2-25-3339/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3339

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus Y pankroti väljakuulu

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X (isikukood XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Mart Kuusk

(e-post: info@volaabi.ee)

Võlgnik: Y (isikukood XXX; e-post xxx)

Usaldusisik/pankrotihaldur:

Raivo

Piirla

(e-post:

edikte@edikte.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X avaldus.

2. Kuulutada välja Y (isikukood XXX) pankrot 13.06.2025 kell 13.00.

3. Nimetada Y pankrotihalduriks Raivo Piirla.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.07.2025 algusega kell 10.00.

Üldkoosolek viiakse läbi virtuaalselt videokõne teel. Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi

pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Menetluskulud jätta Y kanda.

11. Mõista Ylt X kasuks välja menetluskulu 420 eurot.

12. Määrata usaldusisik Raivo Piirla tasuks 1 952 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõista see

välja Ylt Õigusbüroo Edikte OÜ (registrikood 10523526; arveldusarve

nr XXXXXXXX AS-is SEB Pank) kasuks.

13. Käesolev määrus saata viivitamatult avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetluskulude, usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Võlausaldaja esitas võlgniku vastu 03.03.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on

võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada avaldaja kohtulahendiga tunnustatud nõuet. Võlgniku

suhtes on käimas mitu täitemenetlust ning tema peamiseks varaks olev kinnisasi on enampakkumisel.

Kohus võttis 06.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas pärast 09.04.2025 ärakuulamist

võlgniku usaldusisikuks 11.04.2025 pankrotihaldur Raivo Piirla.

Usaldusisik esitas kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Usaldusisiku aruande järgi

võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 312 887,80 eurot, sh 189 360 eurot OÜ Revensen ees, 88

184,95 eurot Swedbank AS-i ees (mõlemad tagatud hüpoteekidega), 24 167,93 eurot X ees, 8 186,16

eurot ja 2 987,92 euro Bondora AS-i ees. Võlgniku vara arvestuslik väärtus on 380 126,90 eurot, sh

XXX, Haabneeme kinnisasja väärtus 300 000 eurot ning OÜ T osaluse väärtus ligikaudu 72 000 eurot,

muud osalused 5 064 eurot, väärtpaberid 1 552,74 eurot, arvelduskontode jäägid 5,38 eurot. Vara tegelik

väärtus on usaldusisiku hinnangul 150 000 – 200 000 euro võrra väiksem. Usaldusisik leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada, kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

Võlgnik ei ilmunud 09.04.2025 ärakuulamisele. Võlgnik selgitas kirjalikult, et tema osaühingule laekub

peagi 9,7 miljonit eurot ning selle arvelt saab tasuda kõik võlgnevused, avaldajale saab ta koheselt

tasuda 3 000 eurot. Avaldajale võlgnevust ei tasutud. 27.04.2025 täpsustas võlgnik, et tema ettevõte on

tasunud õlitöötlejale deposiidi 1 247 500 USD, mille vastu saadakse diiselkütust, mis müüakse edasi

olemasolevale ostjale (dtl 155-168). Võlgnik leiab, et makseraskused on ajutised ning ta ei ole püsivalt

maksejõuetu.

09.04.2025 istungil arutas kohus menetlusosalistega pankrotiavaldust. Avaldaja jäi oma avalduse ning

võlgnik oma vastuväidete juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole

ajutise iseloomuga ja Y on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande alusel on tuvastatud, et võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 312 887,80 eurot, sh 189 360 eurot OÜ Revensen ees, 88 184,95

eurot Swedbank AS-i ees (mõlemad tagatud hüpoteekidega), 24 167,93 eurot X ees, 8 186,16 eurot ja 2

987,92 euro Bondora AS-i ees.

Võlgniku vara arvestuslik väärtus on usaldusisiku sõnul arvestuslikult 380 126,90 eurot, sh XXX,

Haabneeme kinnisasja väärtus 300 000 eurot ning OÜ T osaluse väärtus ligikaudu 72 000 eurot. Kohus

nõustub hinnanguga, et tegelik vara väärtus arvestusliku väärtuseni ei küündi ning on ligikaudu 250 000

– 285 000 eurot ehk oluliselt madalam kohustuste koguväärtusest. Usaldusisiku hinnang sisaldas muu

hulgas ka OÜ T osaluse väärtust (arvestuslikult ca 72 000 eurot). Aruande koostamise järgselt on

29.05.2025 määrusega asjas nr 2-24-16097 välja kuulutatud OÜ T pankrot. Kohtu hinnangul on osalus

seetõttu väärtusetu ning seda ei saa arvestada võlgniku likviidse varana (vt põhjendused OÜ T kaudu

tulude teenimise kohta järgnevates lõikudes). Samuti on võlgnikule kuuluva XXX, Haabneeme

kinnisasja arvestuslik väärtus 300 000 eurot üleliia optimistlik. Arvestades kinnisvara korduvaid

ebaõnnestunud enampakkumisi ning koormatust hüpoteekidega (dtl 48) on kinnisvara reaalne väärtus

kohtu hinnangul mitte rohkem kui 250 000 – 270 000 eurot ning seegi hinnang on optimistlik. Seega

võlgniku vara tegelik väärtus on maksimaalselt ca 285 000 eurot, mis ei kata kohustusi.

Sõltumata vara ja kohustuste bilansilisest vahekorrast on võlgnik nn likviidsusmaksejõuetuses (PankrS §

1 lg 2 teine alternatiiv). Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt rahuldada tema suhtes

sissenõutavaks muutunud kohustusi ning selline olukord on püsiv. Ainus arvestatav vara on XXX

kinnisasi ning OÜ T osalus. Tegemist ei ole varaga, mida oleks võimalik likviidseks muuta ning

kohustuste täitmiseks kasutada 20 päeva jooksul.1 Pankrotistunud osaühingu osalus on sisuliselt

väärtusetu ning eeldatavasti selle suhtes ostuhuvi puudub. Kinnisasja ei ole seda koormavata

hüpoteekide tõttu õnnestunud võõrandada pika perioodi vältel.

Võlgniku vastuväite menetluses on olnud, et OÜ T saab peagi tasutud ettemaksu vastu suures mahus

kaupa (diiselkütust; dtl 157-168) ning selle võõrandamisel suures ulatuses, üle 1 000 000 euro, rahalisi

vahendeid, mille eest võlgnevused kustutada. Kohus on võlgnikule selgitanud, et sellise positiivse

tulevikustsenaariumi realiseerumine peab olema objektiivsele kõrvaltvaatajale usutav ning võlgnik peab

seda täiendavalt põhistama ja tõendama (vt 04.06.2025 protokoll; dtl 151). Võlgnik ei ole seda kohtule

usutavaks teinud. Võlgnik on samale finantsolukorra peatse paranemise vastuväitele tuginenud

menetluse algusest. Arvestades menetluse pikkust (menetlusse võtmine märtsikuu alguses), ei mõju

sellised lubadused usutavalt. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt oleks pidid 2025. veebruari

tellimuse järgi toimuma Rotterdamis igakuised 100 000 tonni EN590 diiselkütuse tarned (dtl 157-158)

ning sellele vastas ostja 12.02.2025 ostukinnitus (proforma arve; dtl 166) samas koguses kauba ostmise

ja tasumise kohta iga saadetise saamisel. Saadetis pidi teele pandama 21 päeva jooksul tellimusest.

Arvestades, et eeltoodust on tänaseks möödunud ca 3,5 kuud ning mingeid laekumisi ei ole OÜ-le T

toimunud, ning osaühing on hoopis 29.05.2025 kuulutatud püsivalt maksejõuetuks, ei ole võlgniku

väited usutavad.

Viimati 04.06.2025 istungil lubas võlgnik mõne päeva jooksul avaldaja nõude rahuldada. Seda ei ole

toimunud. Kohus ei saa veenvaks pidada mõttekäiku, et pankrotistunud OÜ-le T laekub suures ulatuses

rahalisi vahendeid. Esiteks jääb ebaselgeks, millisel viisil saab pankrotistunud ettevõte tegevust ning

klientidega arveldamist jätkata. Teiseks ei ole võlgnik veenvalt selgitanud, kuidas jõuaksid OÜ-le T

laekuvad rahalised vahendid võlgnikuni nii, et võlgnikku saaks pidada likviidseks. Kohtu hinnangul

võtaks isegi parimal juhul OÜ T pankrotimenetluse lõpetamine ning pankrotivara ülejäägi osanikele

väljamaksmine aega mitmeid kuid. Sellist üldsõnalist selgitust ei saa pidada veenvaks positiivseks

tulevikuväljavaateks PankrS § 1 lg 2 alusel, mis võimaldaks eitada võlgniku maksejõuetust.

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada ning varalise olukorra paranemine (likviidsuse taastumine) ei ole objektiivselt tajutav.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu

1 Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16.

finantskäitumine ning ebaõnnestunud äriprojektid.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Võlgnik ei ole soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 45 lg 1). Kohus edastas

04.06.2025 võlgnikule päringu, kas ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus

selgitas, et vastavalt FIMS § 18 lg-le 3 ei saa kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse

algatamist võlgniku nõusolekuta. E-kiri edastati 04.06.2025 võlgniku poolt menetluses läbivalt kasutatud

e-posti aadressile xxx, lisaks on kiri kätte toimetatud elektrooniliselt kättetoimetamisportaali vahendusel

05.06.2025. Kohtu määratud tähtajaks, 11.06.2025, võlgnik päringule ei vastanud ning ei edastanud oma

nõusolekut.

Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 3 ei saa kohus seega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

ning piirdub üksnes pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja avalduse alusel.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik Raivo Piirla andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

seetõttu pankrotihalduriks Raivo Piirla. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi

ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on

pankrotimenetluse kuluga.

Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja

toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

summas 420 eurot.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ning on

käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete

täitmiseks 16 tundi, sh järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku

panga väljavõtetega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine, hinnangud tagasivõitmise

võimalustele – 5 tundi; Tutvumine võlausaldaja pankrotiavaldusega selle osas õigusliku positsiooni

kujundamine - 2 tundi; Järelepärimised võlausaldajatele selle osas õigusliku positsiooni kujundamine

suhtlemine võlausaldajatega 4 tundi; Usaldusisiku aruande vara ja võlgade nimekirjade koostamine -5

tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku

tasuks 1 600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1 952 eurot. Kohus leiab, et

usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule,

keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik