2-25-6900/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-25-6900

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), hageja (seaduslik) esindaja C

Kostja Y (isikukood XXX, Elukoha aadress: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ylt X kasuks igakuine elatis alates 05.05.2025 kuni X täisealiseks

saamiseni (xx.xx.xxxx) seadusjärgses miinimummääras. Elatise suuruse kindlaks

määramisel tuleb arvestada, et lapsetoetus hageja eest laekub teisele vanemale (mitte

kostjale) ning et laps viibib kostjaga aasta jooksul keskmiselt alla seitsme ööpäeva

kuus. Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)].

3. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2)

suuruse muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Esimest korda muutub elatise summa 01.04.2026.

4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda C pangakontole XXXXXXXXX SEB pank.

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank –

a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja

esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik

X esitas 05.05.2025 hagi Y vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt ei osale kostja hageja

ülalpidamises alates jaanuarist 2025. Hageja elab ema juures ning on täielikult ema

ülalpidamisel. Hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot, toetus laekub lapse ema arvele.

Hageja nõuab miinimummääras muutuvas suuruses elatist alates hagi esitamisest.

Harju Maakohtu 06.05.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas teda hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 15.05.2025 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti

jätmisega. Kostja ei vastanud hagile talle määratud tähtaja jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: X

(sünd. xx.xx.xxxx) on Y ja C alaealine laps, laps elab koos emaga (hageja seaduslik esindaja).

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad

lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui 3 aastat. (lg 7)

Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole

kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega

määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74

eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest

tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras

kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus.

Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01.

aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema

pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik