2-25-100154/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100154

Tsiviilasi / hagi ese

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus K Li (L) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

87,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn

15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja

K L (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja advokaat Brigitta Jõgi

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus K Li (L,

isikukood xxxx) vastu leppetrahvi 40 (nelikümmend) eurot, viivise 13 (kolmteist) eurot 40

(nelikümmend) senti, sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot ja põhinõude 40

(nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 12.03.2025.a viivise tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.

3. Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) K Li (L, isikukood xxxx)

kasuks lepingulise esindaja kulu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot.

4. Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) K Li (L, isikukood xxxx)

kasuks viivis menetluskulude 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot 70 (seitsekümmend)

senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Jätta kindlaks määramata ja AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) K Li (L,

isikukood xxxx) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 540 (viissada

nelikümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel:

[---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja oli 29.12.2021 seisuga sõiduki

registreerimismärgiga xxxx vastutav kasutaja või omanik. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei

vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxxx 29.12.2021 xxxx parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab

üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18).

Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud

äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude (dtl 65) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 67-72). Leppetrahvinõudel on märgitud

sõiduki parkimise koht xxxx parkla ning parkimise aeg 29.12.2021 kell 15:57.

Kostja koormiseks on eeltoodut arvestades tõendada, et ta ei parkinud 29.12.2021 kell 15:57 sõidukit

registreerimismärgiga xxxx parklas. Kohus on tõendamiskoormist kostjale selgitanud (dtl 157).

Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt ei parkinud kostja sõidukit registreerimismärgiga

xxxx hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit

registreerimismärgiga xxxx parklas 29.12.2021 kell 15:57.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki parkimisega 29.12.2021

hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled parkimislepingu, millele kohalduvad

parkimistingimused. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle

mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele

2 (5)

võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis

tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste

kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1).

Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel

poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd

parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli.

Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse

rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

Kostja sõidukist 29.12.2021 tehtud fotolt digitoimiku leheküljel 67 on näha auto taga paremal pool

paikneva posti küljes olev külgvaates oranž tahvel. Digitoimiku lehekülje 68 olevalt fotolt on näha

autoklaasilt peegelpildis post ja selle küljes olev oranž tahvel. Digitoimiku leheküljel 70 on näha

post sellel oleva oranži tahvliga. Hageja on esitanud fotod, millelt on näha 2021.a detsembris

parkimisalal parkimistingimuste kohta oranžide infotahvlite olemasolu (dtl-d 161-166). Kohtu

hinnangul on 2021.a detsembris parkimisala kohta tehtud fotodelt näha, et tegemist on samas

asukohas tehtud fotodega, mis on tehtud 29.12.2021 kostja sõiduki kohta. Eeltoodut arvestades on

hageja tõendanud parkimisalale oranžide infotahvlite paigaldamise 29.12.2021 seisuga.

Kostja on vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele ega ole omaks võtnud hageja faktiväidet

parkimistingimuste sisu kohta (vt dtl 99, p-d 3.9, 3.11, 3.15, dtl 178, p 2.4, dtl 195, p-d 2.5, 2.7).

Kohus on hagejale selgitanud koormist tõendada parklasse paigutatud infotahvlite sisu rikkumise

ajale mõistlikult lähedase aja seisuga (dtl 156). Hageja esitatud fotodelt (dtl-d 67, 68, 70, 161-166,

183-186) ei ole oranžidele infotahvlitele kirjutatud tekst loetav. Kohus andis hagejale täiendava

tähtaja kõrgema resolutsiooniga fotode esitamiseks (dtl 180), kuid kohtunõudele vastuseks esitatud

fotode resolutsioon teksti sisuga tutvumist ei võimalda (dtl-d 183-186). Seega ei sisalda hageja

esitatud tõendid teavet parkimistingimuste sisu kohta. Seetõttu ei muuda hageja fotode esitamine

tõendamiskoormise jaotust ega pane kostjale koormist tõendada hageja väidetud tingimustest

erinevaid parkimistingimusi või parkimistingimuste puudumist parkimisalal. Hageja esitatud

parkimistingimusi sisaldav png-formaadis fail ei ole xxxx parkimisalale paigaldatud infotahvlite

jäädvustus, mistõttu ei saa sellega tõendada xxxx parkimisalale paigaldatud infotahvlite sisu (dtl 73).

Hageja on esitanud kohtule tõendina foto infotahvlist, mis on hageja väitel paigaldatud xxxx

parklasse (dtl 195). Foto metaandmetest nähtuvalt on see tehtud 16.05.2025. Kohus leiab, et xxxx

parklas 16.05.2025 seisuga paiknevast infotahvlist ei nähtu, millise sisuga infotahvlid oli paigutatud

leppetrahvi tegemise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga xxxx parklasse. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta on 2021.a alates kõigis xxxx asuvates parklates kasutanud samasisulisi

parkimistingimusi ilma neid muutmata. Kohtule png-formaadis failina esitatud parkimistingimused

(dtl 73) ja xxxx parklas 16.05.2025 seisuga paiknevalt infotahvlilt nähtuvad parkimistingimused (dtl

195) erinevad parkimistasu arvestamise ja leppetrahvimäära osas, mistõttu ei ole võimalik eeldada

hageja poolt üle xxxx alates 2021.a samasisuliste parkimistingimuste kasutamist.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi

loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud

parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud

eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saa kohus lugeda

parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas tüüptingimustes

märgitud eeldused lepingu sõlmituks lugemiseks on täidetud, sest tüüptingimuste sisu ei ole teada.

Isegi kui lugeda parkimisleping poolte vahel sõlmituks, ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh

tüüptingimus, millest tuleneb rikutud kohustus, leppetrahvi tasumise nõude aluseks olev

tüüptingimus).

5. Kohus märgib seonduvalt tõendamiskoormisega järgmist. Kohtupraktikas on parkimislepingu

sõlmimise tõendamiskoormis jaotatud järgmiselt: parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel

eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku

või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele

on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes

sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on

tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-

3 (5)

16, p 31). Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal

leppetrahvinõudes märgitud parklas. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). TsMS § 230 lg 1 lauses 1 sätestatust

kõrvalekalduv tõendamiskoormise jaotus on põhjendatud sellega, et auto juhi isikuga ning

konkreetsel ajahetkel auto kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja kontrolli all ning parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti

oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.

Liikluskorralduse tähistus parkimisalal, infotahvlite paigutus ning nende sisu on parkimise

korraldaja kontrolli all. Kui parkimise korraldaja annab oma majandus- või kutsetegevuses teiste

isikute kasutusse parkimiskohad vastavalt enda määratud tüüptingimustele, tuleb eeldada, et

korraliku ettevõtja hoolsusega käituv parkimise korraldaja talletab teabe selle kohta, millised

parkimistingimused parkimisalal kehtivad. Parkimise korraldajal on seetõttu TsMS § 230 lg-st 1

tulenevalt koormis tõendada, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel

oli võimalus nende sisu teada saada. Põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et

sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste

sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu.

Kohtu hinnangul on kohasteks tõenditeks näiteks fotod parkimisalal asuvatest liiklusmärkidest ning

infotahvlitest, mis on tehtud infotahvlitel asuva teksti lugemist võimaldava resolutsiooniga.

Parkimise korraldaja kontrolli all on ka parkimistingimustele mittevastava parkimise fikseerimine

parkimisalal. Seetõttu ei saa pidada parkimise korraldajale ülemääraselt koormavaks, kui parkimise

korraldaja fotografeerib äratuntavalt sõiduki ning loetavalt parkimisalal asuvad infotahvlid

parkimistingimustega. Samas arvestab kohus, et kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused,

tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu piisab tõendamiskoormise

järgimiseks ka sellest, kui hageja tõendab liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ning paigutuse

rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

Kui AS ÜHISTEENUSED ei ole oma majandus- või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku

regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite

paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal

fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab AS ÜHISTEENUSED riisikot, et

õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid

tüüptingimusi. Sellised raskused on aga tingitud AS-i ÜHISTEENUSED enda majandus- või

kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja

kahjuks.

6. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei

ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kohus jätab

seetõttu hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 13,40 eurot tasumise ning põhinõude 40

eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 12.03.2025 viivise tasumise

nõuetes. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigus nõuda ka

leppetrahvinõude täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus jätab

rahuldamata hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes.

7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu

menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas

4 (5)

kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal

õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi

9 tundi tunnitasumääraga 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli

vähese mahu ja õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on kohtus

tavaliselt keskmisest väiksem ning vaidlusküsimused on vähekeerukad. Kohus leiab, et kostjale

osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

11. Kostja esindajal kulus hagile vastamiseks ning kohtu määratud tähtaegade jooksul

menetlusdokumentide esitamiseks kokku 9 tundi. Kohtu hinnangul on hagile vastamine TsMS § 394

lg-st 1 tulenevalt kostja õiguste kaitseks vajalik. Kohtu määratud tähtaegade jooksul

menetlusdokumentide esitamine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusõiguste kasutamine.

Seetõttu on kostja esindaja toimingud olnud vajalikud. Asja vähest mahtu ning vähest õiguslikku

keerukust arvestades on õigusteenuse osutamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maksimaalselt

6 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 3 tundi.

12. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi, millele

vastab lepingulise esindaja kulu 1080 eurot (6x180=1080). Kohus määrab kindlaks kostja

lepingulise esindaja kulu 1080 eurot. Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 1620 eurot

kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 540 eurot

kindlaksmääramiseks (1620-1080=540).

13. Kohus määras kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 1080 eurot. Kostja taotles

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt

(dtl 94). Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskulude 1080 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)