2-24-15991/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-15991

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.E vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2042,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: W.E (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 17.06.2021

sõlmitud kliendilepingust nr xxx, liitumislepingust ja järelmaksulepingust tulenev

võlgnevus 969,92 eurot, viivis perioodi 18.08.2021-21.10.2024 eest 312,65 eurot,

perioodi 22.10.2024-12.06.2025 eest 71,34 eurot ja viivise põhivõlalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 50 euro ulatuses ja 21.10.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 465,41 euro ulatuses.

4. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses

hageja kanda.

Jätta kostja menetluskulud 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 238,63 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 17.06.2021 sõlmitud

kliendilepingust nr xxx, liitumislepingust ja järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 1019,92

eurot ja hagi esitamise seisuga (21.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 778,06 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivis alates 22.10.2024 kuni põhinõude (1019,92 eurot) täitmiseni määras 24% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. 17.06.2021 sõlmiti kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti

AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

teenuseid. Liitumislepinguga sõlmiti 17.06.2021 telekommunikatsiooniteenuse osutamise

kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad

paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt

rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,

sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda

pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS

hinnakirjale.

Liitumislepingu lisana sõlmiti järelmaksuleping seadme Apple iPhone 12 Pro Max 128 GB

ostmiseks, mille netohind on 1279 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku

lepitud 24 kuu jooksul. Intressimäär 0% aastas.

2.2. Telia Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas

Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu

vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud

arvetel.

Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 16.12.2023. Telia Eesti AS on kostjale

esitanud järgneva tasumata jäänud arve: arve XXX, summa 1279 eurot, maksetähtaeg

17.08.2021. Lepingu eritingimustest tulenevalt, lepingu ennetähtaegse lõppemise korral

kohustub klient tasuma käsitlustasu 1279 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse

sõlmimisega seoses Diililt saadud seadme maksumus ja/või muu saadud soodustus.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist summas 309,08 eurot, mille

hageja on VÕS §415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 259,08

eurot põhiosa katteks, seega tasumata põhiosa on summas 1019,92 eurot.

Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste (lisa 3) punktile

10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda

tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja

arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast

18.08.2021 põhisummalt 1019,92 eurot, kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis

kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas.

2.3 Telia Eesti AS loovutas 7.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2.4. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja täiendavalt, et lepingu eritingimuste kohaselt

(hagi lisa 2, lk 2) komplekti kuutasu suurus sõltub kliendi (so kostja) poolt valitud seadmest ja

teenustest (komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei

lisandu intress) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient (so kostja) kasutab sel ajal Diili

kõneteenus – ja/või mobiilse interneti paketti. Seega sai kostja seadme ilma täiendavate kuludeta

ning kostjal tuli 24 kuud kasutada Diili kõneteenus- ja/või mobiilse interneti paketti. Seadme

maksumus 1279 eurot, mis ajatati 24 kuu peale, seega ühes kuus tuli kostjal tasuda seadme eest

1279:24=53,29 eurot.

Hageja selgitab, kostja algatas numbriliikuvuse Telia Diili, kuid ei läinud lõpuks oma numbriga

Diili üle, mistõttu tekkis arvel kajastuv seadme käsitlustasu.

Vastavalt lepingu eritingimustest toodule (hagi lisa 2, lk 2-3), leping jõustub allkirjastamisest

ning on sõlmitud tähtajaliselt lepingus toodud tingimustel. Telia Eesti AS alustab teenuste

osutamist siis, kui number on Telia Eesti AS-i mobiiltelefonivõrku jõudnud. Juhul kui lepingu

sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul lepingus nimetatud number ei jõua Telia Eesti AS-i

mobiiltelefonivõrku, tingituna numbri teisaldamise tühistamisest (st number ei ole teisaldatav,

teisaldatav number ei kuulu kliendile, klient on esitanud ebaõigeid andmeid, klient loobub

numbri teisaldamisest vms), lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub tasuma Telia

Eesti AS-ile käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu sõlmimisega

Telia Eesti AS-ilt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu teenuse

kasutamise soodustus.

Seega eeltoodust tulenevalt oli Telial/Diilil õigus nõuda kostjalt käsitlustasu, kuivõrd lepingu

sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul ei jõudnud kostja number Telia Eesti AS-i võrku.

Leping sõlmiti 17.06.2021 ning käsitlustasu arve esitati kostjale 31.07.2021.

Telia/Diil ütles lepingu üles lepingu eritingimustes toodud tingimuste alusel ehk tingituna

numbri teisaldamise tühistamisest, mille korral lõpeb leping ennetähtaegselt (hagi lisa 2, lk 3).

Vastavalt Telia üldtingimuste punktile 14.1 (hagi lisa 3, lk 10): „Lepingud öeldakse üles ning

need lõppevad Lepingus, Tingimustes ja/või õigusaktides toodud alustel. Lepingu ülesütlemine

või lõppemine ei vabasta Pooli vastava Lepingu kehtivuse ajal Lepingust tekkinud kohustuste

täitmisest teise Poole ees“. Punkti 14.3 kohaselt: „Kui Klient ei ole 1 kuu enne tähtajalise

Lepingu kehtivusaja lõppu teavitanud Teliat soovist Leping lõpetada, muutub Leping tähtajatuks,

kui Lepinguga ei ole ettenähtud teisiti. Sellisel juhul võivad Kliendi poolt kasutatavate Teenuste

suhtes hakata kehtima hinnad ja mahud tavakorras vastavalt Tingimustele“. Hageja märgib,

võlg muutus sissenõutavaks lepingu ennetähtaegse lõppemisega ning millest tulenevalt kohustus

kostja tasuma Telia Eesti AS-ile käsitlustasu seadme maksumuse hüvitamiseks.

Käsitlustasu summa on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme

sellest hinnast soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti

ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest

lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Seega kuivõrd kostja ei läinud

numbriliikuvusega üle Diili, ei tasunud seadme eest ega ka tagastanud seda, on kostja

kohustatud tasuma käsitlustasu summas 1279,00 eurot, millega hüvitatakse seadme maksumus.

Kostja ei saanud seadme ostmisel soodustust ning käesoleval juhul ei vähendatud ka rakenduvat

käsitlustasu, kuivõrd kostja ei ole seadme eest ühtegi tagasimakset teinud.

Kostja sai lepingu alusel seadme oma valdusesse, kostja ei ole lepingu alusel seadme eest

tasunud ühtegi makset ega ka seadet tagastanud. Hageja lisab tõendina väljavõtte, millest

nähtuvalt ei ole kostja seadme eest tasunud (lisa 1).

2.5. Sissenõudmiskulude nõue tuleneb üldtingimustest, millega kostja on enne lepingu sõlmimist

tutvunud ning millega nõustus lepingu allkirjastamisega. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu kätte toimetatuks loetud

(lisaks saadetud ka teadaolevale e-postiaadressile). Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis

21.05.2025 selgitamiskohustust (dtl 50) ja andis hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ja

dokumentide esitamiseks.

4. Hageja on esile toonud, et kostja sõlmis Telia Eesti AS-ga järelmaksulepingu seadme Apple

iPhone 12 Pro Max 128 GB ostmiseks, mille netohind oli 1279 eurot ning kostja kohustus

järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud 24 kuu jooksul. Intressimäär 0% aastas. Hageja

on kohtule esitanud kliendilepingu nr xxx (dtl 15), milles on märgitud Telia Eesti AS ja kostja

andmed, kuupäev 17.06.2021, leping on pdf formaadis, lepingul on allkirjajäljendid.

Kliendilepingus on märgitud, et teenuste ja ostetud kaupade eest peab klient maksma Teliale tasu

vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Arve koostamise aluseks on kliendiga

sõlmitud leping ja/või hinnakiri. Kliendileping kehtib alates selle sõlmimise kuupäevast

tähtajatuna ning seda on võimalik üles öelda või lõpetada vastavalt Üldtingimustes sätestatule.

Hageja on kohtule esitanud ka Diili mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu (dtl 16), millel

on kostja andmed, telefoninumber, sim-kaardi seerianumber, hinnapakett Diil11.99, komplekti

tähtaeg 24 kuud, teenused (Diil Internet 100GB), märkused ja eritingimused: „Lepingu alusel on

klient soetanud seadme: Apple iPhone 12Pro Max 128GB. Komplekti kuutasu sõltub kliendi

poolt valitud seadmest ja teenustest (Komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline

kohustus: seadme tasu (ei lisandu intressi) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab

sel ajal Diili kõneteenus- ja/või mobiilse Interneti paketti. Lepingus või selle lisas kokkulepitud

teenuse osutamine algab selle aktiveerimisega (kuupäev lepingus) või võib toimuda seadme

üleandmisel kliendile, kui samal ajal allkirjastatakse ka leping või selle lisa ning vastavast

kuupäevast hakkab kulgema ka Komplekti tähtajalise kohustuse tähtaeg. Komplekti

ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 1279 eurot, millega

hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadud seadme maksumus ja või

muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind.

Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt

seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Leping jõustub allkirjastamisest ning

on sõlmitud tähtajaliselt lepingus toodud tingimustel. Telia Eesti AS alustab teenuste osutamist

siis, kui number on Telia Eesti ASi mobiilivõrku jõudnud. Juhul kui lepingu sõlmimisest 35

kalendripäeva jooksul lepingus nimetatud number ei jõua Telia Eesti ASi-i mobiiltelefonivõrku,

tingituna numbri teisaldamise tühistamisest, lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub

tasuma Telia Eesti AS-le käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu

sõlmimisega Telia Eesti AS-lt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu

teenuse kasutamise soodustus.“

Edasi tulevad lepingus laused lepingu jõustumise kohta: „Käesolev leping on sõlmitud

edasilükkavate tingimustega ja jõustub hetkest, mil Diil on teatanud mobiiltelefoninumbri

teisaldamise tähtaja ning loonud kliendile võimaluse kasutada diili mobiilsideteenuseid

käesolevas lepingus märgitud mobiiltelefoninumbrile. Käesolev leping ei jõustu, kui lepingus

märgitud mobiilsidenumbrit loovutav sideettevõtja teatab numbri teisaldamise taotluse

tagasilükkamisest või kui klient ei lõpeta numbri suhtes kehtivat liitumislepingut numbrit

loovutava sideettevõtjaga.“

Lepingul on kuupäev 17.06.2021 ja poolte omakäelised allkirjad. Leping on esitatud

skanneerituna.

4.1. Kohus saab aru, et hageja on seisukohal, et mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu

allkirjastamisega leping jõustus. Kuigi kohtule esitatud lepingus on vastuolulised tingimused

lepingu jõustumise kohta, tugineb hageja tingimusele, mis on märgitud kui eritingimus. Seega

saab öelda, et eraldi raami sees „Märkused ja eritingimused“ all esitatud tingimus on eritingimus

edasipool toodud lepingu jõustumist puudutavate tingimuste osas.

4.2. Hageja on seisukohal, et tegemist oli järelmaksulepinguga. Kohus märgib, et lepingust

tuleneb, et kliendile anti lepingu alusel seade ning et seadme tasu ajatatakse ilma intressita 24

kuu peale. Seda, et järelmaksu summa igas kuus oli 53,29 eurot, nagu hageja väidab, lepingust

siiski ei tulene. Lepingust nähtuvalt pidi kostja lisaks järelmaksule tasuma ka Diili kõneteenuse

ja/või mobiilse Interneti paketti. Lepingus oli märgitud hinnapakett Diil11,99 ning nähtus, et

paketis sisaldus nt internetimaht. Seega saab öelda, et lepingu alusel pidi kostja 24 kuu jooksul

tasuma ka selle paketi eest. Kuid teadmata on, kui palju pidi kostja igas kuus tasuma. Ka ei ole

hageja esitanud ühtegi arvet, mis kostjale oleks kuutasu kohta väljastatud.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Intressi tasumise kohustuse puudumine ei tähenda, et tegemist poleks olnud

tarbijakrediidilepinguga.

4.3. Hagis tugines hageja sellele, et Telia Eesti AS esitas kostjale arveid, kostja arveid ei

tasunud, mistõttu leping on üles öeldud ning et lepingu eritingimustest tulenevalt kohustus kostja

lepingu ennetähtaegse lõppemise korral tasuma käsitlustasu.

Hageja poolt kohtu täpsustavatele küsimustele esitatud vastusest selgub, et Telia Eesti AS esitas

kostjale siiski vaid ühe arve, selle sama käsitlustasu arve, st erinevalt hagis väidetust rohkem

arveid Telia Eesti AS kostjale esitanud ei olegi. Ning erinevalt hagis väidetust selgub hageja

täiendavatest selgitustest, et kostja ei asunudki kasutama Telia Eesti AS teenuseid (numbrit ei

toodud üle, interneti- ega mobiilisideteenust ei asutud kasutama).

