2-23-149762/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149762

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi X vastu võlgnevuse, viivise,

kulude, intressi nõudes

Hagihind

2 902,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bigbank AS, registrikood 10183757, Riia 2,

Tartu, esindaja Leana Land

Kostja: X, isikukood XXX, xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, istungid 04.12.2024 ja 28.04.2025,

osalesid L. Land ja X

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata Bigbank AS-i primaarne nõue X vastu algselt 2200-eurose

laenuvõla, seejärel vähendatult 2155-eurose laenuvõla väljamõistmiseks,

sissenõudmiskulude 10 eurot, intressi 84,64 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot,

viivise 312,41 eurot ja edaspidise viivise saamiseks 13% aastas tagastamata

võlgnetavalt krediidisummalt alates 16.01.2024 kuni tasumiseni.

3. Rahuldada Bigbank AS-i alternatiivne nõue X vastu ja välja mõista Xlt Bigbank AS-i

kasuks 2155 eurot.

4. Määrata kindlaks otsuse punkti 3 täitmise kord.

4.1.

X tasub AS-le Bigbank 2155 eurot igakuiste maksetega järgmiselt:

4.1.1

igakuiselt 35 kuud 60 eurot ja 36-ndal kuul 55 eurot.

4.1.2

Xl tuleb esimene makse teha otsuse jõustumise kuule järgneva kuu 1.

kuupäevaks ja järgmised igakuised maksed järgmiste kuude 1.

kuupäevaks.

4.2 Maksed tuleb teha Bigbank AS-i arveldusarve: XXXXXXXX, viitenumber:

xxxxx, selgitus: „CL-EEC-22016734 võlgnevus“.

5. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks menetluskulude katteks lõivu 385 eurot ja jätta

poolte muud menetluskulud nende endi kanda ning muude kulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Juhul, kui menetlusosalised soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja palus esialgses hagis kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 615,01 eurot, millest 10,00

eurot on sissenõudekulu, 84,64 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 312,41 eurot viivis,

2200,00 eurot tagastamata krediidisumma ja alates 16.01.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivist 13,00% tagastamata krediidisummalt aastas. 18.12.2024 avalduses

(dtl 130jj) täpsustas asjaolusid. Märkis, et laenu andmisel arvestati maha tasu 45 euro ja kanti

kostjale üle 2155 eurot, mistõttu on põhivõla nõue 2155 eurot. Kui kohus leiab, et tehing on

tühine, kuulub tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 järgi 2155 eurot, mille palub alternatiivselt välja

mõista. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 29.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22016734

(edaspidi leping, lisa nr 1). Hageja kandis kostja kontole üle 2 200,00 eurot, lepingu kohaselt

pidi kostja maksma intressi 13,00% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kinnitas laenu

vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning

teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostja

identifitseeris enda smart id-ga lepingut sõlmides.

3. Alates 29.08.2022 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2022 ei ole kostja

täitnud kohustusi - pole teinud hagejale mitte ühtegi ülekannet. Hageja ei saanud kostjaga

kontakti lepingu sõlmimisel antud kontaktidel lepingu täitmisega seotud küsimustes. Hageja

hoiatas 14.11.2022 (lisa nr 2) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud

hageja teatele.

4. Hageja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (lisa nr 3) ning nõudis kostjalt

2303,94 euro tasumist, millest 2200,00 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 84,64

eurot sissenõutavaks muutunud intress, 1,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10,00 eurot

võla sissenõudmisega seotud kulu, 7,96 eurot lepingu haldustasu. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt

on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata

krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja

täitma muud kohustused.

5. Kostja krediidivõlg on 2200,00 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel

kostjalt välja mõista.

6. Kostja intressivõlg ülesütlemise seisuga on 84,64 eurot. Intressinõue on kujunenud järgmiselt:

maksegraafiku kohaselt pidi maksma 12.09.2022 intressi 11,12 eurot, 10.10.2022 22,24 eurot,

10.11.2022 24,51 eurot, 12.12.2022 25,20 eurot ning detsembris 2 päeva eest kuni lepingu

ülesütlemiseni 1,57 eurot (intress tagastamata krediidisummalt 2 172,71 eurot intressimääraga

13% aastas (2172,71 * 13/100/360 * 2 = 1,57).

7. Sissenõudmiskulud. Lepingu üldtingimuste p. 5.4 sätestab, et krediidisaaja kohustub

krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja

täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale

saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu

alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10,00 eurot

kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. (Lisad nr 4 ja 5). Seega palub hageja

üldtingimuste p-de 4.3 ja VÕS § 113.2 lg 1 järgi.

8. Viivis. Lepingu ülesütlemisel 15.12.2022 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata

viivis 1,34 eurot. Kostja jättis pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidi 2 200,00 eurot. Viivise määr on 13% võlalt aastas, (arvestusega 365 päeva

aastas) kooskõlas VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1 3. lause järgi (lisa 6).

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine. Hageja kontrollis andmeid Politsei- ja

Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike

Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Seega on võlausaldaja täitnud kõik VÕS § 4034

lg-dest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused. Laenu taotluses märkis kostja sissetulekuteks keskmise

netotöötasuna 1 000,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes

moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine sissetulek 1 306,23 eurot bruto ehk 1095,56

eurot neto. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal puuduvad igakuised krediidikohustused. Hageja

registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Krediidilepingust nr CL-EEC-

22016734 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 35,07 eurot. Eeltoodule tuginedes

analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega. Arvestades kostja sissetulekute

keskmist suurust summas 1 095,56 eurot, moodustas kostja igakuiste kohustuste osakaal

sissetulekutest maksimaalselt ca 3%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas

tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutes. Kostja andmed on saadud kostjalt siis

kui kostja tegi laenutaotlust ja neid andmeid ei kontrolli pank registripidajatelt üle.

10. Krediidi kulukuse määr on välja toodud lepingu põhitingimuste all. Krediidi kulukuse määr

aasta kohta on 16,35%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2

200,00 EUR, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 13,00% aastas, lepingu sõlmimise tasu

suurus on 45,00 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, samuti, et krediit

võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi

kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Alused krediidi kulukuse määra arvutamiseks on välja

toodud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.

11. Hageja põhinõue on siiski 2155 eurot, kuna hageja arvestas antavast laenust maha lepingu tasu

45 eurot (2200-45). Kui kohus leiab, et leping on tühine, siis peab kostja tagastama 2155 eurot

alusetu rikastumise õiguse järgi.

Kostja seisukohad

12. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tea, et oleks laenu võtnud. 2022.a. võtsid petturid kostja

nimel laenu pangast ja sellest ei teadnud kostja midagi, sest pank kostjaga ühendust ei võtnud.

Arvestades pangale laekunud andmeid, selgub, et need on valed: email. Telefoninumber,

haridus, abielustaatus. Kostja pole abielus kunagi olnud, on lõpetanud gümnaasiumi, sellist

telefoninumbrit ja meiliaadressi pole kunagi kostjal olnud, mis on edastatud

pangadokumentidel. Pank ei ole kostja andmeid ja isikuid kontrollinud (dtl 84).

Kohtu põhjendused

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 järgi märgib kohus otsuse põhjendavas

osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kuna käesolev vaidlus on

lihtmenetluse vaidlus.

Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus, lg 2 II lause sätestab, et mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on

vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lepingu pooltele. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel VÕS § 9 lg 1

järgi.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, § 399 lg 1

p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui

laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa

tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 3 järgi

kohaldatakse krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

14. Lepingu sõlmimisel on oluline poolte vastastikune tahe TsÜS § 67 lg 1, 2 II lause ja VÕS § 8

lg 1, § 9 lg 1 järgi.

15. 29.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22016734 (hagi lisa 1) kohaselt on kostja isik

kindlaks tehtud tema smart-id-ga (kostja isik identifitseeritud), millisel puhul sai hageja

lepingut sõlmides eeldada, et kostja andis laenulepingu sõlmimiseks ja laenu saamiseks enda

tahteavalduse. Hageja on tõendanud, et kandis kostja kontole 29.08.2022 üle hagis märgitud

2155 eurot (dtl 94), mis on vastavalt hagi asjaoludele laenusumma 2200 eurot miinus lepingu

sõlmimise tasu 55 eurot.

Kostja eitas soovi saada laenu ja sõlmida hagejaga laenulepingut. Kostjal on võimalik

tõendada, kas smart-id koodid on läinud tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt

või on tegemist olukorraga, kus tema tahteavaldus oli suunatud hoopis mulle asjaolule kui

laenulepingu sõlmimisele ja selle kaudu mitte olla seotud laenulepingust tulenevate

kohustusega

16. Kostja seletas ärakuulamisel 04.12.2024 (dtl 126), et ta pole soovinud laenu võtta ja seda on

teinud tema nimel muud isikud. Kostja seletas, et tema CV oli internetis nähtav ja ta otsis tööd.

Temaga võetigi ühendust ja pakuti teha tööd kodus. Mingid isikud võtsid kostjaga ühendust,

saatsid talle lingi, kus paluti dokumendid allkirjastada ja siis veel link, millel paluti kostjal end

tuvastada. Lingi kaudu nähtus talle, et tegemist oli töö pakkumise kampaaniaga ja kostjal

polnud kahtlust, et tegemist võib olla mingi valega. Kostjal paluti allkirjastada töödokumente.

Tal paluti raha kanda üle saadetud lingile ja kostja tegi ülekande edasi teise riiki ilma

protsendita. Seda, et ta oli laenu võtnud ja Bigbankist laekus raha, ei teadnud ta midagi. Lisaks

esitas kohtule sõnumivahetuse, mis sisult langeb ühte tema istungil antud seletustega.

Sõnumivahetusest nähtub kostja mainitud sündmuse ahela algus (27.08.22 alates) enne

vaidluselase lepingu tegemist, sealjuures linkide, töölepingu, pangakonto veebilehekülje

aadressi saatmine selleks, et teha väljamakseid (dtl 143-152, 148). Kostja esitas kohtule

maksedokumendid, millest nähtuvalt kandis ta 29.08.22 kl 12:54:59 1000 eurot Trustly Group

AB-le kontole (dlt 138), millel on SEB panga konto number ja varem ehk kl 12:20:31 990,10

eurot sama isiku samale kontole (dtl 139). Kostja seletas, et kandis raha ise edasi üle (dtl 143-

152).

17. Kostja esitas kohtule Politsei- ja piirivalveameti 26.09.2023 määruse (dlt 140), millest

nähtuvalt on vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel ja laenu taotluse esitamisel kasutatud IP

aadressi, mis kuulub rahvusvahelist VPN teenust pakkuvale ettevõttele HostRoyal_Estonia-

Range, mis viitab sellele, et kostja nimele laenulepingu esitamine ei toimunud tema poolt

kasutatava nutiseadme vahendusel. Lisaks tuvastati, et hageja poolt ülekantud raha on samal

päeval üle kantud Trustly Group AB-le kokku 1990,10 eurot. Ka tuvastati muid ülekandeid ja

muude isikutega väidetavalt kostja nimel tehtud laenutehinguid. Menetluse käigus tuvastati, et

isikud, kes on toime pannud neid tegusid, pole Eestis, kuid tegemist on skeemiga, mida tihti

kasutatakse. Asi lõpetati 26.09.2023.

18. Hinnates kostja esitatud sõnuvahetust, seletusi istungil ja Politsei- ja piirivalveameti

26.09.2023 määrusega tuvastatut, asub kohus järeldusele, et kostja pole avaldanud pangale

tegelikult tahteavaldust käesoleva krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 67 lg 1,

2 II lause, § 396 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 järgi, kuigi tema identiteet on justkui panga jaoks

lepingu sõlmimisel elektrooniliselt tuvastatud. Viidatud asjaolu aga ei tähenda, et kostja tahe

oli suunatud pangale laenu saamiseks, vastava lepingu sõlmimiseks ning tahtele olla hagejaga

laenusuhtes. Viidatud tõendid kinnitavad kostja väiteid, et kostja soovis saada tööd, sõlmida

leping töötamiseks ja selle toimingu raames kasutas talle etteantud linke, täitis neid ja avaldas

nii enda andmeid isikule, kes esines kostja ees vastavas töösuhtes tegutseva isikuna. Nii on

tõendatud kostja väide, et pooled ei ole sõlminud vaidlusalust lepingut ja kostjal ei ole seega ka

VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TsÜS § 67 lg 1, 2 II lause, § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, 402 lg 1, §

113.2 lg 1 järgi laenulepingust tulenevat laenu tagastamise, laenu intressi (lepingu p 4.2,

13,00% aastas) ning laenulepingust tulenevaid lepingu kehtivuse ajal tekkinud kulude

(sissnõudmiskulude, lepingu p 5.3) ja lepingujärgse viivise (13,00% aastas) tasumise kohustust.

Seega ei ole kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingust tulenevat intressi, laenu, haldustasu ja

kulude maksmise kohustustust. Hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6,

§ 108 lg 1 § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, 402 lg 1, § 113.2 lg 1, § 113 lg 2 3. lause, TsMS §

367 järgi kohustuse täitmist (haldustasu, laenu, intressi), sissenõudmiskulusid, viivist.

19. Kohus jätab rahuldamata hageja primaarnõude, milles ta palus kostjalt välja mõista algul laenu

2200 eurot, seejärel vähendatult 2155 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot, intressi 84,64 eurot,

lepingu haldustasu 7,96 eurot, viivist 312,41 eurot ja edaspidist viivist 13% aastas tagastamata

võlgnetavalt krediidisummalt alates 16.01.2024 kuni tasumiseni.

20. Kohus ei kontrolli, kas hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu ülesütlemist

ega krediidikulukuse määra ja vastavaid tõendeid.

21. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

22. Kuna kostjal ei ole lepingulisi kohustusi, on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS

§ 1028 lg 1 alusel kostjale ülekantud rahasumma tagastamist, sest lepingu puudumise tõttu ei

tekkinud hagejal kohustust ka laenusumma ülekandmine kohustust kostjale. Samas ei ole

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja pidi kostjat rikastama 2155 euroga muul õiguslikult

alusel. Kostja enda selgituste kohaselt kandis ta raha üle kolmandale isikule. Kohus ei saa jätta

tähelepanuta, et kostja sõnumivahetuses isikuga, kellega ta suhtles ja kellelt ta lingid sai ja

kellele avaldas oma konto andmeid, nähtub, et talle endale saadetud pangakonto link kannab

viidet algusega blob (blob:https://www.swedbank.ee/ järgnevate tähtede, märkide ja

numbritega). Juba interneti lehekülje algus „blob“ ei viita korrektsele panga aadressile. Seega

oli kostjal hoolsuskohustus järgida, mis tema kontol toimub, kellelt ja millal ta raha saab, sj

hagejalt. Too tähendab, et raha laekumise kontroll oli kostja mõjusfääris, samuti oli tema

mõjusfääris raha kandmine muudele isikutele. Kui kostja ei olnud soovinud hagejalt raha saada,

sest lepingut pole, siis on ta saanud hagejalt alusetult 2155 eurot, mille saanuks hagejale tagasi

kanda. Nii ei saa tõusetuda kohtu arvates küsimust alusetu rikastumise äralangemisest. Kostja

ei ole nõus raha hagejale tagastama, mistõttu rikub ta alusetult saadu tagastamise kohustust

VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1 alusel tagasi

nõuda 2155 eurot. Nimetatud põhjustel kuulub hageja alternatiivne nõue rahuldamisele ja

kostjalt tuleb välja mõista 2155 eurot.

23. TsMS § 445 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise

vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

24. Kostja palus ajatada otsuse täitmist 3-le aastale, millega oli hageja nõus (28.04.2025, dtl 168,

protokoll). Hageja teatas, et sellisel juhul tuleks maksta võlg Bigbank AS- arveldusarve:

XXXXXXXX, viitenumber: xxxxx, selgitus: „CL-EEC-22016734 võlgnevus“.

25. Eeltoodu alusel tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord:

1. Kostja tasub hagejale 2155 eurot igakuiste maksetega 35 kuud 60 eurot ja 36. kuul 55

eurot.

2. Kostjal tuleb esimene makse teha otsuse jõustumise kuule järgneva kuu 1. kuupäevaks

ja järgmised igakuised maksed järgmiste kuude 1. kuupäevaks.

3. Maksed tuleb teha Bigbank AS- arveldusarve: XXXXXXXX, viitenumber: xxxxx,

selgitus: „CL-EEC-22016734 võlgnevus“.

Menetluskulud

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 16 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kuna hageja primaarnõue jäi rahuldamata, leiab kohus, et tegemist on osalise hagi

rahuldamisega, mistõttu jääb hageja tasutud riigilõiv kostja kanda ning hageja muud

menetluskulud ning kostja menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Kohus muude

kulude ja kostja kulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

27. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lõivu 385 eurot.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik