4-25-1774/154-25-1774/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

22.mail 2025 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi esindaja I.G ja Kaebuse esitanud isiku Tristan Leedo Isikukood: 50508080257 elukoht: xxx töökoht xxx Vaatas 22.05.2025 avalikul kohtuistungil läbi Tristan Leedo kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 muutmiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 kohaselt Tristan Leedo 23.03.2025 kell 00:15 Narva mnt 133 juures Tartus juhtis kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48mg/l+- 0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Rikkus liiklusseaduse §-de 31 lg 1p4, 69 lg 31 , nõudeid pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 259 lg 1, 259 lg 2p1 järgi. Tristan Leedole määrati karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 259 lg 2p1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut s.o 200 eurot. Tristan Leedo vaidlustas 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 paludes otsus tühistada. Ei teadnud, et selline tegu on karistatav. On õpilane ja keskmine puue ning töövõime kaotus ning ei suuda trahvi tasuda. Tristan Leedo jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Tristan Leedo ja tunnistaja K.S. Kohus uuris järgmisi dokumente: - otsus väärteoasjas nr 2780,25,004583 (lk 1-2); - väärteoprotokoll (lk 3); - tõendusliku alkomeetri väljatrükk (lk 4-5); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 6); - PPA teatis (lk 8-9); - Metrosert taatlustunnistus (lk 10-11); - detailandmete päring Tristan Leedo kohta politseiasutustele (lk 12-14); - Karistusregistri väljatrükk (lk 15); - Tristan Leedo kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-4). Kaebuse esitaja T. Leedo ei vaidlusta väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid ning selgitas, et oli Tartus vanavanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli palju, siis tahtis minna oma ööbimiskohta ja võttis selleks tõukeratta. Joonud oli alla piirimäära ehk alla 0,5. Joomise lõpetas pool tundi enne kinnipidamist. Samuti veendus enne kergliikuriga sõitmist enda joobes, keskkonnataju oli hea ning kogemustega on end tundma õppinud. Teine inimene oli tõukeratta peal, kuna nad olid kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Leiab, et ohtu otseselt ei tekitanud, kuna need 1 Väärteoasi nr 4-25-1774

masinad linnas üle 15 km/h ei liigu. Kaebuse esitaja selgitas istungil, et tal on väikesest saati xxx ning võtab vastavaid ravimeid. Lõpetab gümnaasiumi ning soovib minna ülikooli ja sealt edasi õpitud tööalale. Kaebaja palub trahvi vähendamist või tühistamist. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetlusalusele isikule ette heidetud väärtegu on isiku poolt toime pandud. Kohtuvälise menetleja otsuses on juba arvestatud süüteo asjaolusid, menetlusalust isikut ja tema elukorraldust, mh seda, et tegemist on osalise töövõimekaotusega keskkooli õpilasega. Isikul on juhtimisõigus ja varem kokkupuuteid politseiga ning talle on määratud mitmeid mõjutustrahve, mh ka see aasta. Õige ei ole menetlusaluse isiku väide, et tema arvates tohtis sellises seisundis kergliikurit juhtida, kuna isik on teinud 2023 endale juhiload ja 2023 kehtinud liiklusseaduse kohaselt loeti kergliikuri juhiks juhti, kellel oli keelatud igasugune alkoholisisaldus organismis. Alkoholi manustamine on teadlik tegevus ja see pidanuks T. Leedol pirni peas põlema panema, mis võimaldaks tal oma tegevuse lubatavuse kahtluse alla seada. Isik ise väitis, et see teadmine, et 0,25 mg/l on lubatud, saabus temani läbi politseiametnike selgituste, enne ta oma seisundit kahtluse alla ei seadnud. Purjus peaga elektritõukerattaga sõitmine on keelatud ja tõsiseid elulisi paralleele tõmmates saab iga inimene aru, et see on päris ohtlik. Alkohol pärsib tajumismeeli, motoorikat ja elektritõukeratas on ehituslikult selline sõiduvahend, mille juhtimine nõuab teatavat osavust, tal on väiksed ratta, ta ei ole võrreldav teiste kaherattalistega. Iga väiksemgi muutus näiteks teekattes, tähelepanematus või juhtimisviga võib lõppeda kukkumisega. Seda juhtimisviga või tähelepanematuse esinemist soosib omakorda alkoholi mõju organismile. PPA ei näe võimalust menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi vähendamiseks, kuna rahatrahvi on juba kohaldatud oluliselt madalamas määras. Menetlusaluse isiku selgitused on olnud ennast õigustavad. On ilmselge, et ta ei tajunud endast lähtuvat ohtu ei endale ega kaasreisijale. Menetlusaluse isiku organismis olnud alkoholisisaldus oli arvestatav. Kokku on tal olnud kaks rikkumist ja seetõttu leiab politsei esindaja, et määratud ¼ suurusjärk ja karistus on optimaalne mõjutamaks menetlusalust isikut tulevikus mitte elektritõukeratast pärast alkoholi manustamist juhtima. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi ositi tasumisele. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Käesoleval juhul inkrimineeritakse T. Leedole väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 259 lg-s 1 ja § 259 lg 2 p-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K B koostas 23.03.2025 väärteoprotokolli AB1623380 väärteoasjas nr 2780,25,004583 selle kohta, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48mg/l+-0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Sellega rikkus T. Leedo LS § 31 lg 1 p 4 ja § 69 lg 31 nõudeid ning pani toime LS § 259 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Täpselt samal moel on T. Leedole süüksarvatavaid väärtegusid kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 14.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,004583. 2

Väärtegu LS § 259 lg 1 järgi LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud LS § 31 lg 1 p 4 nõude rikkumisele. LS § 31 lg 1 p 4 kohaselt kergliikurijuht ei tohi sõidutada sõitjat kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et T. Leedo juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit ning ühes temaga oli elektrilisel tõukerattal ka alaealine tütarlaps. Neid asjaolusid, ei ole T. Leedo kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütlustest selgub, et kuna kell oli palju, siis tahtis ta minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Tõukerattal sõidutas ta ka teist inimest, kuna nad olid kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas tunnistaja K.S ütlustega, mille kohaselt tehes Tartu linnas liiklusjärelevalvet, hakkas neile vahetult enne Narva mnt ja Puiestee ristmikku silma kergliikur, millel oli kaks isikut peal. Sinise ja punase vilkuriga andsid peatumismärguande kergliikurile, mis liikus Puiestee tn-lt ja liikus üle tee jalakäijate teele. Tunnistaja istus kõrvalistmel, tegi akna lahti ja palus peatuda. Kergliikuril oli noormees, kes juhtis ja tütarlaps, kellel polnud kiivrit, kuid see oleks pidanud olema. Kontrollisid ja selgitasid rikkumised ja tegid kohapeal menetlustoimingud. Kergliikur oli Bolti oma, see oli kirjaga, et teist liikujat ei tohi olla. Kokkuvõtvalt on nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Bolti elektrilise tõukeratta puhul on tegemist kergliikuriga LS § 2 p 211 tähenduses. LS § 2 p 211 kohaselt on kergliikur LS § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Seega on kergliikur sõiduk, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sellega ei ole lubatud lisaks kergliikuri juhile vedada teist sõitjat. Kuna T. Leedo juhtis elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sõidutas kergliikuril ka teist isikut, rikkus T. Leedo LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on T. Leedo teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel elektrilisel tõukerattal pole lubatud sõita kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima nii, et sellel oli ka teine inimene, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Väärtegu LS § 259 lg 2 p 1 järgi LS § 259 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis. LS § 69 lg 31 kohaselt ei tohi jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. 3

Eelnevalt leidis tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud, rikkudes sellega LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid. Lisaks eelnevale on T. Leedole ette heidetud ka LS § 69 lg 31 nõude rikkumist, mille osas puudub samuti vaidlus. Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütluste kohaselt oli ta Tartus vanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli juba palju, siis tahtis minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Joonud oli alla piirmäära ehk alla 0,5. Joomise lõpetas pool tundi enne kinnipidamist. Samuti veendus enne kergliikuriga sõitmist enda joobes, keskkonnataju oli hea ning kogemustega on end tundma õppinud. Leiab, et ohtu otseselt ei tekitanud, kuna need masinad linnas üle 15 km/h ei liigu. Tunnistaja K.S ütluste kohaselt oli T. Leedo väliste tunnuste põhjal aru saada, et isik on tarvitanud alkoholi ning noormees tunnistas ka ise, et on alkoholi tarvitanud. Kergliikur oli Bolti oma, seal oli kiri, et joove ei tohi olla üle 0,25. Kuna isik oli nõus, et joove, siis kontrollisid tõendusliku alkomeetriga selle ka üle. Isikul oli selline suhtumine, et tegu ei ole autorooliga ning sõiduki juhtimine joobes on palju hullem rikkumine, et ta ei ole väga midagi rikkunud. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused riimuvad ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt kasutati 23.03.2025 kell 00.39 ja 00.44 T. Leedo seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE (ARTF-0022), mis oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRC- 24/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,48 mg ja 0,48 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,43 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuna mõõtmist teostas pädev mõõtja K B, kes on läbinud PPA teatise kohaselt mõõtealase koolituse (lk 8-9), kasutades taadeldud mõõtevahendit (lk10-11) ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud, kuna T. Leedo väljahingatavas õhus kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,43 mg/l. Seega rikkus T. Leedo LS § 69 lg 31 sätestatud keeldu ja täitis LS § 259 lg 2 p-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. T. Leedo peeti kergliikuri juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,43 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis kergliikuri juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. T. Leedo ütlustest tuleneb, et ta tarbis sünnipäeval alkoholi ning lõpetas alkoholi tarvitamise pool tundi enne kinnipidamist, ta teadis ka, et piirmäär on 0,50. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks, et tal on kergliikuri juhile keelatud seisund, kuid sellegipoolest asus ta kergliikurit juhtima ning ei kontrollinud ega veendunud enne kergliikuriga sõitma asumist enda kergliikuri juhile lubatavat seisundit. Seega tarvitas T. Leedo teadlikult alkoholi ja asus peale seda teadlikult ja kavatsetult kergliikurit juhtima. T.Leedo vanust arvestades (19) ei ole eluliselt usutav, et isikul oleks senise elukogemuse pinnalt oskused ja kogemused hinnata enda joobe astet. Leedo poolt väidetud teadmine, et asus tõukeratast juhtima alla 0,5se joobega, ei ole eluliselt usutav on paljasõnaline ja ennast õigustav, mida ei kinnita ükski uuritud tõend. Lisaks on isikul segamini mõisted, mille kohaselt veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. Väljahingatavas õhus mõõdetud 0,43 mg/l ületab märgatavalt 0,25 mg/l. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärtegudes tuvastatud. T. Leedo on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 4

LS § 259 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut ning LS § 259 lg 2 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euroga. Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule tuleb LS § 259 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest väiksemaks, kuigi isiku tegu vastab mitme väärteokoosseisu tunnustele ning samuti tuvastati T. Leedol kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l, mis ületab oluliselt ka LS § 69 lg 31 mõttes lubatud piirmäära (väljahingatavas õhus 0,25 mg/l). Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud T. Leedole rikkumise eest proportsionaalse karistuse. LS § 259 lg 2 p 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning praegusel juhul määras kohtuväline menetleja T. Leedole rahatrahvi sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Kohtu hinnangul ei esine väärteoasjas ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi T. Leedo on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, ei pea kohus seda siiraks, kuna kohtuistungil ei kahetsenud ta kordagi tehtut ning tema suhtumine oli pigem ennast õigustav (midagi ei juhtunud, kõik sõidavad nii, tundis end hästi). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Leedo väärteokorras karistamata isikuks, mida on ka kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse võtnud. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist. Ka kergliikuri juht peab järgima liiklusseaduse nõudeid, mistõttu on kohus veendunud, et T. Leedole määratud karistus annab talle signaali, et liiklusnõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ning määratud karistuse kandmine ei pea T. Leedole olema mugav, vaid peab ära hoidma uute süütegude toimepanemise ja saatma ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb ka karistus. Kuigi T. Leedo ei taha ise seda mõista, pani oma tegevusega ohtu ka alaealise elu-ja tervise. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks T. Leedo suhtes menetluse lõpetamist, kuna tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga ning kergliikurite juhtide rikkumise osas on olemas ka avalik menetlushuvi. Kohus rahuldab T. Leedo kaebuse osaliselt. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et T. Leedo ei tööta ja ta lõpetab gümnaasiumi, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse täitmise osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Kui 5

isik on suuteline õppima gümnaasiumis, on ta suuteline leidma endale ka lühiajalist või alalist tööd, mis võimaldaks tal tasuda määratud rahatrahvi. Ühiskonnas on palju sama diagnoosiga isikuid, kes suudavad leida ja hoida töökohta. Asjaolu, et seadusandja on näinud ette, et algajad juhid peavad teatud rikkumiste korral juhilubade vahetamiseks sooritama uue eksami, näitab, et seadusandja eesmärgiks on kujundada juba noortes juhtides teadmised ja arusaam, et liiklusnõuete rikkumisest tuleb hoiduda ja vastupidisel juhul järgneb karistus. Kohustus sooritada uuesti teooriaeksami, annab võimaluse liikluses osalemiseks vajalikud teadmised üle korrata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Tristan Leedo kaebus osaliselt. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tristan Leedot tasuma rahatrahvi kogusumma 200 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 19.06.2025 6