeldada, et ta suudab vabaduses elada seaduskuulekalt. Vabaduses on elukoht ema ja kasuisa juures, ema ja kasusisa toetus on olemas. T.J on vabanemise korral võimalus minna tööle kasuisaga samasse firmasse. Tal on suur tõenäosus saada seal tööd abitöölisena. T.J ise on näidanud valmidust tööle asuda ja usun et ta leiab töö ka siis, kui antud töökoht mingil põhjusel teda ei võta tööle. Palun T.J vabastada enne tähtaega.

T.J ise selgitas, et kolme aasta jooksul, mis olen vanglas veetnud, on ta saanud mõtelda oma käitumise üle, olen kõigest aru saanud ja enam ei taha kuritegusid toime panna. Varasemalt oli tal karistamatuse tunne, kuid esmakordselt mõistetud reaalne vangistus on oma eesmärgi täitnud.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

T.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.J-i vangistusest enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. Teda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistuses viibib ta esimest korda. Kohus leiab, et esmakordselt vangistuses viibivale isikule võiks üle kolme aasta piikune periood olla piisav, et ta soovi korral saaks teha järeldused õiguskuuleka käitumise vajadusest. Kohtuistungil uuritud materjalide põhjal on alust asuda seisukohale, et positiivsed muutused on toimunud: kinnipeetav analüüsib enda käitumist ja on teinud järeldused põhjustest, mis on viinud teda kuritegudeni. Ta on valmis jätkama seaduskuulekalt. Eelnevat kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb T.J-ile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb T.J KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul. Arvestades hetke olukorda majanduses, võib töö leidmine olla raskenadatud, mistõttu tuleb süüdimõistetul töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust ja varasemat käitumismustrit, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. KarS § 76 lg 4 alusel katseaja pikkus määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.04.2013.a.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik