2-25-5409/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtuasja number

2-25-5409

Kohtuasi

O P hagi A Pi vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O P (isikukood xxx), lepinguline esindaja A M

Kostja A P (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2025. a

RESOLUTSIOON

1. Lahutada O P (isikukood xxx) ja A P (isikukood xxx) abielu.

2. Taastada O P abielu eelne perekonnanimi „A“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

Hageja soovib lahutada, sest hageja ja kostja suhted on lõppenud juba 15 aastat tagasi.

2. Kohus võttis hagi 23.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Kohus määras abieluasjas kohtuistungi 13.06.2024 ning kohustas pooli isiklikult

istungile ilmuma. Hageja avaldas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, palus

poolte abielu lahutada ning ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks.

Kostja istungile ei ilmunud. Kostjale olid kohtudokumendid sh kohtukutse kätte

toimetatud tema Rahvastikuregistri järgsele aadressile postkasti jätmisega 02.05.2025.

Kohtu põhjendused

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67

lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lõike 2 kohaselt eeldatakse

abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66

punkti 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub.

5. Kohtuistungil hageja selgitas, et hageja nägi kostjat viimati 10 aastat tagasi. Kostja

istungile ei ilmunud.

6. PKS § 67 lg 3 sätestab järgmist: „Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik.“ Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja

huvi. Kohtu hinnangul ei ole poolte lepitamine võimalik, kuna kostja on näidanud oma

suhtumist poolte vahelistesse suhetesse kohtuistungile mitte ilmumisega. Sellest

järeldab kohus, et kostjal puudub vähimgi huvi abielu jätkamise vastu.

7. Arvestades, et hageja nägi kostjat viimati 10 aastat tagasi, siis on abielulised suhted

pöördumatult lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Tulenevalt

eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 p 1 ütleb, et taastatav perekonnanimi võib olla

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on hagiavalduses palunud

taastada tema abielu eelne perekonnanimi „A“. Kuna kohtul on võimalik hageja

taotluse alusel tema perekonnanime lahutuse korral taastada, siis kohus rahuldab

hageja taotluse ja määrab, et peale lahutuse otsuse jõustumist on hageja

perekonnanimeks „A“.

9. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik