2-23-4330/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

13.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4330

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS-i hagi PA Kaubandus OÜ vastu

üürilepingust tulenevas nõudes ja PA Kaubandus OÜ

vastuhagi kohtulahendi alusel saadu tagastamise

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ramirent Baltic AS-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3052,25 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Ramirent Baltic AS (registrikood

10199349), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid

Rahkema

Kostja (vastustaja) PA Kaubandus OÜ (registrikood

16167191), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete

Tark

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2025 otsus osas, milles vastuhagi rahuldati

suuremas summas kui 7750 €, ja jätta nimetatud summat ületavas osas kostja

nõuded rahuldamata. Tühistada sama otsus osas, milles vastuhagiga seotud

kostja menetluskulu jäi hageja kanda, ja jätta see kulu kostja kanda. Muuta

maakohtu otsustust, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast

otsuse jõustumist ja määrata need kindlaks käesoleva otsusega. Ülejäänud

osas jätta sama otsus muutmata.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi tervikuna ja vastuhagi osaliselt.

II.2. Välja mõista kostjalt PA Kaubandus OÜ-lt hageja Ramirent Baltic AS-i

kasuks 7000 €.

II.3. Välja mõista hagejalt Ramirent Baltic AS-ilt kostja PA Kaubandus OÜ

kasuks 7750 €.

II.4. Tasaarvestada resolutsiooni p-des II.2 ja II.3 nimetatud nõuded 7000 €

ulatuses ning lugeda p-s II.2 nimetatud hageja nõue tervikuna ja p-s II.3

nimetatud kostja nõue 7000 € ulatuses tasaarvestusega lõppenuks.

II.5. Jätta hageja Ramirent Baltic AS-i hagi menetlusega seotud kulud maakohtus

kostja PA Kaubandus OÜ kanda ning ülejäänud menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

II.6. Määrata hagiga seotud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

summaks maakohtus 1390 € ning mõista see summa kostjalt PA Kaubandus

OÜ-lt hageja Ramirent Baltic AS-i kasuks välja.

II.7. Tasaarvestada resolutsiooni p-des II.3 ja II.6 nimetatud nõuded 750 €

ulatuses ning lugeda need nimetatud summa ulatuses tasaarvestusega

lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal PA Kaubandus OÜ-l

tasuda hagejale Ramirent Baltic AS-ile 640 € ja sellelt summalt viivist VÕS §

113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 20.03.2023 Harju Maakohtule hagi PA Kaubandus OÜ

(kostja) vastu 7000 € nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 4566,87 €, viivise

2393,13 € ja sissenõudmiskulu 40 €.

1.1.

Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 27.10.2022 rendilepingu nr RC257429, 28.10.2022

rendilepingu nr RC257648 ja 07.11.2022 rendilepingu nr RC260672, mille alusel rentis kostja

hagejalt seadmeid ja kohustus hagejale lepingute alusel maksma tasu. Lepingute lisadeks olid

üldtingimused, mille kohaselt tuli renditasu tasuda hageja väljastatava arve alusel.

1.2.

Hageja esitas kostjale arve nr 22110656 summas 1456,38 €, millest kostja jättis

tasumata 1216,98 € ning arved nr 22113428 summas 2230,40 €, nr 22115658 summas 521,39

€, nr 22116857 summas 98,10 € ja nr 22123131 summas 500 €, mis on tervikuna tasumata.

1.3.

Viimane arve sisaldas kahjuhüvitise omavastutuse summat seoses lepingu nr RC257429

alusel renditud rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga. Hageja vähendas

kahju summani 500 € (RAMI Riskikaitse üldtingimuste p 6.d). Hageja arvestas, et kahjustatud

masina hind oli vähemalt 35 001 €.

1.4.

Viivise määr on 0,5% päevas vastavalt üldtingimustele. Teise võimalusena nõudis

hageja viivist seadusjärgses määras. Liaks nõudis hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 40 €.

2 (8)

2. Maakohus rahuldas hagi 04.05.2023 tagaseljaotsusega, millega mõistis kostjalt hageja

kasuks nõutud välja 7000 €. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja

kasuks välja kulude hüvitis 750 € ja sellelt viivis alates otsuse jõustumisest. Tagaseljaotsus oli

tagatiseta viivitamata täidetav. Kostja 19.05.2023 kaja alusel taastas maakohus menetluse

03.08.2023 määrusega, sest hagiavaldus ei olnud kostjale tegelikult kätte toimetatud.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus mitte rahuldada hageja põhinõuet enam kui 4066,87 €

ulatuses ja viivisenõuet mitte enam 206,99 €. Kostja vaidlustas arve nr 22123131 alusel

nõutava summa 500 € ja selle alusena esitatud asjaolud ning nõudmised.

3.1.

Lepingu nr RC257429 üldtingimuste p 4.3 nägi ette, et seade peab tagastamisel olema

samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvestades normaalset kulumist.

Tehniline seisund tähendas, et seade peab olema tehniliselt korras ja töötama. Mõiste

„tehniline seisund“ ei hõlma endas tavaarusaama kohaselt masina visuaalset poolt, vaid

tehnilist töökorda ja seda mõjutavaid osi. Kostja tagastas seadme samas tehnilises seisundis.

Väidetavad puudused, millele hageja viitas, ei ole käsitletavad puudustena seadme tehnilises

seisundis. Hageja etteheidetavad vead olid kooskõlas masina kasutusotstarbe ja tavapärastest

kasutustingimustest tuleneva normaalse kulumisega.

3.2.

Hagejal pole hüvitisnõuet ka üldtingimuste p 4.5 alusel. Viidatud punkt näeb ette, et kui

rendileandja tuvastab seadme tagastamisel või selle järgselt seadme kasutuskõlbmatuks

muutumise või seadme väärtuse olulise vähenemise asjaolu tagajärjel, mille eest on vastutav

rentnik, on rendileandjal õigus omal valikul kas keelduda seadme vastuvõtmisest ja nõuda

rentnikult hüvitist summas, mis vastab uue seadme uushanke hinnale või võtta seade vastu

ning nõuda rentnikult seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist.

Hageja ei väitnud, et seade oleks muutunud kasutuskõlbmatuks või et seadme väärtus oleks

oluliselt vähenenud. Ükski hageja väidetud puudus polnud olemuselt selline, mis saaks

oluliselt vähendada seadme väärtust või muuta seadme kasutuskõlbmatuks.

3.3.

Hageja ei tõendanud väidetava parandamiskulu suurust ja kahju arvestus on ebaselge.

Hageja ei tõendanud parandustöödeks kuluvat aega. RAMI riskikaitse määra osas aluseks

võetud seadme väidetav hind oli samuti tõendamata. Kuna hageja ei saanud nõuda eel-

kirjeldatud kahjuhüvitist, siis ei saanud ta nõuda sellelt ka viivist.

3.4.

Viivise määr 0,5% päevas on tühine.

4. Kostja esitas 19.09.2024 vastuhagi. Kostja nõudis hagejalt 8310,50 € (sh tagaseljaotsuse

sundtäitmisel saadud 7750 €, täitekulu 438 € ja kohtuväline õigusabikulu 122,50 €), vastuhagi

esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivist 1091,60 € ja edasiulatuvat viivist.

4.1.

Hageja esitas 04.05.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse tagaseljaotsuse täitmiseks.

Kohtutäitur arestis 13.06.2023 kostja pangakonto ja kandis oma ametikontole 8188 € (hageja

nõuded 7750 € ja täitekulud 438 €). Täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtus, et kohtutäitur

kandis raha üle hagejale.

4.2.

Kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, esitas kostja 11.08.2023 hagejale kohtuvälise nõude ja

kandis selle koostamise õigusabikulu. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi

tunnihinnaga 150 € (käibemaksuta) 49 min. Kostja palus hagejal nõue täita 25.08.2023, kuid

hageja kostja nõuet ei täitnud. Seega oli hageja tasumisega viivituses.

5. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja nõue oli põhjendatud ja rahuldati

tagaseljaotsusega õigesti. Kostja ei teinud midagi sundtäitmise vältimiseks. Kostjal oli

võimalus sundtäitmise vältimiseks esitada kohtule taotlus täitemenetluse peatamiseks. Hagejal

oli õigus nõuda tagaseljaotsuse täitmist viivitamata ja enne selle jõustumist. Samuti polnud

kostjal õigust nõuda kohtuvälise õigusabikulu ja täitekulude hüvitamist ega viivist. Hageja

peaks heastama kostjale sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed vaid juhul, kui asjas

tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist.

3 (8)

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus rahuldas 29.01.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi ning

tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama

kostjale 2762,22 € ja tasuma sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

30.01.2025. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid hagiavaldusega seotud menetluskulud kostja kanda

ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

7. Hageja põhinõude aluseks on lepingud nr RC257429, RC257648 ja RC260672, millest

tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Hageja esitas lepingute alusel kostjale

arved, mis on tasumata. Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetes nr 22110656, 22113428,

22115658, 22116857 kajastatud nõuetele. Nende arvete summa 4066,87 € tuleb kostjalt VÕS

§ 108 lg 1 alusel välja mõista.

7.1.

Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus tasuda seoses laadurile tekitatud kahjuga

15.12.2022 esitatud arvel nr 22123131 märgitud summa 500 € (maksetähtaeg 29.12.2022).

Arve sisu on omavastutuse summa seoses lepingu nr RC257429 alusel renditud rataslaadurile

4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga.

7.2.

Rendieseme tagastamisel tuvastas hageja sel mitmed puudusi ja hageja vormistas

kahjuteate. Seadmel esinesid järgmised puudused: taga mõlgid, värvikahjustused ja

vigastused; puudus kojamees; tagumine parempoolne porilaud lahti ja katkine; määrdepritsi

kast katki. Maakohus leidis, et esile toodud puudused ei tekki asja tavapärasel kasutamisel.

Kostja tegevus vastab vähemalt hooletusele (VÕS § 104 lg 2) ja tegemist on asja

kahjustamisega, st kostja rikkus VÕS § 276 lg-s 2 ja § 334 lg-s 1 sätestatud asja hoidmise ja

tagastamise kohustusi. Puuduste kõrvaldamise kohta esitas hageja hinnapakkumise, mis

tõendab detailide kulu 518,77 € (parem tagumine poritiib 341,33 €; küljeplekk 139,93 € ja

klaasipühkija vars 37,51 €). Tõendamata on hageja väide, et remonttööde teostamiseks kulub

2 t.

7.3.

Vastavalt RAMI riskikaitse üldtingimuste p-le 6.d on rendiseadmete säilimise ja

kahjude eest omavastutus 500 €. Tõendatud kahjusumma 518,77 € on suurem kui

omavastutuse summa. Järelikult kohaldub poolte kokku lepitud omavastutuse määr 500 € ja

arves nr 22123131 kajastatud nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 334 lg 2 alusel rahuldada.

7.4.

Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste p 5.9 alusel summas 2393,13 € on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viivise määr 0,5% lepiti kokku tüüptingimusena, aga see ei

ole ebamõistlik ega tühine. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Samuti saab

rahuldada sissenõudmiskulu nõude 40 € VÕS § 113¹ lg 1 alusel.

7.5.

Kokku mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 7000 €, mis koosnes põhivõlast 4566,87 €

(= 4066,87 + 500), sissenõutavaks muutunud viivisest 2393,13 € ja sissenõudmiskulust 40 €.

8. Vastuhagi põhjal vaidlevad pooled, kas hageja peab tagastama kostjale täitemenetluse

tulemusel saadu, kas tagasitäitmise nõudmisel saab nõuda viivist ja täitekulude hüvitamist

ning kas kohtuväliste õigusabikulude nõue on põhjendatud olukorras, kus veel käib

kohtumenetlus.

8.1.

Kuivõrd tagaseljaotsus ei jõustunud ja seda ei saa täita, peab hageja TsMS § 474 lg 2 ls

1 alusel tagastama kostjale viivitamatu täitmisega saadud 7750 €. Maakohtu hinnangul ei ole

siinjuures oluline, kas hageja nõue osutus kokkuvõttes põhjendatuks või mitte.

8.2.

Õigusabikulu ega täitekulu pole kantud sundtäitmise vältimiseks, aga on sellegi poolest

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad. Õigusabikulud seisnevad täite-

menetlusega tutvumises, tagasitäitmise nõude projekti koostamises ja kompromiss-

ettepanekus. Kui hageja oleks tagastanud kostjale täitemenetluse tulemusel saadu, siis poleks

4 (8)

õigusabikulusid tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei esitanud vastuväiteid osutatud õigusabi

tunnihinnale või ajakulule. Kostja nõue kohtuvälise õigusabikulu hüvitamiseks oli

põhjendatud.

8.3.

Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on jäetud sissenõudja (hageja) kanda, kes peab

olema valmis heastama võlgnikule (kostjale) sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.

Eelnevast tulenevalt pidas kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt täitemenetluse alustamise

ja kohtutäituri tasu 438 €.

8.4.

Vastuhagi põhinõuded rahuldati kogusummas 8310,50 € (= 7750 + 122,50 +438).

8.5.

Alates täitedokumendi tühistamisest tekkis kostjal hageja vastu nõue. Kostja andis

hagejale võla tasumiseks tähtaja 25.08.2023, st kostja nõue muutus sissenõutavaks 26.08.2023

ja alates sellest ajast on hageja viivituses. Kohustuse sissenõutavaks muutmisest (26.08.2023)

kuni vastuhagi esitamiseni (19.09.2024) on viivisenõude suuruss 1091,60 €. Samuti kuulus

rahuldamisele edasiulatuva viivise nõue. Ajavahemiku 20.09.2024 –29.01.2020 (132 päeva)

eest moodustas sissenõutavaks muutunud viivis 360,12 €.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas,

millega rahuldati kostja vastuhagi 7000 € ületavas osas ja mõisteti hagejalt välja

tasaarvestamise järgselt ületav osa 2762,22 €, samuti menetluskulude jaotus osas, millega

vastuhagiga kaasnenud menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palus teha uue otsuse,

millega rahuldada vastuhagi osaliselt, so 7000 € ulatuses ja tasaarvestada poolte nõuded, mille

tulemusel mõlema nõuded lõppevad ja jätta vastuhagiga kaasnenud menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda. Hageja soovis lisaks menetluskulude tasaarvestamist.

9.1.

Maakohus rahuldas hageja hagi tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Kostja esitas kaja, mille alusel menetlus taastati. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus

hageja hagi uuesti samas ulatuses ja jättis hagiavaldusega kaasnenud kulud kostja kanda.

Seega lõplik lahend ei erine tagaseljaotsusest. Nii oli põhjendamatu rahuldada vastuhagi

suuremas summas kui 7000 €.

9.2.

Kuigi maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, on seda vaja

teha põhjusel, et osaliselt on tagaseljaotsuse täitmisel tasutud hagejale menetluskulud 750 €.

Ringkonnakohus saab teha menetluskulude tasaarvestuse.

9.3.

Põhjendatud on jätta vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus täies ulatuses kostja

kanda või teise võimalusena poolte endi kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude hageja

kanda jätmine on ebamõistlik ja ebaõiglane. Vastuhagi esitamine polnud põhjustatud hageja

poolt kostja õiguste rikkumisest, vaid kohtumenetluses tekkinud olukorrast, kus kohus ei

toimetanud menetlusdokumente kostjale kätte TsMS-i kohaselt.

10. Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Alternatiivselt tuli kaebus selles osas jätta

rahuldamata. Muus osas palus kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuli jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles vastuhagi rahuldati suuremas

summas kui 7750 € ja jätab vastuhagi seda ületavas osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Erinvalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus

tuleb jätta poolte endi kanda. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu otsustust menetlus-

kulude rahalise kindlaksmääramise edasilükkamise kohta ja määrab kulud vajalikus ulatuses

ise kindlaks. Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud kulud jäävad poolte endi kanda.

5 (8)

12. Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes vastuhagi rahuldamise ulatuse ja sellega

seotud menetluskulude jaotuse osas, samuti küsimuses, kas menetluskulud tulnuks või tuleks

praegu rahaliselt kindlaks määrata. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud hagi

rahuldamise ja sellega seotud kulude kostja kanda jätmise osas (TsMS § 456 lg 4 ls 2).

13. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest tagaseljaotsuse tegemise, mittejõustumise ja täitmise kohta (TsMS §

652 lg 1 p 1).

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja peab kostjale hüvitama täitekulu ja

kohtueelse menetluse õigusabikulu. Põhjendused on järgmised.

14.1. Kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab

sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule

sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused (TsMS § 474 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ja selle üle pooled ka ei vaidle, et viidatud normi esimese poole kohaselt saab

rahuldada kostja nõude summas 7750 €, sest hageja sai veel jõustumata tagaseljaotsuse

viivitamata täitmise käigus kostjalt selle summa. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus

maakohtuga et kohtueelne õigusabikulu ega täitekulu pole sundtäitmise vältimiseks tehtud

kulutused normi teise poole tähenduses.

14.2. Võlgnik võib nõuda ka eelmises alapunktis märgitud summasid ületava kahju

hüvitamist (TsMS § 474 lg 2 ls 2). Maakohtu põhjendustest on aru saada, et kohtueelne

õigusabikulu ja täitekulu on kostjale hüvitatavad selle sätte alusel koostoimes vaidlustatud

otsuses kohaldatud VÕS-i kahju hüvitamist käsitlevate üldiste normidega. Põhimõtteliselt on

õige maakohtu arusaam, et TsMS § 474 lg 2 ls 2 võimaldab võlgniku kahju hüvitamist ja

vastavale nõudele kohaldatakse VÕS § 127–140 sätteid.

14.3. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 2 ja kontrollimata kahju hüvitamise

eesmärgi. Kostjale ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle

kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Hageja vastu esitatud nõude 7750 € osas rahuldamise tingis TsMS § 474 lg 2 ls 1 rikkumine.

Kui täitedokument on tagaseljaotsus ja hiljem sisulise otsusega rahuldatakse hageja nõuded

samas ulatuses, siis ei ole TsMS § 474 lg 2 ls 1 eesmärk kohustada hagejat hüvitama täitekulu

ja kohtueelse õigusabikulu. Ka erialakirjanduses on leitud, et kui viivitamata täidetav otsus

tühistatakse või muudetakse osaliselt, kuulub hüvitamisele üksnes selline kahju, mis kaasnes

lahendi muudetud osa täitmisega (TsMS komm II, § 474, p 3.2.2.e).

14.4. Eelneva tõttu ei saa rahuldada kostja vastuhagi kohtueelse õigusabikulu 122,50 € ja

täitekulu 438 € osas.

15. Samuti pole põhjendatud kostja viivise nõue selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

15.1. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS §

113 lg 2 ls 1). Seega saab TsMS § 474 lg 2 ls 1 alusel tagasi nõutavalt rahalt arvestada viivist

alates vastavast nõudest teatamisest. Kostja ja maakohus ei määranud viivise arvestamise

algusaega seega liiga varajaseks.

15.2. Üldjuhul lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls

1). Senise kohtupraktika järgi ei kohaldu see säte aga TsMS § 445 ls 2 alusel kohtulahendis

tehtava tasaarvestuse korral ega lõpeta tagasiulatuvalt mh põhinõuet, millelt pool nõudis

viivist (RKTKo 02.11.2010, 3-2-1-93-10, p 19).

6 (8)

15.3. Eelneva põhjal tuleks hagejal maksta tagaseljaotsuse täitmisel saadud rahalt viivist ka

juhul, kui hilisema sisulise lahendi järgi pöördus hageja kohtusse põhjendatult, st kostjal oli

juba tagaseljaotsuse täitmise ajal hageja rahalise nõude katteks raha maksmise kohustus.

Kirjeldatud olukorras on hagejalt viivise nõudmine vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea

usu põhimõttega ja eelnevas kirjeldatud nõudenormid tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel

kohaldamata.

15.4. Viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega

vastuolus. Isik kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud

asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine õigussuhte olemusele, eesmärgile ega osapoolte

käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu

põhimõttest tulenevalt ei tohi isikud oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või

eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (nt RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12). Viivise

nõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega kas teatava ajavahemiku eest (RKTKo

13.03.2009, 3-2-1-7-09, p 15) või ka teatavate asjaolude kokkusattumisel.

15.5. Käesoleval juhul ei vasta kostja viivise nõue ajavahemiku eest kuni poolte nõuete

tasaarvestust sisaldava kohtulahendi jõustumiseni poolte õigussuhte olemusele ega

eesmärgile. Apellatsioonimenetluses tuleb eespool p 12 kohaselt lähtuda sellest, et hageja

nõue 7000 € saamiseks oli põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kogu hageja rahaline nõue oli

muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist, st hagejal oli õigus nõuda kostjalt nii rahalise

põhikohustuse täitmist kui ka viivist. Kui lepingupool on õigustatud nõudma teiselt

lepingupoolelt rahalise kohustuse täitmist ja kohustatud poolel puudub täitmisest keeldumise

õigus, ei ole seaduse mõte kohustada raha saamiseks õigustatud lepingupoolt maksma saadud

rahalt teisele poolele viivist isegi juhul, kui vaieldava kohustuse kohta tehtav kohtulahend

jõustub hiljem. Samuti ei vastaks niisugune viivise nõue ühiskonnas väljakujunenud

moraalistandarditele ja oleks sisuliselt kostja rollis oleva lepingupoole õiguse kuritarvitus.

15.6. Samadel kaalutlustel on vastuolus hea usu põhimõttega viivise nõue hagejale tagaselja-

otsuse alusel hüvitatud menetluskulult 750 €, kui kostja peab vastava kulu menetluskulude

jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise tulemusel lõpuks ikkagi kandma.

15.7. Alates otsuse jõustumisest ei saa kostja enam viivist nõuda, sest otsuse jõustumisega

lõppevad poolte tasaarvestatavad nõuded, sh kostja põhinõue tervikuna.

16. Seoses kostja vastuhagi rahuldamise ulatusega muutub sellega seotud menetluskulude

jaotus. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel vastuhagiga seotud menetluskulud

poolte endi kanda. Viidatud sätte kahe esimese alternatiivi (jaotada menetluskulud võrdsetes

osades või võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega) rakendamine ei ole käesoleval juhul

õiglane, aga kulude jaotus peab eelkõige juhinduma just õigluse kriteeriumist (RKTKo

08.03.2023, 2-20-17125/49, p 11). Hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja saavutas lõpuks

hagiga taotletud eesmärgi – poolte lepingutest tulenevate kostja rahaliste kohustute täitmise.

Hagejale ei ole ette heidetav tagaseljaotsuse tegemine ega selle viivitamata täitmisele

pööramine. Hageja ei andnud kostjale ka põhjust vastuhagi esitamiseks, sest kostja saanuks

sama tulemuse saavutada menetlusliku tasaarvestuse vastuväite esitamisega ja tänase otsuste

põhjenduste järgi ei pidanud hageja kostjale saadud rahast midagi tagastama.

Apellatsioonimenetluse ese on samuti vastuhagi, mistõttu rakendub kulude samasugune jaotus

ka apellatsioonimenetluses. Kokkuvõttes jaotuvad menetluskulud nii, et hagiga seotud kulud

jäävad kostja kanda ja vastuhagi kulud poolte endi kanda. Tervikuna on niisugune lahendus

piisavalt õiglane.

17. Maakohus eksis TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 kohaldamisel lükates menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise edasi ajale pärast otsuse jõustumist. Kuigi viidatud sätted annavad

esimese astme kohtule teatava õiguse valida, kumba kulude kindlaksmääramise

menetlusvormi kasutada, ei ole see kaalutlusõigus piiramatu. Käesoleva vaidluse eripära

7 (8)

arvestades, tulnuks kulud kindlaks määrata asja lahendamisel. Ringkonnakohus saab selle vea

parandada.

17.1. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh kohtuotsuses, kui

kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Käesoleval

juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, mil viisil oleks kulude rahaline kindlaks-

määramine takistanud otsuse tegemist. Tsiviilasja toimiku põhjal ringkonnakohus niisugust

takistust ka ei tähelda.

17.2. Kui menetluskulude rahaline hüvitamine ja vähemalt ühe poole rahalise põhinõude

lahendamine on omavahel seotud eespool p-des 15.5 ja 15.6 kirjeldatud viisil, siis saab

ringkonnakohus erandkorras määrata kulud rahaliselt kindlaks esimesena. Eelnevaga järgib

ringkonnakohus oma varasemat praktikat (TlnRnKo 03.10.2019, 2-17-7312, p 38). Erandina

on ka Riigikohus pidanud võimalikuks määrata kindlaks menetlusosalise kulud kõigis kohtu-

astmetes, kuigi ringkonnakohus seda ei teinud (nt RKTKKo 01.06.2022, 2-20-12037/41, p 24

jj).

17.3. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb TsMS § 175 ja 176 sätete järgi määrata kindlaks

hagejale hüvitatavad maakohtu menetluskulud.

17.4. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 630 €, mis on hüvitatav kulu. Maakohtule

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 14 t tasumääraga

80 €/t – kokku 1120 € eest. Nimekirjas loetletust seonduvad ainult hagiga 20.03.2023 –

24.05.2024 toimingud (9 t), ainult vastuhagiga 15. ja 21.10.2024 toimingud (4 t) ning

mõlemaga ülejäänud toimingud (1 t). Poolte nõuded olid sarnases mahus ja suurusjärgus,

mistõttu saab hagi ja vastuhagiga seotud toimingutest lugeda menetluskulude jaotuse järgi

hüvitatavaks 0,5 t. Hagi esitamise (1,5 t), kaja lahendamiseni tehtud täiendavate toimingute

(2,5 t) ja asja edasise menetluse (5 t) ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja

tasumäär on kooskõlas turutingimustega. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Neil

kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada 1390 € (= 630 + 9,5 × 80).

17.5. Hageja menetluskulude hüvitamise nõude saab TsMS § 445 lg 1 ls 2 alusel osaliselt

tasaarvestada kostja nõudega summas 750 €. Selle tulemusel kostja nõue lõpeb ja tal jääb veel

hagejale tasuda 640 € (= 1390 – 750). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal

sellelt summalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.

18. Eelnevast ja kaebuse piiridest tuleneb, et maakohus rahuldas vastuhagi õigesti summas

7750 €, aga seda ületavas summas tuleb maakohtu otsus tühistada. Samuti on õige maakohtu

tasaarvestus summas 7000 €, mida pole alust muuta. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste

menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)