1-24-5461/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

13. juuni 2025

Kohtuasja number

1-24-5461

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Süüdistatav Oskar Hints (isikukood 35609260358)

Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure praeguses määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87 eurot 84 senti (sealhulgas käibemaks 15 eurot 84

senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava kaitsja. Määruskaebus tuleb

esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu

määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Oskar Hintsi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 3051 lg 1 järgi kohtu laimamises selles,

et ta kirjutas ja saatis Tartu vanglas kinnipeetavana viibides 14. augustil 2022 Tartu Maakohtule

määruskaebuse, vaidlustades Tartu Maakohtu kohtuniku X.X. 11. augustil 2022 koostatud

määrust. O. Hints esitas kaebuses valesid faktiväiteid. Ta nimetas kohtumäärust soperdiseks

ning kohtunik X.X. täielikuks idioodiks, sitakotiks ja pederastiks, kellel puuduvad

elementaarsed juriidilised teadmised. Sellega riivas O. Hints kohtuniku au ja väärikust. Kuna

määruskaebus registreeriti kohtute infosüsteemis, oli see kaebus alates 15. augustist 2022

kättesaadav määratlemata ringile inimestele.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna O. Hintsi käitumine vastab väärteo tunnustele.

Kohus märkis lühidalt järgmist.

3. Vaidlust pole selles, et O. Hints kirjutas süüdistuses märgitud määruskaebuse teksti. Kannatanu

sõnul luges ta kaebust mitu korda. See sisaldas solvavaid ja ebameeldivaid väljendeid. Kaebus

tehti nähtavaks kõikidele kohtute infosüsteemi kasutavatele kohtuametnikele. O. Hintsi väitel

kirjutati talle tekst ette ja tema kirjutas selle ümber ning allkirjastas. Tal pole kohtuniku vastu

midagi. Süüdistataval polnud aga esitada originaaldokumenti, mille teksti ta väidetavalt ümber

kirjutas. Samuti ei nimetanud ta ühtegi teist kinnipeetavat, kes algse teksti kirja pani. O. Hintsi

ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Kaebus on koostatud pigem kiirustades ja osutab sellele,

et O. Hints mõtles ise teksti välja ja pani selle kirja.

4. Kohtuniku solvamine on väärtegu ja see on karistatav KarS § 305 järgi ning kohtuniku

laimamine on karistatav kuriteona KarS § 3051 järgi. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu

sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti

teoga (nt näkku sülitamine). Laimamine kui välise au riivamine on sellise faktiväite (mitte

väärtushinnangu) esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet

avalikkuse silmis. Laimamisega ei ole tegu siis, kui levitatav faktiväide on küll häbistav, kuid

tõene, või vale, kuid mitte häbistav. (Vt J. Sootak ja P. Pikamäe. Karistusseadustik. Komm. vlj.

Tallinn: Juura 2021, § 247 komm 3.2 ja § 3051 komm 4 ning § 247 komm 3.2.) O. Hintsi

määruskaebus registreeriti kohtute infosüsteemis ja sai nähtavaks suurele ringile inimestele.

Sõnad „idioot“, „sitakott“ ja „pederast“ on sõimusõnad ja solvavad väljendid. Sõna „sitakott“

pole faktiväide. Isegi kui leida, et „idioot“ ja „pederast“ puudutavad faktiväiteid

homoseksuaalsuse või madala arengutaseme kohta, ei ole oluline, kas need vastavad tõele, kuna

arengutaset või seksuaalset orientatsiooni ei saa käsitada halvustava või häbistavana. O. Hintsi

kaebuses on osutus ka sellele, justkui töötas X.X. õiguskantslerina. See on faktiväide, mis aga ei

vasta tegelikkusele, sest X.X. pole olnud õiguskantsler. Õiguskantslerina töötamist ei saa ka

pidada häbistavaks. Sõna „soperdis“ on halvustav väärtushinnang, mis ei täida KarS §-s 3051

sätestatud laimamise koosseisu. Sama võib öelda ka O. Hintsi kaebuse väite kohta, et X.X. ei

saa elementaarsetest juriidilistest asjadest aru. Seega ei esitanud O. Hints kohtuniku kohta

valesid ja häbistavaid faktiväiteid. Küll aga võib tema tehtu vastata KarS § 305 järgi kohtuniku

solvamise väärteokoosseisule. See võimalik väärtegu pole aegunud.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kelle esindaja taotleb selle tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule. Prokurör leiab, et

sõlmküsimus on selles, kas O. Hintsi määruskaebusesse kirjapandu oli solvav või laimav.

Hariduse ja teadmiste puudulikkusele osutamine on laimav, samuti kohtuniku tehtu soperdiseks

nimetamine. O. Hintsi kaebuses on peetud X.X. ka endiseks õiguskantsleriks, kes löödi sealt

väidetavalt minema. O. Hints esitas faktiväite, et X.X. on kohtunik, kelle puhul pole täidetud

kohtute seaduse § 47 lg-s 1 ette nähtud kohtuniku haridusnõuded ja kes ei vasta

kutsekvalifikatsioonile. Kõnealune O. Hintsi määruskaebus lahendati Tartu Ringkonnakohtu 31.

augusti 2022. a määrusega. Ringkonnakohus pidas maakohtu määrust seaduslikuks ja

põhjendatuks. Seda sama leidis sisuliselt ka Riigikohus. Kohtunik ei pea taluma laimu tema

pädevuse ega teadmiste suhtes, mis on seotud osalemisega õigusemõistmises. Rahulolematus

kohtulahendiga ei anna õigust isiklikeks rünnakuteks. Praegu tähendaks menetluse lõpetamine

kohtu laimamise kuriteokoosseisu liigset kitsendamist.

Kaitsja seisukoht

6. Kaitsja peab vaidlustatud määrust seaduslikuks ja põhjendatuks ning on seisukohal, et

prokuratuuri määruskaebusest ei selgu, mida tegi maakohus valesti.

2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. KrMS § 390 lg 2 sätestab, et määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires. Kolleegium märgib,

et maakohtu tuvastatud faktiliste asjaolude üle pole määruskaebemenetluses vaidlust.

Prokuratuuri kaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes osas, mis puudutab seda, et O.

Hints pidas enda määruskaebuses X.X. koostatud määrust soperdiseks ja väljendas seisukohta,

et kohtunikul pole elementaarseid juriidilisi teadmisi. Seetõttu jääb praeguse

määruskaebemenetluse piirest välja ka süüdistuses märgitud O. Hintsi kaebuses sõnade „idioot“,

„sitakott“ ja „pederast“ kasutamine. Prokurör osutab kaebuses sellelegi, et O. Hintsi väitel töötas

X.X. õiguskantslerina, mis ei vasta aga tõele. Samas ei selgu, kas ja milliste argumentidega

vaidlustab prokurör kõnealuses osas maakohtu määrust. Prokuratuuri määruskaebuses pole

sellest rohkem kõneletud. Lisaks ei nähtu O. Hintsi kaebusest üheselt, et ta pidas silmas seda, et

just X.X. ise töötas õiguskantslerina. Kaebuses on kirjas muu hulgas järgmised laused: „Üks kp.

ütles, et seltsimees X.X. on pederast (ja just sama sugune kes oli õiguskantsleerina Tallinnas

tööl ning mitmeid aastaid isegi. Lõpuks löödi ta sealt minema. Poiste arvamus on selline, et see

pederastist seltsimees on ka vaja vallandada töölt sest ta ei saa oma tööga hakkama“ (vt

maakohtu määruse lk 3, p 7 ja O. Hintsi kaebuse lk 1). Toodu põhjal on võimalik, et O. Hints

mõtles kedagi teist, keda ta võrdles X.X. ga. Vastuseks prokuratuuri kaebuses väidetule märgib

kolleegium veel järgmist.

8. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et KarS § 3051 lg 1 mõistes saab laimamisena käsitada

üksnes faktiväidete, aga mitte väärtushinnangute esitamist ja levitamist (vt ka J. Sootak ja P.

Pikamäe. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 247 komm 3.2 ja § 3051 komm

4). Vastasel korral muutuks KarS § 3051 lg-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu karistatavusala

ülemäära laiaks ja seda oleks pea võimatu piiritleda KarS § 305 lg-s 1 toodud kohtu solvamise

väärteokoosseisust. See võib viia vastuoluni karistusõiguse kui ultima ratio- ehk viimase abinõu

põhimõtte ning põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sätestatud määratletusnõudega. Kohtu

laimamine peab olema vähem subjektiivne ja oluliselt kahjulikuma mõjuga rünne

õigusemõistmise vastu võrreldes kohtu solvamisega (vt J. Sootak ja P. Pikamäe.

Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 3051 komm 1 koos viitega, vrd ka RKKK

17.10.2002, 3-1-1-81-02, p 10.2).

9. Määruskaebuses vaidlustatava kohtumääruse nimetamine soperdiseks ja kaebuses sisalduv

hinnang, et kohtunikul pole elementaarseid juriidilisi teadmisi, on mõlemad väärtushinnangud,

mis ei täida kohtu laimamise kuriteokoosseisu KarS § 3051 lg 1 järgi. Vajadust tõlgendada KarS

§ 3051 lg 1 karistatavusala kitsendavalt ei mõjuta prokuratuuri kaebuse õiguspoliitiline

argument, et kohtunik ei pea taluma isiklikke rünnakuid enda pädevuse suhtes. See jätab

tähelepanuta, et selle jaoks on seadusandja kohtu laimamise koosseisu kõrval ette näinud ka

kohtu solvamise koosseisu. Seega on õigusemõistmise ja kohtute kaitse karistusõiguses piisaval

määral tagatud ning kohtunikud ei peagi taluma ründeid enda pädevuse vastu, vaid sellised

ründed võivad olla sõltuvalt asjaoludest karistatavad kas väärteo (KarS § 305) või kuriteona

(KarS § 3051 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et O. Hintsi kirjeldatud käitumine vastab väärteo

tunnustele ning seepärast tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel

lõpetada.

10. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määruse muutmata ja prokuratuuri

määruskaebuse rahuldamata.

11. Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 131,76 euro (sh

käibemaksu 23,76 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal kohtuistungiks

3(4)

ettevalmistamiseks, maakohtu määrusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kokku 90

minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks osaliselt. Määruskaebemenetluses ei toimunud

kohtuistungit, mille ettevalmistamise eest taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamist. Lisaks on

kaitsja seisukohad kirja pandud napilt poolel leheküljel. Kolleegium loeb vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks 60 minutit vaidlustatud määruse ja prokuratuuri määrusekaebusega

tutvumise ning seisukohtade kirjapanemise eest. See teeb kokku 87,84 eurot (sh käibemaks

15,84 eurot). Märgitud menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 ls 1 järgi riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)