Hageja väitel on Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 16.12.2023. Hageja on

esitanud selle tõendamiseks venekeelse kirja (dtl 33) ja tõlke (dtl 63). Kirjas on märgitud, et

kostjal tuleb tasuda arve võlg hiljemalt 15.12.2023. Kirjas sisaldub ka hoiatus inkassofirma või

kohtu poole pöördumise kohta, kirjas lepingu üles ütlemise kohta midagi märgitud ei ole.

Arve, millega Telia Eesti AS kostjalt käsitlustasu nõudis, on aga esitatud 31.07.2021, tasumise

tähtajaga 17.08.2021 (dtl 32). Seega nõudis Telia Eesti AS käsitlustasu enne väidetavat lepingu

ülesütlemist. Samuti, nagu märgitud, ei nähtu kohtule esitatud teatest lepingu ülesütlemine.

4.4. Kohtule esitatud vastustes asus hageja seisukohale, et käsitlustasu sai Telia Eesti AS nõuda

seetõttu, et lepingu sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul ei jõudnud kostja number Telia

Eesti AS-i võrku.

Nagu eespool märgitud, oli lepingu eritingimustes tõepoolest kirjas, et kui lepingus nimetatud

telefoninumber ei jõua lepingu sõlmimisest 35 kalendripäeva jooksul Telia Eesti ASi-i

mobiiltelefonivõrku, lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub tasuma Telia Eesti AS-le

käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu sõlmimisega Telia Eesti AS-

lt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu teenuse kasutamise soodustus.

Lepingu ühepoolse lõpetamise kokkuleppeid tuleb eristada TsÜS-i § 102 lg-s 3 sätestatud

äramuutva tingimusega lepingust. Erinevalt äramuutva tingimuse kokkuleppest on lepingu

ühepoolse lõpetamise eelduseks, et lepingu lõpetamine peab toimuma tahteavalduse tegemisega

teisele poolele, st see nõuab lepingupoole aktiivset tegevust. Äramuutva tingimuse saabumisel

lõpevad tehingu õiguslikud tagajärjed TsÜS-i § 105 lg 1 kohaselt tingimuse saabumisel ipso iure

. TsÜS ei välista ka sellise äramuutva tingimuse kokkuleppimist, mille saabumine sõltub poole

käitumisest, kuid ka siis kaasneb tehingu äralangemine käitumise endaga, ilma et lepingu

lõpetamiseks oleks vaja eraldi tahteavaldust.

Antud juhul Telia Eesti AS eraldi tahteavaldust lepingu lõpetamiseks teinud ei ole.

Kohus on seega seisukohal, et eeltoodu kujutab endast äramuutvat tingimust. Äramuutvaks

tingimuseks loetakse tingimust, mille saabumisega lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused

ja kohtused (TsÜS § 105 lg 1). Äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad õigused ja

kohustused alates tehingu tegemisest. Tehingus ettenähtud tingimuse saabumisel lõpevad aga

juba tekkinud õigused ja kohustused automaatselt. Lepingus sisalduv tingimuslikkus võib olla

seatud ka ainult kindlaks tähtajaks; tingimuse mittesaabumisel seaduses või lepingus määratud

tähtaja jooksul võivad saabuda mingid õiguslikud tagajärjed.

Tagajärjena on tingimuses ettenähtud lepingu lõppemine ja hüvitise maksmine.

Antud juhul sisaldas leping olemuslikult kolme lepingut: sideteenuse osutamine, seadme

müügileping, järelmaksuleping. Kohus on seisukohal, et mobiiliside- ja internetiteenuse

osutamine oli edasilükkava tingimusega, st teenuse osutamist alustatakse alates sellest ajast, kui

number tuleb üle teenusepakkuja võrku. Seadme müügilepingu osas ei nähtu lepingust, et

tegemist oleks olnud omandireservatsiooniga lepinguga, st et oleks kokku lepitud, et omand jääb

ostuhinna tasumiseni müüjale.

Eeltoodud äramuutva tingimuse osas on küsimus, kas tegemist on lepingust taganemisega ning

teiseks, kas taganeda sooviti nii müügi- kui ka tarbijakrediidilepingust. Taganemise korral

kujundatakse lepinguline võlasuhe ümber tagasitäitmisvõlasuhteks (VÕS § 189 jj), st kui lepingu

järgi on midagi üle antud, peavad pooled äramuutva tingimuse saabumisel lepingu järgi saadu

tagastama.

Riigikohus on märkinud (3-2-1-34-13 p 12), et intressitava järelmaksuga müügilepingu korral

(mis on ühtlasi krediidileping), saab müüja ostuhinna tasumata jätmisel valida, kas ta taganeb

lepingust (sel juhul toimub vabanemine kohustuste täitmisest ja tagasitäitmine) või ütleb

krediidilepingu üles (siis muutuvad sissenõutavaks tasumata osamaksed).

Tingimusest ei nähtu, et müüja (Telia Eesti AS) oleks soovinud taganeda müügilepingust, st

üleantud asja tagastamist. Küll aga soovis Telia Eesti AS lõpetada müügilepinguga olemuslikult

seotud krediidilepingu.

Taganemisavaldus võib aga olla tingimuslik juhul, kui tingimuslikkus on poolte vahel kokku

lepitud või kui tingimuse saabumine sõltub tahteavalduse saajast. VÕS § 189 on üldiselt

dispositiivne, seega võivad pooled taganemise õiguslikke tagajärgi ise kokku leppida. Lubatud

on ka väärtuse määramise korda ja aluseid puudutavad kokkulepped.

VÕS § 414 kohaselt on antud juhul tegemist majanduslikult ühtse lepinguga (müüja ise andis

ostuhinna finantseerimiseks krediiti). Tarbijal on õigus taganeda 14 päeva jooksul

tarbijakrediidilepingust, sel juhul tuleb tal viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul

tagasi maksta krediidi põhisumma (ja intress kuni tagasimaksmiseni, kui intress oli kokku

lepitud). VÕS-ga oleks vastuolus müügilepingust tarbija taganemise raskendamine (§ 414 lg 24).

Antud juhul ei ole aga esile toodud, et tarbija oleks teinud taganemisavalduse (ei müügi- ega

krediidilepingu osas). Tegevusetust (numbri ületoomiseks vajalike tegevuste lõpule viimata

jätmist) kohtu hinnangul müügi- ja krediidilepingust taganemise avalduseks lugeda ei saa.

Arvestades, et Telia Eesti AS andis järelmaksu intressita, seisnes Telia Eesti ASi huvi selles, et

tarbija tarbib kindlaksmääratud aja jooksul Telia Eesti ASi sideteenust. Arusaadavalt puudus

Telia Eesti AS-l huvi müüa tarbijale telefon 2-aastase järelmaksuga ilma intressi ja muu tuluta.

Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul vastuolus seadusega tarbijaga sõlmitud (äramuutev)

tingimus, mille kohaselt kindlaksmääratud juhul Telia Eesti AS taganeb lepingust ning lepingu

lõppemise tagajärg ei ole müügilepingu tagasitäitmine, vaid asja müügihinna finantseerimiseks

antud laenu täies ulatuses sissenõutavaks muutumine.

Küll aga peab kohus eksitavaks tingimuses sõna „osaliselt“, samas kui lepingu teises tingimuses

on selgelt öeldud, et käsitlustasuga 1279 eurot hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega

seoses Diililt saadud seadme maksumus. Kohus on seega seisukohal, et 1279 eurot katab ostetud

seadme maksumuse täielikult, sest lepingus oli ka tingimus, mille kohaselt käsitlustasu summa

on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind.

4.5. Hageja väitel on kostja peale lepingu ülesütlemist tasunud 309,08 eurot, millest hageja on

VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 259,08 eurot

põhiosa katteks, seega tasumata põhiosa on hageja väitel 1019,92 eurot.

Võla sissenõudmiskulude hüvitamist nõuab hageja lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel.

Kohtule esitatud üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud: Telial on järgmised õigused:

loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale

isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed Telia poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso-

ja krediidiinfo ettevõtted). Telia nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia

ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude

tasusid, ei ole esile toonud, milliste toimingutega seoses need tekkisid ega tõendanud, et kulud

tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud tarbija poolt tasutu arvestamine

sissenõudmiskulude katteks. Kohus arvestab seega kõik tarbija poolt tasutu põhivõla katteks.

Eeltoodu põhjal mõistab kohus kostjalt TsÜS § 105 lg 1, VÕS § 186 p 5, 188 lg 2 § 189, § 396 lg

1 ja 2 alusel välja 1279-309,08=969,92 eurot.

5. Hageja nõuab viivist üldtingimuste punkti 10.8.1 alusel. Hageja arvestab sissenõutavaks

muutunud viiviseid arve maksetähtajale järgnevast päevast 18.08.2021.a kolmekordses

seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt tekib õigus arvestada viivist lepingust taganemise korral ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

Telia Eesti AS 31.07.2021 arvet saab pidada hüvitisnõudest teatamiseks. Hüvitisnõude

tasumiseks oli Telia Eesti AS andnud tähtaja 17 päeva. Arvestades, et ka tarbija enda poolt

krediidilepingust taganemise korral peaks tarbija krediidi viivitamatult tagasi maksma, ei saa

seda pidada ebamõistlikult kahjustavaks tähtajaks.

Üldtingimuste punkt 10.8.1 sätestab: Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt,

on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras.

Kliendilepingus on märgitud: Telia osutab Kliendile teenuseid ja müüb kaupu Üldtingimuste,

Hinnakirja, teenuse kohta kehtivate Teenusetingimuste ja Telia poolt kehtestatud muude

tingimuste alusel. Kliendile teenuse, kauba või e-keskkonna pakkumisel või Kliendiga lepingu

sõlmimisel viitab Telia nendele tüüptingimustele ning võimaldab Kliendil nendega tutvuda.

Seega oli kliendilepingu sõlmimisel viidatud üldtingimustele.

Kohtu hinnangul ei ole tarbijakrediidilepingu puhul kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1

viivisekokkulepe, mille kohaselt intress on 0%, kuid viivis 24% aastas. Hageja viivisenõude saab

rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel alates 18.08.2021.a. Kohus

mõistab kostjalt välja viivise kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 18.08.2021-21.10.2024

eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga, on arvestatud viivis 312,65 eurot. Ajavahemiku

22.10.2024-12.06.2025 eest on arvestatud viivis 71,34 eurot.

6. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja menetluskulude nimekiri on

kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 06.03.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 338 eurot ilma käibemaksuta.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 350 eurot.

Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 350 eurot vajalikuks menetluskuluks.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus märgib, et hageja on samast lepingust tuleneva nõude esitanud maksekäsuavalduses, 2-

24-123580. Maksekäsuavalduses on nõude aluseks märgitud Telia Eesti AS ja võlgniku vahel

sõlmiti liitumisleping, lepingu alusel võttis võlgnik kohustuse tasuda tarbitud sideteenuste,

viivise ja võla sissenõudmiseks tehtud kulude eest. Võlgnik ei ole kokkulepitud kohustusi

korrektselt täitnud ning on jätnud esitatud arved tasumata. Kõik kõrvalnõuded tulenevad

lepingust. Teenuste osutamine (elekter, telefon, gaas, vms.) (1000159013, 18.08.2021).

Maksekäsuavalduses on põhivõla nõue 1304,0 eurot, viivised 869,84 EUR (0,06445% päevas

19.08.2021 - 19.06.2024) ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja on selles asjas esitanud ka hagi,

märkides nõude aluseks olevate lepingutena kliendilepingu nr xxx, 17.06.2021 ja

liitumislepingu, 9524884, 17.06.2021, hagis nõude summa 1279 eurot. Hagi menetlusse

võtmisest keelduti. Arvestades hagimenetluses esitatud hageja väiteid nõude aluseks olevate

asjaolude kohta, on kohus seisukohal, et tegemist on samast lepingust tuleneva sama nõudega.

Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla suuremana, kui oli seadme

maksumus. Asjast ei nähtu, et hagejal oleks olnud õiguslik alus suurema nõude esitamiseks.

Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära

suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes

menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p

24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses

valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused

saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis

järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida.

Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodud põhjusel jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kuna kohus jätab

hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

21.10.2024 esitatud hagi hind oli 2042,76 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 969,92 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi

18.08.2021-21.10.2024 eest 312,65 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (969,92 eurot) alates

22.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe

aasta eest arvestatuna on 110,15 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1392,72

euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2042,76 eurot) 68,18%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja riigilõivu 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja kanda. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,18% hageja tasutud riigilõivust (350 eurot), millele

vastab summa 238,63 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik