2-25-6989/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Konsultant

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6989

Tsiviilasi

Xi (X) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik X (isikukood XXX), elukoht xxx, e-post

xxx

Pankrotihaldur

Kristjan

Aava,

e-post

kristjan.aava@abpp.ee

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Xi (isikukood XXX) pankrot 13.06.2025 kell 17.00.

2. Nimetada Xi pankrotihalduriks Kristjan Aava.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.07.2025 kell 11.45. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Kohustada Xi andma võlgniku vanne 03.07.2025 kell 11.45 enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Algatada Xi kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 1537,20 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult Xilt usaldusisiku Kristjan Aava kasuks. Tasu tuleb maksta

Advokaadibüroole Palmits ja Partnerid arvelduskontole nr XXXXXXXX.

13. Hüvitada usaldusisikule Kristjan Aavale kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

724,68 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Advokaadibüroole Palmits ja Partnerid arvelduskontole nr XXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. X esitas 06.05.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 14.05.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kristjan

Aava.

3. Kristjan Aava esitas 11.06.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Aruande ning vara- ja võlanimekirja kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku

sissetulekuks on peretoetus 80 eurot kuus. Võlgnik on lesk ning avaldatud kohustused ei ole

solidaarkohustused. Samuti puuduvad võlgnikul seosed äriühingutega. Võlgniku teadaolevad

kohustused moodustavad kokku vähemalt 42 809,80 eurot. Võlgniku Swedbank AS

arvelduskonto jääk on 66,84 eurot, kontol on broneering 67,16 eurot kaardi kuutasudest.

Võlgnikule ei kuulu ühtegi sõidukit, väikelaeva, kinnisvara ega väärtpaberikontot. Võlgnikule

kuulub II pensionisamba fondid SEB Pensionifond 18+ ja Swedbank pensionifond 1980–89

sündinutele, mille saldod kokku on 7715,52 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks

kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

2

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 42 809,80 euro ulatuses. Võlgniku

sissetulekuks on peretoetus 80 eurot kuus. Muu märkimisväärne vara võlgnikul puudub.

8. Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita või nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada

menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab

asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS §

18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.

9. Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

11. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

12. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

13. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

14. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

15. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

16. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

17. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

18. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

3

Menetluskulud

19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

20. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

21. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

22. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1260 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on

esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja

arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku

tasuks 1260 eurot (9 tundi × 140 eurot), koos käibemaksuga 1537,20 eurot (PankrS § 23 lg 3

teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

24. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9 tunni eest summas 594 eurot (alustatud

pooltunde 18 × 33), s.o koos käibemaksuga 724,68 eurot.

25. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (724,68 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku

kanda jääb 812,52 eurot (1537,20 – 724,68).

Kohtu selgitused võlgnikule

26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

4

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

5